lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-18072/43

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 24.04.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-18072/43
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.04.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3543
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Eastcon AG Eesti OÜ10346202(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2014. a Tartu

Tsiviilasja number

2-12-18072

Tsiviilasi

Eastcon AG Eesti AS-i (käesoleval ajal Eastcon AG Eesti OÜ) hagi Piret Vesteri vastu võla ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

Piret Vesteri apellatsioonkaebuse hind 244,24 eurot Eastcon AG Eesti AS-i apellatsioonkaebuse hind 830 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 5. augusti 2013. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Piret Vesteri apellatsioonkaebus ja Eastcon AG Eesti AS-i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant I (kostja/vastustaja II): Piret Vester (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX, XX-X), esindaja Joanna Paabumets Vastustaja I (hageja/apellant II): Eastcon AG Eesti OÜ (registrikood: 10346202; asukoht: Tallinn Kanali 1), esindaja Mart Kuusk

esindajad

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 5. augusti 2013 otsus muutmata.

Jätta apellatsioonkaebused rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Eastcon AG Eesti AS esitas 06.05.2012. a hagi Piret Vesteri vastu võla ja viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Eastcon AG Eesti AS ja Piret Vester 19.10.2010 agendilepingu nr 15/2010, mille alusel esindas kostja hagejat hageja poolt turustatavate toodete müümisel ja müügiga seotud küsimustes. Pärast lepingu pikendamist 05.01.2011 jättis kostja lepingu osaliselt täitmata. Kostja ei kandnud hagejale üle toodete müügist laekuvaid summasid. 12.05.2011 esitas kostja hagejale kirjaliku avalduse, mille kohaselt oli kostja käes ca 1 500 eurot. 24.05.2011 kirjaliku kokkuleppe kohaselt lubas kostja hakata võlgnevust tasuma igakuise 150 euro suuruse maksega iga kuu 20. kuupäevaks. Kostja kokkulepet ei täitnud. Hageja ütles 30.01.2012 avaldusega agendilepingu üles alates 30.03.2012 ja palus samaks kuupäevaks tasuda kohustused summas 1 655.97 eurot. 06.05.2012 kohtusse esitatud hagiavalduse kohaselt oli kostja käes 2 092,92 eurot. Vastavalt hageja 03.12.2012 täiendavale seisukohale oli kostja käes 2 114,69 eurot. Hageja tehtud inventuuri käigus selgus, et sularaha võlg oli 22,67 euro võrra suurem kui esialgses hagis märgitud. Hageja on kostjale arvestanud provisjone 1 196,74 eurot ja nimetatud summa on välja maksmata. Kostja poolt esitatud tõendite ja nende alusel koostatud tabeli kohaselt on kostjale arvestatud provisjone kokku 2 444,51 eurot, millest hageja on kostjale välja maksnud 1 385,75 eurot. Kostja esitatud arvestuse kohaselt on temale välja maksmata provisjonide summa 1 058,76 eurot, st väiksem kui hageja arvutus näitab. Kostja poolt esitatud arvestuses esinevad puudused. Hageja palus kostjalt välja mõista 1 074,24 eurot, mis kujuneb järgmiselt: hagejale üle andmata sularaha on 2 114,69 eurot, sellest tuleb lahutada kostjale välja maksmata provisjon 1 196,74 eurot ja tühistamise reserv 291,75 eurot ning tulemusele tuleb liita arvestatud provisjon tühistatud lepingute eest 192,44 eurot ja hagejale tasumata arve

soojendusvööde eest 255,60 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise 0,5% põhivõlalt päevas, kuid kokku mitte rohkem kui põhivõlg. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Kostja rikkus agendilepingu p-i 5.5. Kostja kinnitas oma 12.05.2011 avalduses, et tema käes on pärast kõikide summade mahaarvamist 1 500 eurot. Hageja ei tunnistanud kostja esitatud väljatrükke ööbimiskulude kohta, sest need ei vasta raamatupidamise nõuetele. Seaduse kohaselt ei ole agendil õigust tasule siis, kui leping jääb täitmata käsundiandjast sõltumatul põhjusel. Sularaha üleandmise kohustuse ja provisjoni maksmise kohustuse puhul on tegemist vastastikuste kohustustega.

