Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Hageja nõue ja selle põhjendused 25.10.2007 kohtule esitatud puidutöötlemisseadmed:

hagiavalduse

kohaselt

kuuluvad

hagejale

järgmised

(1) Optimeeriv kappimissaag T2030 NC CE, masina number 41 62 väärtusega 45 600 eurot; (2) Kruntvärvimise kompleks MAKOR väärtusega 108 800 eurot; (3) Nelikanthöövel SK-907S, masina number 031022 väärtusega 36 220 eurot; (4) Lihvimismasin Sandigmaster 3300-WWS-1100 väärtusega 45 300 eurot; (5) Sõrmjätkuliin FJL 183 väärtusega 151 300 eurot; (6) Kilbi press LS.L.R.CA, masina number 79120803 väärtusega 132 000 eurot; (7) Vineerimispress NPC/A, masina number 79120203 väärtusega 31 000 eurot; (8) Lahkamissaag KIMWOOD FERRARI TBR.W/RETRO, masina number 1043/FO1735 väärtusega 96 300 eurot; (9) Rullkonveierid (23 tk) 3 m väärtusega 9 550 eurot. 01.10.2006 andis hageja nimetatud puidutöötlemisseadmed üürile OÜ-le C . 09.10.2006 arestis kohtutäitur Elin Vilippus hagejale kuuluva sõrmjätkamisliini OMGA FJL 183 OÜ C maksuvõla tasumise tagamiseks. 10.10.2006 koormati kommertspandi seadmise lepinguga hageja vara kommertspandiga G OÜ kasuks. 04.07.2007 kuulutati välja kostja pankrot. 16.05.2007 esitas hageja pankrotihaldurile taotluse eelloetletud vara välistamiseks pankrotivarast. PankrS § 123 lg 1 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka esemed, mis kuuluvad kolmandale isikule. Kui kolmandal isikul on nõue talle kuuluva eseme väljaandmiseks, peab haldur eseme tagastama (vara välistamine). Haldur ei ole hagejale kuuluvaid ja pankrotivõlgniku valduses olevaid esemeid hagejale tagastanud. PankrS § 123 lg 6 kohaselt on vara välistamise või hüvitise nõude aegumistähtaeg üks aasta pankrotiteate ilmumisest arvates, kui aga nõudeõigus tekkis hiljem, siis üks aasta selle tekkimisest arvates. Pankrotiteade ilmus 04. aprillil 2007 ja hageja esitas taotluse vara välistamiseks 16. mail 2007. Võttes arvesse, et haldur ei ole 5 kuu jooksul vara välistamise taotlust lahendanud ja pankrotitoimkond on halduril soovitanud vara mitte välistada, on hagejal mõistlik eeldus, et haldur hagejale kuuluvaid esemeid ei tagasta. Arvestades asjaolu, et vastava nõude aegumistähtaeg on 1 aasta, on põhjendatud vara välistamiseks hagi esitamine. Vastavalt PankrS § 123 lõikele 4 kui haldur võõrandas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vara või kui vara ei ole säilinud, on välistamisõigust omaval isikul õigus saada vara eest rahalist hüvitist pankrotivara arvel käesoleva seaduse § 146 lõike 1 punktis 1 sätestatud korras. Hagejale kuuluvate esemete – puidutöötlemisseadmete maksumus on 656 979 eurot, mille hüvitamist pankrotivara arvel hageja nõuab juhul, kui haldur on hagejale kuuluvad esemed müünud või ei ole need säilinud. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja ja kohustada haldurit nimetatud seadmed hagejale tagastama. Juhul, kui haldur on esemed võõrandanud või need ei ole säilinud, mõista AS-ilt TKE G (pankrotis) välja hüvitis summas 10 265 264 krooni. 19.11.2007 võtab hageja TsMS § 424 kohaselt hagi tagasi 10 265 264 krooni rahalises nõudes. Kostja 13.12.2007 vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hagiavaldusest ei nähtu, millised seadmed on kostja valduses ning millega on tõendatud viidatud konkreetsete seadmete olek kostja valduses. Kostja saab kinnitada seda, et XXXasuvad seadmed kuuluvad kostjale. TsÜS § 54 lg 1 sätestab, et kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata viljad. TsÜS § 55 lg 1 täpsustab, et ehitise

olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Tegemist on kostjale kuuluva kinnistu oluliste osadega ning ei saa kuuluda erinevale omanikule kui kinnistu omanik. Hageja nõue tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd kostja on viidatud seadmed hagejalt omandanud ning tasunud hagejale kokku 9 831 100 krooni. Kõik seadmed on võõrandatud kostjale, nende eest on tasutud ning need on muutunud kostjale kuuluva kinnistu oluliseks osaks. Isegi olukorras, kus kohus tuvastab, et seadmete omand kuulub endiselt hagejale, järeldub, et kostja on alusetult tasunud hagejale seadmete omandamise eest 9 831 100 krooni. Sellises olukorras kuulub kostja poolt hagejale seadmete omandamise eest tasutu tagastamisele. VÕS § 110 lg 1 sätestab, et võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Seega sellises olukorras (kus tuvastatakse, et seadmete omandiõigus ei ole kostjale üle läinud) saab hagi rahuldada ning nõuda seadmete üleandmist hagejale üksnes seadmete eest tasutud rahasumma samaaegsel tasumisel kostjale. Kostja esitab käesoleva alternatiivse vastuväite raames nõude, et hagi rahuldatakse üksnes tingimusel, et hageja tagastab samaaegselt kostja poolt seadmete omandamise eest tasutud rahasumma 9 831 100 krooni. Ka riigikohus on oma 20.12.2005 lahendis nr 3-2-1-135-05 märkinud, et „kolleegiumi arvates ei ole menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes õige jätta rahuldamata asja väljaandmise nõue üksnes seetõttu, et valdaja saab sellest keelduda vastunõude olemasolu või muu täitmisest keeldumise õiguse (AÕS §83 lg-d 1 ja 3, VÕS § 110) olemasolu tõttu. Seetõttu peab kolleegium võimalikuks, et asja valduse väljaandmise nõue rahuldatakse vastastikku rahalise nõude täitmisega. Samuti saab asja väljaandmisnõude rahuldada tingimuslikult, so teise siku poolt kostja suhtes kohustuse rahuldamise tingimusega. Nii on võimalik pooltevahelised nõuded kompleksselt lahendada. Asja väljaandmist saaks M.R täitemenetluses sellisel juhul nõuda üksnes siis, kui tasutud on kohtuotsusega hageja kasuks välja mõistetud summad“. Kostja palub jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt selle rahuldamise korral kohustada hagejat samaaegselt tagastama kostja poolt tasutud 9 831 100 krooni. Kostja palub määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja 27.10.2008 vastuväited Hageja kostja seisukohaga ei nõustu. Kostja väidab, et XXX asuvad seadmed kuuluvad kostjale. Oma väite tõendamiseks on kostja esitanud pangaväljavõtte, millest väidetavalt nähtub, et kostja on ostnud hagejalt põhivara ning selle eest on kostja hagejale tasunud kokku 9 831 100 krooni. Hageja märgib, et kostja on tsiviilasjas nr 2-08-12590 esitanud kohtule samad pangaväljavõtted ning väitnud, et kostja on hagejalt ostnud põhivara ning selle eest on kostja hagejale tasunud kokku 9 831 100 krooni. Seega väidab kostja, et on ostja poolt hagejale väidetavalt tasutud 9 831 100 krooni eest kostjalt ostnud nii tsiviilasjas nr 2-08-12590 hageja poolt kostja pankrotimenetluses pankrotivarast välistamist taotlevad seadmed (väärtuses 4 344 770 krooni) kui ka käesolevas tsiviilasjas hageja poolt kostja pankrotimenetluses pankrotivarast välistamist taotletavad seadmed (väärtuses 10 265 26,00 krooni). Hageja on seisukohal, et kostja poolt esitatud pangaväljavõtetest nähtuvate kostja poolt hagejale tehtud maksete, milles selgitusse on pandud „põhivara ost“ näol on tegemist kostja omanike poolt raha enda kasuks pööramisega. AS TKE G (pankrotis) aktsionär ajavahemikus

