Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
17. aprill 2014 Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-13-41134
Tsiviilasi
T.P., A.T. ja L.V. hagi Korteriühistu Xxxxxxx vastu 18.06.2013 üldkoosoleku otsuste punktide 3 ja 4 kehtetuks tunnistamise nõudes
Tsiviilasja hind
7000 eurot Hagejad T.P., isikukood x, elukoht x, A.T., isikukood x, elukoht x ja L.V., isikukood x, elukoht x , lepinguline esindaja hagejail E.V.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja Korteriühistu Xxxxxxx, registrikood x, asukoht x, seaduslik esindaja juhatuse liige S.A. Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
Rahuldada T.P., A.T. ja L.V. hagi Korteriühistu Xxxxxxx vastu osaliselt. Tunnistada kehtetuks Korteriühistu Xxxxxxx 18.06.2013 üldkoosoleku punkti 3 all protokolli kantud otsus revisjoni aruande kinnitamise kohta. Jätta rahuldamata hagejate nõue sama koosoleku punkti 4 all vastu võetud otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle arutamist kohtuistungil.
Tsiviilasi nr 2-13-41134 Hagejate nõuded, väited ja tõendid Hagejate T.P., A.T. ja L.V. hagiavalduse (tl 4-7, täiendused ja ühisavaldus tl 91-92 ja 94) ja kostja vastusele esitatud vastuväidete (tl 127-128) kohaselt kinnitati 18. juunil 2013 asetleidnud korteriühistu Xxxxxxx (edaspidi ühistu või kostja) üldkoosoleku otsuse p 3 alusel protokolliliselt revisjoniakt, mille olid omaalgatuslikult koostanud ühistu juhatuse liige S.A. ja üks 3-liikmelisest revisjonikomisjoni liikmetest T.K.. Sama koosoleku otsuse p 4 kohustas endisi juhatuse liikmeid ühistu arvele kandma 2012 OÜ Varpo Grupp poolt Xxxxxxxxxx xx korterelamule teostatud keskkütte- ja ventilatsioonisüsteemide uuringute eest tasutud 1400 eurot ja samale firmale Xxxxxxxxxx xx korterelamu energiaauditi teostamise eest esitatud arve summas 806 eurot. Nimetatud koosoleku protokoll on lisatud hagiavaldusele (tl 25-28). 23.12.1998 asutatud 40-liikmelisel ühistu 2013.a korralisel üldkoosolekul 26. märtsil 2013 (protokoll tl 11-14) määrati 5-liikmelisest juhatusest ennetähtaegselt taandunud liikmete P.P., A.T., E.V. ja L.V. asemele S.A., I.J., E.T. ja E.S.. Samal koosolekul kinnitas koosolek ühehäälselt revisjonikomisjoni koosseisus T.K., I.M. ja S.S.. 2013.a juunikuus levitas S. A. ühistu liikmete postkasti pandud ja korteriühistu.net kaudu tema enda ja 3-liikmelisest revisjonikomisjonist ühe liikme T.K.i poolt koostatud allkirjastamata revisjoniakti (tl 15-18). Antud akti ei saa pidada seaduslikuks, kuna see on vastuolus KÜ Xxxxxxx põhikirja (tl 3035) p 7.1 sätetega, mille kohaselt revidendiks ei saa olla juhatuse liige ega raamatupidaja. Lisaks sellele polnud üldkoosolekule esitada teiste revisjonikomisjoni liikmete S. S. ja I. M.i seisukohti antud küsimuses, puudus ka juhatuse otsus arutusel olnud revisjoniakti suhtes. Sama akt pandi aga 18. juuni 2013 üldkoosoleku päevakorda. Koosolek kinnitas esitatud akti, arvestamata asjaolu, et E. V. esitas koosolekule kirjaliku vastuväite (tl 82) ja isiklikult argumendid, mis välistasid seadusele ja ühistu põhikirjale mittevastava akti kinnitamise. Koosoleku protokoll ei kajasta vähemalgi määral revisjoniakti arutelu, ebaõigesti on märgitud selles küsimuses vastuhäälte arv. Seega sai üldkoosolekul seadusevastaselt kinnituse ühistu kahe liikme eriarvamus. Hagejad märgivad, et KÜ Xxxxxxx 18.06.2013 üldkoosolekul jäeti seadusevastaselt fikseerimata E. V. ja T. P. eriarvamused ja protokollile lisamata E. V. kirjalikud vastuväited. Nimetatud kirjalikud vastuväited on protokolli sissejuhatavas osas alusetult nimetatud hilinenuks. Seega on oluliselt rikutud päevakorras olnud küsimuste arutelu protseduurilisi norme. Lisaks eelnevale on hagejad esile toonud, et tegelikkuses nimetatud akti ei kinnitatudki. Juhatuse liige E. S. tegi koosolekule ettepaneku akt teadmiseks võtta ja päevakorraga edasi minna. Koosoleku juhataja S. A. küsis kohalolijatelt üle, kes on nõus, et revisjoniakt võetakse teadmiseks, millega nõustus 23 ühistu liiget. Seega ei ole KÜ Xxxxxxx liikmete üldkoosolek 18.06.2013.a esitatud revisjoniakti kinnitanud, nagu selle on vormistanud koosoleku protokollis S. A. ja A. L., vaid see on kohalolnutel teadmiseks võtnud. Nimetatud väite tõendamiseks on hagejad esitanud üldkoosoleku helisalvestuse (lisatud toimikule, ümbrik tl 148), mille 23.-24. minutil on see kajastatud. Helisalvestust teostas üldkoosoleku teadmisel hageja T. P. mobiiltelefoniga Nokia 701 (kajastatud üldkoosoleku protokollis). Päevakorra punkti 4 on protokollis kirjeldatud järgmiselt: Varpo Grupp OÜ-ga seonduv ettepanek: Kuna puudub 2012.a üldkoosoleku otsus Varpo Grupp OÜ-ga tööde teostamiseks, siis eelmine juhatus koosseisus: E. V., P. P., T. P., L. V., A. T., peavad tagastama 2012.a omavoliliselt kasutatud summa 1400 eurot KÜ Xxxxxxx kontole ja tasuma 2013.a Varpo Grupp OÜ poolt esitatud arve KÜ Xxxxxxxle summas 806 eurot OÜ Varpo Gruppile. Hääletamisel oli poolt 1, vastu 6, erapooletu 3. Üldkoosolek otsustas eelmisel juhatusel koosseisus E. V., P. P., T. P., L. V., A. T., maksta välja omavoliliselt kasutatud summa 1400
2 (8)
Tsiviilasi nr 2-13-41134 eurot 2012.a KÜ Xxxxxxx kontole ja tasuma 2013.a. summa 806 eurot OÜ Varpo Gruppile. Protokoll ei kajasta hagejate väitel antud küsimuse arutelu. E. V. esitas koosoleku protokollile lisamiseks oma kirjalikud vastuväited (vt ülalpool). Suuliselt esitatud protokollimist taotletud vastuväited jäeti tahtlikult kajastamata. Nende sisu on järgmine: KÜ Xxxxxxx 27.06.2006 üldkoosolek (protokolli väljavõte osalenute nimekirjaga tl 22-23) tegi 29 osalenuga ühehäälselt otsuse p 1 juhatusele (sama koosseis, mis 2012.a) ülesandeks tellida Xxxxxxxxxx xx korterelamu ehitustehniline- ja energiaaudit. Teiste seas hääletasid selle poolt E.T., I.J. ja T.K.. Kostja 06.03.2007 29 osalejaga üldkoosoleku (protokolli väljavõte osalenute nimekirjaga tl 20-21) ühehäälse otsuse p 3.2 kohaselt otsustati igapäevase majandustegevuse korraldamisel, remonttöödeks, mida üldkoosolek on otsustanud teostada, lepingute sõlmimiseks juhatusele (sama koosseis, mis 2012.a.) rahalisi piiranguid mitte kehtestada. Antud otsuse poolt hääletasid K. K.t esindanud S. A., E. T., I. J. ja T. K.. Märgitud üldkoosolekute otsuseid pole tühistatud ega muudetud. Vastavalt kirjalikele tellimustele on OÜ Varpo Grupp 2012.a KÜ-le Xxxxxxx teostanud korterelamu Xxxxxxxxxx xx järgmisi uuringuid: ventilatsioonisüsteemi uuring (töö nr. V-212045, tl 40-56), küttesüsteemi uuring 28.08.2012 (tl 36-39) ja energiaauditi (tl 57-80). Teostatud tööde eest