Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

XXX(isikukood XXX) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank ASis. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 25 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE2200221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE403300333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumber 2900072686. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitusena tsiviilasja number, riigilõiv määruskaebuse esitamisel. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

XXX(hageja) esitas 11.05.2013 hagi XXXKORTERIÜHISTU üldkoosolekute protokollide ja nende lisade ärakirjade saamiseks.

(kostja)

vastu

kostja

Hageja esitas 24.03.2014 kohtule hagist loobumise avalduse. Hageja taotleb TsMS § 168 lg 5 ja § 1741 lg 1 alusel menetluse lõpetamise määruses menetluskulude kindlaksmääramist. Hageja palub jätta menetluskulud, riigilõivu 125 eurot ja õigusabikulu 2035 eurot (sh käibemaks 247,5 eurot), kostja kanda. Hageja taotleb ka poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist hageja arvelduskontole. Kohus teatas kostjale loobumisavalduse esitamisest ja andis vastamiseks ning menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja. Kostja teatas 17.04.2014, et on hagist loobumisega ja menetluse lõpetamisega nõus. Kostja ei ole nõus kandma hageja menetluskulusid, kuna ei olnud enne hagiavalduse esitamist teadlik hageja nõudest, mistõttu oleks menetluskulude kostja kanda jätmine TsMS § 162 lg 4 kohaselt ebaõiglane ning kulud tuleks jätta poolte endi kanda. Kostja hinnangul on hageja menetluskulud nii ajakulu kui ka tunnitasu osas ka ülemäärased, arvestades, et tegemist ei olnud keeruka ega suurt ajakulu nõudva kohtuvaidlusega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kohus leiab, et hageja avaldus hagist loobumiseks on võimalik vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus TsMS § 429 lg 3 kohaselt enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kostja on hagist loobumisega nõus, menetluskulude väljamõistmist ei taotle ning palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist.

2-13-22530 Kohus peab vajalikuks osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 1741 lg-st 1 määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Vastavalt TsMS § 168 lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta TsMS § 168 lg 4 kohaselt kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja tulenevalt TsMS § 168 lg-st 5 hageja menetluskulud. Kohus peab põhjendatuks jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Lähtudes TsMS § 168 lgs 2 sisalduvast üldnormist peaks menetluse lõpetamise korral menetluskulud (sh enda menetluskulud) kandma hageja. Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 168 lg-s 5 sätestatud aluseid hageja menetluskulud kostja kanda jätmiseks. Kohtu arvates ei ole hageja piisavalt põhistanud, et tema nõude rahuldamine oleks olnud ilma kohtumenetluseta võimatu. Asja materjalide põhjal otsustades hageja kostjat 2008. aasta protokolli ning 23.03.2013 protokolli esitamise nõudest enne hagimenetluse alustamist ei teavitanud ning 2012. aasta protokolli esitamine viibis tulenevalt läbiviidavast revisjonist, millest kostja hagejat enne hagiavalduse esitamist ka teavitanud oli. Seetõttu peab kohus tõenäoliseks, et kostja oleks hageja nõude rahuldanud ka kohtumenetlusest sõltumata. Lähtudes eeltoodust, puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks käesoleva lahendiga. Kohus leiab, et hageja taotlus poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on taotlenud menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamist samale arvelduskontole, kust see on tasutud. XXXon 13.05.2013 tasunud arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is Pank Rahandusministeeriumi arvelduskontole Swedbank AS-is viitenumbriga 2900072123 hagiavalduse esitamisel riigilõivu 250 eurot selgitusega „Riigilõiv 2-13-22530 XXX “. Kohus tagastab hagejale poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 125 eurot, summa tuleb kanda hageja arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.