Treiblut Trading OÜ (pankrotis) pankrotihalduri hagi IMB Puidutoodete AS-i (pankrotis) ja Ivar Teeväli vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
12 668,79 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 7. mai 2013.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
IMB Puidutoodete AS (pankrotis) ja Ivar Teeväli apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellandid (kostjad): Ivar Teeväli (isikukood: XXXX ), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius; IMB Puidutoodete AS (pankrotis) (registrikood: 10127871), esindaja pankrotihaldur Tiia Kalaus; Vastustaja (hageja): Treiblut Trading OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andrus Õnnik; lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu IMB Puidutoodete AS-i (pankrotis) apellatsioonkaebusest loobumine ja lõpetada menetlus Treiblut Trading OÜ (pankrotis) pankrotihalduri hagis IMB Puidutoodete AS-i (pankrotis) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Jätta muutmata Viru Maakohtu 7. mai 2013.a otsuse lõppjäreldused ja resolutsioon, muutes osaliselt
kohtuotsuse õiguslikke põhjendusi. Jätta Ivar Teeväli apellatsioonkaebus rahuldamata.
1.Jätta hageja menetluskulud maakohtus 7,14 % ulatuses hageja enda kanda. Hageja menetluskuludest maakohtus jätta 77,07 % ulatuses IMB Puidutoodete AS-i (pankrotis) kanda ja 15,79 % ulatuses Ivar Teeväli kanda.
2.Jätta vastustaja menetluskulud ringkonnakohus 34,8 % ulatuses solidaarselt IMB Puidutoodete AS-i (pankrotis) ja Ivar Teeväli kanda ning ülejäänud 65,2 % ulatuses IMB Puidutoodete AS-i (pankrotis) kanda. Apellantide menetluskulud ringkonnakohtus jätta nende endi kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Menetluse lõpetamist puudutavas osas võib menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates (TsMS § 644 lg 7, § 661 lg 2). Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Treiblut Trading OÜ (pankrotis) esitas 21. augustil 2012 Viru Maakohtule hagi IMB Puidutoodete AS (pankrotis) (kostja I) ja Ivar Teeväli (kostja II) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palus välja mõista kostjatelt solidaarselt ettemaks 4 410,75 eurot, viivis 2 788,44 eurot ja leppetrahv 6 444 eurot. Hageja ja kostja I sõlmisid 22.03.2012 müügilepingu, millega kostja I kohustus müüma hagejale kalibreeritud kasekomponente. Kauba tarnimise tähtaeg oli hiljemalt 18.04.2012. Hageja on tasunud kostjale I müügilepingust tulenevalt ettemaksuna 5 000 eurot, kuid kostja I on müünud hagejale kaupa 11.05.2012 arve nr 12000100 alusel summas 589,25 eurot, järelikult on ettemaks saamata kauba eest 4 410,75 eurot, mille hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista. Kostja I ei ole teatatud uut tarnetähtaega ega lubanud tarnet teostada. Vastuseks 28.06.2012 pretensioonile andis kostja II selgelt mõista, et kostjatel ei olegi plaanis tarnet teostada, sest kostja I on seotud juba uue lepingupartneriga, kes on teinud kostjatele suures summas ettemakse. Hiljem pakkusid kostjad kauba tarnimist väiksemas ulatuses, kuid hageja ei soovinud osalist tarnet vastu võtta. Lähtudes VÕS §-st 116 ütles hageja pooltevahelise lepingu erakorraliselt üles
