Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või sisulisel lahendamisel rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja märkis, et hagejal lasub tõendamiskoormis, kuid hageja ei ole selgitanud, millised konkreetsed volitused nõuetele ei vastanud. Kostja põhikirja p-s 6.5 on sätestatud, et üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest. Kostjal on 143 liiget, mistõttu on koosolek otsustusvõimeline, kui sellel osaleb vähemalt 72 liiget. Üldkoosolekul osales nimekirjast nähtuvalt vähemalt 82 liiget. Hageja ei ole ümber lükanud osalejate nimekirja kantud isikute osalemis- ja hääletamisõigust. KÜS § 101 kohaselt võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Kostja liikmetel ei puudu organiõigused (hääletamisõigus üldkoosolekul), kui isik on samal ajal kostja nö lihtliige ja juhatuse liige, millist seisukohta toetab ka Riigikohtu seisukoht asjas nr 3-2-1-65-08 (p 31). Kümnest juhatuse kandidaadist said GO ja JL võrdselt 46 häält. Kuna põhikirja järgi kuulub juhatusse 9 liiget, otsustati ebamäärase olukorra lahendamiseks välja selgitada vastuhäälte arv. Hääletuse tulemustest teada saades ei soovinud GO täiendavat menetlust juhatuse liikmete väljaselgitamiseks, taandades enda juhatuse liikme kandidatuuri. GO pole hiljem väljendanud tahet juhatusse kuuluda. Olukorras, kus GO end täiendavatest menetlustest taandas, pole juhatuse liikmete valimise otsus seadusega vastuolus. Vaidlustatud otsuste kehtivus ei sõltu sellest, millises mahus on kostja endine juhatuse liige tema vastu suunatud pretensioonidele koosolekul vastanud. Juhatuse liikmel oli ka enne koosoleku toimumist võimalik korteriomanikega suhelda ja enda vastuväiteid kaitsta. Vastuväidete esitamine kahe minuti jooksul ei saa olla vastuolus kostja põhikirjaga, kuivõrd põhikiri seda küsimust ei reguleeri. Samuti leiab kostja, et hageja ei laskunud koosolekul protokollida enda vastuväiteid otsusele, mistõttu ei saa ta TsÜS § 38 lg 4 ja MTÜS § 24 lg 3 kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda. Kui vastuväidet ei esitata, tähendab see isiku nõustumist hääletustulemuste ja otsusega ning hilisem vaidlustamine oleks käsitatav vastuolulise käitumisena. Volituste osas märkis kostja, et volitajal on alati õigus volitust hiljem õigeks lugeda. On olemas volikirjad ja isiku nõusolek volikirja muutmiseks. Tuginedes Harju Maakohtu otsusele asjas nr 2-13-32546 leidis kostja, et volikirja ei pea koosoleku ajal olema, vaid selle võib vastavalt kohtupraktikale anda hiljem. Maakohtu otsus 23.04.2014 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuseks kostja seisukohale, milles kostja MTÜS § 24 lg-le 3 tuginedes leidis, et kostja 06.06.2013 üldkoosoleku otsuse kehtivuse vaidlustamiseks oleks hageja pidanud üldkoosolekul laskma oma vastuväite protokollida, viitas maakohus korteriühistu seaduse (KÜS) § 1 lg-le 2, mis sätestab, et käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-63-05 p-s 10 rõhutanud, et korteriühistu üldkoosoleku otsuste vaidlustamist käsitleb erisättena KÜS § 13 lg

vaidlustamise eelduseks vastuväite esitamise. Samale seisukohale on asunud ka Tartu Ringkonnakohus 14.06.2013 otsuses nr 2-12-37286. Seega jättis kohus kostja seisukoha vastuväite esitamata jätmise kohta tähelepanuta ning leidis, et hageja on täitnud KÜS § 13 lg-s 3 sätestatud eelduse üldkoosoleku kehtivuse vaidlustamiseks, kuna on hagi esitanud kolme kuu jooksul üldkoosoleku toimumisest arvates. Kohus märkis, et ka juhul, kui tõlgendada MTÜS ja KÜS omavahelist suhet selliselt, et ka korteriühistu üldkoosoleku otsuse kohtus vaidlustamise eelduseks on vastuväite esitamine üldkoosolekul, on hagi esitamise eeldused siiski täidetud, sest hageja võib lugeda vastuväite andnuks. Hageja väitel esitas ta koosoleku vältel vastuväiteid, kuid neid ei protokollitud. Ka koosolekul osalenud tunnistaja SG kinnitas (t lk 142 pöördel), et hageja esitas üldkoosolekul vastuväiteid koosoleku sisu ja protseduuri kohta, kuid hagejal paluti vastuväited esitada kirjalikult. Tunnistaja ütlusi arvestades luges kohus piisavalt tõendatuks, et hageja esitas üldkoosolekul vastuväite, kuid see jäeti protokollimata. Kohus ei nõustunud hagejaga, et korteriühistu endised juhatuse liikmed poleks tohtinud osaleda enda tagasikutsumist puudutaval hääletusel. Kohus viitas KÜS § 11 lg-tele 1 ja 2 ning märkis, et KÜS § 11 kannab pealkirja „Hääleõiguse piiramine“. Rohkem hääleõiguse piiranguid KÜS ei sätesta. Kohus leidis, et olukorras, kus KÜS-is on hääleõiguse piiranguid reguleeriv säte, tuleks kohaldada seda kui eriseadust, ning jätta seetõttu tähelepanuta MTÜS § 22 lg 4, mis reguleerib samuti seda, mitu häält on igal mittetulundusühingu liikmel ning millised on hääleõiguse piirangud. Asjaolu, et MTÜS seab hääleõigusele täiendavad piirangud, ei tähenda seda, et KÜS-s poleks hääleõiguse piirangud ammendavalt reguleeritud. Seega asus kohus seisukohale, et kostja 06.06.2013 üldkoosolekul võisid juhatuse liikmed hääletada ka nende tagasiastumist puudutavas punktis. MTÜS § 22 lg 11 sätestab, et isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli, kui põhikirjas ei ole kehtestatud kõrgemat häälte nõuet. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. 06.06.2013 protokollist nähtuvalt valiti uude juhatusse 9 liiget, sealjuures valiti kahest võrdselt hääli saanud liikmest (GO ja JL) juhatuse liikmeks JL, kuna ta sai vähem vastuhääli (t lk 9). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja põhikiri ei sätesta erisusi MTÜS § 22 lg-s 11 märgitud reeglite osas. Seega tulnuks üldkoosolekul heita liisku, otsustamaks, kas juhatusse pääseb GO või JL. Järelikult on juhatuse uute liikmete otsust vastu võttes eksitud MTÜS § 22 lg 11 vastu. See ei too kohtu arvates aga automaatselt kaasa otsuse kehtetust. Tegemist pole olukorraga, kus otsus juhatuse liikmete valimise kohta oleks sisuliselt seaduse või põhikirjaga vastuolus, vaid rikuti üksnes võrdselt hääli saanud juhatuse liikmete valimise formaalset protseduuri. Kohtu arvates kaitseb MTÜS § 22 lg-s 11 sätestatud protseduuriline reegel eelkõige neid, kelle osas hääled võrdselt jagunesid. Kohus ei välistanud, et teatud asjaoludel võib see olla otsuse kehtetuks tunnistamise alus, kuid käesoleval juhul pole hageja välja toonud sisulisi asjaolusid, miks oli GO asemel JL juhatuse liikmeks saamine hagejale või korteriühistu toimimisele ebasoodne või millist ebaõiglust kätkes endas liisu tõmbamise asemel vastuhäälte lugemine. Seoses hageja väitega üldkoosolekul juhatuse liikmete tagasikutsumiseks ja uute valimiseks vajaliku kvoorumi puudumise kohta, kuna osad korteriühistu poolt antud volikirjad kandsid vale kuupäeva (20.05.2013), mis oli tingitud sellest, et algselt sooviti sama päevakorraga üldkoosolek pidada 20.05.2013, märkis kohus, et volikirjadel kuupäeva parandamist kinnitas tunnistaja SK, kes registreeris koosolekule kolmandas ja neljandas trepikojas elavaid liikmeid. Tunnistaja selgitas, et paljudel volikirjadel oli kuupäev 20.05.2013, kuid revisjonikomisjoni liige palus tal kuupäevad ära muuta (t lk 142 pöördel). Ka kostja ise möönis volikirjade

muutmist (t lk 143 pöördel), kuid selgitas, et seda tehti kooskõlas volitajaga. Tunnistaja SK ütlustest selgub, et volikirju muudeti operatiivselt kohapeal, küsimata selleks volitajate nõusolekut. Seega on tuvastatud, et osad üldkoosolekul esitatud volikirjad olid kuupäeva osas ebatäpsed ning koosolekul muudeti neid ilma volitajate nõusolekuta. Samas on nii hageja kui ka kostja viidanud sellele, et äriregistrile esitati mitte koosolekul muudetud volikirjad, vaid muud volikirjad. Hageja selgitas 20.03.2014 kohtuistungil, et soovis tunnistajale näidata neid volikirju, mis olid esitatud äriregistrile, aga „need ei ole need, mis koosolekul kokku koguti“. Kohtule ei ole äriregistrile esitatud volikirju esitatud, kuid arvestades hageja selgitust ning kostja väidet, et „olemas on volikirjad ja isiku nõusolek kuupäeva muutmiseks“, võib järeldada, et äriregistrile esitati korrektse kuupäevaga volitajate poolt allkirjastatud volikirjad, mis olid tagantjärgi vormistatud. Sellega kinnitasid volitajad nõusolekut enda esindamiseks 06.06.2013 üldkoosolekul ning kiitsid heaks üldkoosolekul hääle andmisega tehtud tehingu TsÜS § 129 lg 1 mõttes. Arvestades ka, et volikirjad olid antud 20.05.2013 üldkoosolekul osalemiseks, kus päevakord oli sama mis 06.06.2013 üldkoosolekul, ning et volikirjade puudus seisnes üksnes ekslikus kuupäevas, ei ole kohtu arvates tegemist sellise rikkumisega, mis oleks aluseks üldkoosolekul vastuvõetud otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kohus ei nõustunud hageja väitega selle kohta, et MTÜS § 21 lg 5 ei võimalda volitusi anda tagantjärgi. Kohus leidis tuginedes MTÜS § 21 lg-le 5 ja KÜS §-le 101, et nimetatud sätted ei välista vormivigadega volikirjade hilisemat korrigeerimist ja volitajate poolt allkirjastamist ning koos üldkoosoleku protokolliga registripidajale edastamist. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et üldkoosolekul osales korteriomanike nimekirjast (t lk 5764) nähtuvalt kas isiklikult või esindaja kaudu kokku 82 korteriühistu liiget. Kostja põhikirja p 6.5 (t lk 50) sätestab, et üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest. Pooled ei vaidle, et ühistul on 143 liiget. Seega on kvoorum olemas, kui üldkoosolekul osaleb vähemalt 72 liiget. Kuivõrd eespool kohus leidis, et volikirjadel kuupäevade parandamine ja nende hilisem uuesti vormistamine pole takistuseks nende volikirjade alusel antud häälte arvestamisele otsuse vastuvõtmisel, pole alust hageja väitel kvoorumi puudumise kohta kostja 06.06.2013 üldkoosolekul. Kohus märkis, et hageja väited hea tava rikkumise kohta koosolekul ei ole MTÜS § 24 kohaselt otsuse kehtetuse aluseks, mistõttu kohus neid lähemalt ei analüüsinud. Apellatsioonkaebus 23.05.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 23.04.2014 otsuse täies ulatuses ning rahuldada hagiavalduse täies ulatuses. Hageja leiab, et kohus on vääralt tõlgendanud MTÜS ja KÜS omavahelist suhestumist. KÜS § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse KÜS-le osas, mida see ei reguleeri, MTÜS-i. KÜS ei reguleeri olukorda, kui otsustatakse korteriühistu liikme vabastamist kohustustest või vastutusest. Seega on käsitlus, mille kohaselt ei peaks MTÜS § 22 lg-t 4 kohaldama tulenevalt asjaolust, et MTÜS ei käsitle sellist