12.07.2011 kuni 01.04.2006 oli NMH. Ajavahemikus 12.07.2001 kuni 01.04.2006 oli AS TKE G aktsionär A Inc. AS TKE G 09.07.2001 toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul osalenud aktsionäride nimekirja kohaselt esindab A Inc`i NMH volikirja alusel. TKE OÜ (pankrotis) osanik ajavahemikus 01.01.2002 – 21.03.2006 oli NMH, kes oli ka ajavahemikus 23.10.2000 kuni 06.04.2006 TKE OÜ juhatuse liige. PPOÜ osanik on NMH, kes on ka alates 15.07.2003 PPOÜ liige. Seega on NMH olnud kõigi kolme eelnimetatud äriühingu omanik või omaniku esindaja. AS TKE G pangakonto väljavõttest 15.11.2004 – 19.04.2007 nähtub, et 16.01.2006 on AS TKE G teinud kaks ülekannet TKE OÜ arveldusarvele: esimene summas 30 000 krooni ning teine summas 270 000 krooni, seega kokku 300 000 krooni. TKE OÜ pangakonto väljavõttest ajavahemikus 02.01.2006 – 18.01.2006 nähtub, et 16.01.2006 kohe pärast seda kui TKE OÜ arveldusarvele on laekunud AS-lt TKE G 300 000 krooni, on TKE OÜ teinud ülekande PPOÜle summas 300 000 krooni ning ülekande selgitusse on pandud „laen“. AS TKE G pangakonto väljavõtte kohaselt on aga 16.01.2006 PPOÜ poolt makstud AS TKE G arveldusarvele 300 000 krooni, mille maksekorralduse selgituseks on märgitud „laenu tagasimaks“. 16.01.2006 kohe pärast seda kui AS TKE G arveldusarvele oli laekunud 300 000 krooni PPOÜ-lt, on AS TKE G teinud ülekande TKE OÜ-le summas 300 000 krooni ning ülekande selgitusse on märgitud „põhivara eest“. TKE OÜ on aga 16.01.2006 kohe pärast seda kui tema arveldusarvele oli laekunud 300 000 krooni AS-lt TKE G, teinud ülekande PPOÜ-le summas 300 000 krooni selgitusega „laen“. AS TKE G arveldusarvest nähtub aga, et AS TKE G arveldusarvele on laekunud PPOÜ-lt 300 000 krooni ning ülekande selgituseks on taas märgitud „laenu tagasimaks“. Seejärel on aga AS TKE G taas teinud ülekande TKE Kinnisomandi OÜ-le, seekord summas 150 000 krooni ning makse selgitusse on märgitud „põhivara eest“. Kuna AS TKE G, TKE Kinnisomandi OÜ ja PPOÜ omanike ja juhatuse liikmete ringi kuulub (kuulus) NMH ning A Inc, keda esindab NMH ning 26.10.2007 Hansapanga poolt esitatud tõendist nähtub, et TKE OÜ omas Hansapangas arvelduskontot ning nimetatud konto allkirjaõiguslik siis oli ajavahemikus 03.06.2003-07.03.2007 NMH, siis eelnimetatud tõendeid kogumina hinnates nähtub, et tegelikult on ühte rahasummat liigutatud NMH seotud äriühingute vahel ning tegemist on AS TKE G omaniku NMH poolt AS-ist TKE G raha välja viimisega. Hageja on seisukohal, et tegelikult on tegemist näilike tehingutega, millel ei olnud õiguslikke tagajärgi, vaid mille eesmärgiks oli luua ebaõige mulje kostja poolt hagejale nn põhivara ostu eest tasumiseks tegelikult mingit põhivara ostu eest tasumist ei ole toimunud. 10.10.2006 on hageja ja G OÜ sõlminud kommertspandilepingu, mille punkt 3.1 kohaselt hageja pantijana seadis G OÜ kasuks oma vallasvarale, sealhulgas lepingu lahutamatuks lisadeks olevates seadmete loeteludes nimetatud seadmetele kommertspandi summas 10 000 000 krooni. Hagiavalduse täpsustus 09.05.2012 Hagiavalduse täpsustuses palub hageja hagi rahuldada ja kohustada kostjat hüvitama hagejale PankrS § 146 lg 1 p 1 korras 192 036.79 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras arvates 9. juulist 2008 kuni kohustuse täieliku tasumiseni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja võõrandas menetluse kestel osa hagi välistamisnõude esemeks olevast varast OÜ-le Fortis Kapital. Algses hagiavalduses palus hageja välistada järgmised seadmed: (1) Optimeeriv kappimissaag T2030 NC CE, masina number 41 62; (2) Kruntvärvimise kompleks MAKOR;

