Kohtulahend

28.06.2012 tehtud ja 21.01.2013 jõustunud otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ja kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 23.10.2013 tehtud ja 21.01.2013 jõustunud määrusega apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, jättis rahuldamata kostja määruskaebuse ja jättis määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud kostja kanda. Riigikohus jättis 21.01.2013 määrusega asjas nr 3-7-1-2-814-12 hageja määruskaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. 06.11.2012 esitas kostja Harju Maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, milles palus määrata kostja menetluskuludeks ja mõista hagejalt kostja kasuks välja 9216,86 eurot ilma käibemaksuta, millest kostja õigusabikulud on 6715,86 eurot ilma käibemaksuta ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 2500 eurot ilma käibemaksuta. Avalduses kinnitas kostja, et kõik menetluskulude nimekirjas märgitud kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega. Kostja märkis avalduses, et seoses asjaoluga, et ei ole üheselt selge, kas ja millal on jõustunud maakohtu 28.06.2012 otsus, võib tõusetuda küsimus, kas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt. Vältimaks TsMS § 67 lg-s 2 toodud tähtaja võimalikku möödalaskmist esitas kostja koos menetluskulude nimekirjaga taotluse menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kostja leidis, et isegi juhul kui ta on avalduse esitamise tähtaja mööda lasknud, esineb käesoleval juhul alus menetlustähtaja ennistamiseks. Avalduses sisalduva menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud kostjale käesolevas tsiviilasjas õigusabi kokku 55,5 tunni ulatuses tunnitasuga alates 1800 krooni (2007-2010.a) kuni 120 eurot (2011-2012.a). Kostja esindaja poolt osutatud õigusabi koosneb järgmistest toimingutest: 12.12.2007 kostja vastuse koostamine, nõupidamine kliendiga – 3,5 h (402,64 eurot), 13.03.2008 seisukoha koostamine seoses istungi edasilükkamise taotlusega - 0,5 h (57,52 eurot), 09.09.2008 istungiks ettevalmistus ja taotlustega tutvumine - 1 h (115,04 eurot.), 11.09.2008 seisukoha hageja taotluste osas koostamine - 0,25 h (28,76 eurot), 04.12.2008 seisukoht seoses Fortis Kapital taotlusega – 1 h (115,04 eurot), 16.03.2009 materjalide edastamine ning seisukoha koostamine - 0,5 h (57,52 eurot), 17.03.2009 määruskaebuse koostamine - 1,5 h (172,56 eurot), 27.04.2009 vastuse koostamine Fortis Kapital OÜ määruskaebusele - 1,5 h (172,56 eurot), 01.02.2010 taotluse koostamine hageja kohustamiseks riigilõivu tasumiseks - 0,5 h (57,52 eurot), 22.01.2010 toimikuga tutvumine - 0,25 h (28,76 eurot), 01.02.2010 riigilõivu tasumiseks kohustamise taotluse koostamine - 0,75 h (86,28 eurot), 20.04.2010 seisukoha koostamine - 4 h (460,16 eurot), 26.04.2010 taotluse koostamine ja ettevalmistus istungiks – 2 h (230,08 eurot), 27.04.2010 kohtuistungil osalemine - 0,75 h (86,28 eurot), 19.05.2010 kostja koondseisukohtade koostamine 3 h (345,12 eurot), 26.05.2010 vastuse koostamine määruskaebusele - 4 h (460,16 eurot), 25.01.2011 toimikuga tutvumine - 1 h (120 eurot), 16.05.2011 toimikuga tutvumine – 1 h (120 eurot), 18.05.2011 vastuse koostamine määruskaebusele - 1,25 h (150 eurot), 23.05.2011 istungiks ettevalmistus – 1 h (120 eurot), 25.05.2011 seisukohtade koostamine - 3,25 h (390 eurot), 23.02.2012 toimikuga tutvumine – 1 h (120 eurot), 29.02.2012 seisukoha ja taotluste koostamine – 4 h (480 eurot), 15.03.2012 istungiks ettevalmistus ja istungil osalemine – 1,5 h (270 eurot), 18.04.2012 kostja taotluste kokkuvõtte koostamine – 2 h (240 eurot), 26.04.2012 istungiks ettevalmistus ja istungil osalemine – 1 h (120 eurot), 15.05.2012 kostja seisukohtade koostamine – 3 h (360 eurot), 18.05.2012 asjade liitmise taotluse koostamine – 1,5 h (180 eurot), 08.06.2012 kostja seisukoha koostamine ja tõendite esitamine – 4 h (480 eurot), 08.06.2012 vastuväite koostamine – 2 h (240 eurot) ja 13.06.2012 kostja täiendava taotluse koostamine – 3 h (360 eurot).