2.Piret Vester hagi ei tunnistanud. Hageja on alusetult kinni pidanud tühistatud lepingutest tulenevad provisjonid. Pärast võlatunnistuse andmist tasus kostja 830 eurot hageja pangakontole. Allesjäänud 658,57 eurot jättis kostja tasumata, sest hageja oli jätnud kostjale veebruari, märtsi ja aprilli eest maksmata agenditasu kokku 782 euro ulatuses. Kostja andis klientidelt saadud sularaha hagejale üle pakina ning ta ei tea, milliste lepingute katteks hageja luges tasumise toimunuks ja milliste osas mitte. Lisaks oli kostja seisukohal, et hageja pidi esitama pretensioonid agendilepingu p-i 9.3. kohaselt. Kostja ei nõustunud tühistatud lepingute pealt provisjoni mahaarvamisega. Samuti ei pea kostja õigeks hageja nõuet sularaha saamiseks provisjonide ulatuses. Kostja väitel on hageja lisanud oma nõudele summad, mida hageja on pidanud klientidele lepingu tühistamise korral tagasi maksma. Hageja jättis jätkuvalt maha arvamata kostja majutusarved summas 95,96 eurot. Hageja on topelt maha arvestanud provisjone 64,03 euro ulatuses. Kostja arvestuste kohaselt on õige kostja sularahavõlg 2 114,69 eurot, millest tuleb maha arvata 1 196,74 eurot väljamaksmata provisjone, 291,75 eurot tühistamisreservi, 95,96 eurot majutuskulusid ja 64,03 eurot varasemalt maha arvestatud provisjone. Kostja võlg võib olla 466,21 eurot. Kostja on hagejale tasunud 255,60 eurot soojendusvööde eest, mis nähtub hageja 24.05.2011 lõplikust inventuurist, milles ei ole märgitud ühtegi soojendusvööd. Hageja viivisenõue on alusetu ja hea usu põhimõttega vastuolus.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 5. augusti 2013. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis välja Piret Vesterilt Eastcon AG Eesti AS-i kasuks 244,24 eurot ja tasumata summalt viivise põhivõla ulatuses, s.o 244,24 eurot. Kohus jättis rahuldamata Eastcon AG Eesti AS-i hagi Piret Vesteri vastu 2 591,63 euro ulatuses. Kohus jättis menetluskulud 84% ulatuses Eastcon AG Eesti AS-i kanda ja 16% ulatuses Piret Vesteri kanda ning mõistis välja Eastcon AG Eesti AS-ilt Piret Vesteri kasuks 476,45 eurot menetluskulude katteks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte vahel sõlmiti agendileping. Tulenevalt agendilepingu punktist 9.3. oli kahjude hüvitamise nõude esitamise tähtaeg üks kuu kahju teadasaamise päevast. Hageja on esitanud nõude agendilepingu täitmiseks, mitte kahju hüvitamiseks. Nõude aluseks on agendilepingu p 5.5. teises lauses kokkulepitu: agent on kohustatud kandma käsundiandja arveldusarvele üle kõik toodete müügist laekuvad summad. Kostja nõue jätta hagi rahuldamata seetõttu, et hageja ei esitanud kahju hüvitamiseks pretensiooni ühe kuu jooksul kahju tekkimisest teadasaamisest, tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõue põhineb agendilepingul, mille ülesütlemise järel muutusid kõik lepingust tulenevad kohustused sissenõutavaks, sh agendi poolt käsundiandjale tasumata jäänud summad. P. Vesteri poolt 12.05.2011 allkirjastatud avalduse (tl 56) kohaselt on tema käes auditiga kontrollimata andmetel klientidelt vastu võetud sularaha 1 500 eurot, kusjuures summast on eelnevalt maha arvestatud klientidelt mitte kätte saadud summad, kinni peetud ja saamata

