Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

11.07.2013 allkirjastasid pooled üleandmis-vastuvõtmise akti, milles märgiti kostja võlgnevused, sh üürivõlg 5482 eurot ning kohustuse igakuiselt tasuda 1000 euro suuruste osamaksete kaupa kuni võlgnevuse tasumiseni. Vastavalt aktile oli kostja kohustatud tasuma kommunaalkulude võlgnevuse (veebruar 2013-10.07.2013) hiljemalt 01.11.2013, kokku summas 4921,88 eurot. Kostja ei ole hagejale ühtegi summat tasunud. Hageja palub välja mõista kostjalt üürvõla 5484 eurot ja kommunaalmaksete võlgnevuse 4921,88 eurot kokku 10 402,88 eurot ning menetluskuludena riigilõiv 500 eurot. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagiavalduses esitatud nõude rahuldamata täies ulatuses ning kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja hinnangul 04.09.2013 arve nr 735,092,013 ei kuulu asjasse, kuna leping oli poolte kokkuleppel lõppenud, üüritasu tõendatud ei ole. Ühtlasi kostja ei ole aktsepteerinud, et hagejal on õigus tagatisraha endale jätta, hageja ei ole seda väidet tõendanud, tagatisraha ei saa leppetrahvina kasutada. Kohtu põhjendused Poolte vahel ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes: 1) Hageja ja kostja sõlmisid 18.12.2012 lepingu mitteeluruumi kasutamiseks asukohaga Tallinnas XXX, tähtajaga 31.12.2015. 2) Kostja kohustus tasuma asja kasutamise eest tasu ja kommunaalkulude eest. 3) Kostja tasus lepingu sõlmimisel tagatisraha 4800 eurot. 4) Pooled leppisid täiendavalt kokku, et leping lõpetatakse 10.07.2013. 5) Pooled allkirjastasid üleandmis-vastuvõtmisakti 10.07.2013 (t/l 19). 6) Lepingust nähtuvalt on hagejat nimetatud omanikuks/rendileandjaks ja kostjat rentnikuks. Poolte vahel 18.12.2012 sõlmitud lepingust nähtuvalt (t/l 5-18) on pooled nimetanud sõlmitud lepingut rendilepinguks ja kuna vaidlustamata asjaolude üle sai kostja enda kasutusse ruumid, mille eest ta pidi maksma igakuist tasu ning lisaks kommunaalkulusid, siis vastab leping oma olemuselt VÕS § 271 (üürilepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu) ning VÕS § 272 lg 1 II lauses (äriruum on majandus- või kutsetegevuses kasutatav ruum) sätestatule. Seega on poolte vahel sõlmitud äriruumi üürileping VÕS § 271, 272 lg 1 II lause järgi. Poolte vahel on vaidlus üürniku üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse osas. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürnik maksma üürileandjale asja kasutamise eest tasu ning VÕS § 292 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Nähtuvalt poolte vahel sõlmitud lepingu (t/l 5-18) p 4.1.1 on pooled kokku leppinud, üür lepingu kehtimise esimesel kuul 1200 eurot ning alates teisest kuust 1520 eurot kuus ning lepingu p 4.1.2 kohaselt maksab rentnik üüri alates 01.02.2013. Lepingu p 4.7 kohaselt on rentnik kohustatud 2 (4)

tasuma lisateenuste eest ruumide kasutamisel (sh kütte, vee, elektri, kanalisatsiooni, häiresüsteemide, prügiveo, koristamise eest) vastavalt nende teenuste pakkujate esitatud arvetele. Eeltoodust tulenevalt on pooled kokku leppinud VÕS § 292 kohase kõrvalkulude tasumise lisaks üüri maksmisele. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustustused täita vastavalt seadusele ja lepingule. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sj täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 30 lg 1 lause viimase osa järgi on võlatunnistus leping, millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Üürilepingu lõppedes on hageja ja kostja 11.07.2013 sõlminud üleandmis-vastuvõtmise akti (t/l 19-20), mille p 4.b.iv kohaselt on üürileandja kohustatud üürnikule tasuma kokku 5481 eurot üüritasusid ning p 5.b kohaselt on kommunaalkulud arvestatud kuni 10.07.2013. Sama akti ning p 5.c kohaselt koosnevad kommunaalkulud veebruari, märtsi, aprilli, mai, juuni ja juuli 2013 kommunaalkulude arvetel olevatest summadest kokku. Nimetatud üleandmis-vastuvõtmis akti kohta kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja väide, et hageja ei ole tõendanud üürivõlga, on alusetu, sest viidatud üleandmis-vastuvõtu aktiga on hageja tõendanud, et kostja on kinnitanud üürivõlga 5481 €, kostja aga ei ole väitnud, et võlgnevus oleks teistsugune ega lükanud ümber hageja väiteid ega tõendanud, et võlg oleks väiksem või tasutud. Vastavalt eeltoodud aktile oli kostja kohustatud tasuma kommunaalkulude võlgnevuse (veebruar 2013-10.07.2013) hiljemalt 01.11.2013, kokku summas 4921,88 eurot. Hageja on kõrvalkulude suuruste tõendamiseks esitanud kommunaalkulude arved (t/l 22-28), sj vahendatud kõrvalkulude (korteriühistule) summas 1372,29 eurot (326,26+268,48+509,54+268,01) ja Eesti Energia kasutatud teenuste eest kokku 3549,59 eurot (916,31+845,73+1787,55). Hageja on esitanud kostjale 07.09.2013 kõrvalkulude kohta arve nr 735,092,013, millest nähtuvalt on arve esitatud XXX eest 1/4/13 kuni 11/07/13 summas 1787,55 eurot (t/l 28). Seega sisaldab viidatud arve endas kostja kohustuseks olevate kõrvalkulude suurust ja perioodi ajal, mil poolte vahel oli leping. Seega pole õige kostja väide, et arve ei kuulu tasumisele põhjusel, et see on esitatud pärast lepingu lõppemist. Nimelt kehtivad VÕS § 8 lg 2 (leping täitmiseks kohustuslik), VÕS § 76 lg 1, 2 (lepingut tuleb täita vastavalt tingimustele) lepingust tulenevad õigused ja kohustused, mis on tekkinud lepingu kehtivuse ajal. Seega asjaolu, et hageja esitas võlgnevuse summas 1787,55 eurot, mis tekkis võlasuhte ajal perioodil 1/4/13 kuni 11/07/13, ulatuse kohta andmed (antud juhul arve nr 735,092,013) pärast lepingu lõppemist, ei tähenda, et kohustust ei tuleks täita. Kostja ei ole väitnud, et kõrvalkulud oleks teistsugused ega tõendanud, et ta oleks kooskõlas nendevahelise aktiga perioodi eest veebruar 2013-10.07.2013 tasunud kokku 4921,88 € kõrvalkulusid, sh arves nr 35,092,013 märgitud kõrvalkulud 1787,55 eurot, hiljemalt 01.11.2013. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on ülalviidatud viidatud akti ja esitatud arvetega tõendanud kõrvalkulude võlgnevuse suurust 4921,88 € perioodi eest veebruar 201310.07.2013. Eeltoodud asjaolusid hinnates, leiab kohus, et poolte vahel oli VÕS § 8 lg 1, § 30 lg 1 lause viimase osa järgi sõlmitud võlatunnistusena leping, millega kostja tunnistas üürilepingust tulenevat üürivõlga 5481 eurot ning selle üürivõla ning perioodi eest 2013.a. veebruarist 3 (4)

10.07.2013 kõrvalkulude tasumise kokkuleppe ja millede tasumise aeg oli 01.11.2013. Kuna kostja ei ole tõendanud, et nimetatud kokkuleppest ehk võlatunnistusest tulenev üürivõlg 5481 eurot ja kõrvalkulude võlg 4921,88 eurot oleks tasutud, siis on ta rikkunud kohustust VÕS § 100 mõttes ja hagejal on õigus nõuda VÕS § 30 lg 1, § 100 lg 1 p 1 ja 6, 108 lg 1, 76 lg 1 alusel kohustuse täitmist. Mis puudutab poolte väiteid lepingu p 13.3 ning 13.3.4 järgi ja lepingu sõlmimisel tasutud tagatisraha jätmisest hagejale ja selle arvestamisest leppetrahvi katteks ja kas see oli üldse lubatav, siis ei oma need vaidluses tähtsust, sest 1) kostja ei ole tagatisraha nõuet esitanud ja 2) kumbki pool pole väitnud, et hageja oleks tagatisraha arvelt tasaarvestanud vaidlusaluse üürivõla, kõrvalkulude võlgnevuse, millega oleks vastav nõue lõppenud täielikult või osaliselt. Seetõttu ei oma poolte väited haginõude aluse ja eseme (milleks on üürivõla ja kõrvalkulude nõue, mis põhineb võlgnevuse tunnistamise ja tasumise lubamise kokkuleppel) seisukohalt mingit tähtust ja kohus nendele väidetele sisulist hinnangut ei anna. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 10402,88 eurot, sh üürivõlga 5481 eurot ja kommunaalmaksete võlga 4921,88 eurot. Menetluskulude jaotus, tsiviilasja hind TsMS § 173 lg 1 alusel määrab kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 lg 1, 2 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, mistõttu jäävad hageja ja kostja menetluskulud TsMS 162 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus koos kulu tõendavate dokumentidega esitatakse maakohtule 30 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest. Tsiviilasja hind on hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 122, § 128 järgi 10402,88 eurot.

/digitaalne allkiri/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.