Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

üldkoosoleku otsuste, millega kutsuti tagasi juhatus ja valiti uus juhatus, tühistamiseks. Hagiavalduse kohaselt soovis KÜ XXX revisjonikomisjon kutsuda kokku 20.05.2013 üldkoosolekut, et avaldada juhatusele umbusaldust ja valida uus juhatus. Kuna kokkukutsumise tähtaeg ei vastanud põhikirjas toodud tähtajale, tühistati kutse ning kutsuti kokku uus üldkoosolek, mis toimus 06.06.2013. Üldkoosolekul otsustati vana juhatus täies koosseisus tagasi kutsuda ning uus juhatus valida. Üldkoosolekul hääletasid inimesed kehtetute volituste alusel. Paljud volitused koostati tagantjärgi. Vähemalt osadel volitustel parandati koosolekule registreerimisel nende kuupäeva. Volitused, mis olid antud 20.05.2013 üldkoosolekul osalemiseks, muudeti selliselt, et uueks üldkoosoleku toimumise kuupäevaks märgiti 06.06.2013. Parandusi ei teinud volitajad ise, vaid elanike registreerijad XXX ja XXX. Kui nõuetele mittevastavaid volitusi poleks arvestatud, poleks kindlasti tulnud kokku otsustamiseks nõutav kvoorum, mis on põhikirja p 6.5 kohaselt 73 inimest. Koosolekul muudetud volitusi oli kindlasti üle 10. Kuigi tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 võimaldab volituse andmist ka tagajärgi, on mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 21 lg 5 erisätteks – selle kohaselt peab volitus olema kirjalik ning see on hääletamise eelduseks. Kui hääletati juhatuse tagasikutsumise üle, andis koosoleku juhataja võimaluse hääletusest osa võtta ka isikutel, kelle juhatuse volitusi see puudutas. MTÜS § 22 lg 4 kohaselt ei tohi liige hääletada, kui otsus puudutab tema kohustusest vabastamist. Seega on otsus vastuolus seadusega. Uue juhatuse valimisel said XXX ja XXX sama palju hääli, mistõttu arvestati ka kandidaatidele antud vastuhääli. Selle tulemusena osutus valituks XXX. Vastuhäälte arvestamine on vastuolus MTÜS § 22 lg-ga 11, mistõttu on üldkoosoleku otsus kehtetu. Ka kostja põhikiri ei anna alust vastuhäältega arvestada. Koosolekul avaldati umbusaldust kogu juhatusele, kuid kaks viiest tagasikutsutud juhatuse liikmest seati samal koosolekul üles kandidaatidena uude juhatusse. Nendest üks (XXX) osutus ka valituks. Juhatuse esimehele (hagejale) esitati 45-minuti pikkune süüdistuskõne, kuid ta sai end selle vastu kaitsta napilt kahe minuti jooksul. Hagejale ei antud võimalust esitada argumente ja tõendeid, mis oleksid süüdistused ümber lükanud. See ei vasta heale tavale. Kogu koosolek kestis protokolli kohaselt 150 minutit ning sisulist arutelu märgiti üles kahe reaga. Ühelegi teisele koosolekul osalejale sõna ei antud, vaid paluti küsimused esitada kirjalikult. Küsimustele, mis kirjalikult esitati, revisjonikomisjon ei vastanud. Hageja soovi vastuväidet esitada ei protokollitud. Selline koosoleku läbiviimine ei vasta heale tavale. Hageja on esitanud hagi ka kostja üldkoosoleku 21.10.2013 otsuse kehtetuks tunnistamiseks, millega kinnitati 06.06.2013 otsust. Hageja palub tühistada 06.06.2013 üldkoosolekul vastu võetud otsused juhatuse tagasikutsumise ja uue juhatuse valimise kohta. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Hageja on ebamääraselt väitnud, et nõuetele mittevastavaid volitusi oli kindlasti rohkem kui 10. Hageja pole selgitanud, millised konkreetsed volitused nõuetele ei vastanud. Hagejal lasub tõendamiskoormis. Kostja põhikirja p-s 6.5 on sätestatud, et üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa

üle poole ühistu liikmetest. Kostjal on 143 liiget, mistõttu on koosolek otsustusvõimeline, kui sellel osaleb vähemalt 72 liiget. Üldkoosolekul osales nimekirjast nähtuvalt vähemalt 82 liiget. Hageja pole ümber lükanud osalejate nimekirja kantud isikute osalemis- ja hääletamisõigust. KÜS § 101 kohaselt võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Kostja liikmetel ei puudu organiõigused (hääletamisõigus üldkoosolekul), kui isik on samal ajal kostja nö lihtliige ja juhatuse liige. Seda seisukohta toetab ka Riigikohtu sedastatu asjas nr 3-2-1-65-08, p 31. Kümnest juhatuse kandidaadist said XXX ja XXX võrdselt 46 häält. Kuna põhikirja järgi kuulub juhatusse 9 liiget, otsustati ebamäärase olukorra lahendamiseks välja selgitada vastuhäälte arv. Hääletuse tulemustest teada saades ei soovinud XXX täiendavat menetlust juhatuse liikmete väljaselgitamiseks, taandades enda juhatuse liikme kandidatuuri. Seda kinnitab ka XXX käitumine pärast koosolekut. XXX pole hiljem väljendanud tahet juhatusse kuuluda. Olukorras, kus XXX end täiendavatest menetlustest (nt liisuheitmine) taandas, pole juhatuse liikmete valimise otsus seadusega vastuolus. Vaidlustatud otsuste kehtivus ei sõltu sellest, millises mahus on kostja endine juhatuse liige tema vastu suunatud pretensioonidele koosolekul vastanud. Juhatuse liikmel oli ka enne koosoleku toimumist võimalik korteriomanikega suhelda ja enda vastuväiteid kaitsta. Vastuväidete esitamine kahe minuti jooksul ei saa olla vastuolus kostja põhikirjaga, kuivõrd põhikiri seda küsimust ei reguleerigi. Hageja ei laskunud koosolekul protokollida enda vastuväiteid otsusele, mistõttu ei saa ta TsÜS § 38 lg 4 ja MTÜS § 24 lg 3 kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda. Kui vastuväidet ei esitata, tähendab see isiku nõustumist hääletustulemuste ja otsusega ning hilisem vaidlustamine oleks käsitatav vastuolulise käitumisena. Volitajal on alati õigus volitust hiljem õigeks lugeda. On olemas volikirjad ja isiku nõusolek volikirja muutmiseks. Volikirja ei pea koosoleku ajal olema, selle võib anda hiljem vastavalt kohtupraktikale (Harju Maakohtu otsus asjas nr 2-13-32546). Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte esitatud kirjalike ja suuliste väidete ning tõenditega ja tunnistajate ütlustega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 06.06.2013 toimus KÜ XXX üldkoosolek, kus võeti vastu otsus kutsuda tagasi KÜ juhatus ning valida uus juhatus. KÜ XXX liikmest hageja leiab, et üldkoosoleku otsus tuleb tühistada (tunnistada kehtetuks), kuna see on vastuolus seadusega: korteriühistu endised juhatuse liikmed poleks tohtinud osaleda enda tagasikutsumist puudutaval hääletusel, võrdsete häälte korral tulnuks heita liisku, puudus otsuse vastuvõtmiseks vajalik kvoorum. Samuti tugineb hageja sellele, et koosoleku läbiviimine oli vastuolus hea tavaga. KÜS § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. MTÜS § 24 lg 1 sätestab, et kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Kostja arvab MTÜS § 24 lg-le 3 tuginedes, et kostja 06.06.2013 üldkoosoleku otsuse kehtivuse vaidlustamiseks oleks hageja pidanud üldkoosolekul laskma oma vastuväite protokollida. Korteriühistu seaduse (KÜS) § 1 lg 2 sätestab, et käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-63-05 p-s 10 rõhutanud, et korteriühistu üldkoosoleku otsuste vaidlustamist käsitleb

erisättena KÜS § 13 lg 3. KÜS § 13 lg 3 sätestab, et korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Kuna hageja vaidlustab üldkoosoleku otsust, ning selle vaidlustamise kord on reguleeritud KÜSis kui eriseaduses, puudub alus viidata mittetulundusühingute seaduse sellekohastele sätetele, mis seavad üldkoosoleku otsuse vaidlustamise eelduseks vastuväite esitamise. Samale seisukohale asunud näiteks ka Tartu Ringkonnakohus 14.06.2013 otsuses nr 2-12-37286. Seega jätab kohus kostja seisukoha vastuväite esitamata jätmise kohta tähelepanuta. Hageja on täitnud KÜS § 13 lg-s 3 sätestatud eelduse üldkoosoleku kehtivuse vaidlustamiseks, kuna on hagi esitanud kolme kuu jooksul üldkoosoleku toimumisest arvates. Kohus märgib, et ka juhul, kui tõlgendada MTÜS ja KÜS omavahelist suhet selliselt, et ka korteriühistu üldkoosoleku otsuse kohtus vaidlustamise eelduseks on vastuväite esitamine üldkoosolekul, on hagi esitamise eeldused siiski täidetud, sest hageja võib lugeda vastuväite andnuks. Hageja väitel esitas ta koosoleku vältel vastuväiteid, kuid neid ei protokollitud. Ka koosolekul osalenud tunnistaja XXX kinnitas (t lk 142 pöördel), et hageja esitas üldkoosolekul vastuväiteid koosoleku sisu ja protseduuri kohta, kuid hagejal paluti vastuväited esitada kirjalikult. Tunnistaja ütlusi arvestades loeb kohus piisavalt tõendatuks, et hageja esitas üldkoosolekul vastuväite, kuid see jäeti protokollimata. Hageja leiab, et korteriühistu endised juhatuse liikmed poleks tohtinud osaleda enda tagasikutsumist puudutaval hääletusel. Kohus sellega ei nõustu. KÜS § 11 lg 1 sätestab, et korteriühistu liikmete üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 11 lg 2 reguleerib olukorda, kus ühel liikmel on rohkem kui pool korteriomandite arvust. KÜS § 11 kannab pealkirja „Hääleõiguse piiramine“. Rohkem hääleõiguse piiranguid KÜS ei sätesta. Kohus leiab, et olukorras, kus KÜS-is on hääleõiguse piiranguid reguleeriv säte, tuleks kohaldada seda kui eriseadust, ning jätta seetõttu tähelepanuta MTÜS § 22 lg 4, mis reguleerib samuti seda, mitu häält on igal mittetulundusühingu liikmel ning millised on hääleõiguse piirangud. Asjaolu, et MTÜS seab hääleõigusele täiendavad piirangud, ei tähenda seda, et KÜS-is poleks hääleõiguse piirangud ammendavalt reguleeritud. Seega asub kohus seisukohale, et kostja 06.06.2013 üldkoosolekul võisid juhatuse liikmed hääletada ka nende tagasiastumist puudutavas punktis. MTÜS § 22 lg 11 sätestab, et isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli, kui põhikirjas ei ole kehtestatud kõrgemat häältenõuet. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. 06.06.2013 protokollist nähtuvalt valiti uude juhatusse 9 liiget, sealjuures valiti kahest võrdselt hääli saanud liikmest (XXX ja XXX) juhatuse liikmeks XXX, kuna ta sai vähem vastuhääli (t lk 9). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja põhikiri ei sätesta erisusi MTÜS § 22 lg-s 11 märgitud reeglite osas. Seega tulnuks üldkoosolekul heita liisku, otsustamaks, kas juhatusse pääseb XXX või XXX. Järelikult on juhatuse uute liikmete otsust vastu võttes eksitud MTÜS § 22 lg 11 vastu. See ei too kohtu arvates aga automaatselt kaasa otsuse kehtetust. Tegemist pole olukorraga, kus otsus juhatuse liikmete valimise kohta oleks sisuliselt seaduse või põhikirjaga vastuolus, rikuti üksnes võrdselt hääli saanud juhatuse liikmete valimise formaalset protseduuri. Kohtu arvates kaitseb MTÜS § 22 lg-s 11 sätestatud protseduuriline reegel eelkõige neid, kelle osas hääled võrdselt jagunesid. Kohus ei välista, et teatud asjaoludel võib see olla otsuse kehtetuks tunnistamise alus, kuid käesoleval juhul pole hageja välja toonud sisulisi asjaolusid, miks oli XXX asemel XXX juhatuse liikmeks saamine hagejale või korteriühistu toimimisele ebasoodne või millist ebaõiglust kätkes endas liisu tõmbamise asemel vastuhäälte lugemine. Hageja leiab, et üldkoosolekul puudus juhatuse liikmete tagasikutsumiseks ja uute valimiseks vajalik kvoorum, kuna osad korteriühistu poolt antud volikirjad kandsid vale kuupäeva (20.05.2013). Vale kuupäev volikirjadel oli tingitud sellest, et algselt sooviti sama päevakorraga