(3) Nelikanthöövel SK-907S, masina number 031022; (4) Lihvimismasin Sandigmaster 3300-WWS-1100; (5) Sõrmjätkuliin FJL 183; (6) Kilbi press LS.L.R.CA, masina number 79120803; (7) Vineerimispress NPC/A, masina number 79120203; (8) Lahkamissaag KIMWOOD FERRARI TBR.W/RETRO, masina number 1043/FO1735; (9) Rullkonveierid (23 tk) 3 m. Hageja võõrandas 5. veebruaril 2008 ülalnimetatud vara osaliselt (eeltoodud loetlus positsioonid 1, 2, 3, 6, 7 ja 8) FKOÜ-le seadmete müügilepingu alusel. Eeltoodust tulenevalt on hageja hagiavalduse välistamisnõude esemeks pärast vara osalist võõrandamist: lihvimismasin Sandigmaster 3300-WWS-1100; sõrmjätkuliin FJL 183 ja rullkonveierid (23 tk) 3 m. Hagejale teadaolevalt on kostja välistamisnõude esemeks oleva vara võõrandanud ( kostja

183 6.58 rullkonveierid 7.59 Väärtus 14. september 2007 Väärtus 9. juuli 2008 lihvimismasin Sandigmaster 3300-WWS-1100 45300.00 41863.73 sõrmjätkuliin FJL 183 151300.00 141347.49 rullkonveierid 9550.00 8825.58 Hageja märgib, et kuivõrd rullkonveierite väärtust 31. jaanuaril 2006 ei hinnatud, on rullkonveierite juures kohaldatud suuremat amortisatsioonimäära. Seda olenemata asjaolust, et neid seadmeid vahepeal ei kasutatud. Eeltoodu tulemusena on hageja hüvitisnõude suuruseks 192 036.79 eurot. Hageja soovib täiendavalt rõhutada, et välistamishagi esemeks olev vara kuulub hagejale. Tsiviilasjas nr 2-10-15791 esitas TKE G AS (pankrotis) hagi TKE Kinnisomandi OÜ (pankrotis) vastu tehingute kehtetuks tunnistamise nõudes (tagasivõitmine). Tehingud, mille kehtetuks tunnistamist TKE G AS (pankrotis) taotles olid TKE Kinnisomandi OÜ (pankrotis) ja TKE G AS (pankrotis) vahel 2. märtsil 2006 sõlmitud (1) kokkulepe 1. detsembri 2005 ostumüügilepingu nr 01/05 lõpetamise kohta ja (2) samal päeval ja samade poolte vahel sõlmitud laenuleping. Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata. TKE G AS (pankrotis) esitas asjas apellatsioonkaebuse, mis jäeti samuti rahuldamata. Kohus leidis viidatud tsiviilasjas, et TKE G AS (pankrotis) hagi TKE OÜ (pankrotis) ei ole põhjendatud. Kohus järeldas, et kokkulepe 1. detsembri 2005 ostu-müügilepingu nr 01/05 lõpetamise kohta on kehtiv. 1. detsembri 2005 ostu-müügilepingu nr 01/05 esemeks oli mh sama vara, mille välistamist kostja pankrotivarast hageja taotleb käesolevas tsiviilasjas. Kuivõrd kokkulepe müügilepingu lõpetamise osas on kehtiv tuleb järeldada, et kehtiv oli ka müügileping, mis sellega lõpetati ja, et hageja oli ja ka jäi tsiviilasjas nr 2-07-45149 esitatud välistamishagi esemeks oleva vara omanikuks. Mistõttu ei ole kostja vastupidised väited põhjendatud ning need tuleb jätta tähelepanuta. Kostja vastuväited hagi täpsustusele 09.05.2012 on hageja esitanud kohtule oma hagi täpsustuse. Hagi täpsustuses on hageja lepinguline esindaja koostanud ka „arvutused“, millest nähtuvalt on hageja oma hüvitisnõude suuruseks hinnanud 192 036.79 eurot. 09.05.2012 hagi täpsustuses on hageja selgitanud järgmist: Hüvitise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb kindlaks teha seadmete väärtus omandi kaotamise hetkel. Omandi kaotamise hetkeks on 9. juuli 2008, mil tehti kinnistusraamatu kanne, mille alusel läks XXX kinnistu omand üle PLOÜ-le nimetatud lepinguga võõrandati samuti hagejale kuuluvad hagis nõutavad masinad. Kostja nõustub hagejaga selles, et kui hagi muud eeldused leiaks asjas tõendamist, tuleks hagejale väidetavalt kuulunud ja tema poolt väidetavalt kaotanud seadmete väärtust hinnata hüvituse suuruse kindlaksmääramise tarbeks hageja poolt viidatud aja, s.o 09. juuli 2008 seisuga. TsMS § 5 lg-st 1 tulenevalt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Seega tuleb kohtul lahendada küsimus sellest, kas kostja pankroti väljakuulutamise hetkel oli kostja valduses hagejale kuulunud ning hagi täpsustuses loetletud vallasasju ning kui jah, siis kas hageja on oma omandiõiguse kaotanud ja kui jah, siis milline oli nende vallasasjade väärtus 2008 juulis. Kostja rõhutab, et tulenevalt TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud nn üldise tõendamiskoormise põhimõttest lasub kõigi eelmärgitud asjaolude tõendamise kohustus hagejal. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et hagiavalduses loetletud seadmed oleksid eksisteerinud hagejale kuulunud vallasasjadena hetkel, mil kuulutati välja kostja pankrot. Kostja hinnangul olid kõnealused seadmed muutunud kostjale kuuluva kinnistu osadeks, mistõttu puuduvad alused nii vara välistamisnõude ja/või hüvitisnõude esitamiseks. Samuti ei ole hageja tõendanud, et juhul, kui seadmed kuulusid kostja pankroti väljakuulutamise ajal hagejale, on need seadmed hageja omandist välja läinud. Oma 09.05.2012.a menetlusdokumendis väidab hageja, et kostjale kuulunud kinnistu XXX, ostja PLOÜ, kes on omandanud vaidlusalused seadmed kinnistu olulise osana, oli seadmete suhtes heauskne omandaja. Kostja nõustub hagejaga, et viidatud asjaolul võib olla tähendus