provisjonid ning kuluhüvitised. P. Vester nõustus summa tagasi maksma graafiku alusel, kuid mitte üle 150 euro kuus. Kohus oli seisukohal, et tegemist on kostja antud deklaratiivse võlatunnistusega, millega kostja tunnistab agendilepingu alusel saadud ja käsundiandjale üle andmata rahasumma ulatuses võla olemasolu ja kohustub võla käsundiandjale (hagejale) tasuma. Sellekohase kirjaliku kokkuleppe koos intressiga 10% aastas on hageja ja kostja sõlminud 24.05.2011. Kohus jättis kõrvale väidetavalt hageja esitatud maksegraafiku P. Vesteri võlalepingule (tl 58), millel puuduvad allkirjad ja koostamise kuupäev ning milles märgitud summal 1 947,79 eurot puudub igasugune selgitus. P. Vester on sõlmitud müügilepingu alusel saadud sularaha maksnud väidetavalt hageja kassasse, kuid sissemaksu tegemise kohta dokument puudub (tl 110, P. Vesteri selgitus 07.11.2012 kohtuistungil). Kohus oli seisukohal, et sularaha käest-kätte üleandmisega selle kohta allkirja võtmiseta käitus P. Vester raskelt hooletuna ning tema tegevusetusest tekkinud kahju jääb seetõttu tema enda kanda. Kohus oli seisukohal, et hageja on arvestusega (tl 119-126) tõendanud kostja poolt sõlmitud lepingute arvu, summad, mis kuulusid lepingute alusel hagejale tasumisele, kostjale arvutatud provisjonid ning kostja käes oleva sularaha jäägi. Tabelist nähtuvad P. Vesterile klientide poolt sularahas makstud summad, mille ülekandmise kohta kostjal tõendeid ei ole (tl 197200). Kostja ei ole kohtu hinnangul hageja arvutusi ümber lükanud. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et kostja käes oli hageja väidetud summa sularaha, s.o 2 114,69 eurot. Ka kohtumenetluse ajal ei esitanud kostja enda ööbimiskulude tõendamiseks nõuetekohaseid dokumente, mistõttu kostja vastavasisulised vastuväited võlasumma vähendamiseks jättis kohus tähelepanuta. Hageja esitatud arvestuste kohaselt oli kostjal õigus saada agendilepingu alusel provisjone kokku 2 874,24 eurot, millest on välja makstud 1 385,75 eurot, mille üle vaidlust ei ole. Välja maksmata provisjone on 1 196,74 eurot. Nimetatud summa tuleb kostja käes olevast rahast maha arvata. 19.10.2010 sõlmitud agendilepingu p-i 6.1. kohaselt on agendil õigus saada tasu ja hüvitust tehtud kulutuste eest. Kohus oli seisukohal, et kostjal oli õigus nõuda tasu pärast seda, kui lepingu alusel saadud summad on agendi poolt käsundiandjale makstud. Pooled ei ole kokku leppinud agenditasu kinnipidamise õiguses agendi poolt. Agendilepingu p-i 6.3. kohaselt oli käsundiandjal õigus viivitada komisjonitasu ja kulutuste hüvitamisega kuni aruandluse nõuetekohase esitamiseni. Hageja esitatud kokkuvõtliku tabeli järgi oli kostjal agendilepingu ülesütlemise ajaks hagejale üle andmata sularaha 2 114,69 eurot. Kostja ei ole ümber lükanud hageja esitatud arvestust P. Vesteri poolt sõlmitud lepingute kohta. Kostja on tasunud mais 2011 hagejale 830 eurot (tl 87). Nimetatud summade tasumist ei nähtu hageja koostatud tabelist. Kohus oli seisukohal, et kostja on vähendanud võlga hageja ees 830 euro võrra. Hageja ei ole suutnud kohtule mõistlikult selgeks teha, milliste summade katteks arvestas hageja kostja poolt pärast 12.05.2011 toimunud võlakirja allkirjastamist tehtud maksed. Kohus uuendas asjas menetluse ja nõudis hagejalt sellekohast selgitust, millele vastuseks piirdus hageja oma võlanõude kordamisega. Kohus oli seisukohal, et kostja vähendas mais 2011 tehtud maksetega oma võlga üleandmata sularaha osas, s.o (2 114,69830) 1 284,69 euroni. Nimetatud summast tuleb maha arvata välja maksmata provisjon 1 196,74 eurot ja tühistamise reserv 291,75 eurot. Pärast kostjal saadaoleva provisjoni ja tühistamise reservi mahaarvamist (1 284,69-1196,74-291,75) oli kostjal õigus saada hagejalt 203,80 eurot. Kostjal agendina ei olnud seaduse ega lepingu alusel õigust saada tasu tühistatud lepingute eest, kui tühistamine toimus käsundiandjast sõltumatul põhjusel. Agenditasu on protsent müüdud kauba eest laekunud summalt, mitte igakuine konkreetne tasu. Seega on agendil õigus saada tasu pärast seda, kui kauba eest on tasu käsundiandjale laekunud. Sellest tulenevalt on hagejal õigus enne provisjoni väljamaksmist kinni pidada provisjon tühistatud lepingute eest. Kuivõrd kostja kogu klientidelt saadud raha hagejale üle ei andnud,