03.07.2012. Müügikohustus on vastavalt lepingule käsitletav rahalise kohustusena, sest see tuleneb lepingu väärtusest, mille rikkumise korral on hagejal õigus nõuda viivist vastavalt lepingu p-le 6.2. Lepingu p 6.5 kohaselt vastutavad kostja I ja kostja II solidaarselt ettemakse 5 000 euro sihipärase kasutuse ja kogu lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest. Tulenevalt lepingu p-dest 6.2. ja 6.3. on viivis tarne summalt 21.04-10.05.2012 eest 514,20 eurot, 11.05-20.08.2012 eest 2 274,24 eurot ning trahv alatarnitud detailide eest 21 480 × 0,30 = 6 444 eurot. Kostja 2 on lepinguliste kohustuste tagamise tegutsenud käendajana oma majandustegevuse raames nii osaniku kui ka juhatuse liikmena, mistõttu ei ole tegemist tarbijakäendusega.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta hagi rahuldamata. Kostjad leiavad, et hagejal puudub õigus nõuda ettemaksu 4 410,75 euro tagastamist, sest hageja ütles kostjaga 1 sõlmitud lepingu üles 03.07.2012 ning lepingu ülesütlemisel ei ole võimalik tulenevalt VÕS § 195 lg-st 2 nõuda lepingu tagasitäitmist. Asjaolu, et pooled ei lugenud lepingu ülesütlemisega ülesütlemisele eelnenud kohustusi lõppenuks, tõendab hageja 17.08.2012 e-kiri, milles hageja kinnitab, et vajab lepingu objektiks olevat kaupa ka augustis ning on valmis kaupa ostma kogu lepingu mahus. Hageja keeldus osalise tarne vastuvõtmisest. Hagejal puudub õigus nõuda viivist ja leppetrahvi, sest leppetrahv on lepingu p 6.3 sõnastuse kohaselt ette nähtud juhuks, kui kauba tarnimisega hilineb tarnija, mitte aga müüja. Samuti on leppetrahvi nõue põhjendamatult suur, sest moodustab suure osa lepingumahust, mis on vastuolus leppetrahvi eesmärgiga. Kostjad taotlevad leppetrahvi vähendamist kohtu poolt põhjendatud ja mõistlikuks peetud suuruseni. Kostja 2 ja hageja vaheline tarbijakäendusleping (VÕS § 143 lg 1) on suures osas tühine. Riigikohtu lahendis 3-2-1-89-08 on asutud seisukohale, et juhatuse liige sõlmib äriühingu kohustuste tagamiseks käenduslepingu majandus- või kutsetegevuses siis, kui ta on samal ajal äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks või aktsionäriks. IMB Puidutoodete AS aktsiakapital on 500 000 krooni ning äriühingul on kaks aktsionäri – Ivar Teeväli ja Mati Uibomets. Seega ei ole Ivar Teeväli äriühingu ainsaks ega põhiliseks aktsionäriks. Kuna ei ole kokku lepitud käendaja vastutust rahalises maksimumsummas, on tarbijakäendusleping VÕS § 143 lg 2 kohaselt tühine. Hageja ei saa kostjalt 2 nõuda viivist ega leppetrahvi, samuti ei saa hageja nõuda lepingu ülesütlemise tagajärjel ettemaksu tagastamist.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas oma 7. mai 2013 otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis IMB Puidutoodete AS-ilt (pankrotis) ja Ivar Teevälilt solidaarselt hageja kasuks 4 410,75 eurot ja IMB Puidutoodete AS-ilt (pankrotis) leppetrahv 8 258,04 eurot. Maakohus jättis menetluskulud 7,14% ulatuses hageja enda kanda, hageja menetluskuludest 77,07 % kostja 1 kanda ja 15,79 % kostja 2 kanda. Maakohus leidis, et hageja nõue kostja 1 ja kostja 2 vastu solidaarselt ettemaksu 4 410,75 euro tagastamiseks on põhjendatud. 03.07.2012. a on hageja lepingu üles öelnud (tl 9-10). Kohus ei nõustunud kostjate käsitlusega, et lepingu ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 195 lg 5 sätestab, et lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse vastavalt VÕS §-des 189-191 sätestatut. Üldjuhul ei ole pooled lepingu ülesütlemise korral kohustatud tagastama lepingu järgi üleantut, kuid erandiks on õigus nõuda ettemakstud raha tagastamist. Ettemakstud raha tagastamise osas tekib poolte vahel lepingu ülesütlemisel tagastamisvõlasuhe. Lepingu ülesütlemisega ei vabane lepingut rikkunud
pool rikkumisest tulenevate nõuete täitmisest ning ülesütlemisega ei kao ära lepingurikkumised, mis olid juba ülesütlemise ajaks toimunud, samuti säilivad rikkumisest tulenevad nõuded – kahju hüvitamise nõue, leppetrahvi nõue, viivise nõue, tagastamiskohustus sooritusele, mille vastu pole huvi, ettemakstud raha tagastamise nõue. Ettemaksu 5 000 euro osas on pooled lepingu p-s 6.5 ette näinud kostja 2 käenduse summas 5 000 eurot. Kohtu arvates on hageja viivisenõue (2 788,44 eurot) kostja 1 vastu käsitletav leppetrahvi nõudena olenemata lepingu p 4.1 sõnastusest ning on põhjendatud osaliselt. Oma olemuselt on lepingu punktis 6.2. toodud kokkulepe sõlmitud selleks puhuks, kui müüja täidab müügilepingust tuleneva põhikohustuse hilinemisega. Seega on ostjal õigus nõuda lepingu p-s 6.2. ette nähtud leppetrahvi alates kohustuse täitmiseks ette nähtud ajast kuni lepingu täitmiseni või selleni, kui ostja loobus lepingu täitmise nõudest. Ostja loobus lepingu täitmise nõudest 03.07.2012, kui teatas müüjale lepingu ülesütlemisest. Seega on ostjal õigus nõuda müüjalt lepingu p-s 6.2. toodud leppetrahvi 1) 11.05.2012.a üle antud kauba puhul kauba väärtus 589,25 eurot × viivitus 20 päeva × 0,2 % päevas = 23,57 eurot, 2) muu lepingus kokku lepitud kauba puhul kauba väärtus (lepingu punktidest 1.2. ja 2 tulenev kauba väärtus 12 852,75 miinus 11.05. üle antud kauba väärtus 589,25) 12 263,50 eurot × viivitus 73 päeva × 0,2 % päevas = 1 790,47 eurot, kokku 1814,04 eurot. Seega on põhjendatud hageja nõue kostja 1 vastu summas 1814,04 eurot. Kohus luges põhjendatuks hageja leppetrahvi nõude (6 444 eurot) kostja 1 vastu. Lepingu p 6.3 võimaldab hagejal esitada nõuet, kuna kostja 1 on oluliselt lepingut rikkunud. Lepingu järgi kohustus kostja 1 müüma hagejale kasekomponente koguses 22 320 tükki. Tegelikult müüs kostja 1 vaid 840 tükki. Leppetrahvi suuruses olid pooled vabad kokku leppima. Müüdava kauba rahaline väärtus on lepingu kohaselt kokku 12 852,75 eurot. Kohtu hinnangul ei ole leppetrahv 6 444 eurot ülemäära suur. Leppetrahvi suurus ei saa iseenesest olla vastuolus hea usu põhimõttega, kuna leppetrahvi kohaldamine sõltub eelkõige kohustatud poole käitumisest ja kohaldub vaid lepingu rikkumise korral. Kostja 2 vastutab solidaarselt kostjaga 1 tarbijakäenduslepingu regulatsiooni alusel ja lepingu p-s 6.5 märgitud rahasumma (ettemaksu) ulatuses. VÕS § 143 lg 1 alates 05.04.2011 kehtivas redaktsioonis sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Seega ei puutu asjasse, kas kostja 2 sõlmis käenduslepingu oma majandus- või kutsetegevuses ning kohane ei ole viidata ka enne seadusemuudatust tehtud Riigikohtu lahendile 3-2-1-89-08. Kostja 2 on nõustunud sellega, et tarbijakäendusleping sõlmiti ettemaksuga seotud kohustuste täitmise tagamiseks käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas 5 000 eurot. Käendusleping (lepingu p 6.5) on viivise ja leppetrahvi osas tühine. Hageja ei saa kostjalt 2 nõuda viivist ega leppetrahvi.