Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Seega kulutused kahju kindlakstegemiseks ja sellega seoses nõuete esitamiseks moodustavad kokku 482 eurot ning kahju üldsumma on 5037,37 eurot. Kostja ütles rendilepingu ennetähtaegselt üles, põhjendades ülesütlemist vajadusega teha hoones seoses veeavariiga remont. Hageja vabastas rendipinna 18.02.2012.a. Rendilepingu erakorralise ülesütlemisega kostja poolt on hagejale tekkinud kahju saamatajäänud tulu näol, mille hüvitamist hageja nõuab 735, 51 euro ulatuses. Kostja ei ole nõustunud vabatahtlikult kahju hüvitama, mistõttu on hageja pöördunud kahju hüvitamise nõudega kohtu poole. Nõuet esitades on hageja toetunud rendilepingu p.9.2.5 ; 9.2.7; 10.1.4 ja 13.4 ning võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 100, 101 lg 1 p 3, 104 lg 1, 128 lg 1 ja 2 ning 132 lg 1. Kohtumenetluses on hageja nõudest osaliselt loobunud, taotledes 29.04.2013.a. esitatud seisukohtades kahjuhüvitisena 4672,60 euro ning saamata jäänud tuluna 735,51 euro väljamõistmist (tl.68-72, I kd). 09.12.2013.esitatud avalduses (tl. 19-20, II kd) on hageja poolt esitatud kahjuhüvitise nõude suurus 3920,94 eurot, saamatajäänud tulu nõue on jäänud muutmata. Seega tuleb hageja nõudeks lugeda 4656,45 eurot. Kostja vastuväited hagile ning kohtumenetluses esitatud seisukohad Kostja vastuses hagile (tl.47-49) ei tunnista hageja nõudeid ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt oli tema kinnistul toimunud veeavarii näol tegemist õnnetusjuhtumiga, mis kvalifitseerub vääramatu jõuna. Kinnistul remonditöid teostanud ehitusettevõtja ja A. S. V. on sündmuskohal kindlaks teinud, et veeavarii põhjuseks oli II korruse boileri kaitseklapi avanemine, mis oli tingitud linna üldvõrgust tulenenud liiga suurest veerõhust. Tegemist ei olnud torustiku lõhkemise või muu samasugusega. Seega on kostja kui võlgniku kohustuse rikkumine tulenevalt VÕS § 103 lg 1 ja 2 vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostjal ei olnud võimalik mõjutada väljastpoolt tulenevat tegurit – ülerõhku tema hoone veesüsteemile, sealhulgas boilerile. Hageja ei ole kostja hinnangul tõendanud kahju tekkimist oma asjadele ning kahju suurust. Hageja poolt esitatud tabel on hageja juhataja enda poolt koostatud, mistõttu ei vasta dokumentaalse tõendi tunnustele tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes. Tõendamata on hageja töötaja poolt ületundide tegemine 280 euro ulatuses ning transpordikulu 42 euro ulatuses. Kahju väljamõistmiseks ei ole piisav ega kontrollitav ka hageja omakäeline tõend saamatajäänud tulu kohta. Kui kostja peaks kohtulahendi alusel hüvitama hagejale kaupade väärtuse, on sellega hüvitatud ka saamatajäänud tulu.

Hageja arvamus kostja vastuse kohta ning kohtumenetluses esitatud seisukohad Hageja oma vastuses kostja vastuväidetele (tl.53-54 , I kd ) ei nõustu kostja seisukohaga rikkumise vabandatavuse kohta. Kostjal lasus kohustus hoida hoone kommunikatsioonid rendilepingu tingimustele vastavas seisukorras ning avarii korral kanda varalist vastutust. Hageja hinnangul ei ole ka saamatajäänud tulu kaetud kaupade väärtuse hüvitisega, kuna kaupade rikkumisega tekkinud kahju on arvestatud kaupade sisseostuhindade alusel. Tulu

3 (9)

oleks tekkinud alles pärast kaupade müümist, mida ei toimunud veeavarii tagajärjel. Seega on saamatajäänud tulu põhjustatud veeavariist. Eelmenetluses kohtule esitatud kirjalikes seisukohtades (tl.68-72, I kd) on hageja veelkord rõhutanud, et kostja rikkumist ei saa kvalifitseerida vabandatavana VÕS § 103 lg 1 ja 2 järgi, kuna kostjalt võis objektiivselt oodata juhtumi ärahoidmist. Vabandatavusega on tegemist juhul, kui võlgnik ei saanud mingit kohustuse rikkumist tinginud asjaolu isiklikult mõjutada või ära hoida. Hageja on seisukohal, et veeavarii põhjuseks oli praaktöö kostja poolt tellitud lisaveetorustiku paigaldamisel läbi hageja poolt üüritud ruumide. Kaitseklapiga veeboileril peab olema avarii korral vee ohutut äravoolu garanteeriv torustik. A. S. V. kinnitanud, et xxxxx veesüsteemis ei esinenud sel ajal ülerõhku. Veeavarii järgselt asus veetorustiku paigaldanud AS S. töötaja paigaldama muhviklambrit. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis annaksid aluse VÕS § 103 rakendamiseks. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja TsMS § 231 lg 2 kohaselt tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja – O. T. kasutas 01.06.2011.a. sõlmitud rendilepingu alusel ruume S. asuvas hoones asukohaga xxxxxxxx, xxxxx. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et 16.01.2012.a. toimus hoones veeavarii, mille käigus voolas hoone veetorustikust välja vesi, mis valgus läbi II korruse lae ning mööda seinu O. T. kasutuses olevasse kaupluse müügisaali. Rendilepingu (tl.8-17) p.9.2.5 kohaselt on rendileandja kohustatud hoidma hoone põhikonstruktsioonid ja kommunikatsioonid lepingu tingimustele vastavas seisukorras ning võimaliku avarii korral tegema kõik endast oleneva normaalse olukorra taastamiseks. Kostja rikkumine seisnes selles, et tema rendileandjana ei taganud hoone kommunikatsioonide (veetorustiku) sellist seisukorda, mis võimaldaks hagejal kasutada renditud ruume vastavalt sihtotstarbele ning tagaks hageja vara säilimise nendes ruumides. Rentniku õigus takistamatult rendipinna ja selles olevate kommunikatsioonide kasutamiseks oli sätestatud rendilepingu p.10.1.4. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et veeavarii tagajärjel valgus vesi hageja müügisaalis olevatele kaupadele ning kahjustatud said vähemalt kaupade pakendid. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 3 võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kahju hüvitamist. Hageja ja kostja vaidlevad selle üle, kas kostja vastutab kohustuse rikkumise eest või on rikkumine vabandatav tulenevalt VÕS § 103 lg 1 ja 2. Samuti on vaidluse all tekkinud kahju suurus. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Seega lasub vabandatavuse tõendamise koormis kostjal. Vastavalt VÕS § 103 lg 2 on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja

4 (9)

mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Riigikohus on 16.10.2003.a. kohtulahendis nr.3-2-1-111-03 märkinud, et kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ja objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool kahju tekitaja mõjupiirkonda. Mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et kahju tekitaja ei saa seda asjaolu mõjutada, ehk kahju tekitaja ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida. Käesolevas asjas on kostja, tõendamaks kahju tekkimist vääramatu jõu mõjul, esitanud kohtule dokumentaalse tõendina eriteadmistega isiku arvamuse (tl.57- 58 I kd), mille on koostanud OÜ S. vastutav spetsialist, juhatuse liige R. L. . Arvamuse koostajale on arvamuse tellijalt antud informatsioon, et S. ärihoones, asukohaga xxxxxx, xxxxx, toimus 16.01.2012.a. veeavarii, mis sai alguse II korrusel olevast boilerist. Veeavarii põhjuste analüüsist nähtub, et OÜ S. on saanud 16.01.2012 väljakutse xxxxxxxx hoonesse, kus oli teadmata põhjusel tekkinud veeavarii. Arvamuse koostaja on jõudnud sündmuskohta hetk peale hoone peakraani sulgemist. Lekkekohta otsides selgus, et veeavarii oli alguse saanud II korruse boileri kaitseklapist, kõik toruühendused olid terved ja vigastusteta. Koos kohaleilmunud A. S. V. mõõdeti rõhku veesüsteemis ning see oli 6,2 atm ning vooluga katkestamisel 7,8 atm. Kaitseklapi rakendusrõhk on 6,0 atm. Seega vooluhulga katkestamisel ületas rõhk süsteemis etteantud kaitsearmatuuri tööpiiri. Ebanormipäraselt suur veerõhk võib olla põhjustatud väljaspool hoonet asuvatest teguritest, näiteks AS xxxxx Veevärk lähtuvast ülerõhust. Öösiti võib olla hoone veetorudes ja –voolikutes suurem veerõhk, kuna üldine tarbimine on väiksem. Antud juhtumi puhul viitab ebanormaalselt kõrgele veerõhule ka torustikust väljavoolanud vee intensiivsus ja suur hulk. Eeltoodu alusel on arvamuse koostaja R.L. vastusena arvamuse tellija poolt temale esitatud küsimustele, märkinud, et antud hoone veetorustik ja veeseade olid nõuetekohased ja kasutamiseks lubatavad. Täpset ja ühest 16.01.2012.a. toimunud veeavarii põhjust ei ole võimalik määratleda, kuid suure tõenäosusega oli kaitseklapi rakendumise põhjuseks hoone veetorustikku väljastpoolt hoonet lähtunud liigkõrge rõhk, mille tekkimist ei saanud ei hoone valdaja ega keegi teine tavapäraselt ja heaperemehelikult käitudes mõista. Tõendamaks asjaolu, et xxxxx linna ja valla ühises veevarustuspiirkonnas ei esinenud ülesurvet on hageja esitanud A. S. V. e-kirja 18.jaanuarist 2012.a. AS T. E. S. (tl.119, I kd). Hageja on esitanud dokumentaalse tõendina ka T. veeavarii ekspertiisiakti Vesiterm OÜ-lt (tl.7, II kd.). Hageja poolt kohtuistungil antud selgituse kohaselt on Vesiterm OÜ projektijuht R. V. sündmuskohal tehtud fotodega. Nimetatud dokumentaalsest tõendist nähtub, et tarbevee boilerile paigaldatud ülevoolu kraan töötab põhimõttel, et laseb ülearuse surve maha ja sulgub. Korrektsel paigaldusel peab ülevoolu kraanist tulev vesi olema ära juhitud kanalisatsiooni. Torustike valmimise korral on vajalik teostada surveproov ja vormistada selle kohta surveakt. Surveprooviga oleks tulnud välja pressimata liitmik. Lisaks sellele on võimalik üleliigse surve tekkimist vältida vee sisendisse rõhuregulaatori paigaldamisega, mis hoiab kindlat vee rõhku. Eeltoodud tõendite alusel ei ole kohtu hinnangul võimalik lugeda tõendatuks kostja poolt kohustuse rikkumise vabandatavus vääramatu jõu esinemise tõttu. Kostja on vääramatu jõuna käsitlenud ülemäärase rõhu esinemist xxxxx linna ja valla veevarustussüsteemides, kuid ometi ei ole selle kohta usaldusväärseid tõendeid esitatud. Ka OÜ S. juhataja poolt koostatud arvamuses ei ole kindla veendumusega väidetud, et just ülerõhk põhjustas veeavarii, see on esitatud ühe tõenäolise veeavarii põhjusena, samas on märgitud, et täpset ja ühest veeavarii põhjust ei ole võimalik määratleda. Samas nähtub hageja poolt esitatud OÜ Vesiterm juhataja 5 (9)

kui eriteadmistega isiku arvamusest, et liiga kõrgest veesurvest tingitud ülevoolu kraani avanemine ja vee väljavool on ettenähtavad asjaolud, mille tagajärjel kahju tekkimine on välditav vastavate meetmetega – vee juhtimisega kanalisatsiooni ning vee rõhu kindlal tasemel hoidmisega vastava regulaatori abil. Kuna kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, tuleb järgnevalt analüüsida, kas hagejale on tekkinud kostja poolt kohustuse rikkumise tagajärjel kahju ning millises ulatuses tuleb kahju hüvitada. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et veetorustikust väljavoolanud vesi sattus hageja müügisaalis olevatele kaupadele, kuid vaidleb vastu hageja poolt esitatud kahju suurusele ehk kaupade kahjustamise ulatusele, samuti saamatajäänud tulu hüvitamise nõudele. Tulenevalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab VÕS § 127 6.lõike kohaselt hüvitise suuruse kohus. VÕS § 128 lg 1 ja 2 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab vastavalt VÕS § 128 lg 3 eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Saamata jäänud tulu on VÕS § 128 lg 4 kohaselt kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Käesolevas asjas on hageja esitanud nõude varalise kahju hüvitamiseks nii otsese varalise kahju kui saamatajäänud tulu näol. Tõendamaks kahju suurust on hageja esitanud „Kahjustatud kaupade registri“ (tl.19-35, I kd. (koopia), originaal II kd.); arve-saatelehed, millistel on kahjustatud kaupade sisseostuhinnad (tl.73-105, 113-118, I kd); komisjonimüügi lepingud (tl.106- 112, I kd) ning veeavarii avastamise järgselt OÜ T. poolt tehtud fotod koos kommentaaridega (tl.121- 162 (koopiad), tl.163 (originaalfotod ümbrikus), I kd.). Kahjustatud kaupade registri ning kaupade ostudokumentatsiooni alusel on hageja koostanud kokkuvõtlikud tabelid (tl.164-167, I kd; tl.35-38, II kd), millistes on näidatud kahju suuruse kujunemine, võttes aluseks kahjustatud kaupade hinnad ning kahjustuse suuruse protsendina. E. H. hooldusosakonna juhataja kirjast vastuseks T. päringule nähtub, et veeavariis klaasvilla osakesi sisaldanud reoveega läbiligunenud ja hävinenud tooteid müüa ei tohi, kuna selliste kaupade nõuetekohane töö ei ole garanteeritud ning need kujutavad endast ohtu kasutajatele. Kõik veeavariis riknenud elektrilised kodumasinad tuleb hävitada (tl.22, II kd). Tõendamaks asjaolu, et veekahjustusi saanud kaubad ei ole müügiks kõlblikud on hageja esitanud xxxxx T. K. H. (tl.120. I kd). Nimetatud dokumentaalse tõendi kohaselt on kahjustatud kaupade, hävinenud või kahjustatud pakendite ning mitteloetavate kasutusjuhenditega kaupade müük keelatud juhul, kui nende kasutamine võib põhjustada

6 (9)

ohtu inimese elule või tervisele. Elektrikaupadel ja kodumasinatel on nõutav kasutusjuhendi olemasolu. Toodete kasutamine, mis on saanud veekahjustusi, kusjuures vette võis olla sattunud hoone konstruktsioonist ka klaasvilla, tolmu ja muud mustust, võib ohustada inimese tervist. Veekahjustusi saanud elektroonikakaupadel ei ole võimalik üheselt määrata kahju ulatust, kuna defekt võib ilmneda hiljem, põhjustades näiteks oksüdeerumise tõttu seadme mittetoimimist või sädelust, mille tõttu võib seade osutuda ohtlikuks. Kohus on kohtuistungil (protokoll tl.8-9, II kd.) kuulanud tunnistajatena ära isikud, kes võtsid osa veeavarii järgselt kaupade kahjustuste kindlakstegemisest - A. T. I. T. . A.T. on kinnitanud, et E. S. kutsus teda erapooletu isikuna vaatama kahjustatud kaupasid. Kohal viibisid ka E.S. ja S. . Kaupu võeti välja läbivettinud pakenditest. Täiesti vee all olid kosmeetikakaubad, elektritarbed – pistikud, lülitid, veekeedukannud ning jahitarbed. Müügikõlbmatud kaubad kirjutati üles ja fotografeeriti, pilte tegi Ü.S. poeg L. S. . I.T. ütluste kohaselt võttis ka tema osa müügikõlbmatute kaupade tuvastamisest T. Kesk tänaval. Kahjustatud pakendid avati, pilte tegi T. . Hageja on kahju hulka arvestanud ka tasu õigusabiteenuste eest seoses kahju kindlakstegemisega summas 160 eurot, mida tõendavad O. L. 17.01.2012 ja 07.02.2012 (tl.6) ning saamatajäänud tulu 735.51 eurot, mis on arvestatud O. T. raamatupidamise andmete alusel viimase kuue kuu keskmise käibe põhjal (tl.39, I kd). 08.veebruaril 2012.a. on O. T. andnud S. kahju hüvitamise nõude kogusummas 5037,37 eurot maksetähtajaga 10.02.2012 (tl.36, I kd). Esialgselt esitatud nõue sisaldas ka O. T. tööjõukulu ja transpordikulu seoses kahjude kindlakstegemisega ning rendilepingu ülesütlemise tõttu uute ruumide remontimiseks tehtud kulutusi, kuid nimetatud nõuetest on hageja kohtumenetluse käigus loobunud. Seetõttu ei anna kohus hinnangut ka tõenditele tl.37-38 ja 40-42, I kd seonduvalt hageja kulutustega uue rendipinna remontimiseks. Hinnates uuritud tõendeid, leiab kohus et nende alusel on võimalik lugeda tuvastatuks kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei ole võimalik määratleda. Kahjustatud kaupade registri põhjal koostatud kokkuvõtetest (tl.35-38, II kd.) nähtub, et 90-100 % ulatuses veekahjustusi on saanud 89 nimetust kaupu, nende hulgas nii elektrilisi kui mitteelektrilisi majapidamiskaupu. Kostja on juhtinud tähelepanu asjaolule, et kui kauba pakend on veest märjaks saanud, siis ei pea see ilmtingimata tähendama, et kaup on 90 % ulatuses kahjustatud. Kostja on avaldanud soovi kahju väljamõistmise korral kaubad endale saada, kuid hageja väitel on tal õnnestunud osa kaupu müüa kodumasinate remondiga tegelevale ettevõttele ning osa kaupu on viidud prügimäele. Tõendeid kaupade müügi või jäätmekogumiskohta üleandmise kohta hageja ei ole esitanud. Analüüsides kahjustatud kaupade loendit ei ole ka kohtu arvates eluliselt usutav, et vesi kahjustas 90 % ulatuses selliseid kaupu nagu näiteks kuumakindel pott, termoskannud, presskannud, friikartuli lõikur, kohvimasina varukann ning 100 % ulatuses puidupeitleid. Hageja väide, et peitlid hakkasid niiskuse tõttu roostetama ei ole tõsiseltvõetav, kuna veeavarii avastati kiiresti ning kaupu oli võimalik seega veest kuivatada, mis oleks vältinud korrosiooni tekke. Kuigi peitlite rahaline väärtus ei ole kogu kahjusummat arvestades märkimisväärne, seavad ülaltoodud asjaolud kahtluse alla kogu hagejapoolse kahju arvestuse. Registri kokkuvõtlikust tabelist (tl.164-167, I kd.) ning fotodelt (tl.163, I kd.) on näha, et vesi on kahjustanud kaupluse põrandal asuvate kaupade pakendeid. Fotode põhjal, mis on tehtud põrandal olevast veekihist, ei saa järeldada, et vesi oleks must või sisaldaks klaasvilla või 7 (9)

muud prügi. Fotodel olevatel pakenditel on kirjad loetavad, ühtegi tõendit selle kohta, et elektriliste kodumasinate või elektroonikakaupade kasutusjuhendid oleksid täiesti kasutamiskõlbmatud esitatud ei ole. Kui näiteks friikartuli lõikuril ( foto tl.147, I kd) või presskannudel on kahjustatud pakend ei vähene kohtu hinnangul kauba väärtus 90 %. Hageja on saanud osa kaupu realiseerida, kuid ta ei ole tõendanud, et sai müügist vaid 10 % kaupade väärtusest. Hageja poolt esitatud tõendid selle kohta, et veekahjustusi saanud kaubad ei ole müügiks kõlblikud ja tuleb hävitada (E. H. kiri ja xxxxx TÜ müügijuhi hinnang) on antud kahjustatud kaupu nägemata, hageja esindaja kirjelduste põhjal. Kohtumenetluses ei ole leidnud tuvastamist asjaolu, et pakendites olevad kaubad olid kahjustatud. Kaupade registris (originaal II köites), mis on koostatud tunnistajate ütluste kohaselt reaalselt kaupu vaadeldes, on enamuse kaupade puhul kahjustusena märgitud pakendi ja dokumentide kahjustus, samas on mõned registrisse märgitud kahjustatud pakenditega kaubad, näiteks veekeetja registrinumbriga 11, digitaalne köögikaal – nr.50, lukusüdamikud – nr.64, mürgiprits - nr.68, tööriistakomplekt – nr.69, elektriline ketassaag – nr.70 müüdud. Eeltoodu põhjal teeb kohus järelduse, et tekitatud otsese varalise kahju täpne suurus ei ole usaldusväärselt tõendatud. Seonduvalt saamatajäänud tulu nõudega märgib kohus, et kuna saamatajäänud tulu näol on tegemist tulevikus tekkiva kahjuga ehk oletusliku tuluga, siis on selle konkreetset ulatust raske tõendada, seda saab hinnata vaid ligilähedaselt. Hageja on seostanud saamatajäänud tulu nõude asjaoluga, et kostja poolt kohustuse rikkumise tõttu (rendileantud ruumide lepingu tingimustele vastavas seisukorras mittehoidmine), kaotas hageja võimaluse tegeleda oma põhikirjalise tegevusega – kaupade müügiga. Saamatajäänud tulu suuruse 735,51 eurot, on hageja arvestanud välja O. T. kahju tekitamisele eelneva kuue kuu keskmise käibe põhjal (20 % kuu käibest). Kostja on juhtinud tähelepanu asjaolule, et saamatajäänud tulu arvestamine oleks võimalik, kui hageja oleks esitanud dokumendid, mille alusel on koostatud tl.39 olev tõend. Kohtu hinnangul ei ole samuti võimalik ainuüksi O. T. juhatuse liikme ja raamatupidaja poolt koostatud väljavõtte alusel raamatupidamise andmetest lugeda tuvastatuks saamatajäänud tulu suurust. Hageja poolt esitatud tõendist ei selgu, kas käibest on juba eelnevalt maha arvatud näiteks kulutused ruumide rendiks, tööjõukulud jne. Kuid kohus nõustub, et kahju tekitamine mõjutas hageja varalist seisundit negatiivselt seeläbi, et hageja ei saanud sellega seoses ajavahemikul 16.01.-18.02.2012 müüa kaupu. Ka rendilepingu ülesütlemine oli tingitud vajadusest teha renditud ruumides remont, et vältida veeõnnetusest tekkinud ohtu hoone säilimisele (tl.37-38). Võlaõigusseaduse I kommenteeritud väljaandes ,VÕS § 128 komm.4.3 (lk.453) on märgitud, et „kahjustatud isik peabki tõendama üksnes neid asjaolusid, millest nähtub tulu saamise tõenäosus. Kahju tekitaja peab nõude ümberlükkamiseks näitama, et teatud põhjustel poleks seda tõenäolist tulu siiski saadud.“ Seega tuleb hüvitatava kahju suuruse määramisel arvestada ka hageja poolt saamatajäänud tuluga. Hageja kahjunõue sisaldab ka enne kohtusse pöördumist tehtud kulutusi õigusabile seoses kahju kindlakstegemisega summas 160 eurot. Kohtule esitatud kuludokumentidest (tl.6). nähtub, et L. O. tasutud juriidilise konsultatsiooni eest seoses veekahjustusega 16.01.2012.a. Antud juhul on tegemist kohtumenetluse –eelsete õigusabikuludega, mille hüvitamist ei reguleeri tsiviilprotsessiõigus, mistõttu saab nende hüvitamist nõuda kahju hüvitamisena VÕS

8 (9)

§ 128 lg 3 alusel. Kohus peab hindama, kas nimetatud kulutused olid nõude maksmapanekuks sisuliselt vajalikud ja põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole kulutused õigusabile sellises ulatuses olnud vajalikud ja põhjendatud. Hageja esindaja äriühingu juhatuse liikmena pidi olema võimeline ka iseseisvalt otsustama, et veeavarii tagajärjel tekkinud kahju kindlakstegemiseks on vajalik kahjustatud kaubad üle vaadata. Asjast ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks koostanud enne kohtusse pöördumist kahjuhüvitusnõude või mõne muu dokumendi. Mööndes mõningase juriidilise abi vajalikkust nõude esitamiseks enne kohtusse pöördumist, peab kohus põhjendatud kuluks õigusabile 60 eurot. Kogu hüvitamisele kuuluva kahju suuruse üle otsustamisel toetub kohus lisaks VÕS § 128 lg 6 ka TsMS § 233 lg 1, mis sätestab, et kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kohtu hinnangul ning ülaltoodud asjaolusid arvestades on hagejale kostja poolt lepingu rikkumisega tekitatud varalise kahju suurus kokku 1500 eurot, millest 1260 eurot on otsene varaline kahju, sealhulgas 60 eurot kohtumenetluse eelne õigusabikulu ning 240 eurot saamatajäänud tulu. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled vastavalt TsMS § 163 lg 1 menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb jagada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Esialgsest nõudest – 7833,54 eurot, mida hageja on kohtumenetluse jooksul korduvalt korrigeerinud (vähendanud) moodustab hagi rahuldatud osa 19,15 %. Seega tuleb jätta menetluskuludest 19,15 % kostja kanda ning 80,85 % hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.