Eesti Vabariigi nimel Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.04.2014.a. Rakvere Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-55481
Tsiviilasi
Korteriühistu Sõpruse 1 hagi S L ́i vastu võlgnevuse 4 051,32 euro ja korteriomandi täitemenetluses võõrandamise nõudes Hageja: Korteriühistu Sõpruse 1 (registrikood 80054211 asukoht: Sõpruse 1, Vinni alevik, Vinni vald, LääneVirumaa) Hageja esindaja: juhatuse liige Anneli Petrov
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagi hind
Kostja: S L (isikukood xxxx; elukoht xxxx) 7 551,32 eurot
Kirjalik menetlus
Hagi rahuldada täielikult kostja õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega. Välja mõista S L`ilt Korteriühistu Sõpruse 1 kasuks võlgnevuse katteks 4 051,32 eurot (neli tuhat viiskümmend üks eurot ja 32 senti). Kohustada S L’i võõrandama täitemenetluses korteriomand aadressil xxxx registriosa nr xxxx. Menetluskulu jätta S L’i kanda. Välja mõista S L`ilt Korteriühistu Sõpruse 1 kasuks tasutud riigilõivu katteks 425.eurot (nelisada kakskümmend viis eurot). Välja mõista S L`ilt Korteriühistu Sõpruse 1 kasuks viivis menetluskuludelt (425.eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras.
Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg. 1 p. 1 alusel.
Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis lahendatakse asi kirjalikus menetluses. Menetluse käik ja hageja nõue: Hageja esitas 22.11.2013.a. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja hagiavalduse kostja vastu korteriomandi võõrandamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt omab kostja korterit xxxx aadressil xxxx (registriosa nr xxxx), kasutades seda oma elukohana. xxxx majas on asutatud korteriühistu. Kostja on korteriühistu liige, kellel lasub seadusest tulenev kohustus tasuda viimase poolt esitatavaid arveid. Kostjal on olnud tõsised kõrvalekaldumised normaalsest maksedistsipliinist viimase 4,5 aasta lõikes. Tema varasemate võlgade suhtes on hagejal tulnud kohtusse pöörduda varemgi: 2009.a. tsiviilasi 2-09-8156 ja 2011.a. tsiviilasi 2-11-1560. Viimasest tulenev kohustus on seni kohtutäitur Kairi Laiõun'a menetluses, millest on hagejale laekunud vähem kui 5 % ja seda pea 2,5 vältel. Kostja võlgnevus on olnud aastate lõikes regulaarselt tõusvas tendentsis olles hagiavalduse esitamise seisuga 5 632,64 eurot, millist tasub kostja ebaregulaarselt ja väga väikeste osamaksetena. Koostööd võla tasumise lahendamiseks kostja hagejaga ei tee, mistõttu oma subjektiivsete rikutud õiguste kaitseks on hageja sunnitud kasutama viimast võimaliku õiguskaitse abinõud-nõuda kostja korteri võõrandamist. 06.06.2013.a. toimus xxxx korteriomanike koosolek, kus omanikud langetasid häälteenamusega otsuse, mille kohaselt tuleb kostjal korter võõrandada tasumata ja kasvava võla tõttu. Otsus on kostjale allkirja vastu isiklikult üleantud, kuid sellele vaatamata pole kostja tänini korterit võõrandanud ega tasunud võlajääki. Kostja on võlgu rohkem kui 6 kuu majanduskulud, milliste tasumisega on ta viivitanud rohkem kui 3 kuud. Täpsemalt on kostja võlgu alates 2009 juunist. Rikkumine on olnud hageja suhtes pidev 4,5 aasta vältel, millisele pole lahendust toonud ka seni toimuv täitemenetlus. Täidetud on Korteriomandiseadus § 14 lg 1, lg 2 p 2, lg 3 ja lg 5 sätestatud kõik eeldused taolise nõude esitamiseks. Tulenevalt Korteriomandiseadus § 14 lg 5 saab võõrandamise nõude esitada valitseja, kelleks ongi sisuliselt hageja. 20.01.2014.a. on hageja esitanud hagiavalduse täpsustuse, mille kohaselt esitab hageja täiendavalt kostja vastu ka võlanõude, mis moodustab 4 051,32 eurot, mis on võlanõude jääk perioodist 12.2010.a.-12.2013.a., mil hageja on kostjale esitanud arveid summas kokku 4 910,93 euro eest ja sellest on kostja tasunud 859,61 eurot ehk, et võlajääk hagiavalduse esitamise seisuga on 4 051,32 eurot (4 910,93-859,61) Kõik esitatud arved on muutunud sissenõutavaks. Hageja juhib tähelepanu asjaolule ja kinnitab, et nimetatud võlanõude jäägis pole tsiviilasja 2-11-1560 järgset jääki, mis hõlmas võlgnevust perioodist 06.2009.a.11.2010.a. Hageja loobub täiendava tähtaja andmisest kostjale korteri võõrandamisest põhjendusel, et