Vastuseks hageja vastuväidetele märkis kostja, et menetlustähtaja võimaliku möödalaskmise tingis hageja enese tegevus, millega hageja esitas apellatsioonkaebuse ning kinnitas apellatsioonkaebuses kohtuotsuse kättesaamise aja ning apellatsioonkaebuse tähtaegsuse. Ei saa pidada korrektseks hageja seisukohta, nagu oleksid hageja vastuväites viidatud kostja esindaja toimingud tervikuna või osaliselt põhjendamatud. Kostja täpsustas esindaja toiminguid, mille ajakulu hageja on vaidlustanud. TsMS § 143 lg 2 kohaselt on menetluskuludeks mh dokumentaalse tõendi saamise kulud. Kostja on tellinud ning 08.06.2012 kohtule esitanud eriteadmisi omava isiku (riiklikult tunnustatud ekspert Eduard Sepp) arvamuse, mille saamiseks on kostja tasunud eriteadmisi omava isiku arvamuse koostajale 2500 eurot (ilma käibemaksuta; arve lisatud vastusele). Kostja kinnitas veelkord, et kõik avalduses toodud kulutused on seotud tsiviilasja nr 2-07-45149 menetlemisega ning kantud kostja poolt. Hageja vastuväited Hageja vaidles avaldusele vastu ja palus jätta see läbi vaatamata või jätta rahuldamata kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramise tähtaja ennistamiseks. Juhul kui kohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt, palus hageja jätta avalduse rahuldamata selle nõuetele mittevastavuse tõttu või kui kohus leiab, et hagejalt menetluskulude väljamõistmine on põhjendatud, mõista hagejalt menetluskulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses, kuid mitte enam kui 3573,06 euro ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud ennatlikult, kuivõrd menetlus tsiviilasjas nr 2-07-45149 ei ole lõppenud. Samuti on kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitatud hilinenult. Hageja arvates puudub alus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse tähtaja ennistamiseks. Mitmed kostja avalduses märgitud tegevused on sisuliselt samad ning üksteist dubleerivad, samuti ei ole kostja esitanud kohtule antud tööülesannetele vastavaid kuludokumente, ehkki TsMS § 174 lõikes 3 sisaldub selgesõnaline eeldus, et menetluskulude väljamõistmist taotlenud pool peab olema antud kulud ka tegelikkuses kandnud. Antud seisukohta on rõhutanud ka Riigikohus lahendi nr 3-2-1-16-11 p-s 15. Seega ei ole kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest võimalik üheselt järeldada, et kostja on aruandes märgitud ulatuses õigusabikulusid ka tegelikkuses kandnud. Hageja arvates sisaldab menetluskulude aruanne mh Fortis Kapital OÜ hagiavalduse läbivaatamisega seotud menetluskulusid, kuid nende hüvitamine hageja poolt ei ole seaduslik. Kostja esindaja on sisuliselt iga tegevuse puhul ümardanud tegevuseks kulunud aja pool- või täistunnile. Arvestades, et vähim kostja esindaja arvestuses kasutatav ajaühik on 0,25 tundi, võimaldab ümardamine nõuda tasu suuremas ulatuses, kui selleks tegelikult kulus. Seejuures jääb mitmetest kostja esindaja tegevuse kirjeldustest (nt vastuse koostamine, taotluse koostamine jms) arusaamatuks, millist konkreetset toimingut on kostja esindaja teinud, mistõttu hageja ei pea põhjendatuks kostja esindaja tegevuste suurust toimingute osas, mis on tehtud 20.04.2010, 26.04.2010, 19.05.2010, 26.05.2010, 25.01.2011, 16.05.2011, 25.05.2011, 29.02.2012, 15.05.2012, 18.05.2012, 08.06.2012 ja 13.06.2012. Lisaks loeb hageja põhjendamatuks ekspert Eduard Sepa arvamuse kulu 2500 eurot. Kohus ei ole ekspertiisi tegemise kohustust määranud, vaid kostja on tellinud ekspertiisi omal käel. Ekspertiisi tegemine ei olnud tervikuna vajalik ega põhjendatud. Seega on põhjendamatud kostja esindaja tööd väärtusega 3142,8 eurot ja samuti ekspertiisikulu 2500 eurot. Esimese astme kohtu määrus 31.10.2013 määrusega rahuldas Harju Maakohus kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas

4285,86 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kostja esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus vastab TsMS § 174 lg 3 nõuetele. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märkis, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 ja lg 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on muuhulgas asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 ja p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud muuhulgas eksperdikulud ja dokumentaalse tõendi saamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Esmalt andis kohus hinnangu sellele, kas kostja menetluskulude avaldus on esitatud hilinenult. TsMS § 174 lg 1 ei keela avalduse esitamist enne lahendi, milles kulude jaotus on märgitud, jõustumist. See norm määrab kindlaks tähtpäeva, mis ajaks tuleb avaldus hiljemalt esitada (vt Riigikohtu määruse nr 3-2-1-16-09 p 11). Nimetatust tulenevalt tuleb kostja avaldus lugeda esitatuks tähtaegselt ning kohtul puudub vajadus lahendada menetlustähtaja ennistamise küsimust. Kuivõrd kostja lepingulise esindaja kulude kohta esitati vastuväide, kontrollis kohus TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt ka kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et kostja ei ole esitanud kohtule antud tööülesannetele vastavaid kuludokumente, ehkki TsMS § 174 lõikes 3 sisaldub selgesõnaline eeldus, et menetluskulude väljamõistmist taotlenud pool peab olema antud kulud ka tegelikkuses kandnud ning et antud seisukohta on rõhutanud ka Riigikohus lahendi nr 3-2-1-16-11 p-s 15. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 174 lg 3 lisatakse avaldusele menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja esindaja on avalduses menetluskulude detailse nimekirja esitanud, lisaks ka täpsustanud esindaja toiminguid 23.03.2013 esitatud vastuses ning kinnitanud, et kõik tema avalduses toodud kulutused on seotud tsiviilasja nr 2-07-45149 menetlemisega ning kantud kostja poolt. Hageja viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-16-11 p 15 ei kinnita hageja seisukohta kulude kantuse kohustuslikkuse osas, kuivõrd antud lahendis on samuti selgitatud, et õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid (ja sellele kulunud aega) teadmata. Selleks on vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Vastasel korral ei ole võimalik õigusabikulusid välja mõista. Seega on õigusabikulude väljamõistmise eelduseks kohtule esitatud dokument õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Kostja on nimetatud eelduse täitnud. Ülaltoodust tulenevalt puudub kohtul alus kostja kulude õigsuses kahelda. Kohus toetub siinkohal ka Riigikohtu 03.06.2013 määrusele nr 3-2-1-65-13, mille p-s 18 Riigikohus selgitas, et põhjendatud ei ole hagejate seisukoht, et lepingulise esindaja kulude teistelt

menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks on asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud. Kostjad ei pea tõendama, et nad on õigusteenuse eest esindajale maksnud. Seega ei ole oluline, kas kostjate esindajale on tasu makstud või kes on selle tasunud. Kostja 20.04.2010 toimingu ajakulu 4 tundi ja tasu 460,16 eurot pidas kohus, arvestades dokumendi mahtu ja sisu, põhjendatud ja vajalikuks. 26.04.2010 toimingu - kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks ja ettevalmistus istungiks – ajakulu 2 tundi ja kulu 230,08 eurot pidas kohus põhjendatuks. Taotluse koostamise osas märkis kohus, et arvestades dokumendi sisu ja mahtu, tuleb dokumendi koostamiseks põhjendatud ajakuluks lugeda 1 tund. Ka istungiks ettevalmistamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks luges kohus 1 tundi, märkides, et kohtuistung toimus Harju Maakohtus 27.04.2010 ning kestis 15 minutit, kuivõrd istung lükati edasi (vt protokoll III kd, tl 91- 92). Kohus leidis, et ei saa olla kahtlust, et lepingulisel esindajal on vajalik oma esindatava huvide parimaks kaitseks istungiteks valmistuda. Kuigi antud juhul lükati istung edasi, ei olnud see asjaolu pooltele eelnevalt teada, mistõttu kostja esindaja sai arvestada asja sisulise arutamisega kohtus ning selleks tuli ka valmistuda. 19.05.2010 toimingu (kostja taotluste kokkuvõte ja seisukoht hageja 26.04.2010 seisukoha suhtes) ajakulu 3 tundi ja tasu 345,12 eurot pidas kohus arvestades antud dokumendi sisu ja mahtu ning asjaolu, et selle koostamine eeldas kogu varasemas menetluses teostatud töö analüüsimist ja ülevaatamist, põhjendatud ja vajalikuks. 