käesolevas vaidluses: juhul, kui PLOÜ ei olnud heauskne omandaja, ei saanud hageja väidetav omandiõigus vaidlusalustele seadmetele lõppeda ka seadmete PLOÜ-le müügiga kostja poolt ja sel juhul tuleks hagejal nõuda talle väidetavalt kuulunud vara tagastamist selle ebaseaduslikult valdajalt, hageja välistamisnõue kostja vastu tuleks aga igal juhul jätta rahuldamata (v Riigikohtu 08.12.2010.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-10, p 13). Ometigi ei ole hageja esitanud ühtegi asjaolu põhistamaks oma väidet PLOÜ poolt seadmete heauskse omandamise kohta, nende asjaolude tõendamisest rääkimata. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud ka seda, et kõnealuste seadmete väärtuseks 2008 juuli seisuga oleks olnud 192 036.79 eurot. Hageja lepingulise esindaja „arvutused“ ei ole käsitletavad tõendina TsMS mõttes, mistõttu tuleb hageja väiteid seadmete väärtusest pidada paljasõnaliseks. Hoolimata asjaolust, et hageja nõue on kostja hinnangul täies ulatuses tõendamata, peab kostja vajalikuks esitada Justiitsministri 07.07.2007.a käskkirjaga nr. 118 määratud riiklikult tunnustatud ekspert Eduard Sepa kui eriteadmisi omava isiku poolt koostatud ekspertarvamuse. Eduard Sepa ekspertarvamusest nähtub, et lihvimismasina Sandigmaster 3300-WWS-1100 turuväärtus moodustas 2008. juulis 57 770 krooni. Samuti nähtub esitatud tõendist, et lihvimismasin Sandigmaster 3300-WWS-1100 oli hoonega püsivalt ühendatud, olles tootmishoone oluline konstruktiivne osa. Ekspertarvamusest nähtub, et Sõrmjätkuliini FJL 183 turuväärtus moodustas 2008. juulis 150 000 krooni. Samuti nähtub esitatud tõendist, et Sõrmjätkuliin FJL 183 oli hoonega püsivalt ühendatud, olles tootmishoone oluline konstruktiivne osa. Ekspertarvamusest nähtub, et 23 rullkonveieri turuväärtus moodustas 2008.a juulis 10 525 krooni. Samuti nähtub esitatud tõendist, et kõnealused 23 rullkonveierit olid hoonega püsivat ühendatud, olles tootmishoone konstruktiivsed osad. Ülaltoodust nähtub ning kostja on tõendanud, et isegi olukorras, kus hageja poolt loetletud seadmed ei oleks enne kostja pankroti väljakuulutamist olnud muutunud kostjale kuulunud kinnistu olulisteks osadeks, saaks hageja nõuda nende eest hüvitist maksimaalselt summas 57 700 + 150 000 + 10 525 = 218 225 krooni ehk 13 947, 12 eurot. Seega isegi olukorras, kus kohus asub seisukohale, et kõnealused seadmed ei olnud muutunud kostja kinnistu olulisteks osadeks (millega kostja ei nõustu vaid leiab vastupidist) ning kostjal ei ole õigust oma nõuet hageja nõudega kattuvas osas tasaarvestada (millega samuti kostja ei nõustu, leides, et tal peab olema võimalus oma nõude tasaarvestamiseks), saab hageja nõude maksimaalseks suuruseks olla 13 947, 12 eurot. Kostja esitas ka taotluse kohustada hagejat täpsustama 09.05.2012 menetlusdokumendis väljendatud menetluslikku taotlust. Kostjal on õigus igas menetluse staadiumis kindlalt teada, milline nõue tema vastu on kohtu menetluses. Antud juhul jääb kostjale selgusetuks hageja 09.05.2012.a menetlusdokumendis esitatud menetlusliku avalduse sisu. Lähtudes hageja menetlusdokumendi resolutiivosa punktist 1 saab tegemist olla eelduslikult hageja põhinõude vähendamisega TsMS § 376 lg 4 p 2 mõttes. Samas ei viita hageja oma menetlusdokumendis kordagi oma nõude vähendamisele, vaid kasutab järjekindlalt mõistet hagi täpsustamine. Hagi täpsustamise mõiste seondub aga kostja hinnangul eeskätt hagi aluseks oleva asjaolude või hagi nõude sõnastuse täpsustamisega, mitte aga hagis esitatud rahalise nõude suuruse muutmisega. Kuivõrd hageja ei ole oma 09.05.2012 menetlusdokumendis selgelt välja toonud, et ta soovib oma varalist nõuet vähendada ehk hagist osaliselt loobuda, ja kuna ka kohus ei ole hageja 09.05.2012 menetlusdokumendi alusel teinud omapoolseid menetluslikke toiminguid, siis jääb kostjale lõppkokkuvõttes selgusetuks, millises suuruses nõue tema vastu on käesoleval ajal antud tsiviilasjas menetluses: kas hagi kuulub lahendamisele hageja poolt algselt esitatud suuruses 10 265 264 krooni (656 069,94 eurot) või hageja 09.05.2012 menetlusdokumendi resolutiivosa punktis 1 viidatud suuruses 192 036, 79 eurot. Kostja palub kohut kohustada hagejat oma menetluslikku positsiooni täpsustama ja selgelt teatama, kas hageja vähendab

