lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-2482/8

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 30.04.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-2482/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.04.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1805
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 132 lg 3Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korralVÕS § 139 lg 1Kahjustatud isiku osa kahju tekkimiselVÕS § 82 lg 7Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineVÕS § 104 lg 3Vastutus süü puhulVÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-14-2482

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Brügel

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

30. aprill 2014. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-2482

Tsiviilasi

XXXhagi AS XXXvastu 4321,25 euro nõudes

Tsiviilasja hind

4321,25 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, lepinguline esindaja XXX); Kostja: AS XXX(registrikood XXX, asukoht XXX, lepinguline esindaja Grete Lüüs, Tanel Melk & Partners Law Firm OÜ, e-post [email protected]).

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista aktsiaseltsilt XXX(registrikood XXX) XXX(isikukood XXX) kasuks 3070,21 eurot (kolm tuhat seitsekümmend eurot ja 21 senti). Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud hageja menetluskulud 71/100 ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 07.10.20262-26-1130/2Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 07.10.20262-26-20425/2Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 06.10.20262-25-7193/33Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.10.20262-25-125972/19Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.10.20262-26-20958/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 01.10.20262-26-118249/3Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
VÕS § 1045 lg 1Kahju tekitamise õigusvastasus
VÕS § 1050Süü vastutuse alusena
VÕS § 128 lg 3Hüvitatava kahju liigid

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1.XXX(edaspidi hageja) on esitanud Harju Maakohtusse hagi aktsiaseltsilt AS XXX(edaspidi kostja) kahjuhüvitise 4321,25 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sai hagejale kuuluv sõiduauto

2-14-2482 BMW registreerimismärgiga XXX18.01.2011 Tartus Vallikraavi tn 2 asuva hoone juures kahjustada, kui hoone puhastamata katuselt kukkusid sõidukile peale alla jää- ja lumemass. Nimetatud hoone kuulub kostjale. XXX, kes oli sõiduki valdaja volituse alusel ja hageja esindaja, pöördus sõiduki remontimiseks BMW remondiga tegeleva XXXAS-i poole remondikalkulatsiooni saamiseks. XXXAS väljastas remondikalkulatsiooni 26.01.2011 summale 2998,71 eurot ja 03.09.2012 täpsustatud remondikalkulatsiooni summale 3916,65 eurot. Lisaks nõuab hageja kahjuhüvitist puksiiriteenuste eest sõiduki transportimiseks 25.06.2012 Sakust XXXAS territooriumile (60 eurot), 04.12.2013 Peetri külast (XXXAS-st) Laitsesse (112,80 eurot) ja juriidiliste teenuste eest asjaajamistel kostjaga, XXXOÜ (summas 231.80 eurot).