25.01.2011 ning 16.05.2011 kohtus toimikuga tutvumise ajakulu kokku 2 tundi ja kulu 240 eurot pidas kohus samuti põhjendatuks. Kohtutoimikus (III kd ja IV kd) on kostja esindaja mõlemad toimikuga tutvumised toiminguna fikseeritud. Juba 25.01.2011 seisuga koosnes toimik kolmest köitest, millest igaühes oli üle 200 lehe. 16. maiks 2011 toimiku maht oluliselt ei olnud suurenenud. Sellises mahus toimikumaterjalidega tutvumine kahel korral kokku 2 tunni ulatuses ei ole ülepaisutatud. 29.02.2012 kostja seisukoha ajakulu 4 tunni ja kulu 480 euro osas märkis kohus, et vastava seisukoha (IV kd, tl 161) sisuks on ekspertiisitaotluse täiendamine (sisuline pikkus 4 lk + lisad). Nimetatud dokumendi koostamisega seotud kostja esindaja kulu ei saa lugeda hagejalt väljamõistetavaks kuluks, kuivõrd nimetatud toiming ei olnud vajalik seoses sellega, et Harju Maakohus jättis 25.04.2012 määrusega kostja taotlused, muuhulgas taotluse ekspertiisi määramiseks, rahuldamata. Nimetatust tulenevalt vähendas kohus kostja esindaja kulusid 4 tunni (480 euro) võrra, tuginedes TsMS § 169 lg-le 3, mis sätestab, et rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud võib menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud. Analoogselt eeltoodule leidis kohus, et kostja taotletavaid menetluskulusid tuleb vähendada ka 25.05.2011 esitatud seisukoha koostamisega seotud esindaja kulu 3,25 tunni (390 euro) võrra. Nähtuvalt toimikust on kostja 25.05.2011 dokumendiks kostja seisukoht ja tõendite esitamine (IV kd, tl 36 – 60). Dokumendi sisuks on kostja 20.04.2010 taotluse täpsustus tasaarvestuse kohta hageja vastu ning Vladimir Liakhovitskiy ülekuulamise taotluse täpsustamine. Kuivõrd kostja taotlus Vladimir Liakhovitskiy ülekuulamiseks jäeti Harju Maakohus 25.04.2012 määrusega rahuldamata ning vastuhagina esitatud tasaarvestuse taotlus jäeti 28.06.2012 määrusega menetlusse võtmata, tuleb käesolev esindaja kulu kui mittevajalik ja põhjendamatu jätta kostja kanda. Kostja palub hagejalt välja mõista ka 2500 eurot 08.06.2012 kohtule esitatud eriteadmisi omava isiku Eduard Sepa arvamuse kui dokumentaalse tõendi saamise kulu 2500 euro hagejalt väljamõistmisega kohus ei nõustunud. Kohtutoimikust ei nähtu, et 08.06.2012 või muul ajal oleks kohtule esitatud kostja tellimusel koostatud eriteadmisi omava isiku Eduard Sepa arvamus. Kostja on kohtule esitanud 29.02.2012 seisukoha lisana tsiviilasjas nr 2-08-12590 kohtumenetluse käigus läbi viidud ekspertiisi tulemusel koostatud Eduard Sepa ekspertarvamuse. Muid Eduard Sepa ekspertarvamusi kohtutoimikust ei nähtu. Ka kohus ei ole 28.06.2012 kohtuotsuses viidatud

arvamusele tuginenud. Teise tsiviilasja raames läbiviidud ekspertiisi kulusid ei saa käesolevas tsiviilasjas hagejalt välja mõista. Seega tuleb kostja taotletavatest kuludest maha arvata ka ekspert Eduard Sepa arvamusega seotud kulu 2500 eurot. TsMS § 169 lg-t 3 aluseks võttes ei lugenud kohus põhjendatuks ja vajalikuks kostja esindaja kulu seoses vastuväite koostamisega Harju Maakohtu 25.04.2012 määrusele, kuivõrd Harju Maakohus jättis 28.06.2012 otsuses kostja vastuväite rahuldamata. Seega tuleb taotlust vähendada 2 tunni, 240 euro, võrra. TsMS § 169 lg-le 3 tuginedes ei loe kohus põhjendatuks ja vajalikuks ka kostja esindaja kulu seoses vastuhagi, menetluse peatamise ja asjade liitmise taotluse koostamisega, kuivõrd 25.04.2012 määrusega jättis Harju Maakohus rahuldamata muuhulgas ka kostja taotluse menetluse peatamiseks ning 28.06.2012 määrusega jättis Harju Maakohus kostja vastuhagi menetlusse võtmata. Seega ei kuulu nimetatud menetlustoimingutega seotud esindaja kulu 1,5 tundi, 270 eurot, kostjale hüvitamisele. Kostja esindaja 15.05, 18.05. ja 08.06.2012 toimingutest on osaliselt vajalik ja põhjendatud üksnes kostja seisukoha koostamine hageja 09.05.2012 menetlusdokumendis esitatud taotluste ja väidete osas. Seisukoha sisulise osa pikkus tervikuna on 3 lehekülge. Hageja 09.05.2012 menetlusdokument koos lisadega, millega esindajal tuli tutvuda, asub toimikus (IV kd, tl 198 – 244), dokumendi sisulise osa pikkus on 4 