on KÜ-le Xxxxxxx esitatud arveid summas 2206 eurot, millest on OÜ-le Varpo Grupp tasutud 1400 eurot ja arve summas 806 eurot tasumine on alates 26.03.2013 ametis oleva juhatuse poolt peatatatud. OÜ Varpo Grupp teostatud uuringud ja nende põhjal esitatud rapordid ja audit on hädavajalikud 45 aastat vana Xxxxxxxxxx xx korterelamu energiasäästlikumaks muutmisel. Energiaaudit sätestab selleks vajalike tööde järjekorra. Energiaauditi tellimine Xxxxxxxxxx xx korterelamule oli korteriomanike huvides. KÜ Xxxxxxx ei saa oma lepingulisi kohustusi (tasuda teostatud energiaauditi eest) panna eraisikutest ühistu liikmetele ja endistele juhatuse liikmetele. Olemasoleva juhatuse poolt pikaajaliselt (26. märtsist 2013.a) tasumata arve võib kaasa tuua kahju hüvitamise nõude. Koosoleku päevakorra punktis 4 vastuvõetud otsus on vastuolus isegi otsuse teinud sama üldkoosoleku teiste otsustega. Sama koosoleku otsuse punktis 5 kinnitati ühistu 2012.a majandusaasta aruanne, mille omakorda esitas juhatus äriregistrile. Antud aruande kulude poolel on remondifondist tasutud 1400 eurot OÜ-le Varpo Grupp korterelamu Xxxxxxxxxx xx teostatud ventilatsiooni- ja küttesüsteemide uuringute eest. Seega on ühistu üldkoosolek aktsepteerinud seda kulutust. Mingit alust pole seega nõuda selle summa tasumist kolmandatel isikutel. 18.04.2012 KÜ Xxxxxxx korraline üldkoosolek kinnitas 2012.a majanduskava, milles oli ette nähtud juhatusel jätkata ettevalmistusi ventilatsiooni- ja küttesüsteemide uuendamise osas. Nimetatud kava ja ühistu varasemate üldkoosoleku otsuste täitmiseks antud küsimuses olidki juhatuse poolt tellitud uuringud ja energiaaudit OÜ-lt Varpo Grupp. Seega peavad hagejad koosoleku punktis 4 esitatud nõuet endistele juhatuse liikmetele E. V.le, P. P.le, T. P.le, A. T. ja L. V.e põhjendamatuks ja seadusevastaseks. Eelneva põhjal paluvad hagejad tühistada KÜ Xxxxxxx 18.06.2013 üldkoosoleku otsused punktides 3 ja 4 kui seadustele ja ühistu põhikirjale mittevastavad, samuti on punkti 3 all vormistatud otsus tegelikkusele mittevastav. Kostja seisukohad ja vastuväited Kostja Korteriühistu xxxxxxx märgib oma esitatud menetlusdokumentides (tl 118-121 ja 138139), et hagejad ei ole hagiavalduses vaidlustanud koostatud revisjoniaruannet sisuliselt, vaid viitavad sellele, nagu oleks selle kinnitamisel rikutud ühistu põhikirjas sätestatud
3 (8)
Tsiviilasi nr 2-13-41134 menetlusnorme. Vastavalt ühistu põhikirja punktile 7.2 viib ühistu revident majandusaasta lõppedes läbi revisjoni. Ühistu põhikiri ei sätesta, et revisjon peaks läbi viidama kõigi revisjonikomisjoni liikmete poolt. Ka ei ole sellist otsust tehtud ühistu üldkoosoleku poolt. Revisjon viidi läbi revisjonikomisjoni liikme T. K.i poolt ja selle tulemusi oli eelnevalt tutvustatud vastavalt ühistu põhikirja punktile 8.1 kõigile ühistu liikmetele. Et eelnev tutvustamine oli piisav, sellest annab tunnistust ka fakt, et 24st kohalolnud ühistu liikmest hääletas aruande kinnitamise poolt, mis sai aluseks üldkoosoleku otsusele punktis 4, 23 liiget. Nagu hagiavaldusestki selgub, toimus arutelu revisjoni aruande üle üldkoosolekul. See, et üldkoosolek tegi hagejate arvates otsuse, mis ei olnud formaalselt seadusega kooskõlas, sest üldkoosoleku protokoll ei kajasta nende arvates