üldkoosolek pidada 20.05.2013. Volikirjadel kuupäeva parandamist kinnitas tunnistaja XXX, kes registreeris koosolekule kolmandas ja neljandas trepikojas elavaid liikmeid. Tunnistaja selgitas, et paljudel volikirjadel oli kuupäev 20.05.2013, kuid revisjonikomisjoni liige palus tal kuupäevad ära muuta (t lk 142 pöördel). Ka kostja ise möönis volikirjade muutmist (t lk 143 pöördel), kuid selgitab, et seda tehti kooskõlas volitajaga. Tunnistaja XXX ütlustest selgub, et volikirju muudeti operatiivselt kohapeal, küsimata selleks volitajate nõusolekut. Seega on tuvastatud, et osad üldkoosolekul esitatud volikirjad olid kuupäeva osas ebatäpsed ning koosolekul muudeti neid ilma volitajate nõusolekuta. Samas on nii hageja kui ka kostja viidanud sellele, et äriregistrile esitati mitte koosolekul muudetud volikirjad, vaid muud volikirjad. Hageja selgitas 20.03.2014 kohtuistungil, et soovis tunnistajale näidata neid volikirju, mis olid esitatud äriregistrile, aga „need ei ole need, mis koosolekul kokku koguti“. Kohtule pole äriregistrile esitatud volikirju esitatud, kuid arvestades hageja selgitust ning kostja väidet, et „olemas on volikirjad ja isiku nõusolek kuupäeva muutmiseks“, võib järeldada, et äriregistrile esitati korrektse kuupäevaga volitajate poolt allkirjastatud volikirjad, mis olid tagantjärgi vormistatud. Sellega kinnitasid volitajad nõusolekut enda esindamiseks 06.06.2013 üldkoosolekul ning kiitsid heaks üldkoosolekul hääle andmisega tehtud tehingu TsÜS § 129 lg 1 mõttes. Arvestades ka, et volikirjad olid antud 20.05.2013 üldkoosolekul osalemiseks, kus päevakord oli sama, mis 06.06.2013 üldkoosolekul, ning et volikirjade puudus seisnes üksnes ekslikus kuupäevas, pole kohtu arvates tegemist sellise rikkumisega, mis oleks aluseks üldkoosolekul vastuvõetud otsuse kehtetuks tunnistamisele. Kohus ei nõustu hageja väitega selle kohta, et MTÜS § 21 lg 5 ei võimalda volitusi anda tagantjärgi. MTÜS § 21 lg 5 sätestab mh, et esindajale peab olema antud kirjalik volikiri. Ka KÜS § 101 sätestab, et üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Kohtu arvates ei välista need sätted vormivigadega volikirjade hilisemat korrigeerimist ja volitajate poolt allkirjastamist ning koos üldkoosoleku protokolliga registripidajale edastamist. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et üldkoosolekul osales korteriomanike nimekirjast (t lk 5764) nähtuvalt kas isiklikult või esindaja kaudu kokku 82 korteriühistu liiget. Kostja põhikirja p 6.5 (t lk 50) sätestab, et üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest. Pooled ei vaidle, et ühistul on 143 liiget. Seega on kvoorum olemas, kui üldkoosolekul osaleb vähemalt 72 liiget. Kuivõrd eespool kohus leidis, et volikirjadel kuupäevade parandamine ja nende hilisem uuesti vormistamine pole takistuseks nende volikirjade alusel antud häälte arvestamisele otsuse vastuvõtmisel, pole alust hageja väitel kvoorumi puudumise kohta kostja 06.06.2013 üldkoosolekul. Hageja väited hea tava rikkumise kohta koosolekul pole MTÜS § 24 kohaselt otsuse kehtetuse aluseks, mistõttu kohus neid lähemalt ei analüüsi. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et puudub alus tunnistada kehtetuks kostja 06.06.2013 üldkoosolekul vastuvõetud otsused juhatuse tagasikutsumise ja uute juhatus liikmete valimise kohta ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Käesoleva hagi hind on TsMS § 132 lg 11 ja lg 4 p 8 alusel 3 500 eurot, millelt hageja tasus riigilõivu 250 eurot. Seoses hagi rahuldamata jätmisega ja lähtuvalt TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hageja menetluskulud jätta tema enda kanda ning kostja menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt võib kostja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiiu Hiiuväin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.