Hageja menetluskulud jätta 7,14% ulatuses hageja enda kanda. menetluskuludest 77,07% jätta kostja 1 kanda ja 15,79% kostja 2 kanda.
Hageja
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.IMB Puidutoodete AS (müüja) ja OÜ Treiblut Trading (ostja) sõlmisid 22.03.2012. a müügilepingu nr 1, millega IMB Puidutoodete AS kohustus müüma OÜ-le Treiblut Trading kaupu (tarnima kauba xxx). Müüdav kaup oli kalibreeritud kasekomponendid (ristlõige 30 x 119 x 442, 17 745 tk; ristlõige 30 x 119 x 735, 4 575 tk). Kauba tarnimise tähtaeg oli hiljemalt 18.04.2012. a. Lepingu p 6.2 kohaselt on ostjal õigus nõuda 0,2% viivist tarne summalt iga viibinud kalendripäeva eest ning lepingu p 6.3 kohaselt, kui müüja tarnib vähem kui lepingus ette nähtud, kohustub müüja maksma trahvi 0,3 eurot iga alatarnitud detaili pealt. Lepingu p 6.5 kohaselt, IMB Puidutoodete AS koos juhatuse liikme I Tga vastutavad ettemakse 5 000 euro sihipärase kasutuse ja kogu lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise summa suurusele solidaarselt.
2.OÜ Treiblut Trading (hageja) esitas 21.08.2012. a Viru Maakohtule hagi solidaarselt IMB Puidutoodete AS (kostja 1) ja I T (kostja 2) vastu 13 643,19 euro nõudes.
3.Hagiavalduse kohaselt OÜ Treiblut Trading on tasunud IMB Puidutoodete AS-le 22.03.2012. a müügilepingust tulenevalt ettemaksuna 5 000 eurot. IMB Puidutoodete AS on müünud OÜ-le Treiblut Trading kaupa 11.05.2012. a arve nr 12000100 alusel summas 589,25 eurot. OÜ-l Treiblut Trading on ettemaks IMB Puidutoodete AS-le saamata kauba eest 4 410,75 eurot. Tulenevalt sõlmitud müügilepingule on viivis tarne summalt 21.04 10.05.2012. a. 514,20 eurot, 11.05 - 20.08.2012. a 2 274,24 eurot. Tulenevalt sõlmitud lepingust on trahv alatarnitud detailide eest 21 480 x 0,30 = 6 444 eurot. Kokku on lepingust tulenev nõue 13 643,19 eurot ja lisanduv viivis iga päeva eest 24,74 eurot. Tarne kogused lepingus olid kokku üle kahekümne tuhande tüki, IMB Puidutoodete AS on ostjale tarninud aga vaid detaile kokku 840 tükki.
4.Alates lepingu tarnetähtaja möödumisest on Allan Treiblut (hageja juhatuse liige) saanud IMB Puidutoodete AS-lt hoolimata korduvatest meeldetuletustest ja palvetest tarne teostada ainult ebamääraseid vastuseid ja erinevaid lubadusi, kuid mitte kordagi ei ole teatatud uut tarnetähtaega ega antud vähimatki lubadust tarne teostada. 28.06.2012. a. edastas Allan Treiblut IMB Puidutoodete AS-le pretensiooni, kuid I T pretensioonis tooduga ei nõustunud. Ta andis e-posti teel selgelt mõista, et neil ei olegi plaanis täita vastavalt müügilepinguga võetud kohustust ja OÜ-le Treiblut Trading tarnet teostada, sest IMB Puidutoodete AS on seotud nüüd juba hoopis uue lepingupartneriga, kes on neile teinud suures summas ettemakse ja neil ei ole nüüd aega ega võimalust muude asjadega tegeleda ehk teisisõnu pole IMB Puidutoodete AS-il aega ega tahtmist täita lepinguga võetud kohustusi OÜ Treiblut Trading ees. 08.08.2012. a pakkus hageja kostjale välja kompromiss-lahendi, milles andis veelkord täiendava võimaluse kostjale lepingu täitmiseks - tarnides lepingulise mahu kaupu hagejale hiljemalt 21.08.2012. a -25% soodsamalt lepingus märgitud hinnale. Ettepanekule andis kostja esindaja Margus Lentsius vastuse, et kaalub pakkumist ja annab vastuse pakutud kompromissile, mida hageja pole siiani saanud. Samas kirjas mainib kostja esindaja, et soovib tarnida kiiresti (järgmisel päeval) väikese osa lepingu mahust ja palub vastata, kas hageja on valmis seda vastu võtma või mitte. Kuna Treiblut Trading OÜ tahtis olukorda lahendada tervikuna ja samas polnud ka vastust hageja pakutud kompromissile, siis ei soovinud Treiblut Trading OÜ osalist tarnet vastu võtta, enne kui kompromisslahend polnud kokkulepitud täies mahus. Treiblut Trading OÜ on teinud kõik võimaliku enda poolt, et lahendada olukord enne hagi esitamist, kuid IMB Puidutoodete AS eirab sõlmitud müügilepingut ja tõlgendab lepingus toodut omatahtsi ja suvaliselt. Hageja ei soovi IMB Puidutoodete AS-lt enam mingit materjali ega muud teenust, vaid soovib 13 643,19 euro väljamõistmist. Lähtudes VÕS § 116 ütles Treiblut Trading 03.07.2012. a erakorraliselt üles OÜ Treiblut Trading ja IMB Puidutoodete AS vahel sõlmitud müügilepingu nr. 1 22.03.2012. a ning nõuab lepingu mittekohasest täitmisest tuleneva ettemaksu tagastamist, leppetrahvi ja viivist kokku 13 643,19 eurot
5.Kirjalikus vastuses hagile esitasid kostjad alljärgnevad vastuväited.