tasaarvestas kohus hageja nõudel provisjoni tühistatud lepingute eest summas 192,44 eurot, mille tulemusena on kostjal õigus hagejalt saada (203,80-192,44) 11,36 eurot. Kostja võlgneb hagejale tasumata arved soojendusvööde eest. Nimetatud soojendusvööd on hageja laost kostjale välja antud, mille üle poolte vahel vaidlust ei ole. Kostjal tuleb laost saadud kauba eest tasumist tõendada, mida kostja teinud ei ole. Arve-saatelehtedel nr 4862 ja nr 7299 (tl 99, 100) toodud summade tasumist, kokku 255,60 euro ulatuses, ei ole kostja tõendanud. Tasaarvestuse korras pärast kostjal saadaoleva 11,36 euro mahaarvamist tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista (255,60-11,36) 244,24 eurot. Hageja taotles kostjalt viivise väljamõistmist arvestusega 0,5% tasumisega viivitatud summalt päevas. Kohus oli seisukohal, et selles ulatuses viivis tuleb kostjalt välja mõista. Kostja ei ole taotlenud viivise vähendamist. Viivis 244,24 eurolt on kohtuotsuse tegemise ajaks (0,5% x 460 päeva x 224,24 eurot) 515,75 eurot, mis ületab põhivõlga. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista viivis põhivõla, s.o 244,24 euro ulatuses. Hageja nõue summas 3 080,11 eurot rahuldatakse 488,48 euro ulatuses, seega rahuldatakse hageja nõuded kokku 16% ulatuses. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 383,46 eurot ja õigusabikulud 3 666,46 eurot. Kostja menetluskulud on kulu õigusabile 945 eurot. Vastaspoole menetluskulule kumbki pool vastuväiteid ei esitanud. Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt on tsiviilasjas hinnaga kuni 3 200 eurot maksimaalselt sissenõutav kulu 1 600 eurot. Kostja vastuväite puudumise tõttu luges kohus hageja õigusabikulu suuruseks 1 600 eurot. Hageja menetluskulud on seega kokku 1 983,46 eurot. Lähtudes hagi rahuldamise proportsioonist, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 16% 1 983,46 euro suurusest menetluskulust, s.o 317,35 eurot. Kostja 945 euro suurusest menetluskulust tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista vastavalt 84%, s.o 793,80 eurot. Tasaarvestades vastastikused menetluskulude nõuded tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista (793,80317,35) 476,45 eurot. Muus osas jääb hageja menetluskulu hageja enda kanda ja kostja menetluskulu tema enda kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Piret Vester esitas 04.09.2013. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud Eastcon AG Eesti OÜ kanda või alternatiivselt tühistada maakohtu otsus osa, millega jätta viivis 244,24 eurot välja mõistmata ja menetluskulud Eastcon AG Eesti OÜ kanda. Apellant I palub ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta vastustaja I kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti mõistnud välja soojendusvööde maksumuse. Hageja muutis menetluses hagi. Kostja on algusest peale hagi aluse muutmisele vastu vaielnud. Kuna kohus ei ole lugenud hagi muudetuks, siis ei ole võimalik muudetud osas hagi rahuldada. Maakohus on jätnud TsMS § 376 lg 1 kohaldamata; 2) uuendas kohus 06.06.2013 määrusega menetluse seetõttu, et hageja ei olnud pärast aastapikkust menetlust endiselt suutnud oma nõuet tõendada; 3) hindas maakohus kostja esitatud tõendeid ebaõigesti. Kuna inventuuri lõpptulemusena ei kajastunud hageja laojäägis ühtegi soojendusvööd, siis on kostja seisukohal, et hageja sellekohane nõue on aluseta. Hageja ei ole enne kohtuistungit esitanud ühtegi nõuet/arvet ega muud dokumenti soojendusvööde osas. Kostja oli soojendusvööde eest tasunud ka hageja enda koostatud koondtabeli järgi;