lehekülge. Kostja on märkinud nimetatud esindaja toimingutega seotud kuluks kokku 7 tundi ja 840 eurot. Kohtu hinnangul on käsitletava 3 lk pikkuse seisukoha koostamiseks vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 2,5 tundi, sest arvestamata tuleb jätta ajakulu dokumendis sisalduva täiendava tõendi - eriteadmisi omava isiku arvamuse – esitamise põhjendamiseks. Nimetatud põhjendus paikneb poolel leheküljel, selle koostamiseks arvestatav esindaja ajakulu 0,5 tundi (60 eurot) tuleb seega maha arvata. Hageja 09.05.2012 menetlusdokumendi ja selle lisadega tutvumiseks luges kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 2 tundi (240 eurot). Antud dokumendiga seotud kostja esindaja kulusid tuleb seega kokku vähendada 2,5 tunni (300 euro) võrra. Menetluskulude nimekirjas märgitud 13.06.2012 dokumenti „kostja täiendava taotluse koostamine“ (3 tundi - 360 eurot) tsiviilasja toimik ei sisalda, mistõttu tuleb taotlust 3 tunni (360 euro) võrra vähendada. 26.05.2010 koostatud dokumendi (III kd, tl 151 – 163) (esindaja kulu 3,25 tundi, 390 eurot) sisuks on kostja seisukoht seoses OÜ Fortis Kapital määruskaebusega Harju Maakohtu 23.04.2010 määrusele, millega kohus keeldus OÜ Fortis Kapital hagiavaldust menetlusse võtmast. Kuivõrd antud dokument ei ole seotud hagejaga, ei ole dokumendi koostamisega seotud kulu hagejalt väljamõistmine põhjendatud. Kostja taotletud esindaja kulusid tuleb seega vähendada veel 3,25 tunni, 390 euro, võrra. Muus osas on kostja taotletavad kulud kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud. Eeltoodust lähtuvalt arvas kohus kostja taotletavatest menetluskuludest maha õigusabikulud summas 2430 eurot ja ekspertiisikulu 2500 eurot, kokku 4930 eurot. Kohus märkis siinkohal ka seda, et tulenevalt Riigikohtu määruse nr 3-2-1-88-11 p-s 12 väljendatud seisukohast ei saa dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmisel tuleb arvestada ka lepingulise esindaja kulude sissenõutavaid piirmäärasid. Sissenõutavad piirmäärad on kehtestatud hagi esitamise ajal (25.10.2007) kehtinud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr 306. Tulenevalt viidatud määruse §-st 1 sõltub sissenõutavate kulude piirmäär tsiviilasja hinnast. Kuni 2 500 000 kroonise hagi hinna korral on sissenõutavate kulude piirmäär 235 000. Sama määruse § 2 kohaselt, kui tsiviilasja hind on üle 2 500 000 krooni, suureneb kulude väljamõistmise piirmäär 2500 krooni võrra iga 50 000 krooni kohta. Hagi hind oli 10 265 264 krooni (656 069,94 eurot). Seega said nii

hageja kui ka kostja arvestada hagi hinna 10 265 264 krooni kohta käiva piirmääraga 623 250 krooni (39 832,93 eurot). Kostja esindaja kulud 4285,86 eurot jäävad alla kehtestatud piirmäära. Määruskaebus Kostja esitas 15.11.2013 määruskaebuse, milles palus maakohtu 31.10.2013 määruse tühistada osas, milles kohus jättis kostja menetluskulud summas 4300 eurot hagejalt välja mõistmata ja teha uus määrus, millega mõista lisaks maakohtu poolt hagejalt väljamõistetud 4285,86 eurole hagejalt täiendavalt välja kostja menetluskulud summas 4300 eurot. Kohus on jätnud põhjendamatult hagejalt välja mõistmata dokumentaalse tõendi saamise ning kohtule esitamisega seotud kostja menetluskulud summas 2800 eurot. Maakohus ei ole kohtu põhjendustest lähtuvalt seadnud kahtluse alla kõnealuse eriteadmisi omava isiku arvamuse vajalikkust ega selle saamisega seotud kostja kulude põhjendatust sisuliselt, kuid pidas kostja vastavaid kulusid mittevajalikeks sel põhjusel, et maakohtu hinnangul jäi kõnealune dokument kohtule esitamata. Maakohtu järeldus dokumendi esitamata jätmisest on ilmselgelt ekslik, mistõttu on kohus kostja vastava kulu kindlaksmääramata jätmisega kahtlematult ületanud diskretsioonipiire. Kostjale ei ole teada põhjusi, miks kõnealune ekspertiisiakt ei paiknenud kohtuasja toimikus hetkel, mil Harju Maakohtu 31.10.2013 vaidlustatud kohtumääruse koostanud kohtunik asja toimikuga tutvus. Määruskaebuse esitaja on vaidlusaluse akti oma 08.06.2012 menetlusdokumendi lisana esitanud ning kohus on kostja 08.06.2012 menetlusdokumendi ka vastu võtnud. Pärast vaidlustatud määrusega tutvumist sai kostja Harju Maakohtu kantselei kinnituse, et nii kostja 08.06.2012 menetlusdokument kui selle lisaks olev Eduard Sepa eriteadmisi omava isiku arvamus on 08.06.2013 kell 23.16 Harju Maakohtu kantselei poolt vastu võetud (v.t. lisa 1). Arvestades, et vaidlusalune eriteadmisi omava isiku arvamus on kohtule esitatud, ei ole alust mittevajalikuks pidada ka kostja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi 2,5 tunni ulatuses ja sellele vastavat kulu 300 eurot õigusabi eriteadmisi omava isiku arvamuse analüüsimiseks ning kohtule esitamiseks. Kohtul puudub menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluse raames pädevus muuta põhimenetluses tehtud lõpplahendiga määratud menetluskulude jaotust. Maakohus on jätnud kostja kanda menetluskulud, mis seondusid kostja poolt ekspertiisitaotluse koostamisega. Kostja juhib tähelepanu, et TsMS § 169, millele maakohus on tuginenud vastava järelduse tegemisel, reguleerib üksnes ja nimelt menetluskulude jaotust, mitte aga menetluskulude kindlaksmääramist (vrd TsMS 18. peatüki 4. ja 5. jao pealkirjad). Kostja viitab TsMS § 173 lg-le 1 ja § 174 lg-le 1 ning märgib, et kõnealusel juhul on menetluskulude jaotus määratud kindlaks Harju Maakohtu 28.06.2012 otsusega, millega on kõik poolte menetluskulud üheselt jäetud hageja kanda. Seega on kohus vaidlustatud määrust tehes ületanud volituste piire menetluskulude kindlaksmääramisel. Ekslikud on maakohtu põhjendused, milles maakohus asus kostja lepingulise esindaja mitme menetlustoimingu hindamisel seisukohale, et vastavad toimingud olid mittevajalikud, kuna nende tulemina ei õnnestunud kostjal vahetult saavutada soovitud tulemust, nt jättis kohus kostja poolt esitatud taotluse või vastuväite rahuldamata või tõendi arvestamata vms. Tegemist on uudse lähenemisega kohtupraktikas, mida kostjale teadaolevalt seni ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel rakendanud. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohtu lähenemine on rajatud menetlusnormide väärale tõlgendamisele ja õigeks tuleb pidada senist kohtupraktikat. Kehtiv menetlusseadus ei anna kohtule pädevust kulude kindlaksmääramise menetluse raames kontrollida seda, kas põhimenetluses tehtud lõpplahendiga määratud menetluskulude jaotus oli sisuliselt õige või mitte.

Kostja esitab põhjendused, miks maakohtu poolt mittevajalikeks peetud kostja üksiktoimingud olid tegelikult kostja huvide kaitsmiseks vajalikud. Kostja poolt koostatud ekspertiisitaotlusega seoses märgib kostja, et pooltevahelise vaidluse esemeks on hageja hüvitisnõue kostja vastu. Hageja nõudis kostjalt seadmete väärtuse hüvitamist. Arvestades, et seadmed olid amortiseerunud ning nende väärtust ei saanud kostja hinnangul pidada võrdseks uute seadmete väärtusega, taotles kostja asjas kohtuliku ekspertiisi läbiviimist, määramaks kindlaks kõnealuste seadmete väärtus. Samuti oli poolte vahel vaidluse all küsimus sellest, kas kõnealused seadmed olid muutunud hoone olulisteks osadeks. Tegemist on küsimustega, mis kostja hinnangul nõudsid vastuste saamiseks eriteadmisi. Seega ei saa kostja taotlust ekspertiisi läbiviimiseks pidada mittevajalikuks ning ilmselgelt põhjendamatuks hoolimata sellest, et antud juhul jättis kohus ekspertiisi määramata. Kohus jättis hagi rahuldamata, leides, et hagejal ei saa olla kostja vastu seadmete eest hüvitamise nõuet. Samas ei saanud kostja olla menetluse kestel kindel kohtulahendi sisus. Asunuks kohus seisukohale, et hageja saab kostjalt nõuda hüvitist seadmete eest, oleks tõusetunud küsimus ka hüvitise suurusest. Seega on põhjendamatult jäetud välja mõistmata kostja menetluskulud summas 480 eurot. Samuti on põhjendamatult jäetud välja mõistmata kostja menetluskulud summas 390 eurot seoses 25.05.2011 menetlusdokumendi (tunnistaja ülekuulamise taotlus ja tasaarvestuse avaldus) koostamisega. Kostja märgib, et protsessuaalse tasaarvestuse avalduse tegemine ei nõua vastuhagi esitamist, mistõttu jääb arusaamatuks vaidlustatud määruses sisalduv viide Harju Maakohtu 28.06.2012 kohtumäärusele, millega keelduti vastuhagi menetlusse võtmisest. Kostja ei esitanud 25.05.2011 menetlusdokumendiga vastuhagi, vaid üksnes protsessuaalse tasaarvestuse avalduse. Kuivõrd hageja oli esitanud rahalise nõude kostja vastu ning kostja ei saanud täie kindlusega ette teada, et hageja nõue jäetakse rahuldamata ja kostjal olid rahalised nõuded ka hageja vastu, on kostja poolt protsessuaalse tasaarvestusavalduse tegemine hagi rahuldamise juhuks igati põhjendatud ning vajalik. Seega ei saa protsessuaalse tasaarvestuse avalduse tegemist pidada mittevajalikuks ja põhjendamatuks. Analoogsed põhjendused rakenduvad ka tunnistaja ülekuulamise taotluse esitamisele. Seega on kohus kohaldanud ebaõigesti TsMS § 169 lg-t 3 ning lugenud TsMS § 169 lg 3 alusel automaatselt mittevajalikuks kõikide selliste menetlustoimingutega seotud menetluskulud, kus menetlustoimingus sisaldunud taotlus on jäänud rahuldamata. Kohus ei ole hinnanud sisuliselt, kas teatud toimingu tegemist antud menetluslikus situatsioonis sai pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Samuti on kohus jätnud põhjendamatult välja mõistmata kostja menetluskulud 240 eurot, mis seondub kostja 08.06.2012 vastuväite koostamisega. Ka nimetatuga on kohus ületanud diskretsiooni piire menetluskulude kindlaksmääramisel. Pelgalt asjaolu, et kohtu tegevuse kohta esitatud vastuväide on jäänud rahuldamata, ei saa automaatselt tingida vastuväite esitamisega seotud menetluskulu mittevajalikkust. Vastuväite esitamise hetkel ei olnud kostjale teada Harju Maakohtu 28.06.2012 otsuse sisu, millega jäeti esitatud hagiavaldus rahuldamata ning kohus leidis, et hagejal ei saa olla nõuet kostja vastu. Vastuväites ei nõustunud kostja sellega, et kohus ei võimaldanud kostjal põhistada oma alternatiivseid vastuväiteid (s.t. küsimus tasaarvestusest, küsimus seadmete väärtusest (s.t. hageja nõude suurus selle eksisteerimisel) jne. Kõik viidatud küsimused oleksid tõusetunud olukorras, kus kohus asunuks lahendis seisukohale, et hagejal saab kostja vastu olla nõue. Sellisel juhul oleks kostjalt võetud võimalus oma alternatiivseid vastuväiteid tõendada. Kui kostja ei oleks esitanud kohtule vastuväidet, ei oleks sellistele väidetele saanud tugineda ka apellatsioonimenetluses. Antud olukorras ei osutunud tõesti kostja alternatiivsed vastuväited tähtsaks, kuna hagi jäeti muudel põhjustel rahuldamata, kuid kohtuotsuse sisu ei saanud kostjale olla ette teada. Seega olukorras, kus antud vaidluses tekkinuks vajadus hinnata ka kostja alternatiivseid vastuväiteid hagile, ei oleks kostja sellistele argumentidele saanud hilisemas menetluses tugineda ilma vastuväidet esitamata. Seega on kohus

kohaldanud ebaõigesti TsMS § 169 lg-t 3 ning lugenud TsMS § 169 lg 3 alusel automaatselt mittevajalikuks kõikide selliste menetlustoimingutega seotud menetluskulud, kus menetlustoimingus sisaldunud taotlus on jäänud rahuldamata. Kohus ei ole hinnanud sisuliselt, kas teatud toimingu tegemist antud menetluslikus situatsioonis sai pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Põhjendamatult on jäetud hagejalt välja mõistmata ka kostja menetluskulud seoses 26.05.2010 menetlusdokumendi koostamisega summas 390 eurot, mis sisaldas kostja seisukoha koostamist seoses määrusega, millega kohus keeldus kolmanda isiku OÜ Fortis Kapital hagiavaldust menetlusse võtmast. Kostja märgib, et ka vaidlusalune 23.04.2010 kohtumäärus on tehtud käesoleva tsiviilasja raames ning selle peale esitatud määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud on jäetud Harju Maakohtu 28.06.2012 kohtuotsusega hageja kanda. Ebaõige on ka väide, et viidatud dokument ei ole olnud seotud hagejaga. Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja kostja vastu nõude. Tsiviilasja kohtumenetluse käigus loovutas hageja oma väidetava nõude kolmandale isikule. Seega on kolmanda isiku käesolevas menetluses tehtud toimingud seostatavad üheselt hageja poolt kostja vastu alusetu nõude esitamisega ning kohtumenetluse käigus sellesama alusetu nõude loovutamisega kolmandale isikule. Kostjal on tulnud ennast hageja poolt kostja vastu esitatud alusetu hagi vastu kaitsmisel tsiviilasja nr 2-07-45149 menetlemise käigus kaitsta ka isiku vastu, kellele hageja oma väidetava nõude väidetavalt loovutas ning kes on soovinud tsiviilasja nr 2-07-45149 menetlusse saada kaasatud iseseisva nõudega kolmanda isikuna, kuid kes jäi asja menetlusse kaasamata, mistõttu ei saa menetluskulude hüvitamist nõuda ka menetlusväliselt isikult. Vastus määruskaebusele Hageja palub jätta kostja määruskaebuse rahuldamata. Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 31.10.2013 määrus tuleb osaliselt tühistada ja määruskaebus osaliselt rahuldada. Kooskõlas TsMS § 659 ja § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja esitas määruskaebuse maakohtu määruse peale osas, milles maakohus jättis hagejalt kostja kasuks välja mõistmata kostja menetluskulud summas 4300 eurot. Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS § 169 lg-t 3 ning lugenud nimetatud sätte alusel automaatselt mittevajalikuks kõik menetluskulud seoses menetlustoimingutega, kus kostja taotlused on jäänud rahuldamata. Samuti on õige kostja väide, et menetluskulude jaotus käesolevas asjas on kindlaks määratud Harju Maakohtu 28.06.2012 otsusega ning maakohtul puudub pädevus TsMS § 196 lg 3 alusel muuta menetluskulude jaotust menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. Kostja poolt 29.02.2012 ekspertiisitaotluse koostamise ajakulu 4 tunni osas on maakohus jätnud hagejalt välja mõistmata, kuivõrd seisukoha koostamine, mille sisuks on ekspertiisitaotluse täiendamine, ei ole vajalik tulenevalt sellest, et kohus jättis 25.04.2012 määrusega rahuldamata muuhulgas kostja taotluse ekspertiisi määramiseks. Ringkonnakohus maakohtu eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Asjaolu, et maakohus jättis 29.02.2012 seisukoha koostamisele järgnevalt, s.o 25.04.2012 määrusega, rahuldamata kostja taotluse ekspertiisi määramiseks, ei tähenda automaatselt, et ekspertiisitaotluse ja selle täiendamisele suunatud seisukoha koostamine oleks mittevajalikud toimingud ja nende kulu seega samuti mittevajalik ja põhjendamatu. Samale seisukohale tuleb asuda ka kostja

25.05.2011 seisukoha koostamise ja 08.06.2012 vastuväite koostamise osas. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul võib kostja 29.02.2012, 25.05.2011 ja 08.06.2012 tehtud toiminguid ja nendele kulunud aega pidada vajalikuks ja põhjendatuks, kuulub maakohtu poolt hagejalt väljamõistetav menetluskulu 4285,86 eurot suurendamisele 1110 euro ulatuses. Samuti peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja poolt 08.06.2012 kohtule esitatud eriteadmisi omava isiku Eduard Sepa arvamuse kui dokumentaalse tõendi saamise kulu 2500 eurot, kuivõrd erinevalt maakohtu poolt leitust on nimetatud dokument kohtule esitatud. Eeltoodust tulenevalt peab kolleegium põhjendatuks ka 08.06.2012 dokumendis sisalduva täiendava tõendi - eriteadmisi omava isiku arvamuse – esitamise põhjendamise ajakulu 0,5 tundi (60 eurot), mille kulu maakohus jättis hagejalt välja mõistmata. Eelnimetatud toimingutega seonduvalt kuulub maakohtu poolt hagejalt väljamõistetav menetluskulu suurendamisele 2560 euro ulatuses. Seevastu hageja 09.05.2012 menetlusdokumendi ja selle lisadega tutvumise ajakulu osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, pidades põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 2 tundi (240 eurot). Selles osas tuleb kostja määruskaebus jätta rahuldamata. Kostja 26.05.2010 seisukoha osas OÜ Fortis Kapital määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et kuigi kostja seisukoha esitamist OÜ Fortis Kapital määruskaebusele, mis on esitatud seoses viimase hagi menetlusse võtmisest keeldumisega, võib pidada põhjendatud ja vajalikuks toiminguks, nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et kuivõrd kostja 26.05.2010 dokument ei ole seotud hagejaga, ei ole dokumendi koostamisega seotud kulu hagejalt väljamõistmine põhjendatud. Ka selles osas tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 7955,86 eurot (4285,86 + 1110 + 2560). TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

Reet Allikvere

Imbi Sidok-Toomsalu

Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.