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.IMB Puidutoodete AS-i (pankrotis) ja Ivar Teeväli esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Viru Maakohtu 7. mai 2013 otsuse tühistamist osas, millega kohus mõistis IMB Puidutoodete AS-ilt ja I. Teevälilt solidaarselt hageja kasuks välja 4 410,75 eurot ning IMB Puidutoodete AS-ilt hageja kasuks leppetrahvi summas 8 258,04 eurot. Apellandid palusid Tartu Ringkonnakohtul teha uus otsus, millega jätta hagi kostjate vastu täies ulatuses rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) ei ole vastustajal õigust nõuda 4 410,75 euro tagastamist. Vastavalt VÕS § 195 lg-le 2 jäid kõik pooltevahelisest lepingust kuni lepingu ülesütlemiseni (03.07.2012) tekkinud õigused ja kohustused poolte suhtes kehtima. Ettemaksu tagastamist ei saa nõuda, sest vastustaja poolt tasutud 5 000 eurot oli üheks lepingu p-st 5.1. tulenevaks osamakseks, mille tasumise kohustus
tekkis vastustajal enne kauba tarnet. Apellandi I tarnekohustus ning sellest tulenev vastustaja õigus saada 5 000 euro väärtuses kaupa tekkis enne lepingu ülesütlemist. Vastustaja poolt tasutud 5 000 eurot ei saa käsitleda lepingu lõpetamisele järgneva aja eest ette antud tasuna, mille osas tekiks pooltel tagasitäitmise võlasuhe VÕS § 189 kohaselt; 2) on leppetrahv lepingumahuga võrreldes ebamõistlikult suur ja hageja väited tekkinud varalise ja mittevaralise kahju kohta paljasõnalised ja tõendamata. Maakohus ei ole tuvastanud vastustajal leppetrahvi ulatuses kahju olemasolu ega kaalunud põhjalikult poolte huve ja muid asjaolusid (VÕS § 162 lg 1). Leppetrahvi suurus saab ka iseenesest olla vastuolus hea usu põhimõttega (Riigikohtu seisukoht kohtuasjas nr 3-2-1-139-10). Samuti on vastuolus hea usu põhimõttega kahekordne leppetrahv. Kuivõrd kauba alatarne puhuks tuleneb sanktsioon lepingu p-st 6.3, ei ole põhjendatud nõuda lisaks leppetrahvi ka lepingu p 6.2 alusel; 3) on maakohus jätnud kontrollimata tarbijakäenduslepingu kehtivuse. Maakohus on õigesti leidnud, et käendusleping on viivise ja leppetrahvi osas VÕS § 143 lg 2 kohaselt käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma puudumise tõttu tühine. Käenduslepingu eesmärgiks oli tagada apellandi II poolse käendusega vastava tarnekohustuse nõuetekohast täitmist. TsÜS § 85 mõistes ei olnud käendusleping osadeks jagatav ja pooled ei oleks käenduslepingut ilma tühise osata sõlminud. Kostja II ei vastuta solidaarselt kostjaga I. Kuna käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on üksnes ettemaksu 5 000 euro sihipärase kasutamise puhuks, saaks hageja ja kostja II vahel sõlmitud tarbijakäendusleping kehtida vaid osas, mis käsitleb kostja II kui käendaja vastutust seoses ettemaksu sihipärase kasutamisega. Kuna kostjal I põhivõlgnikuna puudub kohustus tagastada hagejale ettemaks, puudub vastav kohustus ka kostjal II. Apellandid on käenduslepingu tühisusele tuginenud juba 18.09.2012 vastuses hagiavaldusele, seega ei ole apellandid nõustunud sellega, et tarbijakäendusleping kehtib ettemaksu 5 000 euro ulatuses;
5.Treiblut Trading OÜ (pankrotis) pankrotihaldur ei esitanud ringkonnakohtule vastust apellatsioonkaebusele.
6.3. aprillil 2014 esitas IMB Puidutoodete AS (pankrotis) ringkonnakohtule avalduse apellatsioonkaebusest loobumiseks. Avalduse kohaselt on Viru Maakohtu 1. novembri 2013 määrusega kuulutatud välja IMB Puidutoodete AS (pankrotis) pankrot. Pankroti väljakuulutamisel ei teavitanud võlgnik ega tema lepinguline esindaja pankrotihaldurit käimasolevast kohtuvaidlusest ja esitatud apellatsioonkaebusest. Treiblut Trading OÜ (pankrotis) esitas IMB Puidutoodete AS (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 26 086,95 eurot. Nõuet tunnustati summas 13 232,25 eurot. Haldurile teadaolevalt ei ole Treiblut Trading OÜ (pankrotis) esitanud hagi nõude tunnustamiseks.