4) on maakohus arvestanud viivised ebaõigesti. Hageja esitas nõude soojendusvööde osas 03.12.2012 täiendavate seisukohtadega. Kostjale jääb selgusetuks, kuidas on võimalik mõista viivised välja aja eest, mil võlausaldaja ei ole võlgnikule oma nõuet esitanud. Arve, mille maksetähtaeg on 20.05.2011, ei ole kostjani kunagi jõudnud. Ebaõige on maakohtu seisukoht selles, et kostja ei ole taotlenud viiviste vähendamist. Kostja on 07.12.2012. a seisukoha punktis 2.4.1 seletanud, miks on viiviste väljamõistmine seadusvastane; 5) on kohus määranud menetluskulude jaotuse ebaõigesti. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostja pakkus juba esimesel kohtuistungil välja kompromissi, mille kohaselt nõustus kostja tasuma 750 eurot.

5.Eastcon AG Eesti OÜ vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja I palub menetluskulud jätta apellandi I kanda.
6.Eastcon AG Eesti OÜ esitas 09.09.2013. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja selles osas uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 1074,24 eurot ja viivised 1074,24 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt maakohtus kantud kohtukuludest 65%, s.o 1 289,25 eurot ja jätta hagejalt kostja kasuks menetluskulud välja mõistmata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Piret Vesteri kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) jättis maakohus ebaõigesti hageja kasuks välja mõistmata põhivõlgnevuse 830 eurot. Maakohus on valesti hinnanud poolte vaheliste nõuete ulatust ning jätnud hindamata olulised tõendid; 2) oleks maakohus pidanud kostjalt välja mõistma viivise summas 1 074,24 eurot; 3) on otsus ebaõige osas, millega kohus jättis menetluskulud 84% ulatuses hageja kanda ja 16% ulatuses kostja kanda. Maakohus on rikkunud TsMS § 175 lg-t 1. Kuni 2013 juunini ei olnud kostja esindaja puhul tegemist TsMS §-s 218 sätestatud isikuga ning seetõttu on kohus mõistnud alusetult välja kostja esindaja kulud.
7.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja II palub menetluskulud jätta apellandi II kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Maakohus on hageja nõude osas õigesti kohaldanud materiaalõigusnorme ning hinnanud tõendeid ning ringkonnakohus ei korda kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 kõiki maakohtu põhjendusi. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kostja ja seejärel hageja apellatsioonkaebuse kohta.
9.Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega kohus leidis, et kostja võlgneb hagejale 244,24 eurot, viivise väljamõistmise ning menetluskulude jaotuse osas.
9.1.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja muutis hagi, kui esitas 03.12.2012 dokumendis pealkirjaga „hageja täiendavad tõendid ja seisukohad“ täpsustatud nõude. Ringkonnakohus märgib, et hageja muutis menetluse kestel oma nõude suurust. 