piisavalt toimunud arutelu, ei saa antud juhul olla üldkoosoleku otsuse tühistamise aluseks. Ühistu liikmed on oma seisukohta avaldanud praktiliselt üksmeelselt, omades seejuures kogu informatsiooni, mis antud küsimusega seotud. Vastavalt KÜ Xxxxxxx põhikirja punktile 7.2 viiakse ühistus majandusaasta lõppedes läbi revisjon ühistu raamatupidamise ja majandustegevuse kohta ning koostatakse aruanne, mis esitatakse üldkoosolekule kinnitamiseks. KÜ Xxxxxxx põhikiri ei käsitle olukorda, kus üldkoosolekule kinnitamiseks esitatud revidendi aruannet ei kinnitata, vaid üldkoosolek võtab aruande ärakuulamise järel selle kohta vastu mingi muu otsuse. Põhikiri ei pane aruande kinnitamisest sõltuvusse ka majandusaasta aruande kinnitamist. Vastavalt mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 punktile 8 otsustab üldkoosolek ise need küsimused, mis ei ole seaduse või põhikirja kohaselt antud teiste organite pädevusse. Et üldkoosolek revisjoni aruande ärakuulamise järel otsuse tegi, selles vaidlust pole. Konkreetsel juhul ei oma seega sisulist tähtsust asjaolu, kas revisjoni aruanne kinnitati või võeti see teadmiseks. Oluline on see, et aruanne üldkoosolekule esitati ja selles osas vaidlust pole. Ebatäpsused revisjoni aruande ärakuulamise protokollimisel, kui need isegi esinesid, ei kahjustanud kuidagi hagejate huve ja ei saa olla ka aluseks üldkoosoleku otsuse punkti 3 kehtetuks tunnistamisel. Täiendavalt tuleb silmas pidada ka seda, et 18.06.2013 toimus KÜ Xxxxxxx erakorraline üldkoosolek, mitte korraline üldkoosolek. KÜ Xxxxxxx põhikirja punkt 7.2 kohaselt tuleb revisjoni aruanne kinnitamiseks esitada ainult korralisele üldkoosolekule. Seega ei oleks ühistu põhikirjaga olnud vastuolus isegi see, kui revisjoni aruannet poleks sellel erakorralisel üldkoosolekul üldse käsitletud. Seega on KÜ Xxxxxxx 18.06.2013 üldkoosoleku otsus revisjoni aruande kinnitamise kohta seaduslik ja vastab igati nii seadusele kui ühistu põhikirjale. Hagiavalduses on vaidlustatud ka nimetatud koosoleku otsus päevakorra punktis nr 4, millega kohustati juhatuse liikmeid maksma ühistule tagasi seadusliku aluseta kasutatud 1400 eurot ühistu raha, samuti tasuma OÜ-le Varpo Grupp arve summas 806 eurot, mis on ühistule esitatud tasumiseks töö eest, mille tellimiseks puudus juhatusel pädevus. Hagejad on põhjendanud tehtud kulutusi KÜ Xxxxxxx üldkoosoleku 27.06.2006 otsusega ning lähtuvad 06.03.2007 üldkoosoleku otsusest punktis 3.2 - millega oleks nagu antud juhatusele volitus lepingute sõlmimiseks – rahaliste piiranguteta. Kulutusi, mida käsitletakse üldkoosoleku päevakorra punktis 4, ühistu majandustegevuse aastakavas 2012.a (18.04.2012 üldkoosoleku protokolli väljavõte tl 122) ettenähtud ei olnud. Ka ei saa 27.06.2007 üldkoosoleku otsust käsitleda nii, et see on antud vahetult konkreetsete tööde teostamiseks vaid ainult nende tööde ettevalmistamiseks. 06.03.2006 üldkoosoleku otsuse punktis 3.2 antakse aga juhatusele volitus (mis sai kehtida ainult majandustegevuse aastakava raames) nende tööde finantseerimiseks, milliste tegemise on üldkoosolek juba otsustanud. Kuna üldkoosoleku otsust töödeks OÜ-lt Varpo Grupp 2012.a kavas ei ole, siis ei olnud ka need kulutused tehtud seaduslike volituste alusel ja tuleb kanda seadust eiranud otsuse tegijatel endil. See, et käsitletavad tööd olid üldiselt vajalikud, ei õigusta nende finantseerimise otsust ilma, et
4 (8)
Tsiviilasi nr 2-13-41134 majandamiskava neid oleks käsitlenud. Juhatusel olid kõik võimalused eelnevalt vastava volituse saamiseks üldkoosolek kokku kutsuda. Ka ei olnud nende tööde tegemine seotud erakorralise olukorraga. Hagejad leiavad, et kuna üldkoosolekul on fikseerimata jäänud eriarvamused ja protokollile lisamata E. V. kirjalikud vastuväited, siis seda tuleb lugeda nii oluliseks rikkumiseks, et see on piisav üldkoosoleku otsuse tühistamiseks. Kostja hinnangul on oluliseks antud küsimuse käsitlemisel siiski see, et viidatud eriarvamused koosolekul esitati ja ühistu liikmed said ise avalikult otsustada nende põhjendatuse üle. Seega, üldkoosoleku otsused on liikmete poolt tehtud selleks piisava informatsiooni alusel ja avaliku arutelu tulemusel ning nende tühistamiseks puudub alus. Hagejad on põhjendanud oma tegevust ka korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg 6 p 7 sätestatud kohustuse täitmisena, energiaauditi ja energiamärgise tellimisena. Jällegi, selliselt oma kohustuse täitmine ei ole kooskõlas ühistu 2012.a ja 2013.a majandamise kavadega ning üldistest korteriühistu juhatuse kohustustest ei saa tuletada õigust täita seda kohustust suvalisel viisil. Ka konkureerivaid hinnapakkumisi juhatuse poolt ei võetud ja vahendeid nendeks töödeks ei olnud majandamiskavades ette nähtud. Puudub alus ka väitel, nagu rikuks üldkoosoleku otsus võlausaldaja OÜ Varpo Grupp huve – vastupidi, kui üldkoosoleku otsust täidetakse, siis saavad ju võlausaldaja kõik nõuded täidetud. Küsimuse, mis puudutab OÜ-le Varpo Grupp arve tasumist, on hagejad alusetult sidunud KÜ Xxxxxxx majandusaasta aruande kinnitamisega. Majandusaasta aruande kinnitamine (mille üheks osaks on raamatupidamise aruanne), ei tähenda veel kuidagi otseselt kulutuste tegemise põhjendatust, vaid ainult seda, et need kulutused on reaalselt tehtud. Küsimus kulutuste põhjendatusest on iseseisev küsimus ja üldkoosoleku päevakorras, punktis 4, on seda selliselt ka käsitletud ning otsus langetatud. Kostja palub eelneva põhjal jätta hagi rahuldamata. Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Korteriühistuseadus (KÜS) ei reguleeri detailselt üldkoosoleku läbiviimise ja seal otsuste vastuvõtmise korda, mistõttu tuleb KÜS § 1 lg 2 alusel rakendada mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätteid ja ühistu põhikirja (vastavad viited allpool). KÜS § 13 lg 3 alusel on korteriühistu liikmel õigus üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates ning nimetatud sätte alusel ongi hageja kohtusse pöördunud. Viidatud sättega ühildub MTÜS § 24 lg 1, mis annab alusel ühistu vastu esitatud hagi alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse kolme kuu jooksul. Kohus peab siinkohal õigeks rõhutada, et üldjuhul ei hinda kohus otsuste sisulist põhjendatust, v.a juhul, kui tuginetakse selle tühisusele MTÜS § 241 sätete alusel nt otsuse vastuolu tõttu heade kommetega. Sellele ei ole ka hagejad käesolevas hagis viidanud. Viidatud ei ole ka protseduurireeglite – koosoleku kokkukutsumise korra, otsuste häälteenamusega vastuvõtmine – rikkumisele, mistõttu kohus neid küsimusi ei käsitle.