7.I. Teeväli teatas ringkonnakohtule, et IMB Puidutoodete AS (pankrotis) apellatsioonkaebusest loobumine ei mõjuta I. Teeväli apellatsioonkaebust. Apellatsioonkaebus kuulub ringkonnakohtu poolt läbi vaatamisele apellanti II puudutavas osas, s.o 4 410,75 euro ulatuses. Apellant II täpsustas, et 03.07.2012 avaldust ei ole võimalik käsitleda lepingust taganemisena. Poolte vahel 22.03.2012 sõlmitud leping oli korduvatele kohustustele suunatud kestvusleping, mille alusel kostja I oli kohustatud hageja poolt vastava tellimuse esitamisel tarnima hagejale detaile lepingus kokkulepitud hinnaga ja mahus. Erialakirjanduse kohaselt ei saa kestvuslepingust üldjuhul taganeda. Samuti kannab vastustaja 03.07.2012 avaldus pealkirja „Lepingu ülesütlemise avaldus“ ja vastustaja kasutab avalduses väljendit „ütleb /.../ erakorraliselt üles“. Ka hageja käitumisest pärast lepingu ülesütlemist nähtub, et hageja soovis ka pärast lepingu ülesütlemist olla ostu-müügilepingust tekkinud õiguste ja kohustustega seotud. 17.08.2012 e-kirjas on hageja kostjale I kinnitanud, et vajab lepingu objektis olevat kaupa ka augustis 2012 ning on valmis kaupa ostma kogu lepingu mahus. Seega kinnitas hageja valmisolekut võtta vastu kogu lepingu täitmine. Samas e-kirjas on hageja vastuoluliselt
keeldunud kostja I poolt 08.08.2012 e-kirjas pakutud lepingu täitmisest ning osalise tarne teostamisest mõjuva põhjuseta. Niisuguse käitumisega sattus hageja vastuvõtuviivitusse. Kui vastustaja tegelikuks tahteks oleks olnud lepingust taganemine, tulnuks vastustajal tagastada ka temale lepingu alusel juba tarnitud kaup. Vastustajat nõustas vandeadvokaat, kes pidi mõistma taganemise ja ülesütlemise erisusi. Apellant leiab, et vastustaja ütles 03.07.2012 apellandiga sõlmitud ostu-müügilepingu üles ning kuni ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäid poolte suhtes kehtima.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.IMB Puidutoodete AS (pankrotis) esitas apellatsioonkaebusest loobumise avalduse vastavalt TsMS § 644 lg-le 1. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei esine takistusi apellatsioonkaebusest loobumise vastuvõtmiseks. TsMS § 644 lg 3 kohaselt loetakse apellatsioonkaebusest loobumise korral, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellant esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja apellant kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud. Eeltoodust tulenevalt võtab ringkonnakohus vastu IMB Puidutoodete AS-i (pankrotis) apellatsioonkaebusest loobumise ja lõpetab menetluse Treiblut Trading OÜ (pankrotis) pankrotihalduri hagis IMB Puidutoodete AS-i (pankrotis) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Viru Maakohtu 7. mai 2013 otsus jõustub IMB Puidutoodete AS-i (pankrotis) suhtes.
9.Viru Maakohtu 7. mai 2013 otsusega mõistis maakohus välja solidaarselt IMB Puidutoodete AS-ilt (pankrotis) ja Ivar Teevälilt hageja kasuks 4 410,75 eurot ja IMB Puidutoodete AS-ilt (pankrotis) leppetrahv 8 258,04 eurot. Kuna IMB Puidutoodete AS (pankrotis) on apellatsioonkaebusest loobunud, vaatab ringkonnakohus Ivar Teeväli apellatsioonkaebuse maakohtu otsusele läbi üksnes osas, milles Ivar Teevälilt on solidaarselt IMB Puidutoodete ASiga (pankrotis) välja mõistetud hageja kasuks 4 410,75 eurot. Ringkonnakohus leiab, et Ivar Teeväli apellatsioonkaebus Viru Maakohtu 7. mai 2013 otsusele tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu otsus muutmata vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks muuta maakohtu otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 21).
10.Ringkonnakohtu menetluses on apellant II jäänud oma seisukohale, et poolte vahel 22.03.2012 sõlmitud leping oli kestvusleping ja 03.07.2012 avaldust tuleb käsitada lepingu ülesütlemisena. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 7 ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi II ja maakohtu poolt antud õigusliku kvalifikatsiooniga ning peab vajalikuks maakohtu põhjendusi selles osas muuta. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul oli tegemist lepingust taganemisega, mitte lepingu ülesütlemisega.
10.1.03.07.2012 avalduse kohaselt ütles Treiblut Trading OÜ (pankrotis) pooltevahelise müügilepingu erakorraliselt üles, lähtudes VÕS §-st 116 (tl 9). Ringkonnakohus leiab, et avalduse pealkirjast ja avalduse tekstis nimetatud õiguslikust kvalifikatsioonist (lepingu erakorraline ülesütlemine) ei saa lähtuda õigussuhte määratlemisel, vaid avaldusele tuleb anda õiguslik hinnang avalduse sisust lähtudes. Vastavalt VÕS § 116 lg-le 6, § 195 lg-le 2 ja § 196 lgle 1 on lepingu ülesütlemine õiguskaitsevahendiks kestvuslepingute puhul. VÕS § 195 lg 4 kohaselt on kestvusleping püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping. Kestvuslepinguid täidetakse pikema aja jooksul, samuti peab kohustuse täitmises esinema mingi korduvus või perioodilisus (Riigikohtu 28.03.2012 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-8-12, p 13).
Kestvuslepinguks võib olla ka nt pikemaajaline tarneleping, mida tuleb täita osadena pikema aja vältel, kui osad ei ole algselt selged (vt VÕS § 195 kommentaar p 4 lk 652, VÕS kommenteeritud väljaanne, I osa). Ringkonnakohus leiab, et poolte vahel 22.03.2012 sõlmitud ostu-müügilepingut nr 1 (tl 11-13) ei ole alust pidada kestvuslepinguks. Müüjal oli kohustus tarnida ostjale lepingus märgitud kaup 18.04.2012 (+/- 2 päeva), s.o vähem kui kuu möödudes alates lepingu sõlmimisest, seega ei saa lepingu esemeks pidada pikemaajalist kohustust. Samuti ei olnud tegemist korduva kohustusega, vaid ühekordse kohustusega, sest müügileping sätestas, millise kauba ja koguse (lepingu p 1) pidi müüja lepingus määratud tähtajaks tarnima. Kuna tegemist ei olnud kestvuslepinguga, ei saanud sellist lepingut üles öelda.
10.2.Ringkonnakohus leiab, et hageja 03.07.2012 avaldus tuleb kvalifitseerida müügilepingust taganemisena. Müügilepingu kohaselt oli tarnitavaks koguseks 17 745 tükki ristlõikega 30x119x442 kasekomponenti ja 4 575 tükki ristlõikega 30x119x735 kasekomponenti. Pooled ei vaidle selle üle, et ostja oli tasunud müügilepingus nimetatud kauba eest ettemaksu 5 000 eurot ja sellest summast arvestati maha 589,25 eurot vastavalt IMB Puidutoodete AS-i (pankrotis) esitatud arvele 840 detaili eest. VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. 03.07.2012 avalduses on hageja lepingust taganemist põhjendanud sellega, et müügilepingus on tarne koguseks lepitud kokku üle 20 000 tüki, IMB Puidutoodete AS (pankrotis) on aga tarninud detaile vaid 840 tükki. Järelikult jäi hageja IMB Puidutoodete AS-i (pankrotis) poolse rikkumise tõttu olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingus lootis, ning IMB Puidutoodete AS-i (pankrotis) lepingulise kohustuse täitmata jätmine on oluline lepingurikkumine VÕS § 116 lg 2 p 1 mõttes. Kooskõlas VÕS § 116 lg-ga 4 andis hageja IMB Puidutoodete AS-ile 28.06.2012 täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks vastavalt VÕS §-le 114 (tl 15). Kuna IMB Puidutoodete AS (pankrotis) ei täitnud kohustust ka täiendava tähtaja jooksul, oli Treiblut Trading OÜ-l (pankrotis) õigus lepingust taganeda.
10.3.Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga II selles, et lepingust taganemise korral tulnuks vastustajal tagastada ka temale lepingu alusel juba tarnitud kaup. Lepingust taganemine vabastab lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust (VÕS § 188 lg 2). See tähendab, et taganemine ei lõpeta kohustusi tagasiulatuvalt, vaid lõpevad üksnes täitmisele suunatud kohustused (vt ka VÕS § 188 lg 2 kommentaar p 5 lk 624 jj, VÕS kommenteeritud väljaanne, I osa). Järelikult ei tekitanud lepingust taganemine pooltele kohustust tagastada kaup ja raha täidetud lepingulise kohustuse ulatuses (s.o vastavalt 840 detaili ja nende eest tasutud 589,25 eurot). Taganemine vabastas IMB Puidutoodete AS-i (pankrotis) kohustusest tarnida puuduolev kaup. Selliselt langes ära ka Treiblut Trading OÜ (pankrotis) tehtud ettemaksu alus ulatuses, milles Treiblut Trading OÜ (pankrotis) ei saanud lepingule vastavalt kaupa, ning VÕS § 189 lg 1 alusel tekkis hagejal õigus nõuda ettemaksu tagastamist 4 410,75 euro ulatuses.
10.4.Ringkonnakohus ei nõustu apellant II käsitlusega ettemaksu 5 000 euro olemusest. Tasutud ettemaksu ei ole võimalik käsitleda ühe osamaksena, sest lepingus oli sätestatud tarnitava kauba tükihind ning lõplik hind sõltus tarnitava kauba kogusest. Nimetatud asjaolu kinnitab ka p 5.1. kolmas punkt, mille kohaselt ostja arvestab tasumisele kuuluvast maksest maha ettemakstud summad, ja ka asjaolu, et tarnitud kauba eest tasus hageja vastavalt tarnitud kauba kogusele (arve tarnitud 840 detaili eest summas 589,25 eurot). Seetõttu on põhjendatud tasutud 5 000 eurot käsitleda ettemaksuna, mitte ühe osamaksena. Ringkonnakohus märgib, et poolte läbirääkimised kompromissi saavutamiseks (tl 59-61) ja hageja jätkuv soov saada lepingus nimetatud kaupa ei puutu enam lepingu täitmisesse, sest
läbirääkimiste ajaks oli hageja juba lepingust taganenud. Seetõttu on asjakohatu ka viide hageja vastuvõtuviivitusse sattumisele. Treiblut Trading OÜ (pankrotis) ei ole võtnud tagasi lepingust taganemise avaldust, seega ei ole avaldus oma kehtivust kaotanud.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et müügilepingu p 6.5 on käsitletav I. Teeväli poolse käendusena ning seda tuleb lugeda tarbijakäenduslepinguks VÕS § 143 mõttes. Maakohus on õigesti leidnud, et viiviste ja leppetrahvi osas on tarbijakäendusleping antud juhul tühine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kuna I. Teeväli vastutas solidaarselt IMB Puidutoodete AS-iga (pankrotis) ettemaksu 5 000 euro sihipärase kasutamise eest, tulebki 5 000 eurot lugeda I. Teeväli vastutuse maksimumsummaks. Seega puudub alus lugeda tarbijakäenduslepingut VÕS § 143 lg 2 järgi tühiseks. Eeltoodust lähtudes jätab ringkonnakohus muutmata maakohtu otsuse lõppjärelduse, mille kohaselt on põhjendatud välja mõista 4 410,75 eurot IMB Puidutoodete AS-ilt (pankrotis) ja I. Teevälilt solidaarselt. I. Teeväli apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Kuna ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust, jätab ringkonnakohus muutmata menetluskulude jaotuse maakohtus, mille kohaselt jäeti hageja menetluskulud maakohtus 7,14 % ulatuses hageja enda kanda, 77,07 % ulatuses IMB Puidutoodete AS-i (pankrotis) kanda ja 15,79 % ulatuses Ivar Teeväli kanda. Apellant I (IMB Puidutoodete AS) apellatsioonkaebusest loobumise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 644 lg 3 alusel apellant I kanda. Apellant I vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses (s.o temalt hageja kasuks kokku 12 668,79 euro väljamõistmise osas). Kuna ringkonnakohus jätab apellant II apellatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb menetluskulud vastavas osas jätta TsMS § 171 lg 1 alusel apellant II kanda. Apellant II vaidlustas maakohtu otsuse temalt 4 410,75 euro väljamõistmise osas. Ringkonnakohus leiab, et vastustajal apellatsioonimenetluses tekkinud kulud tuleb jätta 34,8 % ulatuses solidaarselt apellantide kanda ja ülejäänud 65,2 % ulatuses apellant I kanda. Kokku rahuldati hageja nõue kostjate vastu summas 12 668,79 eurot, millest kostjatelt solidaarselt välja mõistetud 4 410,75 eurot moodustab 34,8 %. Apellantide menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta nende endi kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.