1.Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi R R vastu täielikult.
2.Välja mõista R R`lt OÜ Aktiva Finants kasuks võlgnevuse katteks kokku summas 287,39 eurot (kakssada kaheksakümmend seitse ja 39 senti).
3.Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ning kostja menetluskulud kostja enda kanda. Edasikaebamise kord: Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.21.01.2014 kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt Elisa Eesti AS ja kostja sõlmisid 13.12.2010 Liitumislepingu 1033173 ja 23.02.2011 järelmaksulepingu 1033182 lisa, mille alusel Elisa Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja saadud kaubale koostas Elisa Eesti AS maksegraafiku, mille alusel kohustus kostja ostetud kauba maksumuse tasuma vastavalt järelmaksegraafikus fikseeritud tingimustel ja tähtaegadel. Lepingutel kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid ja kaupa nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas järelmaksuga müügilepingul. Elisa Eesti AS loovutas 20.12.2012 kostja vastase nõude põhisummas 162,00 eurot Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise ja kinnituskirja nõude loovutamisest. Vastavalt Elisa Eesti AS lepingutele ja lepingute lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimustele, kui kostja ei tasu tähtaegselt järelmaksu summasid, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Elisa Eesti AS ei ole esitanud kostjale viivise nõuet lepingute kehtivuse ajal vaid hakkas arvestama viivist peale lepingu lõpetamist viimase osamakse järgnevast päevast. Kostja võttis endale järelmaksuga müügilepingule sõlmimisega kohustuse tasuda vastavalt maksegraafikule. Vastavalt maksegraafikule kohustus kostja tasuma igakuiselt kindlaks kuupäevaks kokkulepitud summa Elisa Eesti AS-le. Kostja nimetatud osamaksete mittetasumisega on VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 hageja arvestab viiviseid vastavalt lepingus kokkulepitud viivisemäärale 0,15% päevas. Hageja arvestab viiviseid alates järelmaksuga müügilepingu viimase osamakse järgnevast päevast kuni hagiavalduse koostamise päevani valemi abil: võlg x viivitatud päevade arv x 0,15% vastavalt esitatud arvete võlgnetavatele summadele. Seega viivis on kokku summas 125,39 eurot. Elisa Eesti AS poolt kostjale osutatud teenuste näol oli tegemist poolte vahelise võlaõigussuhtega, millest tulenevalt kohustus Elisa Eesti AS osutama kostjale teenuseid ning Elisa Eesti AS-1 oli õigus nõuda teenuste osutamise eest tasu. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevus 162,00 eurot ja viivised 125,39 eurot ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 60,00 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 166,17 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt R R väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGIAVALDUSELE
2.14.02.2014 saabus kohtule kostja vastus hagiavaldusele. Vastuse kohaselt kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja on tõendina esitanud liitumislepingu nr 1033173 ja liitumislepingu nr 1033182 lisa, missugused ei ole omavahel seotud ega kooskõlas. Järelmaksuleping on sõlmitud 23.02.2011, kostja on selle omakäeliselt allkirjastanud 23.01.2011. Müüja üks kohustusi on müügieseme üleandmine, kuid ei lepingust ega arvest ei nähtu, millal ja kas on järelmaksu ese kostjale üle antud. Asja üleandmise kohta on tõendid esitamata. Vastavalt Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste p 5.2.2 on kohustus tasuda õigeaegselt Elisa poolt esitatud arved. Hagile lisatud dokumentidest ei nähtu, kas Elisa on kostjale arveid esitanud, millal ning missuguses summas. Eeltoodust tulenevalt ja järgnevalt esitatud põhjustel vaidleb kostja vastu viivisnõudele ning viiviseid esitatud summas ei tunnista. Vastavalt hagi lisale 3 on nõue loovutatud 21.12.2012.a., mille järel oli hagejal õigus pöörduda koheselt kohtusse. Kostja leiab, et hageja on tahtlikult nõude sissenõudmisega viivitanud ehk käitunud pahatahtlikult ning seetõttu ei nõustu hagis toodud viivisenõude summaga. Kostja palub lähtuda viiviste arvestamisel samal ajal kehtinud viivise seadusjärgsest suurusest ning on teinud arvestuse kahe aasta kohta ja palub viiviseid vähendada summani 26 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja on tahtlikult viivitanud võlgnevuse sissenõudmisega, saamaks kasu viivistest, sest hagile lisatud materjalidest nähtub, et üle on võetud võlgnevuse nõue summas 162 eurot ning viivise on lisanud hageja ja sissenõudmisega viivitamine oli tema enda huvides. Põhivõlausaldaja Elisa ei ole viivisenõuet esitanud ning selliselt ei saanud kostja teada viivisenõudest. Kostja mõistab, et nõude loovutamisega Elisa ei välistanud kõrvalnõuete esitamise õigust. Esitatud summas viivisenõudega tekitab hageja kostjale põhjendamatult kahju. Kostja vaidleb vastu esitatud õigusabikulude suurusele. Võttes aluseks põhinõude on selgelt näha, et õigusabikulud summas 166,17 eurot ületavad sissenõutava summa 162 eurot. Kostja palub kohtul hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohus on leidnud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega ning tuleb kaaluda, kas menetlusosaliselt on põhjendatud mõista lepingulise esindaja kulu välja rohkem, kui oli nõude suurus. Samuti palub kostja mitte arvestada viiviseid õigusabikuludelt.
HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUVÄIDETELE
3.13.12.2010 sõlmisid Elisa Eesti AS ja R R Liitumislepingu nr. xxxx. Lepingu alusel hakkas kostja kasutama telefoninumbri xxxx Elisa võrgus. Klient sai enda kasutusse SIM-kaardi nr. xxxx ja teenuste paketiks valis „Äripakett 200“. Nimetatud lepingu alusel osutas Elisa Eesti AS kliendile sideteenust. Siseteenuse kasutamise eest esitab Elisa Eesti AS igakuised arved. 23.02.2011 sõlmisid Elisa Eesti AS ja R R Liitumislepingu nr. xxxx lisa- Järelmaksuga müügilepingu. Järelmaksuga müügilepingu tingimuseks oli liitumislepinguga seotud SIMkaardi kasutamine järelmaksuperioodil. Järelmaksuga müügilepinguga soetas kostja endale mobiiltelefoni xxxx. Telefoni maksumus oli 162,00 eurot ning pooled leppisid, et kostja tasub seda summat järelmaksuga igakuiselt 9,00 eurot alates 18.03.2011-18.08.2012. Kauba üleandmisel väljastati kostjale arve nr. xxxx, arvel on märgitud, et „Kauba võttis vastu: 23.01.2011 R R“. Kostja on arvele alla kirjutanud ning ilmselt ekslikult kirjutanud vale kuupäeva. Järelmaksuga müügilepingus olid märgitud osamaksete summad, nende tasumise tähtajad, Elisa Eesti AS pangakontod erinevates pankades ja ka viitenumber. Seega lepingus olid kokku
lepitud kõik tingimused. Pooled ei leppinud eraldi kokku, et iga osamakse kohta kostjale väljastatakse arve. Kostjale oli teada maksete summad ja nende tasumise tähtajad. Kostja väidab, et hageja on käitunud pahatahtlikult, kuna hagejal oli võimalus kostja vastu kohtusse pöörduda kohe peale nõude loovutamist 21.12.2012.a. Hageja leiab, et hoopis kostja on käitunud pahatahtlikult jättes õigeaegselt tasumata järelmaksuga müügilepingust tulenevad osamaksed. Kostja ei ole teinud midagi, et võlgnevust likvideerida. Samas hageja pöörab kostja tähelepanu sellele, et kohtusse avalduse esitamisega kaasnevad ka kohtukulud, mida hageja pidi kandma. Hagejale on arusaamatu, mis põhjendamatu kahju tekitab kostjale viivise nõue. Kostja on lepingu sõlminud, kauba kätte saanud, on jätnud õigeaegselt tasumata osamaksed 1,5 aasta jooksul ning ka peale nõude loovutamist. Kui kostja oleks võlgnevuse likvideerimiseks midagi ette võtnud, oleks ka viivise summa väiksem. Nii Elisa Eesti AS kui ka hageja on tulu eesmärgil tegutsevad ettevõtted ning kostja viivisest vabastamine asetab kostja faktiliselt olukorda, milles ta oli 23.02.2011 kui lepingut sõlmis. Kostja on mõnede osamakse tasumisega viivitanud 3 aastat ja seega viivise nõue on hageja arvates põhjendatud. Hageja leiab, et õigusabikulude summa on põhjendatud ja palub selle kostjalt välja mõista.
KOHTUMENETLUSE KÄIK
4.25.03.2014 kohtumäärusega määra kohus asja läbivaatamise suulises menetluses ning määras tsiviilasjas eelistungi toimumisajaga 28.04.2014 kell 10.00.
5.21.04.2014 teatas kostja kohtule, et tal ei ole võimalik kohtusse nimetatud ajal ilmuda. Kostja palus kohtuistung edasi lükata või lahendada asi kirjalikus menetluses.
6.Kohus selgitas kostjale, et kohus on määranud asja läbivaatamise suulises menetluses ning samuti viitas asjaolule, et kostja ei ole tõendanud, et tal on mõjuv põhjus kohtuistungile mitte ilmumiseks.
7.28.04.2014 kohtuistungile saabus hageja esindaja, kuid kostja kohtuistungile ei ilmunud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult.
9.Hagiavalduse kohaselt hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 162 eurot ja viivised 125,39 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid põhinõude summas 162 eurot osas. Seega kostja tunnistab põhivõlgnevust summas 162 eurot ning see tuleb kostjalt välja mõista.
10.Kostja tunnistas osaliselt viivistenõuet, kuid mitte hageja nõutud suuruses 0,15% päevas, vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses välja toodud seadusjärgses määras. Kostja leiab, et hageja viivisenõue 125,39 eurot on ebamõistlikult suur ning palub nõuet vähendada 26 euroni. VÕS (võlaõigusseaduse) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1
kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Hageja ja kostja on sõlminud liitumislepingu nr 1033182 lisa (tlk, 23). Selle sama dokumendi peal on märgitud, et kliendi poolt järelmaksu summade mittetähtaegsel tasumisel on Elisa’l õigus nõuda Kliendilt kogu Vara eest tasumata järelmaksu summade korraga tasumist, samuti nõude 31,95 eurot ja arvestada viivist Järelmaksuga müügilepingus märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15 % võlasummast iga viivitatud oleva eest. Nõude loovutamise teatise kohaselt on hagejal õigus nõuda lisaks põhinõudele ka kõrvalnõudeid, sh viivist (tlk 42-43). Kohus on seisukohal, et hageja viiviste nõue ei ole ebamõistlikult suur. Lepinguvabaduse põhimõtet järgides on hagejal õigus nõuda viivist lepingus märgitud viivisemäära järgi, ehk 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja viiviste nõue on seadusega kooskõlas. Kohus on seisukohal, et viiviste nõude vähendamiseks ei ole alust, kuna viiviste nõue ei ületa põhivõlgnevust. Vastavalt kohtupraktikas levinud seisukohale, leiab kohus, et viivis, mis on põhivõlaga võrdne või väiksem põhivõlast, ei ole ebamõistlikult suur. Käesoleval juhul on põhinõudeks 162 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 125,39 eurot. Kuivõrd hageja viivistenõue ei ületa põhinõuet, siis leiab kohus, et viiviste nõue on kooskõlas hea usu põhimõttega ning viiviste vähendamiseks puudub alus. Seega leiab kohus, et hageja viiviste nõue on põhjendatud ning kuulub täielikult rahuldamisele ning kohtule ei ole teatavaks saanud asjaolusid, mis tingiks viiviste vähendamise, kuivõrd hageja nõue on esitatud vastavalt seadusele ja lepingus kokkulepitule. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on esitatud viiviste arvestus korrektne, seaduslik ning viiviste vähendamiseks alus puudub.
11.Kostja on seisukohal, et hageja on olnud pahatahtlik, kui ei pöördunud kohe nõude omandamise järel 21.12.2012 kohtusse ning sellega on hageja tahtlikult nõude sissenõudmisega viivitanud ehk käitunud pahatahtlikult. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Kohus on seisukohal, et VÕS § 6 lg 1 järgi peavad nii võlausaldaja kui ka võlgnik käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hagiavalduse esitamine ning selles sisalduva viivisenõude esitamine seaduses ettenähtud aegumistähtaja jooksul ei ole hea usu põhimõttega vastuolus. Seega leiab kohus, et hageja on käitunud hea usu põhimõttest lähtuvalt kui on esitanud nõude aegumistähtaja jooksul.
12.Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et alusetu on kostja väide, et asja üleandmise kohta puuduvad tõendid. 23.02.2011 on väljastatud kostjale arve nr xxxx, mille kohaselt kauba saajaks on märgitud kostja ning kaubaks sama ese, mis märgitud liitumislepingu lisas. Arve lõpus on kostja oma allkirjaga tõendanud, et on kauba vastu võtnud. Lisaks märkis kostja oma vastuses, et Elisa ei esitanud talle tasumiseks arveid. Kohus on seisukohal, et nimetatud väide ei ole asjasse puutuv, kuna kostja ei ole vaidlustanud põhinõuet, mille maksmine osamaaksetena liitumislepingu lisas on reguleeritud. Kostja on isiklikult allkirjaga tõendanud
ja kinnitanud maksetähtajad ja osamaksete suurused, seega ei vabanda arvete puudumine kohustuse mittenõuetekohast täitmist.
13.Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hagi tuleb täielikult rahuldada. Menetluskulud
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
15.Kostja on esitanud taotluse hageja menetluskulude vähendamiseks. Kohus selgitab pooltele, et kuna kohus teeb asjas sisulise otsuse, siis kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra, vaid määrab kelle kanda menetluskulud jäävad. Kohus selgitab, et menetluskulud määratakse kindlaks järelmenetluses.
16.Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, siis on põhjendatud jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 kohaselt on õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kohtunik
(digitaalselt allkirjastatud)
Marika Leimann
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.