5 (8)
Tsiviilasi nr 2-13-41134 MTÜS § 18 lg 1 järgi on mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks selle liikmete üldkoosolek. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides mittetulundusühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või mittetulundusühingu muu organi pädevusse. Üldkoosoleku pädevust täpsustab ka MTÜS § 19 lg 1 loetelu, mille kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse 1) põhikirja muutmine; 2) juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine; 3) volinike valimine ja tagasikutsumine; 4) juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine; 5) majandusaasta aruande kinnitamine; 6) mittetulundusühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine; 7) muude põhikirjaga ettenähtud organite liikmete valimine, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti; 8) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse. Käesolevas asjas oluliste seadusesätetena toob kohus veel esile MTÜS § 21 lg 6, mis ütleb: Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused. Järgnevalt käsitleb kohus hagejate nõudeid kahe 18.06.2013 üldkoosoleku otsuse tühistamise (MTÜS mõttes kehtetuks tunnistamise) osas eraldi. Nõue p 3 kehtetuks tunnistamiseks. MTÜS § 34 lg 1 järgi teostab üldkoosolek järelevalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt ei või revidendiks või audiitoriks olla mittetulundusühingu juhatuse liige ega raamatupidaja. Samasisulised on ka ühistu põhikirja punkt 7.1. Põhikirja p 7.2. sätestab, et revident viib majandusaasta lõppedes läbi ühistu raamatupidamise ja majandustegevuse revisjoni, koostab selle kohta aruande, mille esitab korralisele üldkoosolekule kinnitamiseks. MTÜS ei pea aruande kinnitamist vajalikuks, § 34 lg 3 järgi esitatakse aruanne revisjoni tulemuste kohta üldkoosolekule. Puudub vaidlus selles, et 26.03.2013 üldkoosolekul (tl 11-14) otsustati kinnitada kostja revisjonikomisjon kolmeliikmelisena, mis vaatamata sellele, et seadus ja põhikiri kasutavad ainsuse vormi, ei ole kohtu hinnangul seaduse mõttega vastuolus. Antud asjas on esitatud koosoleku helisalvestiselt selgelt tuvastatavad järgmised asjaolud: -
E. V. esitas päevakorra kinnitamise punkti juures oma vastuväidete punktide 1.1. –
-
Koosoleku p 3 all toimunud arutelust ei ole võimalik mõista, kes on koosolekule esitatud revisjoniakti (tl 15-18) koostanud. Aktil endal ei ole allkirja ja koosolekul
6 (8)
Tsiviilasi nr 2-13-41134 juhitakse tähelepanu asjaolule, et akti p 1 sõnastuse kohaselt on audiitorile küsimusi esitanud ka juhatuse liige S. A.. Kohus nõustub koosoleku helisalvestisel tundmatu isiku poolt väidetuga, et revisjoniakti koostamisel ei saa küsimuste esitajaks olla juhatuse liige. See on vastuolus ülalviidatud põhikirja ja seaduse sätetega; -
Pärast pikka arutelu (mis protokollis ei kajastu) võeti koosolekul (salvestuse 23. minutil) hääletuse teel vastu otsus võtta revisjoniakt teatavaks, kusjuures kohtu arusaamisel tegi hääletusettepaneku selliseks otsuseks S. A. ise. Protokollis märgitud ja põhikirja p 7.2. mõtte kohast revisjoniaruande kinnitamist ei toimunud.