5.1.Hagejal puudub õigus nõuda ettemaksu 4 410,75 euro tagastamist, sest hageja ütles kostjaga 1 sõlmitud lepingu üles 03.07.2012. a ning VÕS § 195 lg 2 kohaselt vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Kuivõrd lepingu ülesütlemise korral ei ole võimalik nõuda lepingu tagasitäitmist, ei saa hageja nõuda kostjalt 1 ettemaksu tagastamist tuginedes lepingu ülesütlemisele. Asjaolu, et pooled ei lugenud lepingu ülesütlemisega ülesütlemisele eelnenud kohustusi lõppenuks, tõendab hageja 17.08.2012. a e-kiri, milles hageja kinnitab, et vajab lepingu objektiks olevat kaupa ka
augustis ning on valmis kaupa ostma kogu lepingu mahus. Hageja keeldus osalise tarne vastuvõtmisest.
5.2.Hagejal puudub õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist ehk viivitusintressi üksnes rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Hageja nõuab viivist kauba tarnimisega viivitamise eest, mis pole rahaline kohustus.
5.3.Hagejal puudub õigus nõuda leppetrahvi. Lepingu punkt 6.3 ei võimalda hagejal esitada müüja vastu leppetrahvi nõuet, kuivõrd leppetrahv on lepingu sõnastuse kohaselt ette nähtud juhuks, kui kauba tarnimisega hilineb tarnija, mitte aga müüja. Hagiavaldusest ei nähtu, kes on see tarnija, kes on kaupa hilinemisega tarninud.
5.4.Hageja leppetrahvi nõue on põhjendamatult suur. Kostjad taotlevad leppetrahvi vähendamist. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et leping võimaldab nõuda müüjalt leppetrahvi, on kostjad seisukohal, et leppetrahv on ebamõistlikult suur. Lepingu p 6.3 kohaselt arvestatakse leppetrahvina 0,3 eurot iga alatarnitud detaili eest. Vastavalt lepingule on suurema osa tarnimisele kuuluvate detailide hinnaks 0,5 eurot. 0,5 eurot maksva detaili hinnast moodustab leppetrahv 60% ning 0,87 eurot maksva detaili hinnast on leppetrahv vastavalt 34,5%. Leppetrahv, milline moodustab niivõrd suure osa lepingumahust, on ebamõistlikult suur ning on vastuolus leppetrahvi eesmärgiga. Kostjad taotlevad leppetrahvi vähendamist kohtu poolt põhjendatud ja mõistlikuks peetud suuruseni.
5.5.Kostja 2 ja hageja vaheline käendusleping (tarbijakäendusleping, VÕS § 143 lg 1) on suures osas tühine. Riigikohtu lahendis 3-2-1-89-08 on asutud seisukohale, et juhatuse liige sõlmib äriühingu kohustuste tagamiseks käenduslepingu majandus- või kutsetegevuses siis, kui ta on samal ajal äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks või aktsionäriks. IMB Puidutoodete AS aktsiakapital on 500 000 krooni ning äriühingul on kaks aktsionäri – I T ja Mati Uibomets, kellele kummalegi kuulub 250 000 krooni väärtuses aktsiaid. Seega ei ole I T äriühingu ainsaks ega põhiliseks aktsionäriks. VÕS § 143 lg 2 kohaselt on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutust rahalises maksimumsummas. Hageja ei saa kostjalt 2 nõuda viivist ega leppetrahvi, samuti ei saa hageja nõuda lepingu ülesütlemise tagajärjel ettemaksu tagastamist.