2.Hageja jäi oma vastuses kostja vastuväidete suhtes varasematele seisukohtadele (tl 111). Kostja vastus hagile ja täiendavad vastuväited
3.Kostja oma vastuses hagi ei tunnista (tl 59-68). Kostja ei vaidle, et 18. jaanuaril 2011 sai hageja sõiduauto kahjustada kostjale kuuluva Tartus Vallikraavi 2 hoone ees, kuid vaidlustab hageja poolt nõutavaid kahjuhüvitise summasid. Kostja märgib, et kostjale kuuluva hoone Vallikraavi 2 Tartus kõrval asuva parkla hoonepoolsed kohad olid 18.01.2011 täpselt markeeritud ohulindiga, mis oli hoiatuseks kõigile parkijatele ohtliku tsooni kohta. Ohulint oli paigaldatud viisil, et takistatud oli ligipääs kõikidele parkla parkimiskohtadele. Seega parkis hageja oma sõiduauto tänavale täpselt ohulindi kõrvale - kohale, kus ei olnud mitte parkimiskohad, vaid tänav. Sellist parkimist keelab ka liiklusseaduse § 21 lg 4 p 4, mille kohaselt ei tohi parkida teekattele märgitud parkimiskohtade kõrvale. Kuna ka teises tänava ääres on parkimiskohad, parkis hageja oma sõiduki tänaval takistades liiklemist ka teistel liiklejatel. Sõiduki parkimisel oleks tulnud samuti arvestada, et talvisel perioodil tuleb ette olukordi, kus hoonete katustelt võib alla sadada lund ning sellise asjaoluga peab arvestama iga liikleja. Eelnevast tulenevalt kostja leiab, et ta on teinud kõik endast võimaliku, et ära hoida võimaliku kahju tekkimine ning et hageja on ise olulisel määral osalenud endale kahju tekitamises ning lähtudes sellest ei ole õiguspärane jätta kogu vastutust kostja kanda (VÕS § 139 lg 1). Samuti leiab kostja, et ta on järginud käibes vajalikku hoolt, mistõttu puudub tal antud olukorras süü. Lisaks sellele oli kostjal tellitud katusepuhastuse tööd ning katusepuhastus pidi aset leidma 19.01.2011.a. Talvisel ajal on katusepuhastustööde teostajal järjekorrad, mistõttu ei saa eeldada, et katusepuhastustööd saavad aset leida igal võimalikul ajahetkel. Tööd on kõigil teenusepakkujatel planeeritud ning toimuvad vastavalt järjekorrale. Kostja poolt oli paigaldatud ohutuslint selleks perioodiks, mil kostja hallatav hoone on katusepuhastustööde järjekorras. Kostja juhib tähelepanu, et hageja on suurendanud põhjendamatult sõiduki remondikulutuste summat võrreldes esialgsega remondikalkulatsiooniga enam kui 1000 euro võrra. Lisaks eelnevale ei saa kostja hageja nõudega nõustuda, kuna hageja nõue sisaldab sõiduki parandamist BMW esinduses AS XXXuute A varuosadega. Vastavalt VÕS § 132 lõikele 3 kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. Kostja on võtnud täpselt samade tööde teostamiseks ning sõiduki endise olukorra taastamiseks pakkumise OÜ’st XXX, mille pakkumise kohaselt teostatakse sõiduki taastamise tööd 1563,60 euroga. Tegemist on seega samade tööde puhul oluliselt mõistlikuma hinnaga. Kostja on seisukohal, et amortiseerunud sõiduauto (BMW, väljalaske aasta 1999) kahjustatud osi ei ole mõistlik välja vahetada A varuosade vastu. Sama sätestab ka liiklusseaduse § 47 lõige 5, mille kohaselt võib amortiseerunud vara taastamisel kasutada samavõrd kulunud detaile ja osasid. Automüügiportaali auto24.ee pakkumistest nähtuvalt on hageja sõiduki turuväärtus ligikaudu 3175 eurot. Kostja leiab, et sellist parandamise kulu nagu käesoleval juhul nõuab hageja summas 3916,65 eurot, ei saa pidada mõistlikuks arvestades parandatava asja amortisatsiooni ja asja enda väärtust.

2-14-2482 Hageja nõude osas puksiiriteenuse hüvitamiseks summas 60 eurot tulenevalt sõiduki pukseerimisest 25.06.2012.a Sakust XXXAS-sse kostja märgib, et see toiming tehti hagi-avalduse kohaselt seetõttu, et hageja lootis kostjaga kokkuleppele jõuda ning et auto saab korda. Kostja juhib tähelepanu, et esialgne pooltevaheline suhtlus katkes 21.07.2011.a, mil XXXtaganes kompromissist ning teatas, et „kompromissidega on ka asi tänaseks lõppenud“. Järgnevalt kirjutas kostjale hageja esindaja Paul Puustusmaa 27. septembril 2012.a, esitades nõude. Järelikult ei saanud hageja kuidagi 25.06.2012.a (mil sõiduk pukseeriti Sakust XXXAS territooriumile) teada, et jõutakse kokkuleppele, kui kostja poole pöörduti alles 27.09.2012.a. Lisaks sellele nähtub hageja enese poolt esitatud remondikalkulatsioonist, et sõiduk on liiklus-kõlbulik. Seega saab asuda seisukohale, et tegemist ei ole põhjendatud ja vajaliku kuluga. Hageja nõude osas puksiiriteenuse hüvitamiseks summas 112,80 eurot ei ole hageja selgitanud, mis eesmärgil oli vajalik sõiduki pukseerimine. Samuti nähtub hageja poolt kohtule esitatud remondi-kalkulatsioonist, et sõiduk on liikluskõlbulik. Hageja nõude osas juriidiliste teenuste hüvitamiseks summas 231,80 eurot kostja leiab, et ei ole õiguspärane jätta kostja kanda hageja kulutusi, millel puudub seos käesoleva tsiviilasjaga ning mille suhtes hageja ei ole tõendanud nende vajalikkust ning seotust pooltevahelise vaidlusega. Kohtu seisukoht

4.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Hageja nõue kostja vastu on suunatud raha maksmise kohustuse täitmisele (võlaõigusseaduse(VÕS) § 108 lg 1). Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS §§-dest 2 lg 1, 8 lg 2 ja 76 lg 1. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tsiviilõigused ja - kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Eeltoodust tulenevalt on vajalik tuvastada, kas kostja jätnud hageja suhtes täitmata või on täitnud mittenõuetekohaselt mingi sissenõutavaks muutunud kohustuse.
6.VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Asjas ei ole vaidlust, et 18.01.2011 sai kostjale kuuluva Vallikraavi 2 Tartu hoone juures kahjustada hagejale kuuluv ja XXXpoolt pargitud sõiduauto BMW registreerimismärgiga 903 ARS, millele kukkus hoone katuselt peale jää-ja lumemass, mille tulemusena sai sõiduk kahjustada. Seega on tuvastatud deliktilise vastutuse üldistest eeldustest (delikti üldkoosseisust VÕS § 1043) kaks eeldust - teisele isikule kahju tekitamine ja õigusvastasus (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Vaidlus on poolte vahel on selles, kas kostja on kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1050, 104), aga samuti on vaidlus sõidukile tekitatud kahju ja hageja poolt nõutava kahjuhüvitise suuruses.
7.Hinnates esitatud tõendeid loeb kohus mittetõendatuks kostja vastuväited, et hageja on kahjujuhtumi toimumises ise süüdi (VÕS § 139) ja et kostja ei ole seoses kahjujuhtumiga käibes vajalikku hoolt järgimata jätnud (VÕS § 104 lg 3). Vaidlus ei ole, et kahjujuhtumi toimumise ajal oli kostjale kuuluva hoone katus puhastamata (puhastamine pidi toimuma 19.01.2011 tl 90). Samuti ei olnud hageja auto pargitud ohutuslintidega piiratud hoiatustsooni, vaid selle kõrvale (tl 87-88). Asjaolu, et taoline parkimine võis olla vastuolus liiklusseadusega, ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohalt tähtsust, ka on selline kostja väide tõendamata.
8.Seevastu kostja vastuväidetega, et tõendatud ei ole sõiduki remondikulutused summas 3916,65 eurot, aga samuti, et põhjendamatuteks tuleb lugeda hageja nõuded seoses puksiiriteenustega, kohus nõustub. Kahju hüvitamise ulatus asja kahjustamise korral on sätestatud VÕS §-s 132. Nimetatud paragrahvi lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise

2-14-2482 kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Kohus leiab, et kahjunõue sõiduki osas on põhjendatud ja tõendatud XXXAS 26.01.2011 remondikalkulatsiooniga ettenähtud ulatuses summas summas 2998,71 eurot (tl 12). Kohus leiab, et kuna nimetatud remondikalkulatsioon ei ületa sõiduki eeldatavat turuväärtust (tl 92-93), ei ole sellises summas sõiduki parandamine ka ebamõistlikult kulukas (VÕS § 132 lg 3 teine lause). Ka ei leia kohus, et kostja poolt tellitud XXX OÜ remondikalkulatsioon (tl 91) oleks XXXAS 26.01.2011 remondi-kalkulatsioonist usaldusväärsem. Kohus ei nõustu kostjaga, et kuivõrd hageja sõiduki puhul ei olnud tegemist uue sõidukiga, siis poleks sellest tulenevalt kostjal õigust sõiduki parandamiseks uute, nn A varuosadega. Kohtu hinnangul kostja viide antud juhul liikluskindlustuse seaduse § 47 lg 5 ei ole käesoleval juhul asjakohane, samuti ei ole viimane norm kohtule kohaldamiseks obligatoorne.

9.Hageja nõude osas puksiiriteenuste hüvitamiseks kogusummas 172,80 eurot kohus nõustub kostja vastuväidetega, et tegemist ei ole põhjendatud kuludega, kuna esitatud arvetest (tl 19-21) ei nähtu seos otsene käesoleva vaidlusega (XXXAS remondikalkutsioon tehti 26.01.2011, puksiiriteenust telliti juunis ja detsembris 2012). Hageja nõude osas juriidiliste teenuste osas (VÕS § 128 lg 3 – mõistlikud kulud kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks) võib kohtu hinnangul lugeda põhjendatud kuluks arvet 28.09.2012 summas 71.50 (tl 17), kuna sellele vastab hageja esindaja Paul Puustusmaa nõudekiri kostjale 27.09.2012 kahju hüvitamiseks (tl 76-79). Arve 12.06.2013 summas 231,80 eurot tuleb kohtu hinnangul jätta tähelepanuta, kuna käsitleb õigusabi varasemaas kohtuasjas (tl 18). Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi summas 3070,21 eurot (2998,71 + 71,50). Menetluskulude jaotus
9.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, jättes 71/100 ulatuses menetluskulusid kostja kanda (3070,21 / 4321,25). TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.10.20262-22-17517/125Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 30.09.20262-24-131243/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval