Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Eastcon AG Eesti AS ja Piret Vester sõlmisid 19.10.2010 agendilepingu nr 15/2010. Lepingu alusel esindas kostja hagejat hageja poolt turustatavate toodete müümisel ja müügiga seotud küsimustes. Lepingu tähtaeg oli 18.01.2011, kuid 05.01.2011 pikendati lepingut poolte kirjalikul kokkuleppel tähtajatult. Pärast lepingu pikendamist jättis kostja hageja hinnangul lepingu osaliselt täitmata. Ta ei kandnud hagejale üle toodete müügist laekuvaid summasid, tekitades sellega hagejale kahju. 12.05.2011 esitas kostja hagejale kirjaliku avalduse, mille kohaselt oli kostja käes ca 1 500 eurot klientide poolt tasutud, kuid hagejale üle andmata sularaha. Kostja oli nimetatud summalt juba maha arvestanud klientidelt kätte saamata jäänud summad, kinnipeetud provisjonid ja kuluhüvitised. 24.05.2011 kirjaliku kokkuleppe kohaselt lubas kostja hakata võlgnevust tasuma igakuise 150 euro suuruse maksega iga kuu 20. kuupäevaks. Kostja kokkulepet ei täitnud. Hageja ütles 30.01.2012 saadetud avaldusega agendilepingu üles alates 30.03.2012 ja palus samaks kuupäevaks tasuda sissenõutavaks muutunud kohustused summas 1 655.97 eurot. Kostjal oli agendilepingu punktide 5.6 ja 9.1 alusel kohustus kanda hagejale kuuluva kauba, reklaammaterjalide ja muu vara eest varalist vastutust. Hageja poolt 06.05.2012 kohtusse esitatud hagiavalduse kohaselt oli kostja käes hagejale kuuluvat sularaha 2 092.92 eurot. Vastavalt hageja 03.12.2012 täiendavale seisukohale oli kostja käes oleva sularaha summa kasvanud 22.67 euro võrra 2 114.69 euroni. Hageja tegi täieliku inventuuri kõikide kostja sõlmitud lepingute osas, mille käigus selgus, et sularaha võlg oli 22.67 euro võrra suurem kui esialgses hagis märgitud. Hageja on kostjale arvestanud provisjone 1 196.74 eurot ja nimetatud summa on välja maksmata. Kostja poolt esitatud tõendite ja nende alusel koostatud tabeli kohaselt on kostjale arvestatud provisjone kokku 2 444.51 eurot, millest hageja on kostjale välja maksnud 1 385.75 eurot. Kostja esitatud arvestuse kohaselt on temale välja maksmata provisjonide summa 1 058.76 eurot, st väiksem kui hageja arvutus näitab. Kostja poolt esitatud arvestuses esinevad puudused. Hageja palub kostjalt välja mõista 1 074.24 eurot, mis kujuneb järgmiselt: hagejale üle andmata sularaha on 2 114.69 eurot, sellest tuleb lahutada kostjale välja maksmata provisjon 1 196.74 eurot ja tühistamise reserv 291.75 eurot ning tulemusele tuleb liita arvestatud provisjon tühistatud lepingute eest 192.44 eurot ja hagejale tasumata arve soojendusvööde eest 255.60 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis 0,5% põhivõlalt päevas, kuid kokku mitte rohkem kui on põhivõlg. Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei vaidle vastu agendilepingu sõlmimise kokkuleppele. Kauba ostmisel oli kliendil võimalik tasuda kolmel viisil: kohapeal sularahas, kohapeal läbi makseaparaadi hageja kontole või osamaksetena hageja kontole. Kostja ei tohtinud ei kliendile ega endale väljastada sularaha tšekke, samuti ei jäänud kostjale koopiat kauba üleandmisaktidest. Hageja ei maksnud kostjale töötatud kuu eest töötasu korrapäraselt, vaid hilinemisega. Kostjal ei õnnestunud saada raamatupidamiselt ülevaadet hagejale laekunud lepingusummade ja agenditasu kujunemise kohta. Kostja kirjutas tavaliselt lepingu sõlmimisel sellele peale, kas sissemakse on sularahas või kaardiga makstud. Kuid vahel oli väga kiire ning kostja unustas lepingule makseviisi märkimata. Hageja luges kõik need lepingud sularahas tasutuks, kuigi klient võis olla tasunud kaardiga. Kostjal puudub juurdepääs hageja pangakontole, et seda kontrollida. Kostja maksis tema käes olnud sularahast kinni enda ööbimisi ja pani kulud kirja nädalaaruandesse. Hiljem selgus, et see oli vale ja esitada oleks tulnud kulutšekid. Pärast kliendiga lepingu sõlmimist kadus kostjal temaga kontakt. Seetõttu kostja ei tea, kas leping hiljem tühistati või jäeti tasumata osamaksed. Kostjal kui agendil on igal juhul õigus tasule, nii seadusest kui ka sõlmitud agendilepingust tulenevalt. Hageja on alusetult kinni pidanud tühistatud lepingutest tulenevad provisjonid. Aprillikuu provisjonis ei ole lisatud 1% käibest, kuigi üritusi oli toimunud 40 ja kostjal tekkis õigus lisaprotsendile alates 38. üritusest. Kostja ei vaidle vastu sellele, et ta leppis hagejaga 24.05.2011 kokku, et maksab aasta vältel igas kuus 150 eurot hageja kontole, sest kartis kohtuvaidlust ning oli nõus kokkulepitud summa tasuma. 09.06.2011 saatis hageja kostjale uue maksegraafiku juba suurema summa tasumiseks. Sellega kostja enam ei nõustunud ning peatas maksed ka

varasemalt kokkulepitud graafiku järgi. Kostja vaidleb vastu lepingus kokku lepitud tühistamistasu reservi määrale, mis olevat ennekuulmatult suur. Provisjonitasud seevastu on ebamõistlikult väikesed. Pärast võlatunnistuse andmist tasus kostja 830 eurot hageja pangakontole. Allesjäänud 658.57 eurot jättis kostja tasumata, sest hageja oli jätnud kostjale veebruari, märtsi ja aprilli eest maksmata agenditasu kokku 782 euro ulatuses. Kostja andis klientidelt saadud sularaha hagejale üle pakina ning ta ei tea, milliste lepingute katteks hageja luges tasumise toimunuks ja milliste osas mitte. Sularaha üleandmise kohta kostja kassa sissemaksuordereid ei võtnud. Lisaks on kostja seisukohal, et hageja pidi esitama pretensioonid agendilepingu p 9.3. kohaselt hiljemalt ühe kuu jooksul kahjude sissenõudmiseks alates hetkest, mil hageja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest. Kostja ei nõustu tühistatud lepingute pealt provisjoni mahaarvamisega. Sellist õigust hagejal ei ole lepingu kohaselt. Agendilepingu p 6.3 lubab käsundiandjal teha provisjonist ühepoolseid mahaarvamisi ainult juhul, kui agendi käitumine on tekitanud hagejale kahju ning see kahju on tekitatud süüliselt. Samuti ei pea kostja õigeks hageja nõuet sularaha saamiseks provisjonide ulatuses. Kostja väitel on hageja lisanud oma nõudele summad, mida hageja on pidanud klientidele lepingu tühistamise korral tagasi maksma. Hageja jätab jätkuvalt maha arvamata kostja majutusarved summas 95.96 eurot. Hageja on topelt maha arvestanud provisjone 64.03 euro ulatuses. Kostja arvestuste kohaselt on õige kostja sularahavõlg 2 114.69 eurot, millest tuleb maha arvata 1 196.74 eurot väljamaksmata provisjone, 291.75 eurot tühistamisreservi, 95.96 eurot majutuskulusid ja 64.03 eurot varasemalt maha arvestatud provisjone. Kostja võlg võib olla 466.21 eurot. Kostja on hagejale tasunud 255.60 eurot soojendusvööde eest, mis nähtub hageja 24.05.2011 lõplikust inventuurist, milles ei ole märgitud ühtegi soojendusvööd. Hageja viivisenõue on alusetu ja hea usu põhimõttega vastuolus. Kostja hakkas täitma kompromisslepingut, kuid hageja suurendas ühepoolselt võlasummat, andis nõude üle OÜ-le Võlaabi enne järgmise maksetähtaja saabumist ning nõuab põhivõlast suuremat viivist. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. Kostja rikkus agendilepingu p 5.5. ja jättis toodete müügist saadud raha hageja arveldusarvele kandmata. Kostja kinnitas oma avalduses 12.05.2011, et tema käes on pärast kõikide summade mahaarvamist hagejale kuuluvat raha 1 500 eurot. Kostjale anti aega 31. maini 2011 esitada kõik tema käes olevad dokumendid mahaarvamisele kuuluvate kulutuste kohta. Kostja seda ei teinud. Hageja ei tunnista kostja esitatud väljatrükke ööbimiskulude kohta, need ei vasta raamatupidamise nõuetele. Kostja ei esitanud töötamise ajal ühtegi pretensiooni seoses provisjonitasude suurusega. Tühistatud lepingutelt arvestatud provisjon tuleb maha arvata. Seaduse kohaselt ei ole agendil õigust tasule siis, kui leping jääb täitmata käsundiandjast sõltumatul põhjusel. Sularaha üleandmise kohustuse ja provisjoni maksmise kohustuse puhul on tegemist vastastikuste kohustustega. Samuti jääb hageja provisjonide mahaarvamata jätmise juurde 64.03 euro ulatuses. Pärast müügilepingute tühistamist muutus see arvestatud provisjon alusetuks. Kostja on saanud soojendusvööd ja ei ole nende eest tasunud. Soojendusvöösid ei ole inventuuriloendis, sest need on laost välja antud ja kostjale on esitatud nende kohta arve. Kostja varud on samas vähenenud 20 soojendusvöö võrra, kuid hageja arve on kostja poolt tasumata. Hageja esitas kostja vastu hagi kohtusse ligi aasta pärast kokkuleppe sõlmimist. Kostja tegi ainult ühe makse juunis 2011, hagi on kohtusse esitatud 06.05.2012. Hageja ei ole põhjendamatult kiirustanud hagi esitamisega. Hageja vähendab viivise nõuet põhivõla suuruseni, kuid tugineb viivise määra osas agendilepingus kokkulepitud 0,5 %-le. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. VÕS § 670 lg 1 kohaselt Agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu. VÕS § 679 lg 2 2. lause ja lg 4 kohaselt Agendil on siiski õigus agenditasule niipea, kui agendi vahendatud või

sõlmitud lepingu teine pool on oma lepingust tulenevad kohustused täitnud. Agendil ei ole õigust agenditasule, kui on ilmne, et leping jääb täitmata käsundiandjast sõltumatu asjaolu tõttu. Sel juhul peab agent saadud tasu tagastama alusetu rikastumise sätete järgi. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud agendileping. Tulenevalt agendilepingu punktist 9.3. oli kahjude hüvitamise nõude esitamise tähtaeg 1 kuu kahju teadasaamise päevast. Hageja on esitanud nõude agendilepingu täitmiseks, mitte kahju hüvitamiseks. Nõude aluseks on agendilepingu p 5.5. 2. lauses kokkulepitu: agent on kohustatud kandma käsundiandja arveldusarvele üle kõik toodete müügist laekuvad summad. Kostja nõue jätta hagi rahuldamata seetõttu, et hageja ei esitanud kahju hüvitamiseks pretensiooni ühe kuu jooksul kahju tekkimisest teadasaamisest, tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 195 lg 2 kohaselt vabastab lepingu ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Hageja nõue põhineb agendilepingul, mille ülesütlemise järel muutusid kõik lepingust tulenevad kohustused sissenõutavaks, sh agendi poolt käsundiandjale tasumata jäänud summad. Tl 56 oleva P. Vesteri poolt 12.05.2011 allkirjastatud avalduse kohaselt on tema käes auditiga kontrollimata andmetel klientidelt vastu võetud sularaha 1 500 eurot, kusjuures summast on eelnevalt maha arvestatud klientidelt mitte kätte saadud summad, kinni peetud ja saamata provisjonid ning kuluhüvitised. P. Vester nõustub summa tagasi maksma graafiku alusel, kuid mitte üle 150 euro kuus. Kohus on seisukohal, et tegemist on kostja antud deklaratiivse võlatunnistusega, millega kostja tunnistab agendilepingu alusel saadud ja käsundiandjale üle andmata rahasumma ulatuses võla olemasolu ja kohustub võla käsundiandjale (hagejale) tasuma. Sellekohase kirjaliku kokkuleppe koos intressiga 10 % aastas on hageja ja kostja sõlminud 24.05.2011. Kohus jätab kõrvale väidetavalt hageja esitatud maksegraafiku P. Vesteri võlalepingule tl 58, millel puuduvad allkirjad ja koostamise kuupäev ning milles märgitud summal 1 947.79 eurot puudub igasugune selgitus. P. Vester on 35 sõlmitud müügilepingu alusel saadud sularaha väidetavalt maksnud hageja kassasse, kuid sissemaksu tegemise kohta dokument puudub (tl 110 P. Vesteri selgitus 07.11.2012 kohtuistungil). Kohus on seisukohal, et sularaha käest-kätte üleandmisega selle kohta allkirja võtmiseta käitus P. Vester raskelt hooletuna ning tema tegevusetusest tekkinud kahju jääb seetõttu tema enda kanda. Kohus on seisukohal, et hageja on tl 119-126 oleva arvestusega tõendanud kostja poolt sõlmitud lepingute arvu, summad, mis kuulusid lepingute alusel hagejale tasumisele, kostjale arvutatud provisjonid ning kostja käes oleva sularaha jäägi. Tabelist nähtuvad P. Vesterile klientide poolt sularahas makstud summad, mille ülekandmise kohta hagejale kostjal tõendeid ei ole (A3 formaadis arvestus tl 197-200). Kostja pole kohtu hinnangul hageja arvutusi ümber lükanud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja käes oli hageja väidetud summa sularaha, so 2 114.69 eurot. Ka kohtumenetluse ajal ei esitanud kostja enda ööbimiskulude tõendamiseks raamatupidamislikult kõlbulikke dokumente, mistõttu kostja vastavasisulised vastuväited võlasumma vähendamiseks jätab kohus tähelepanuta. Hageja esitatud arvestuste kohaselt oli kostjal õigus saada agendilepingu alusel provisjone kokku 2 874.24 eurot, millest on välja makstud 1 385.75 eurot, mille üle vaidlust ei ole. Välja maksmata provisjone on 1 196.74 eurot. Nimetatud summa tuleb kostja käes olevast rahast maha arvata. 19.10.2010 sõlmitud agendilepingu p 6.1. kohaselt on agendil õigus saada tasu ja hüvitust tehtud kulutuste eest. Kohus on seisukohal, et kostjal oli õigus nõuda tasu pärast seda, kui lepingu alusel saadud summad on agendi poolt käsundiandjale makstud. Pooled ei ole kokku leppinud agenditasu kinnipidamise õiguses agendi poolt. Agendilepingu p 6.3. kohaselt oli käsundiandjal õigus viivitada komisjonitasu ja kulutuste hüvitamisega kuni aruandluse nõuetekohase esitamiseni. Hageja esitatud kokkuvõtliku tabeli järgi oli kostjal agendilepingu ülesütlemise ajaks hagejale üle andmata sularaha 2 114.69 eurot. Kostja ei ole millegagi ümber lükanud hageja esitatud, tl 197-200 olevat üksikasjalist arvestust P. Vesteri poolt sõlmitud

lepingute kohta. Kostja on tasunud mais 2011 hagejale 830 eurot, vastavalt tl 87 olevale pangakonto väljavõttele. Nimetatud summade tasumist ei nähtu hageja koostatud tabelist. Kohus on seisukohal, et kostja on vähendanud võlga hageja ees 13.05.-20.07.2011 tehtud maksete, so kokku 830 euro võrra. Hageja ei ole suutnud kohtule mõistlikult selgeks teha, milliste summade katteks arvestas hageja kostja poolt pärast 12.05.2011 toimunud võlakirja allkirjastamist tehtud maksed. Kohus uuendas asjas menetluse ja nõudis hagejalt sellekohast selgitust, millele vastuseks piirdus hageja oma võlanõude kordamisega. Kohus on seisukohal, et kostja vähendas mais 2011 tehtud maksetega oma võlga üleandmata sularaha osas 830 euro ulatuses, so (2 114.69-830) 1 284.69 euroni. Nimetatud summast tuleb maha arvata välja maksmata provisjon 1 196.74 eurot ja tühistamise reserv 291.75 eurot. Pärast kostjal saadaoleva provisjoni ja tühistamise reservi mahaarvamist (1 284.69-1196.74-291.75) oli kostjal õigus saada hagejalt 203.80 eurot. Kostjal agendina ei olnud ei seaduse ega lepingu alusel õigust saada tasu tühistatud lepingute eest, kui tühistamine toimus käsundiandjast sõltumatul põhjusel. Agenditasu on protsent müüdud kauba eest laekunud summalt, mitte igakuine konkreetne tasu. Seega on agendil õigus saada tasu pärast seda, kui kauba eest on tasu käsundiandjale laekunud. Sellest tulenevalt on hagejal õigus enne provisjoni väljamaksmist kinni pidada provisjon tühistatud lepingute eest. Kuivõrd kostja kogu klientidelt saadud raha hagejale üle ei andnud, tasaarvestab kohus hageja nõudel provisjoni tühistatud lepingute eest summas 192.44 eurot, mille tulemusena on kostjal õigus hagejalt saada (203.80-192.44) 11.36 eurot. Kostja võlgneb hagejale tasumata arved soojendusvööde eest. Nimetatud soojendusvööd on hageja laost kostjale välja antud, mille üle poolte vahel vaidlust ei ole. Kostja on ekslikul seisukohal, väites, et kui laos soojendusvöösid enam arvel ei ole, siis ei saa hageja nõuda tasu nende eest, sest soojendusvööde eest on järelikult tasutud. Kostjal tuleb laost saadud kauba eest tasumist tõendada, mida kostja teinud ei ole. Tl 99 ja 100 olevatel arve-saatelehtedel nr 4862, 27.10.2010 ja nr 7299, 31.03.2011 toodud summade tasumist, kokku 255.60 euro ulatuses ei ole kostja tõendanud. Tasaarvestuse korras pärast kostjal saadaoleva 11.36 euro mahaarvamist tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista (255.60-11.36) 244.24 eurot. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist arvestusega 0,5 % tasumisega viivitatud summalt päevas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus on seisukohal, et selles ulatuses viivis tuleb kostjalt välja mõista. Kostja ei ole taotlenud viivise vähendamist. Vastavalt VÕS §-s 162 lg 1 sätestatule peab kohtule vastava taotluse selleks esitama kohustatud pool. Samas nõuab hageja viivist mitte rohkem kui põhivõla ulatuses ning alates 26.04.2012. Viivis 244.24 eurolt on kohtuotsuse tegemise ajaks seega (0,5% x 460 päeva x 224.24 eurot) 515.75 eurot, mis ületab põhivõlga. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista viivis põhivõla, so 244.24 euro ulatuses. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS) § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. TsMS § 163 lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõue summas 3 080.11 eurot rahuldatakse 488.48 euro ulatuses, seega rahuldatakse hageja nõuded kokku 16 % ulatuses.

Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 383.46 eurot ja õigusabi kulud 3 666.46 eurot. Kostja menetluskulud on kulu õigusabile 945 eurot. Vastaspoole menetluskulule kumbki pool vastuväiteid ei esitanud. Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt on tsiviilasjas hinnaga kuni 3 200 eurot maksimaalselt sissenõutav kulu 1 600 eurot. Kostjal vastuväite puudumise tõttu loeb kohus hageja õigusabi kulu suuruseks 1 600 eurot. Hageja menetluskulud on seega kokku 1 983.46 eurot. Lähtudes hagi rahuldamise proportsioonist tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 16 % 1 983.46 euro suurusest menetluskulust, so 317.35 eurot. Kostja 945 euro suurusest menetluskulust tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista vastavalt 84 %, so 793.80 eurot. Tasaarvestades vastastikused menetluskulude nõuded tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista (793.80-317.35) 476.45 eurot. Muus osas jääb hageja menetluskulu hageja enda kanda ja kostja menetluskulu tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.