1) Hageja esialgne nõue koosnes üleandmata sularahast ja tasumata arvetest, sh tasumata arved hõlmasid tagastamata ja realiseerimata kaupa, mis hageja väitel olid kaks potti ja pann. Hageja esitas hagi 1 655,97 euro põhivõlgnevuse, sissenõutavaks muutunud viivise 215,28 eurot ja viivis määraga 0,2 % alates 26.04.2012 kuni põhivõlgnevuse (1 655,97) tasumiseni välja mõistmiseks (I kd lk 3); 2) 03.12.2012 hageja täpsustas oma nõuet ning palus välja mõista põhivõlgnevus 1 313,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1 628,37 ja alates kohtulahendi tegemisest kuni põhinõude ( 1 313,20) täitmiseni viivist 0,5 % päevas (I kd lk 116); 3) 22.01.2013 esitas hageja vastuses kostja 07.12.2012 täiendavale seisukohale uued arvestused ja formuleeris nõude hagejale üleandmata sularaha ja tasumata arvete alusel kokku summas 1 074,24 eurot, lisaks palus välja mõista viivis 0,5 % määraga, kuid mitte enam kui põhinõudega samas suuruses (I kd lk 175). Hageja ei ole märkinud, et ta loobus osaliselt hagist. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei olnud hagi muutmisega, kuna hageja ei muutnud hagi eset ega ka alust, vaid muutis hagi alusesse kuuluvaid asjaolusid ebaoluliselt ja vähendas nõuet, mistõttu on tegemist TsMS § 376 lg 4 p-de 1 ja 2 järgi olukorraga, mida ei peeta hagi muutmiseks. TsMS § 376 lg 4 p 1 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhimisi asjaolusid. Sama sätte punkti 2 alusel ei peeta hagi muutmiseks ka hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Ringkonnakohus märgib, et hageja poolt nõude korduv suurendmine/vähendamine tekitab probleeme hagihinna määramisel. Käesolevas asjas ei olnud pärast hageja teistkordset haginõude suurendamist tegemist enam lihtmenetlusega, kuid kuna hageja vähendas hiljem taas nõuet ning menetlusosalised ja kohus on asja käsitlenud lihtmenetluse asjana, siis tuleb lähtuda hageja viimasest nõudest.
9.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et kostja ei ole tõendanud soojendusvööde tagastamist ega nende hüvitamist, ning apellandi väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale.
9.3.Ringkonnakohus leiab, et arvestades poolte esitatud väidete korduvat muutmist, sh hageja nõude suuruse ja koosseisu muutmist ning kostja vastuväidet, et ta ei ole kätte saanud hageja nõuet ega arvet 255,60 euro tasumiseks, siis on põhjendatud viivise välja mõistmine alates hagi esitamisest 06.05.2012.
9.4.Kostja väitel esitas ta 07.12.2012 seisukohad, mida maakohus pidi käsitlema viivise vähendamise nõudena. Kostja seisukoha järgi on tegemist vastastikuste kohustustega, mistõttu viivise nõudmine on hea usu põhimõttega vastuolus. Samuti leidis kostja, et hagi esitamise ajaks ei olnud kohustus muutunud sissenõutavaks ning põhinõuet ületavas osas ei ole viiviste väljamõistmine põhjendatud (I kd lk 151). Ringkonnakohtu arvates saab kostja vastuväidet arvestada viivise vähendamisena osas, milles kostja leidis, et viivis ei saa ületada põhinõuet, kuid seda palus ka hageja oma viimases haginõude täpsustuses ja sellest lähtus ka maakohus otsust tehes. Kostja esitatud väiteid ei saa lugeda VÕS § 162 lg 1 mõttes viivise vähendamise nõudeks. VÕS 162 lg 1, mida kohaldatakse ka viivise osas, sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Ringkonnakohus leiab, et kostjalt viivise välja mõistmine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega sel põhjusel, et pooltel olid vastastikused kohustused.