6.Hageja esitas seisukohad kostjate vastusele. Hageja märgib, et müügikohustus on vastavalt lepingule käsitletav rahalise kohustusena, sest see tuleneb lepingu väärtusest, mille rikkumise korral on hagejal õigus nõuda viivist vastavalt lepingu punktile 6.2. Kostja 1 on lepingut oluliselt rikkunud VÕS § 116 lg 2 p 1 mõttes, mistõttu hagejal jäid täitmata oma lepingupartnerite tellimused. Kostja 2 on käendajaks lepinguliste kohustuste tagamiseks tegutsenud oma majandustegevuse raames nii osaniku kui ka juhatuse liikmena. Tegemist ei ole tarbijakäendusega. Isikliku käenduse andis ka hageja juhatuse liige, et tagada lepingu nõuetekohane täitmine.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, pooled sõlmisid 22.03.2012. a müügilepingu nr 1, millega IMB Puidutoodete AS kohustus OÜ-le Treiblut Trading müüma (tarnima kauba aadressile Savi 36, Pärnus). Müüdav kaup oli kalibreeritud kasekomponendid (ristlõige 30 x 119 x 442, 17 745 tk; ristlõige 30 x 119 x 735, 4 575 tk) hiljemalt 18.04.2012. a (tl 11-13).
Vaidlust ei ole ka selle üle, et 22.03.2012. a on hageja tasunud kostjale 1 ettemaksu 5 000 eurot (tl 8) ning et kostja 1 on müünud hagejale kaupa 11.05.2012. a 589,25 euro väärtuses.
8.Müügilepingu p 4.1 ja 6.1 on pooled kokku leppinud, et müüja on kohustatud kauba tarnima ostjale 18.04.2012. a (+/- 2 päeva).
9.Hageja nõue kostja 1 ja kostja 2 vastu solidaarselt ettemaksu 4 410,75 euro tagastamiseks on põhjendatud. 03.07.2012. a on hageja lepingu üles öelnud (tl 9-10). Kohus ei nõustu kostjate käsitlusega, et lepingu ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 195 lg 5 sätestab, et lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse vastavalt VÕS §-des 189-191 sätestatut. Üldjuhul ei ole pooled lepingu ülesütlemise korral kohustatud tagastama lepingu järgi üleantut, kuid erandiks on õigus nõuda ettemakstud raha tagastamist. Ettemakstud raha tagastamise osas tekib poolte vahel lepingu ülesütlemisel tagastamisvõlasuhe (vt Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, lk 656, komm. 10.1.4, lk 661 komm. 8). Kohus märgib, et lepingu ülesütlemisega ei vabane lepingut rikkunud pool rikkumisest tulenevate nõuete täitmisest ning ülesütlemisega ei kao ära lepingurikkumised, mis olid juba ülesütlemise ajaks toimunud, samuti säilivad rikkumisest tulenevad nõuded – kahju hüvitamise nõue, leppetrahvi nõue, viivise nõue, tagastamiskohustus sooritusele, mille vastu pole huvi, ettemakstud raha tagastamise nõue. Ettemaksu 5 000 euro osas on pooled lepingu p. 6.5 ette näinud kostja 2 käenduse summas 5 000 eurot.
10.Hageja viivisenõue (2 788,44 eurot) kostja 1 vastu on käsitletav leppetrahvi nõudena ning on sellisena põhjendatud osaliselt. Lepingu punkt 6.2. on sõnastatud järgmiselt: „Kui müüja ei tarni kaupa õigeaegselt nagu leppepunktis 4.1 märgitud, siis on ostjal õigus nõuda 0,2% viivist tarne summalt iga viibinud kalendripäeva eest“. Kohus on seisukohal, et tegemist on leppetrahvi kokkuleppega, olenemata sellest, et kasutatud on sõna "viivis". Kõik kokkulepped, mille sisu on rahasumma maksmine mitterahalise kohustuse (antud juhul kauba tähtaegse üleandmise kohustuse) rikkumise puhuks, on vaadeldavad leppetrahvina, sõltumata sellest, millisel viisil need lepingus on väljendatud. Leppetrahv võib olla väljendatud nii protsendina iga viivitatud päeva eest kui ka konkreetse rahasummana. VÕS § 161 lg 1 kohaselt, lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud.
10.1.Oma olemuselt on lepingu punktis 6.2. toodud kokkulepe sõlmitud selleks puhuks, kui müüja täidab müügilepingust tuleneva põhikohustuse, st annab ostjale üle lepingus kokku lepitud kaubad, kuid teeb seda hilinemisega. Sellest tuleneb, et ostjal on õigus nõuda lepingu punktis 6.2. ette nähtud leppetrahvi alates kohustuse täitmiseks ette nähtud ajast kuni lepingu täitmiseni või selleni, kui ostja loobus lepingu täitmise nõudest. Lepingu mõttega ei ole kooskõlas nõuda punktis 6.2. toodud leppetrahvi pärast seda, kui ostja on lepingu täitmise nõudest loobunud, kuna viidatud lepingupunkt näeb ette müüja vastutuse kauba üleandmisega viivitamise eest ja rahaliselt on vastutus seotud üleantava (tarnitava) kauba maksumusega, kuid pärast lepingu täitmise nõudest loobumist ei ole enam võimalik fikseerida kauba üleandmisega hilinemine ega ka üle antud kauba maksumuse kindlaksmääramine.
