2-14-8265/15 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

XXXOÜ esitas 21.02.2014 pankrotiavalduse. Võlgniku tegevusalaks oli mänguasjade näituste läbiviimine. Võlgnikul on kohustusi 15 020,87 euro ulatuses, vara puudub. Maksejõuetuse põhjuseks on näituste väike külastatavus. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ja palub välja kuulutada pankrot. 03.03.2014 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul on vara 2 171 euro ulatuses ja kohustusi on 15 283,32 euro ulatuses. Halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu, püsiv maksejõuetus kujunes välja 2013. Tagasivõitmise võimalus võib esineda. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 816 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning hüvitis tehtud kulutuste katteks 138,74 eurot. Ajutine haldur palub tasu ja kulutused hüvitada võlgniku vara arvelt. 25.03.2014 toimunud kohtuistungil jäi haldur oma aruande juurde, selgitas, et maksejõuetus tekkis 2013.a lõpus ning vara tagasivõitmise võimalused puuduvad. Ajutine haldur palus dokumentide hoidjaks määrata XXX. Võlgnik jäi pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruandega. 26.03.2014 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 3 300 eurot ning avaldas 26.03.2014 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 2 171 euro ulatuses ja kohustusi vähemalt 15 283,32 euro ulatuses. Haldur on tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad reaalsed vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, kuivõrd ajutine haldur ei ole tuvastanud rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnustega teo olemasolu. Maksejõuetuse tekkimise ajaks peab kohus kooskõlas halduri seisukohaga 2013.a lõppu. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste