Kohtulahend

osaliselt, mõistes hagejalt kostja kasuks välja 6835,01 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2014 määrusega tühistati Harju Maakohtu 27.08.2013 määrus ning saadeti XXXAS (pankrotis) avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks uueks läbivaatamiseks maakohtule. XXXAS (pankrotis) taotles menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist summas 8391,09 eurot, millest lepingulise esindaja kulud moodustasid 4556,08 eurot ning ekspertiisi kulud moodustasid 3835,01 eurot. XXXAS (pankrotis) kinnitas, et nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Hageja vastus kostja menetluskuludele Hageja leiab, et kostja esindaja menetluskulude nimekirjas väljatoodud õigusabikulusid ei saa lugeda täies mahus põhjendatuteks, tegemist ei olnud märkimisväärselt keerulise ning arvukate asjaoludega vaidlusega. Kostja leiab, et menetluskulud on taotluse punktides 1.1 – 1.32 summas 4556,08 eurot põhjendamatud ja ülemäärased. Kostja taotleb ligi 38 tunni eest lepingulise esindaja kulude hüvitamist, kuid võttes arvesse materjalide hulka, seonduvaid asjaolusid ja õiguslikku keerukust on kostja seisukohal, et sellises määras lepingulise esindaja kulude hüvitamine ei ole mõistlik. Kohtuliku ekspertiisi teostamise kulu on tekkinud kostja taotlusel ning pole tingitud hageja soovist, samuti pidi kostja enne ekspertiisi tegemist teadma, et mitmed seadmed/kommunikatsioonid on müüdud kolmandatele isikutele juba 2008.a. Seega on kohtulikule ekspertiisile tehtud kulu kokku 3835,01 eurot põhjendamatu. Samuti peab hageja mõistlikuks, et kohus kohustaks kostjat esitama menetluskulude kandmist tõendavad arved. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on tähtaegne. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega ning menetlusosaliste väidete ja vastuväidetega seoses menetluskulude kindlaksmääramisega, leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.

XXXAS (pankrotis) palub hagejalt välja mõista lepingulise esindaja tasu summas 4556,08 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt kasutas kostja esindaja teenust kokku 39 tundi. Kohtule esitatud spetsifikatsioonidest nähtuvalt on esindaja teenust kasutatud mh asjaolude analüüsimiseks, kostja vastuse koostamiseks, kohtuistungiteks ettevalmistamiseks ja istungitel osalemiseks, kostja alternatiivse vastuväite ja taotluse koostamiseks, kostja täiendava seisukoha koostamiseks, kohtu päringule vastuse koostamiseks, kostja koondseisukohtade koostamiseks, eksperdile küsimuste koostamiseks, toimikuga tutvumiseks, tsiviilasja materjalide analüüsimiseks, nõupidamiseks kliendiga, hagi täpsustusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks, taotluste koostamiseks, kohtumääruse analüüsimiseks, määruskaebusele vastuse koostamiseks, eksperdile selgituste koostamiseks, eksperdiarvamuse analüüsimiseks ja päringu koostamiseks. Kohtu hinnangul ei ole hageja taotlus kostja menetluskulude kandmist tõendavate arvete esitamisele kohustamiseks põhjendatud. TsMS § 175 lg 5 viimase lause kohaselt ei pea kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Riigikohus on 14.10.2013 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-98-13 märkinud, et kohtul on õigus nõuda menetluskulude kohta selgitusi või tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib menetluskulude kandmise kohta kahtlus või ei ole menetluskulude nimekiri selge. Käesoleval juhul on menetluskulude nimekiri kohtu hinnangul piisavalt selge, et hinnata kantud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu 1,5 tundi, mis kulus 25.09.2008 kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks. Kohtuistungi protokollist (I köide, tlk 68) nähtuvalt kestis kõnealune istung 10 minutit. Võttes arvesse asja keerukust ja mahtu peab kohus 25.09.2008.a kohtuistungiks ettevalmistamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 50 minutit. Kokku peab kohus eespool nimetatud toimingute tegemise põhjendatud ajakuluks kokku 1 tund. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu 2 tundi, mis kulus 13.05.2009 kostja alternatiivse vastuväite koostamiseks ja menetluse peatamise taotluse koostamiseks. Kõnealune menetlusdokument (I köide tlk 116 – 118) on sisuliselt 1,5 lehekülge pikk. Võttes arvesse nimetatud vastuväite sisu ja mahtu peab kohus selle koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu 7 tundi, mis kulus 08.09.2009 kostja koondseisukohtade koostamiseks. Kostja 08.09.2009 koondseisukohad (I köide, tlk 155 – 159) on sisuliselt 4,5 lehekülge pikk. Võttes arvesse kõnealuse dokumendi sisu ja mahtu peab kohus selle koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 4,5 tundi. Kohus ei pea põhjendatuks menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu 1,25 tundi, mis kulus 29.09.2009 seisukoha koostamiseks ning tsiviilasja materjalide liitmise taotluse koostamiseks. Toimikumaterjalidest ei nähtu, et kostja oleks viidatud dokumendi kohtule esitanud. Ainsa dokumendina on kostja 29.09.2009 kohtule esitanud teatise (I köide, tlk 166) selle kohta, et kostjal pole võimalik 02.03.2006 müügilepingu lõpetamise kokkulepet ja 02.03.2006 laenulepingu originaale esitada. Kuivõrd menetluskulude nimekirjas viidatud 29.09.2009 seisukohta ja tsiviilasja materjalide liitmise taotlust ei ole kohtule esitatud, ei saa selle koostamise ajakulu lugeda põhjendatud kuluks. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu 0,5 tundi, mis kulus 19.11.2009 kohtulikule eksperdile täiendava küsimuse koostamiseks ja esitamiseks. Kostja 19.11.2009 täiendav küsimus eksperdile (I köide tlk 189) koosneb sisuliselt 3 lausest. Võttes arvesse kõnealuse dokumendi sisu ja mahtu peab kohus selle koostamise ja esitamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 10 minutit. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu 1,75 tundi, mis kulus 14.03.2011 menetluse peatamise taotluse koostamiseks. Kostja 14.03.2011 menetluse

peatamise taotlus (II köide tlk 119 – 120) on sisuliselt 1,5 lehekülje pikkune. Võttes arvesse kõnealuse dokumendi sisu ja mahtu peab kohus selle koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu 1 tund, mis kulus 15.03.2011 istungil osalemiseks. Kohtuistungi protokollist (II köide tlk 137) nähtub, et kõnealune istung kestis 20 minutit. Seega on istungil osalemise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 20 minutit. Kohus ei pea põhjendatuks menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu 1 tund, mis kulus 30.03.2011 menetluskulude tagamise taotluse koostamiseks. Kohtutoimikust ei nähtu, et 30.03.2011 oleks kohtule selline menetlusdokument esitatud. Kuna viidatud menetlusdokumenti kohtule esitatud ei ole, siis ei saa ka selle koostamise ajakulu lugeda põhjendatud kuluks. Samuti ei saa kohus lugeda põhjendatud ajakuluks menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu 0,25 tundi, mis kulus Harju Maakohtu 20.04.2011 määruse analüüsimiseks. Kohtutoimikust ei nähtu, et käesolevas tsiviilasjas oleks Harju Maakohus 20.04.2011 teinud määruse. Kuna käesolevas tsiviilasjas 20.04.2011 ühtegi määrust tehtud ei ole, siis ei saa ka sellise määruse analüüsimise ajakulu pidada põhjendatuks. Kohus ei saa ka põhjendatuks lugeda menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu 0,25 tundi, mis kulus 30.05.2011 päringu koostamiseks seoses menetluskulude tagamisega. Ka kõnealuse taotluse esitamist kohtutoimikust ei nähtu ja seega ei saa nimetatud kulu lugeda põhjendatuks. Samuti ei pea kohus põhjendatuks menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu 1 tund, mis kulus 01.11.2011 eksperdile selgituste koostamiseks. Kohtutoimikust ei nähtu, et viidatud selgitusi oleks kohtule esitatud. Kuivõrd kõnealust menetlusdokumenti kohtule esitatud ei ole, siis ei saa ka selle koostamise ajakulu põhjendatuks pidada. Kohus ei saa põhjendatuks pidada ka menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu 0,5 tundi, mis kulus 12.12.2011 täiendava ekspertiisi taotluse koostamiseks. Kohtutoimikust ei nähtu, et kõnealune taotlus oleks kohtule esitatud. Kuna sellist taotlust kohtule esitatud ei ole, siis ei saa selle koostamise ajakulu põhjendatuks pidada. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu 1 tund, mis kulus 27.12.2011 eksperdile täiendava küsimuse koostamiseks. Kostja 27.12.2011 taotlus eksperdile täiendava küsimuse esitamiseks (II köide tlk 246- 247) on sisuliselt 0,5 lehekülge pikk. Võttes arvesse kõnealuse dokumendi sisu ja mahtu peab kohus selle koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu 0,25 tundi, mis kulus 06.08.2012 päringu koostamiseks. Kõnealune päring sisaldub kostja esindaja 06.08.2012 e-kirjas (II köide tlk 257). Võttes arvesse nimetatud e-kirja sisu ja mahtu peab kohus selle koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 10 minutit. Ülejäänud kostja esindaja poolt osutatud toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Kokku peab kohus kostja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 29,25 tundi. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja tunnitasu määraks menetluskulude nimekirjas kirjetel 1.1 – 1.15 kajastatud toimingute osas 115,04 eurot ning kirjetel 1.16 – 1.32 kajastatud toimingute osas 120 eurot. Kohus leiab, et antud tunnitasud on mõistlikud. Seega on kostja esindaja tasu põhjendatud suuruseks kokku 3399,50 eurot (19,85 x 115,04 + 9,3 x 120). Kostja lepingulise esindaja põhjendatud kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137

„Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” kehtestatud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääradest. Kostja on palunud hagejalt välja mõista ekspertiisitasu 3835,01 eurot. Hageja vaidleb ekspertiisitasu väljamõistmisele vastu leides, et ekspertiisikulu tekkis kostja taotlusel, mitte hageja soovil. TsMS § 138 lg 1 ja 2 alusel on asja läbivaatamise kulud menetlusosalise menetluskulud. Vastavalt TsMS § 143 p 1 on eksperdikulud asja läbivaatamise kulud. Seega kuuluvad ekspertiisi tegemisega seotud kulud menetluskuludena hüvitamisele. Harju Maakohtu 31.08.2012 määrusega on kõik menetluskulud jäetud hageja kanda. Asjaolu, kelle taotlusega seonduvalt ekspertiis määrati ning seega ekspertiisikulud tekkisid, ei oma käesolevas menetlusstaadiumis tähtsust. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses peab kohus hindama kantud menetluskulude suurust ja põhjendatust. Eelnevas kohtumenetluses kohtu poolt tehtud toimingute hindamine ei ole menetluskulude kindlaksmääramise menetluse eesmärgiks. Juhul, kui ekspertiisi määramine polnud hageja arvates põhjendatud, oleks ta pidanud seda vaidlustama põhimenetluses. Seega tuleb hagejal hüvitada kostjale ekspertiisitasu 3835,01 eurot. Kokku kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 7234,51 eurot (3399,50 + 3835,01). TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 1 menetlusosalistele kätte.

kohaselt

menetluskulude

kindlaksmääramise

määrus

toimetatakse

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.