hagis esitatud nõuet kuni 192 036.79 euroni (s.o osaliselt loobub hagist osas, mis ületab viidatud summat) või jääb algselt esitatud nõude juurde. Oma 09.05.2012 menetlusdokumendi resolutiivosa punktis 2 on hageja esitanud käesolevas menetluses esmakordselt seadusjärgse viivise väljamõistmise nõude. TsMS § 376 lg 1 sätestab, et pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Nii menetlusseaduse mõtte kui ka väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on täiendava varalise nõude esitamine hagi muutmiseks TsMS § 376 lg 1 mõttes, välja arvatud TsMS § 376 lg-s 4 ettenähtud juhtudel. Seejuures juhib kostja tähelepanu, et antud juhul ei ole tegemist ka TsMS § 376 lg 4 p-s 2 ettenähtud juhtumiga, mille kohaselt hagi muutmiseks ei peeta hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Kõrvalnõuete suurendamisest saab rääkida üksnes juhul, kui kõrvalnõuete väljamõistmise nõue on menetluses juba varem esitatud, kuid käesolevas menetluses on olukord teistsugune. Kostja teatab, et ta ei anna omapoolset nõusolekut hagi muutmiseks. Juhul, kui olenemata kostja nõusoleku puudumisest peab kohus vajalikuks anda TsMS § 376 lg 2 alusel nõusolek hageja 09.05.2012 esitatud menetlusdokumendis sisalduva hagi muutmise avalduse menetlusse võtmiseks, palub kostja pärast hagi muutmise menetlusse võtmist määrata kostjale mõistlik tähtaeg vastuväidete esitamiseks hageja uuele nõudele. Eelduslikult tuleb sellisel juhul nõuda hagejalt ka tema täiendavalt nõudelt riigilõivu tasumist, kuna TsMS § 133 lg 2 viimane lause kohaselt arvestatakse kõrvalnõuet hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Kostja hinnangul ei saa olla kahtlust, et eraldi hagina TsMS § 133 lg 2 tähenduses on ka hageja avaldus varem esitatud hagi täiendamise kohta. Kostja 08.06.2012 vastuväide kohtu tegevusele Kostja on esitanud vastuväite Harju Maakohtu 25.04.2012 kohtumäärusele. Vastuväite kohaselt on kohus põhjendamatult jätnud rahuldamata kostja taotlused menetluse peatamiseks, kostja juhatuse liikme vande all ülekuulamiseks (või alternatiivselt tunnistajana ülekuulamiseks) ning kohtuliku ekspertiisi määramiseks, vaidlusaluste seadmete suhtes ekspertiisi läbiviimiseks ning kostja eeldatavate menetluskulude tagamiseks. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 442 lg 5 otsuse resolutsiooniga lahendab ka kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Seega tuleb kõigepealt käesoleva otsusega lahendada ka kostja taotlus kohustada hagejat täpsustada oma nõuet. Kohus leiab, et kostja taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus on seisukohal, et hageja on muutnud 09.05.2012 kohtule esitatud hagiavalduse täpsustuses hagi eset. 25.10.2007 kohtule esitatud hagis palub hageja kohtul kostjalt välja mõista ja kohustada haldurit hagejale tagastama järgmised seadmed: optimeeriv kappimissaag T2030 NC CE, masina number 41 62; kruntvärvimise kompleks MAKOR; nelikanthöövel SK-907S, masina number 031022; lihvimismasin Sandigmaster 3300-WWS-1100; sõrmjätkuliin FJL 183 väärtusega 151 300 eurot; kilbi press LS.L.R.CA, masina number 79120803; vineerimispress NPC/A, masina number 79120203; lahkamissaag KIMWOOD FERRARI TBR.W/RETRO, masina number 1043/FO1735 ja rullkonveierid (23 tk) 3 m väärtusega 9 550 eurot. Alternatiivnõudena esitas hageja juhul, kui haldur on esemed võõrandanud või need ei ole säilinud, mõista AS-ilt TKE G (pankrotis) välja hüvitis summas 10 265 264 krooni. 19.11.2007 võttis hageja TsMS § 424 kohaselt hagi tagasi 10 265 264 krooni rahalises nõudes (tl 76-78, I kd) ning kohus võttis 20.11.2007 määrusega menetlusse TKE OÜ (pankrotis) hagi AS TKE G (pankrotis) vastu vara välistamiseks pankrotivarast (tl 83, I kd). Seega on kohtu menetluses üksnes vara välistamise nõue. Kohus on seisukohal, et 09.05.2012 esitatud hagiavalduse täpsustuses on hageja muutnud hagi eset, kuna palub kostjalt välja mõista hüvitis PankrS § 146 lg 1 p 1 korras 192 036.79 eurot

ning viivised VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras arvates 9.07.2008 kuni kohustuse täieliku tasumiseni. TsMS § 376 lg 1 kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. TsMS § 376 lg 4 p 2 ja 3 kohaselt hagi muutmiseks ei peeta hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist ning esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutmise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Hageja vähendab oma nõuet ning nõuab asjaolude muutmise tõttu esemete eest rahalist hüvitist, kuid viiviste väljanõudmise nõude esitas hageja esmakordselt 09.05.2012 ning seega on hageja muutnud hagi eset. Kostja hagi muutmisega nõus ei ole. Samuti ei nõustu hagi muutmisega kohus, kuna käesoleval juhul ei esine mõjuvaid põhjuseid hagi muutmiseks. Seega tuleb lugeda käesolevas tsiviilasjas hageja nõudeks kohtule 25.10.2007 esitatud hagiavalduses toodud vara välistamise nõue, milles hageja palub välistada järgmised puidutöötlemisseadmed: optimeeriv kappimissaag T2030 NC CE, masina number 41 62 väärtusega 45 600 eurot; kruntvärvimise kompleks MAKOR väärtusega 108 800 eurot; nelikanthöövel SK-907S, masina number 031022 väärtusega 36 220 eurot; lihvimismasin Sandigmaster 3300-WWS-1100 väärtusega 45 300 eurot; sõrmjätkuliin FJL 183 väärtusega 151 300 eurot; kilbi press LS.L.R.CA, masina number 79120803 väärtusega 132 000 eurot; vineerimispress NPC/A, masina number 79120203 väärtusega 31 000 eurot; lahkamissaag KIMWOOD FERRARI TBR.W/RETRO, masina number 1043/FO1735 väärtusega 96 300 eurot ning rullkonveierid (23 tk) 3 m väärtusega 9 550 eurot. Kohus lahendab käesoleva otsusega ka kostja vastuväite Harju Maakohtu 25.04.2012 kohtumäärusele. Vastavalt TsMS § 333 lg 1 võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kohus jääb oma 25.04.2012 määruses väljendatud seisukohtade juurde. Kohus on seisukohal, et 25.04.2012 määrusega ei ole rikutud menetlussätteid ega menetlustoimingu tegemise vorminõudeid. Seega ei ole kostja vastuväide põhjendatud. Kohus tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Poolte vahel on vaidlus vara kuuluvuse üle. Pankrotiseaduse (PankrS) § 123 lg 1 kohaselt pankrotivara hulka ei kuulu esemed, mis kuuluvad kolmandale isikule. Kui kolmandal isikul on nõue talle kuuluva eseme väljaandmiseks, peab haldur eseme tagastama (vara välistamine). Vara välistamist nõudev isik ei ole välistamisnõude osas pankrotivõlausaldajaks. Sama sätte lg 2 kohaselt haldur tagab vara säilimise kuni selle tagastamiseni ja lg 3 kohaselt vara välistamise taotlus tuleb esitada haldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 04.04.2007 kuulutati välja kostja pankrot ning pankrotiteade ilmus samal kuupäeval. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja pöördus kostja pankrotihalduri poole taotlusega vara välistamiseks pankrotivarast (tl 63-64, I kd). Nimetatud taotlus jäeti halduri poolt rahuldamata tulenevalt pankrotitoimkonna otsusest (tl 66-67, I kd). Samuti on tõendamist leidnud tulenevalt