Arvestades eelnevat asub kohus seisukohale, et vaidlusaluse päevakorrapunkti all protokollitud otsus tuleb tunnistada kehtetuks ja hagi selles osas rahuldada. Ainuüksi E. V. kirjalike vastuväidete protokolli juurde võtmata jätmine või ebaselgus revisjoniakti koostajate osas ei oleks selliseks aluseks, kuid ilmselgelt on protokolli kantud otsus, mida tegelikult koosolekul vastu ei võetud. Selles mõttes on tegemist MTÜS § 21 lg 6 sellise rikkumisega, mis on otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks. Kohus peab vajalikuks lisada, et ei seadus ega ühistu põhikiri ei sätesta, mida teha olukorras, kui keegi peab vajalikuks päevakorrast mõne punkti väljaarvamist. Sellisel juhul tulnuks E. V. esitatud vastulaused lisada protokollile MTÜS § 21 lg 6 viimase lause alusel, seda enam, et neid peeti asjakohaseks just konkreetse päevakorrapunkti juures, mitte ei tõlgendatud seda päevakorra muutmisena. Põhikirja p 6.4.4. kohustab kolm päeva enne koosoleku toimumist esitama vaid täiendavate punktide päevakorda võtmise ettepanekud, milleks E. V. vastulaused aga ei ole. Samuti on kohane lisada, et kui üldkoosolek on valinud revidendi või revisjonikomisjoni, peaks olema selgelt tuvastatav vastava(te) isiku(te) seisukoht kas oma kinnituse näol koosolekul või allkirja näol revisjoniaktis. Kohus nõustub kostjaga, et kahtlemata on oluline revisjoniakti sisu läbiarutamine ja eelnev tutvustamine, kuid see ei tähenda, et akti koostanud isikut ei saaks tuvastada. Nõue p 4 kehtetuks tunnistamiseks. Selle nõude rahuldamiseks puudub kohtu hinnangul alus. Esitatud koosoleku helisalvestiselt on tuvastatav, et nimetatud päevakorrapunkti arutelu toimus ligemale 10 minutit (alates 25. minutist), asjaosalised said oma seisukohad välja öelda ja põhjendada ning koosolekul osalenud võtsid otsuse vastu häälteenamusega. Kohus selgitab, et sisuliselt oli tegemist üldkoosoleku seisukohavõtuga kõnealustes küsimustes, õiguslikku tagajärge vastuvõetud otsusest ei tulene. Nagu kohus juba ülalpool selgitas, ei sekku kohus sellise otsuse sisulisse põhjendatusse, selles mõttes ei ole asjakohased ka hagejate esitatud vastavad tõendid varasemate üldkoosolekute protokollide ja uuringute-auditite näol. Korteriühistu üldkoosoleku otsus, millega isegi otsustatakse kelleltki summa väljanõudmine või ühistu eest kohustuste täitmine (OÜ-ga Varpo Grupp on esitatud asjaoludel lepingud sõlminud mitte füüsilised isikud – hagejad, E. V. ja P. P. – vaid kostja), ei ole täitedokument täitemenetluse seadustiku mõttes. Selline otsus vastab MTÜS § 19 lg 1 p 8 tunnustele, kuivõrd selle tegemine ei ole sätestatud ei seaduses ega ühistu põhikirjas (mis paljuski seadust tsiteerib), kuid ta ei ole seaduse ega põhikirjaga ka vastuolus. Otsuse alusel saaks/võiks juhatus alustada kohtumenetlust vastavate summade tagasinõudmiseks või palgata juristi/advokaadi asjaajamiseks, kuid täitmiseks on selline otsus selles nimetatud isikutele ikkagi vabatahtlik. Nõude sisuline põhjendatus lahendataks võimalikus kohtumenetluses ja seega ei riku vastuvõetud otsus ka hagejate õigusi ega ole vastuolus heade kommetega. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt. Kuna hagejad esitasid nõude kahe üldkoosoleku otsuse tühistamiseks/kehtetuks tunnistamiseks ning kohus pidas põhjendatuks neist üht, on õiglane, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.
7 (8)
Tsiviilasi nr 2-13-41134
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.