10.2.Ostja loobus lepingu täitmise nõudest 03.07.2012.a, kui ta teatas müüjale lepingu ülesütlemisest. Seega on ostjal õigus nõuda müüjalt lepingu punktis 6.2. toodud leppetrahvi
1) 11.05.2012.a üle antud kauba puhul kauba väärtus 589,25 eurot x viivitus 20 päeva x 0,2 % päevas = 23,57 eurot, 2) muu lepingus kokku lepitud kauba puhul kauba väärtus (lepingu punktidest 1.2. ja 2 tulenev kauba väärtus 12 852,75 miinus 11.05. üle antud kauba väärtus 589,25) 12 263,50 eurot x viivitus 73 päeva x 0,2 % päevas = 1 790,47 eurot, kokku 1814,04 eurot. Seega on põhjendatud hageja nõue kostja 1 vastu summas 1814,04 eurot.
11.Hageja leppetrahvi nõue (6 444 eurot) kostja 1 vastu on põhjendatud. Lepingu punkt 6.3 on sõnastatud järgmiselt: „Kui tarnija tarnib vähem kui lepingu punktis 1.2 märgitud, siis müüja on kohustatud maksma trahvi 0,3 EUR iga alatarnitud detaili pealt“. Kohus ei nõustu kostjate käsitlusega, et lepingu punkt 6.3 ei võimalda hagejal esitada nõuet, kuna leppetrahv on ette nähtud juhuks, kui kauba müümisega hilineb tarnija, mitte aga müüja. Lepingu kohaselt on nii müüjaks kui tarnijaks IMB Puidutoodete AS. Lepingus ja hilisemas pooltevahelises kirjavahetuses on sõna müük kasutatud ka tähenduses tarne (vt lepingu punktid 1.3, 4.1, 4.2, 6.1, 6.2, 6.3 – tl 11-13, tl 57, 116). Kohus nõustub hagejaga, et kostja 1 on oluliselt lepingut rikkunud. Lepingu järgi kohustus kostja 1 müüma hagejale kasekomponente koguses 22 320 tükki. Tegelikult müüs kostja 1 vaid 840 tükki. Leppetrahvi suuruses olid pooled vabad kokku leppima. Müüdava kauba rahaline väärtus on lepingu kohaselt kokku 12 852,75 eurot. Kohus leiab, et leppetrahv 6 444 eurot ei ole ülemäära suur. Leppetrahvi suurus ei saa iseenesest olla vastuolus hea usu põhimõttega, kuna leppetrahvi kohaldamine sõltub eelkõige kohustatud poole käitumisest ja kohaldub vaid lepingu rikkumise korral.
12.Kohus nõustub kostjatega, et kostja 2 saab solidaarselt kostjaga 1 vastutada tarbijakäenduslepingu regulatsiooni alusel ning lepingu punktis 6.5 märgitud rahasumma (ettemaksu) ulatuses. Lepingu punkt 6.5 on sõnastatud järgmiselt: „IMB Puidutoodete AS koos juhatuse liikme I Tga vastutavad ettemakse 5 000 EUR sihipärase kasutuse ja kogu lepingust tulenevate kohustuste rikkumise korral solidaarselt kogu ettevõtte ja isikliku varaga vastavalt kohustuste täitmata jätmise summa suurusele“. VÕS § 143 lg 1 alates 05.04.2011.a kehtivas redaktsioonis sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Seega ei puutu asjasse, kas kostja 2 sõlmis käenduslepingu oma majandus- või kutsetegevuses ning kohane ei ole viidata ka enne seadusemuudatust tehtud Riigikohtu lahendile 3-2-1-89-08. Kostja 2 on nõustunud sellega, et tarbijakäendusleping sõlmiti ettemaksuga seotud kohustuste täitmise tagamiseks käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas 5 000 eurot. Käendusleping (lepingu punkt 6.5) on viivise ja leppetrahvi osas tühine. Hageja ei saa kostjalt 2 nõuda viivist ega leppetrahvi
MENETLUSKULUDE JAOTUS
13.Vastavalt TsMS § 165 lg 1 jaotab kohus menetluskulud osalemise ulatuse alutusel. Hageja menetluskulud jätab kohus 7,14% ulatuses hageja menetluskuludest 77,07% kostja 1 kanda ja 15,79% kostja 2 kanda.
enda
kanda,
hageja
14.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.