kostjal on selleks aega olnud enam kui piisavalt ehk 4,5 kuud alates ajast mil ta allkirja vastu sai teate hagejalt kätte 30.07.2013.a. Hageja peab võimalikuks, et täitemenetluse väliselt võib kostja korteri võõrandada selliselt, et hagejale ta võlgnevust müügitulu arvelt ei tasu. Neil asjaoludel ei jää hagejal oma rikutud õiguste kaitseks muud üle kui taotleda kohtult võõrandamist täitemenetluse korras KOS § 14 lg 6 alusel alates lahendi jõustumisest. Kuivõrd on ilmselge, et vabatahtlikult kostja ise korterit pole seni võõrandanud ja ega asu seda tegema. Hagejal pole ei infot ega muud alust eeldada, et kostja seda vabatahtlikult lähiajal tegema asukski. Hageja palub kohtul kohustada kostjat võõrandama korter täitemenetluses ja mõista hageja kasuks välja võlgnevus 4 051,32 eurot. Samuti palub hageja jätta hageja menetluskulud (tasutud riigilõiv kokku 425.- eurot) kostja kanda ja menetluskuludelt kostjal tasuda kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning tunnistada kohtulahend tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostja vastus hagile: Kostja võtab oma 17.02.2014.a. kirjalikus vastuses hagi õigeks ja teatab, et on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja palub kuuekuulist tähtaega võlgnevuse tasumiseks. Kostja seisukoht hageja vastusele: Hageja on 06.03.2014.a. esitanud kirjaliku seisukoha, milles ta ei nõustu andma kostjale täiendavalt kuuekuulist tähtaega võlgnevuse tasumiseks. Hageja palub hagi rahuldada, kuna kostja on oma kirjalikus vastuses hagi õigeks võtnud. Kohtu otsuse põhjendused: Maakohus leiab, et kuna kostja on hagi õigeks võtnud on võimalik teha kostja õigeksvõtul põhinev kohtuotsus. Kostjalt kuulub väljamõistmisel võlgnevus 4 051,32 eurot. Kostjat tuleb kohustada võõrandama täitemenetluses korteriomand aadressil xxxx registriosa nr xxxx. Esitatud hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg. 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja kohustus tuleneb seadusest ja korteriühistu põhikirjast. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg. 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud korteriühistuseaduses sätestatud korras. KÜS § 13 lg. 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 15-1 lg. 1 sätestab, et majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu
majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Korteriomandiseaduse (KOS) §13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KOS § 13 lg 2 kohaselt korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. VÕS § 82 lg. 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg. 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. KOS § 14 lg. 1 sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. KOS § 14 lg. 2 p. 2 sätestab, et võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. KOS § 14 lg. 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel. KOS § 14 lg. 5 sätestab, et kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja (edaspidi valitseja) hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. KOS § 14 lg. 6 sätestab, et korteriomanik või valitseja võib nõuda kohtuotsuse täitmist täitemenetluse seadustiku alusel. Tuvastamist, on leidnud, et KOS § 14 sätestatud eeldused korteriomandi võõrandamiseks on täidetud. TsMS § 444 lg 4 kohaselt tehakse kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa lihtsustatud vormis. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv kokku 425.- eurot, mis kuulub väljamõistmisele
kostjalt kohtuotsusega TsMS §174-1 lg. 1 alusel. Kohus juhindus otsuse vormistamisel ülaltoodust ja TsMS § 162 lg. 1; 174-1 lg. 1; 440 lg. 1; 442; 444 lg 4 nõudeist.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
M.Roots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.