müügilepingutest nr 11/2003, 14/2003, 15/2003, 16/2003, 18/2003, 19/2003, 21/2003 ja 23/2003 ning arvetest, et hageja on nimetatud esemete omanik (tl 9-36 ja 71-12, I kd). 01.10.2006 andis hageja nimetatud puidutöötlemisseadmed üürile OÜ-le C (tl 39-45, I kd). Kohtutäitur arestis 09.10.2006 sõrmjätkuliini FJL 183 OÜ C maksuvõla tasumise tagamiseks (tl 47-52, I kd). Kostja vastuväite kohaselt on ta tasunud hagejale põhivara eest kokku 9 831 100 krooni. Kostja on esitanud kohtule ka pangakonto väljavõtte (tl 99-113, I kd). Kohus leiab, nimetatud ülekanded ei tõenda üheselt, et kostja on tasunud hagejale vaidlusaluste esemete eest, kuna ülekande selgitusse on märgitud üksnes „põhivara eest“, millise konkreetse põhivara eest ülekanne tehti märgitud ei ole. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et nimetatud esemed kuuluvad kostjale ning seega ei ole ka nimetatud seadmed muutunud kostjale kuuluva kinnistu oluliseks osaks. Hageja võõrandas 05.02.2008 optimeeriva kappimissae T2030 NC CE, kruntvärvimise kompleksi MAKOR; nelikanthöövli SK-907S; kilbi pressi LS.L.R.CA; vineerimispressi NPC/A ja lahkamissaag KIMWOOD FERRARI TBR.W/RETRO FKOÜ-le seadmete müügilepingu alusel (tl 6-7, II kd). Seega on hagejalt nimetatud esemete omandiõigus üle läinud. Samuti on lihvimismasina Sandigmaster 3300-WWS-1100; sõrmjätkuliini FJL 183 ja rullkonveierite (23 tk) 3 m omandiõigus hagejalt üle läinud. Kostja võõrandas kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega, sh kinnistul paiknevates hoonetes asuvad seadmed, tööriistad jm vallasasjad koos nende päraldistega asukohaga XXX 20.06.2008 PLOÜ-le (tl 1933, III kd). Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nimetatud esemete omanik ning TKE OÜ (pankrotis) hagi AS TKE G (pankrotis) vastu vara välistamiseks pankrotivarast rahuldamisele ei kuulu. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.

Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.