Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
23.aprill 2014, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu AS SEB Pank hagi solidaarselt R.R. ja R.K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
10 590,46 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, Tallinn 15010); Hageja lepinguline esindaja Maire [email protected], [email protected] )
Menetlusviis
Saare
(e-post
Kostja 1: R.R. (isikukood x, elukoht hagiavalduses ja registri järgi: x, e-post: x) Kostja 2: R.K. (isikukood x, elukoht hagiavalduses: x, registris: x, e-post: x) Kirjalik menetlus poolte nõusolekul (TsMS § 403 lg 1); kostja 2 suhtes TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt, seejuures kostja 2, R.K. (K.) suhtes tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista R.R.lt (isikukood x) ja R.K.lt (K., isikukood x) solidaarselt 10 021,19 € (kümme tuhat kakskümmend üks eurot ja 19 senti) AS SEB Pank (registrikood 10004252) kasuks.
3.Menetluskulud jätta solidaarselt R.R. ja R.K. kanda. Edasikaebamise kord Kostja 2, R.K. võib tagaseljaotsuse peale esitada Pärnu Maakohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Hageja ja kostja R.R. võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
AS SEB Pank esitas 07.01.2014 Pärnu Maakohtule hagiavalduse R.R.lt ja R.K.lt solidaarselt võlgnevuse 10 590,46 € väljamõistmiseks. Hagiavalduse ja 24.03.2014 hagiavalduse täpsustuses esitatud põhjenduste kohaselt AS SEB Pank, R.R. ja R.K. sõlmisid 28.06.2007 laenulepingu nr L070035356, mille kohaselt pank laenuandjana andis kostjatele kui laenusaajatele laenu 450 000 EEK, laenu tagastamise lõpptähtpäev oli 05.06.2007, intressimääraga EEK laenude baasintress + 1,300% aastas. Laenusaaja kohustus tagastama laenu põhiosa ja tasuma intresse lepingujärgsete maksetena igakuiselt. Lepingu punkti 9.1. kohaselt tagasid laenulepingu kohast täitmist korteriomanditele (x) hageja kasuks seatud hüpoteegid. Laenulepingu punkti 15.5 järgi oli hagejal õigus nõuda laenusaajalt viivise tasumist, kui laenusaaja ei täida tähtaegselt laenulepingust tulenevat mis tahes maksekohustust. Hageja on arvestanud ning nõuab laenusaajalt viivist seadusest tulenevas viivisemääras. Kostjad ei ole täitnud lepingu punktides 18.1 ja 26.2 sätestatud kohustust kindlustada tagatisvara kuni kohustuse täitmiseni. Laenulepingu punkti 15.4.1. kohaselt on kostjad kohustatud tasuma hagejale teenustasud ja hüvitama kulud, mis on ette nähtud laenulepingus või hageja kehtestatud ja hageja teenindussaalides tutvumiseks kättesaadavasse kohta paigutatud hinnakirjadega. Hinnakiri on kättesaadav ka hageja koduleheküljel internetis. Laenude hinnakirjas on märgitud, et leppetrahv tagatisvara kindlustuspoliisi esitamata jätmise eest on 31,96 € kuus. Kostjad ei täitnud tähtaegselt laenulepingust tulenevaid maksekohustusi, mistõttu ütles hageja kostjatele saadetud teatega laenulepingu erakorraliselt üles alates 01.03.2011. Laenulepingust tulenevad kohustused on alates lepingu erakorralisest ülesütlemisest muutunud täies ulatuses sissenõutavaks. Hageja esitas 02.03.2011 võlgnevuse sissenõudmiseks täitmisavalduse. Tagatisvara müügist laekus 03.02.2012 võlgnevuse katteks kokku 16 514,76 €, mille arvelt hageja vähendas laenulepingu nr L070035356 põhiosa võlgnevust. Tagatisvara väärtus määrati täitemenetluses Tõnisson Kinnisvara Pärnu hindaja poolt. Enampakkumine kuulutati välja hindaja pakutud hinnaga 19 055 € ja müüdi 01.02.2012 alghinnaga. Kostjad ei ole täitemenetluses tagatisvara hinda ega täitemenetluse toiminguid vaidlustanud, ei ole esitanud hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hageja saatis kostjatele 17.05.2012 nõuded võlgnevuse tasumiseks. Kostjad võlgnevust ei tasunud. 06.01.2014 seisuga kostjad võlgnevad hagejale laenu põhiosa 6818,56 €, intresse 244,01 €, viivist 2958,72 € ja teenustasudena (leppetrahvina) 569,27 €, kokku 10 590,46 €, mille hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista.
KOSTJATE VASTUSED
Kostja 1, R.R., 01.03.2014 kirjalikus vastuses, 04.03.2014 e-kirjas kohtule ja 04.04.2014 vastuses hagiavalduse täpsustusele tunnistab nõuet osaliselt: poole laenusumma 3409,23 € ja intressi 122 € ulatuses. Kostja leiab, et kinnistu koos elamuga, asukohaga x, müüdi enampakkumisel turuväärtusest oluliselt madalama hinnaga. Arvestades elamus omandamise hetkest kuni täitemenetluse alustamiseni tehtud töid, suurenes elamu väärtus ning maa-ameti hinnastatistika päringu alusel oli ajavahemikus 22.05.2011 – 22.11.2011 Pärnu linnas hoonestamata kinnistu keskmine ruutmeetri ind ca 34 €/m2, mis oleks x kinnistu väärtuseks teinud elamu väärtust arvestamata ligikaudu 32 980 €. Eksperthinnangus esineb mitmeid ebatäpsusi, mistõttu ei saa seda turuväärtuse määramisel täielikult usaldada. Kostja soovis kinnistut ise müüa, kuid R.K. ei andnud selleks nõusolekut. Täitemenetluse ja R.K.ga probleemse suhtlemise tõttu ei osanud kostja R. täitemenetluse vaidlustamisele mõelda ega
saanud täpselt oma õigustest aru. Kinnistu müümisega alla turuväärtuse pandi kostja hagejaga võrreldes oluliselt raskemasse olukorda, kostja kanda jäi võlgnevus, mis laenulepingu järgi oli tagatud kinnistuga. Kogu kahju, mis tekkis kinnistu müümisel väiksema hinnaga, kui laenulepingu sõlmimisel kinnistu väärtuseks eeldati, jäi kostjate kanda, seda kahju suurust oleks saanud kinnistu turuväärtusega müümisel vähendada või isegi vältida. Leppetrahvi nõue 569,27 € kahjustab kostjat ebamõistlikult, hageja ei ole tõendanud kohustuse täitmata jätmisega kahju tekkimist. Samuti on ebamõistlik, et hageja nõuab leppetrahvi ka perioodi eest, kui laenulepingust tulenevaid nõudeid tagav kinnistu oli täitemenetluses juba müüdud. Kostja 2, R.K. ei ole hagile kirjalikult vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Hageja ja kostja 1 on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kohus võib poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Kohus määras menetlusosalistele tähtaja, mille jooksul oli võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti kohus teatas otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Hageja ja kostja 1 esitasid oma täiendavad seisukohad ja kohtu nõutud selgitused.
2.Kostja 2 R. K. ei ole hagiavaldusele vastanud, mistõttu tema suhtes kohus rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetatid kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. R.K. sai hagiavalduse lisadega ja menetlusse võtmise määruse, milles määrati kostjatele tähtaeg hagile kirjaliku vastuse esitamiseks, isiklikult allkirja vastu kätte 05.02.2014 (väljastusteade toimikus lk 34). Samuti R. K. ei kasutanud 05.03.2014 määrusega antud täiendavat võimalust esitada oma seisukoht hageja nõude osas. Hageja on hagiavalduses palunud tagaseljaotsuse tegemist juhul, kui kostja määratud tähtpäevaks kirjalikult hagile ei vasta.
3.Kohus, tutvunud poolte esitatud kirjalike seisukohtadega, uurinud igakülgselt ja objektiivselt kõiki asjas esitatud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
4.Pooled sõlmisid 28.06.2007 laenulepingu nr L070035356. Kostjad olid kaaslaenusaajad. Lepingu alusel maksis hageja välja 450 000 Eesti krooni (28 760,24 €). Laenu kasutamise otstarve oli korteriomandi, asukohaga x, ostmine. Kostjad rikkusid lepingu punktis 5.2. sätestatud kohustust tasuda igakuiste osamaksetena laenu põhiosa ja intresse. Hageja on võlgnevuse tõttu laenulepingu erakorraliselt üles öelnud alates 01.03.2011 (lk 14-15), sest kostjad ei tasunud võlgnevust ka täiendavalt määratud tähtpäevaks. Kostjad lepingu ülesütlemist vaidlustanud ei ole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt oli laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks anda laenu ning laenusaaja põhikohustuseks on tagastada saadud rahasumma ning tasuda kokkulepitud intressi. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 võimaldavad võlausaldajal nõuda võlgnikult raha maksmisega viivitamise eest viivist. VÕS § 186 p 6 järgi võlasuhe lõpeb lepingu ülesütlemisega. Tulenevalt VÕS § 195 lg-st 2 vabastab lepingu ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Seega on
hageja õigustatud nõudma kostjatelt enne lepingu ülesütlemist tekkinud intressivõla ja viivisevõla ning tasumata laenu põhiosa tasumist.
5.Kostja 1, R.R., tunnistab hagis esitatud põhivõla ja intressivõla olemasolu, kuid leiab, et tema kohustus on tasuda pool sellest võlast, s.o 3409,23 € põhivõlga ja intressi 122 €. TsMS § 407 lg 1 teise lause alusel tuleb lugeda, et ka kostja 2, R.K., on põhivõla ja intressivõla olemasolu fakti omaks võtnud. Seega on hageja nõue põhjendatud ja tuleb mõlema kostja suhtes rahuldada põhiosa võlgnevuse 6818,46 € ja intressivõlgnevuse 244,01 € osas.
6.Hageja nõuab kostjatelt ka viivise 2957,31 € väljamõistmist. Kostja R. esimeses vastuses hagile leidis, et hageja on põhjendamatult venitanud hagi esitamisega ligi kolm aastat ning sellega põhjendamatult suurendanud viivisesummat. 04.04.2014 täiendavas vastuses kostja vastuväidet viivisenõudele ei korranud. Kostja ei ole viivise vähendamiseks põhistatud taotlust esitanud. VÕS § 113 lg 1 võimaldab hagejal viivist nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni täieliku täitmiseni, mistõttu on kostja väited viivisesumma põhjendamatust suurendamisest alusetud. Kostjatel endal oleks olnud põhivõlga tasuma asudes võimalik viivisesumma suurenemist ära hoida. Hagiavaldusele lisatud viivisearvestusest (lk 22) nähtuvalt hageja on arvestanud viivist perioodil 05.11.2010 kuni 05.01.2014 vastaval ajal võlgnetavalt põhiosa summalt (alates 01.03.2011 lepingu ülesütlemisest on viivist arvestatud kogu laenujäägilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, so Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandus kuni 14.04.2013 (kaasa arvatud) 7 % aastas, alates 15.04.2013 lisandub 8% aastas. Vaatlusalusel perioodil on vastavalt eeltoodule viivisemääraks olnud 8% - 8,75%. Eeltoodu alusel kohus rahuldab ka hageja viivisenõude ja mõistab kostjatelt välja viivise 2957,31 €. Kohus siinkohal märgib, et hageja on hagiavalduses esitanud nõude üksnes hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks. TsMS § 367 kohast nõuet mõista pärast hagiavalduse esitamist sissenõutavaks muutuv viivis välja protsendina põhivõlast kuni kohustuse täitmiseni ei ole hageja esitanud, kuigi on hagiavalduses hagihinna arvutamisel viidanud ka TsMS § 133 lg-le 2 ja arvestanud hagihinna hulka ühe aasta viivisesumma. Ekslikult näidatud hagihind selles asjas hagi esitamisel nõutava riigilõivu suurust ei mõjuta. Kohus on hagiavalduse menetlusse võtmise määruses näidanud hageja tegelikult esitatud nõuetele vastava hagihinna, hageja ei ole sellele vastuväiteid esitanud.
7.Kohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja nõue teenustasude võlgnevuse 569,27 € osas. Hageja 24.03.2014 täpsustas, et nõutavate teenustasude näol on tegemist hageja ühepoolselt kehtestatud hinnakirja järgse leppetrahviga tagatisvara kindlustamise kohustuse rikkumise eest, mille tasumise kohustus tuleneb kostjatel laenulepingu punktist 15.4.1. Viidatud sätte järgi on laenusaaja kohustatud tasuma pangale teenustasud ja hüvitama kulud, mis on ette nähtud lepingus või panga kehtestatud ja panga teenindussaalides tutvumiseks kättesaadavasse kohta paigutatud hinnakirjadega. Kohus leiab, et hageja viide lepingu punktile 15.4.1. leppetrahvi tasumise nõude alusena ei ole asjakohane. Leppetrahvi näol ei ole tegemist teenustasuga ega hagejale kulude hüvitamisega. Tagatise kindlustamisest tulenevate kulude hüvitamise kohustusega lepingu punkti 15.4.1. alusel võiks olla tegemist siis, kui hageja oleks laenulepingu punkti 18.7 alusel tagatisvara ise kindlustanud kostjate arvel.
8.VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingust ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Laenulepingus on leppetrahvi tasumise kohustus eraldi sõnaselgelt sätestatud punktis 15.6.: kui laenusaaja rikub ühte või mitut maksete tegemisega mitteseotud, lepingus toodud kohustust, siis on pangal õigus nõuda laenusaajalt leppetrahvi kuni 5% ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust.
Leppetrahvi maksmise kohustus laenulepingus on kohtu hinnangul tüüptingimusena tühine. Kohus 05.03.2014 määruses juhtis poolte tähelepanu sellele, et leppetrahvi nõue võib olla tüüptingimusena VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine. Vaidlust ei ole, et nii laenulepingu punkt 15.6, kui ka hageja hinnakiri on tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 kohaselt tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi loetakse ebamõistlikult kahjustavaks tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruse kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Praeguses asjas tingimus, mis võimaldab tagatisvara kindlustamata jätmise korral nõuda leppetrahvi kuni 5% tasumata põhinõudest (s.h ka hageja hinnakirjas kehtestatud 31,96 € kuus), on laenusaajaid ebamõistlikult kahjustav, sest üksnes tagatisvara kindlustamata jätmise fakt (kui ei ole toimunud kahjujuhtumit) ei saa hagejale üldse kahju tekitada, kuid kostjatelt on võetud võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
9.Samuti kohus leiab, et VÕS §-ides 6 ja 7 sätestatud hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega vastuolus on hageja praktika nõuda tagatisvara kindlustamata jätmise eest laenusaajatelt mitme aasta jooksul igakuiselt leppetrahvi tasumist selle asemel, et kasutada lepingus hagejale antud võimalust vara endal kindlustada ja nõuda laenusaajalt kulude hüvitamist. Leppetrahvi nõudmine (ja tasumine) ei anna kindlustusjuhtumi saabumise korral kummalegi poolele mingit kaitset ega tagatist. Kahjujuhtumi saabumise korral on sellisel juhul selgelt nõrgem pool laenusaaja, sest ta kaotab võimaluse katta laenu tagatisvara arvelt, kuid laenuandja on ilma igasuguse kahjuta omandanud leppetrahvina tasutud summad ning talle jääb alles õigus nõuda laenusaajalt lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmist. VÕS § 6 lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Eeltoodu annab täiendava aluse jätta hageja leppetrahvi nõue rahuldamata.
10.Hagiavaldusele lisatud laenumaksete aruande väljatrükist (lk 18 – 21) nähtub, et hageja on nõudnud leppetrahvi alates 30.07.2010 – 10.04.2012 igakuuliselt, viimati on kostjatelt 31.10.2010 teenustasude katteks laekunud 94 krooni 31.10.2010. Tasumata teenustasude summa on 569,27 €. Laenulepingu punkti 18.1 kohaselt on laenusaaja kohustatud kindlustama lepingu täitmise tagamiseks panditud vara alates tagatislepingu sõlmimisest ja tagama kindlustuslepingu ja kindlustuskaitse kehtivuse kuni lepingu lõppemiseni. Laenuleping lõppes erakorraliselt ülesütlemisega 01.03.2011. Hageja seisukoht, et kostjatel oli kohustus vara kindlustada kuni tagatise võõrandamiseni, ei ole põhjendatud. Lisaks hageja enda andmetel võõrandati tagatisvara täitemenetluses enampakkumise käigus 01.02.2012, kuid teenustasu (leppetrahvi) võlga hageja arvestab kuni 10.04.2012. Eeltoodust tulenevalt on hageja leppetrahvi nõue osaliselt täiesti alusetu ja tuleks jätta rahuldamata ka juhul, kui leppetrahvi kokkulepe ei oleks tüüptingimusena tühine ega vastuolus hea usu põhimõttega.
11.Kohus leiab, et kostja R. väited selle kohta, et tagatisvara müüdi täitemenetluses alla turuväärtuse, ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Kohtule esitatud tõenditest (kinnisvara hindamise akt, lk 94 – 102) järelduvalt kasutas kohtutäitur kinnistu hindamisel eriteadmistega isiku abi. Kinnisvara hind määrati hindamisel selle tegeliku seisu arvesse võttes, st arvestatud on ka enne hindamist kostjate poolt väidetavalt tehtud parendused. Asjaolu, et hind on erinev, võrreldes laenulepingu 2007.a sõlmimise ajaga, ei anna alust väita, et 22.11.2011 aktis eksperdi nimetatud hind ei vastanud kinnistu turuväärtusele. Eksperdi arvamuses kahtlemiseks ei anna alust see, et akti teisel lehel on hindaja ilmselt ekslikult nimetanud kinnistu omanikuna asjasse mittepuutuva isiku nime. Kostjad ei ole täitemenetluses täituri toiminguid ega otsuseid, sh kinnisasja arestimist ja sellele hinna määramist, vaidlustanud. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg 7 kohaselt võib
võlgnik kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada TMS §-s 217 sätestatud korras. TMS § 217 lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita kohtutäituri tegevuse või otsuse peale kaebust 10 päeva jooksul alates päevast, mil ta otsusest või toimingust teada sai või pidi teada saama, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaolule, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Eeltoodu alusel kohus jätab R. R. väited tagatisvara turuhinnast odavama hinnaga müümise kohta arvestamata.
12.Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus rahuldab hagi osaliselt summas 10 021,19 €. VÕS § 65 lg 2 alusel vastutavad kostjad võlgnevuse tasumise eest hageja ees solidaarselt. Kostjad omavahelises suhetes peavad kohustuse täitma võrdsetes osades ning seega on kostjal, kes on täitnud solidaarkohustusest rohkem kui poole, õigus nõuda teiselt kostjalt poolt kohustust ületava summa tasumist.
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus rahuldas hagi ligi 95% ulatuses ning hagi rahuldamata jäänud osa ei mõjutanud hagi esitamisel nõutava riigilõivu suurust, jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda. TsMS § 165 lg 3 alusel vastutavad kostjad menetluskulude eest solidaarselt. TsMS § 174 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.