piirangut, vastuolus KÜS § 1 lg-ga 2 ning MTÜS § 22 lg-ga 4. Selline väär tõlgendus on kaasa toonud ebaõige otsuse tegemise kohtu poolt. Samuti on kohus hageja hinnangul ebaõigesti tõlgendanud MTÜS § 22 lg-t 11. Korteriühistu juhatus, kellel on otsustusõigus korteriühistu asjaajamises, teeb oma tegevustes tehinguid, otsuseid ja toiminguid, mis võivad otseselt puudutada korteriühistu liikme õiguseid ja kohustusi ning mõjutada tema igapäevaelu. Sellest tulenevalt leiab hageja, et kui juhatuse liikmete valimisel on rikutud korda, millest tulenevalt on võimalus, et valituks osutus juhatus või selle liige, kes nõuetekohase protseduuri järgimisel ehk ei oleks valituks osutunud, on ka igal

korteriühistu liikmel nõudeõigus sellise otsuse kehtetuks tunnistamiseks, sest see puudutab otseselt tema õiguseid ja kohustusi. Kohus on vääralt kohaldanud MTÜS § 22 lg-st 11 tulenevat nõudeõigust, mistõttu jättis kohus analüüsimata selle sätte alusel tekkinud nõude põhjendatuse, millega on kohus rikkunud TsMS § 438 lg 1 teist lauset, mis on kaasa toonud ebaõige otsuse tegemise kohtu poolt. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et MTÜS § 21 lg 5 võimaldab volitusi anda ka tagantjärele, mistõttu on kostja tegevus, kus pärast otsuse tegemist võeti mitteosalenud isikutelt volitused, õiguspärane. Nimelt sätestab MTÜS § 21 lg 5 kolmas lause üheselt, et esindajale peab olema antud kirjalik volikiri. Olukorras, kus tal seda ei ole, ei saa arvestada seda isikut kui korteriühistu liikme esindajat. Volituste kirjalik nõue kannab ka eesmärki, et koosoleku juhataja saaks hinnata kvoorumi olemasolu. Kui kehtiv kirjalik volitus puudub, ei ole seda võimalik hinnata. Seaduse sõnastus „peab olema antud kirjalik volikiri“ viitab üheselt sellele, et kirjalik volikiri peab olema antud koosolekule eelnevalt. Vastupidine tõlgendus ei ole kooskõlas seaduse eesmärgiga. TsÜS § 129 lg 1 võimaldab volituse andmist ka tagantjärele, kuid MTÜS § 21 lg 5 on erisätteks selle suhtes ning selle kohaselt peab volitus olema kirjalik. Tulenevalt sellest, et suur hulk volitusi ei olnud hääletuse hetkel kehtivad, ei oleks tohtinud koosoleku juhataja neid hääli ka hääletamise juures arvestada. Kui kirjaliku volituse olemasolu on eelduseks hääletusel osalemiseks, ei ole võimalik volitust tagantjärele anda. Kohus leidis, et asjaolu, et algsetel volitustel olid valed kuupäevad, ei ole rikkumine, mis annaks aluse otsuste kehtetuks tunnistamiseks, kuna päevakord oli nendel koosolekutel sama sisuga. Hageja leiab, et sellise seisukoha kehtimise korral võiks üheks koosolekuks antud volitusi kasutada kõigil edasistel koosolekutel, kus hääletatakse sama sisuga punkte, mis koosolekul, milleks volitus oli antud. See ei ole aga volituse eesmärgiks. Kui volitusel on märgitud koosoleku kuupäev, millal võib volitatud isik volitatavat esindada, siis ei ole võimalik, et tulenevalt sellest, et järgmisel koosolekul arutatakse samu punkte kui koosolekul, milleks volitus oli antud, oleks võimalik volitusi laiendada selliselt, et see kehtiks ka koosolekul, mille jaoks seda antud ei ole. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 23.04.2014 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Maakohus ei ole tsiviilasja läbivaatamisel rikkunud menetlusõiguse norme, nagu märgitakse hageja apellatsioonkaebuses ning on õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Maakohus on kõiki asjas esitatud tõendeid üksikasjalikult hinnanud ning neid kogumis hinnates põhjendatult leidnud, et hagi rahuldamisele ei kuulu.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kolleegium leiab, et hageja seda teinud ei ole. Vaidlustatud üldkoosolekul oli protokolli kohaselt esindatud 82 ühistu liiget (t.l. 8). Hagiavalduses on vaid üldsõnaliselt viidatud, et puudusid kehtivad volikirjad või et äriregistrile esitatud volikirjad erinesid üldkoosolekule esitatutest. Hagiavalduses ei ole esile toodud, mitu volikirja ei olnud hageja meelest kehtivad ja kes siis ühistu liikmetest seetõttu esindatud ei olnud. Vaidlus puudub selles, et lihtkirjalikud volikirjad olid üldkoosolekul esitatud. Seadus ei sätesta, kas seal peab olema kajastatud selle väljastamise kuupäev või üldkoosoleku toimumise kuupäev. Ka ei ole hageja tõendanud, et mõni volikirjadest oleks olnud vastuolus volikirja andnud ühistu liikme tahtega. Vastavalt TsÜS § 33 lg-le 3 saab hääle andmise tühisuse või antud hääle tühistamise korral juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui tühised või tühistatud hääled mõjutasid otsuse tegemise võimalikkust või otsuse sisu. Vaidlus puudub poolte vahel selles, et ühistul on 143 liiget. Seega oli kvoorumiks vajalik vähemalt 72 liikme osavõtt üldkoosolekust. Üldkoosolekul oli esindatud 82 ühistu liiget. Kuivõrd hagiavalduses ei ole esile toodud, mitme ühistu liikme poolt antud volikirjad olid hageja arvates kehtetud, siis leidis maakohus põhjendatult, et hageja ei ole tõendanud kvoorumi puudumist. Maakohus viitas põhjendatult KÜS § 11 lg-tele 1 ja 2 ning märkis, et KÜS § 11 kannab pealkirja „Hääleõiguse piiramine“. Rohkem hääleõiguse piiranguid KÜS ei sätesta. Maakohus leidis õigesti, et olukorras, kus KÜS-is on hääleõiguse piiranguid reguleeriv säte, tuleks kohaldada seda kui eriseadust, ning jätta seetõttu tähelepanuta MTÜS § 22 lg 4, mis reguleerib samuti seda, mitu häält on igal mittetulundusühingu liikmel ning millised on hääleõiguse piirangud. Asjaolu, et MTÜS seab hääleõigusele täiendavad piirangud, ei tähenda seda, et KÜS-s poleks hääleõiguse piirangud ammendavalt reguleeritud. Seega asus maakohus seisukohale, et kostja 06.06.2013 üldkoosolekul võisid juhatuse liikmed hääletada ka nende tagasiastumist puudutavas punktis. Kolleegium leiab, et isegi kui selline piirang oleks sätestatud seaduses, siis poleks see mõjutanud otsuse sisu viisil, nagu seda on kirjeldanud hageja. Iga uus ühistu juhatuse liikmekandidaat pandi hääletusele eraldi ning seega saanuks arvestamata jätta igal hääletusvoorus vaid ühe hääle, kui hääletusele pandi konkreetne kandidaat. See poleks kuidagi mõjutanud hääletustulemusi. Apellant leidis, et koosolekul rikuti protseduurilist korda, kuivõrd kaks juhatuse liikme kandidaati (JL ja GO) said võrdsel arvul hääli ja liisu heitmist sellele ei järgnenud. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et MTÜS § 22 lg 11 kaitseb eelkõige isikuid , kelle vahel hääled võrdselt jagusid. Hageja subjektiivseid õigusi vastuvõetud ostus ei kahjusta, sest apellant ise juhatusse ei kandideerinud ja teiste kandidaatidega võrdsel arvul hääli ei saanud. Apellant ei ole motiveerinud, millist kahjulikku tagajärge ühingule või temale endale kätkeb JLkuulumine juhatusse ja GO mittekuulumine juhatusse. Peale selle nähtub tsiviilasja materjalidest, et GO loobus ise oma varem antud nõusolekust kandideerida juhatusse. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/

Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.