9.5.Ringkonnakohus leiab eeltoodut arvestades, et põhjendatud saab olla viivise väljamõistmine kostjalt alates 06.05.2012 summalt 244,24 eurot. Kuna ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks on viivis oluliselt suurem kui põhinõue, siis tuleb jätta muutmata maakohtu lahend, millega mõisteti välja viivis põhinõudega võrdses suuruses s.o 244,24 eurot.
10.Vastuseks hageja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.1.Hageja apellant vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 830,00 eurot ja samas summas viivise välja mõistmiseks. Asja materjalidest nähtub, et hageja loovutas nõude OÜ-le Võlaabi, kuid esitas hagi kohtusse pärast nõude loovutamist. Kuna pooled ei ole sellele tähelepanu pööranud, siis lähtub ringkonnakohus eeldusest, et hagejal on hagi esitamise õigus. Ringkonnakohus leiab, et hageja on menetluses käitunud lubamatult hooletult ning kuritarvitanud menetlusosalise õigusi, muutes korduvalt hagi suurust, kord suurendades kord vähendades nõuet. Menetlusseadustiku § 376, mis seda võimaldab ei ole silmas pidanud, et hageja kasutab oma õigust maakohtus korduvalt, sh kord nõude suurendamiseks, kord vähendamiseks. Hageja nõuete suuruse muutmine viitab kostja seisukoha põhjendatusele, et hageja raamatupidamine ning agendilepingute täitmine käsundusandjana VÕS § 674 järgi, olid puudustega.
10.2.Hageja väide, et maakohus arvestas põhjendamatult kostja poolt tasutud 830 euroga, ei ole õige. Ringkonnkohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole hagiavalduses esitanud oma nõuet põhjendavaid asjaolusid nii nagu apellatsioonkaebuses esitatakse. Hageja muutis maakohtus korduvalt nõuet ning menetluse kestel täiendas pidevalt tõendeid. Kostja juhtis õigesti tähelepanu, et hageja esitatud tabelid ja kokkuvõtted sisaldavad vastuolusid ning kuna nendes toodud algandmed ja perioodid ning lepingute nimekirjad on erinevad, siis saab nendest teha erinevaid järeldusi. Maakohus märkis otsuses, et ka pärast hagejale täiendavalt antud tähtaega ei suutnud hageja anda selget ja usutavat selgitust, milliste summade katteks hageja luges kostja poolt perioodil 13.05.-20.07.2011 tasutud 830 eurot. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jälgitavalt esitanud oma järeldused ning nimetanud tõendid, mille alusel ta otsuse tegi ning hageja apellandi väide, et maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud, ei ole põhjendatud.
11.Apellatsioonkaebuste väited ei anna alust maakohtu otsust muuta menetluskulude osas. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus ei põhjendanud, miks ta ei arvestanud sellega, et kostja nõustus kompromissi korras tasuma hagejale 750 eurot (I kd lk 112). TsMS § 163 lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Seega ei ole kohtul kohustust kompromissi ettepanekuga arvestada. Ringkonnakohus märgib, et tegemist on kohtu diskretsioonotsustusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui alama astme kohus on rikkunud diskretsiooni piire. Käesolevas asjas on kulude väljamõistmine kostja kasuks mitmel põhjusel komplitseeritud ning ringkonnakohus leiab, et lõppastmes maakohus jaotas ja määras kindlaks kulud õigesti ning ei ületanud diskretsiooni piire. Lihtmenetluses võib kohus koos lahendiga välja mõista kantud menetluskulud. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostjat esindas esindaja, keda kohus võis lubada TsMS 405 alusel esindama. Lihtmenetluses esindusõiguse laiendamine on kohtu diskretsioon ning kui kohus seda lubab, siis eelkõige asjades, kus esindamine ei eelda õigusteadmisi, kui eeldab,

siis peaks kohus poolele selgitama, et tema volitatud esindajaga seotud kulutusi vastaspool ei pea hüvitama. Käesoleval juhul kahetsusväärselt maakohus seda selgitanud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kohtu poolt kostja teavitamata jätmist ning seda, et kostja esindaja omandas TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud õigusalase hariduse maakohtu menetluse ajal, siis on käesolevas asjas põhjendatud kostjale esindaja kulude hüvitamine TsMS § 175 alusel. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebused rahuldamata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja