lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-28092/40

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 17.04.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-28092/40
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.04.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3103
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Ingrid Kullerkann

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

17.04.2014 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-28092

Hagi ese

XXXhagi XXXvastu põhivõla ja viiviste nõudes

Tsiviilasja hind

80 645,67 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XXX isikukood: XXX aadress: XXX Hageja esindaja: vandeadvokaat Hetti Lump Advokaadibüroo Aivar Pilv aadress: Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn tel: 6191630; faks: 6404653 e-post: [email protected] Kostja: XXX isikukood: XXX XXX e-post: XXX

Viimase kohtuistungi aeg

24.03.2014

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada XXXhagi XXXvastu osaliselt.
2.Välja mõista XXX XXX kasuks: 2.1 lepingust 21 tulenev põhivõlgnevus summas 25 365,91 eurot; 2.2 põhivõlgnevuse summalt 25 365,91 eurot viivis hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni 1822,00 eurot ning viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 18.04.2014 kuni põhivõla tasumiseni; 2.3 laenulepingust tulenev põhivõlgnevus summas 6 391,16 eurot; 2.4 põhivõlgnevuse summalt 6 391,16 eurot viivis hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni

459,07 eurot ning viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 18.04.2014 kuni põhivõla tasumiseni.

3.Jätta XXX lepingust 21 tulenev viivise nõue summas 12 003,92 eurot rahuldamata.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Jätta XXX laenulepingust tulenev intressi nõue summas 10 225,86 eurot rahuldamata.
5.Jätta XXX laenulepingust tulenev viivise nõue summas 15,32 eurot rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta 41% ulatuses kostja kanda ja 59% ulatuses hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja nõue ja poolte seisukohad 1.1 Hageja nõuded Hageja XXX esitas 04.06.2013 kostja XXX vastu hagi alljärgnevate nõuetega: 1.1.1 mõista XXX XXX kasuks välja lepingust 21 tulenev põhivõlgnevus summas 47 933,75 eurot; 1.1.2 mõista XXX XXX kasuks välja lepingust 21 tulenev viivis summas 12 003,92 eurot kuni hagiavalduse esitamiseni ja ning alates hagiavalduse esitamisest TsMS § 367 alusel kuni põhinõude rahuldamiseni seaduses sätestatud määras; 1.1.3 mõista XXX XXX kasuks välja laenulepingust tulenev põhivõlgnevus summas 6 391,16 eurot ning intressid summas 10 225,86 eurot; 1.1.4 mõista XXX XXX kasuks välja laenulepingust tulenev viivis summas 15,32 eurot kuni hagiavalduse esitamiseni ja ning alates hagiavalduse esitamisest TsMS § 367 alusel kuni põhinõude rahuldamiseni seaduses sätestatud määras.

1.2

Hageja nõude aluseks olevad asjaolud ja esitatud tõendid 1.2.1 16. oktoobril 2006. a sõlmisid hageja ja kostja lepingu nr 21 (tl 11). Hageja täitis Lepingu 21 punktis 2.1. nimetatud tingimused, soetades 50% OÜ XXX osasid äriühingu OÜ XXX (milles omab hageja 25% osalust) vahendusel väärtuses 1 500 000 krooni (tl 12-18). 1.2.2 Lepingu 21 punkti 2.2. ja selle käsikirjalise muudatuse kohaselt kohustus XXX tasuma hagejale 350 000 krooni hiljemalt 01. juuniks 2007. a. 1.2.3 Lepingu 21 punktis 2.4. leppisid pooled kokku, et XXX tasub hagejale 450 000 krooni juhul, kui pärast osade (s.o OÜ XXX osade) müüki ei saa hageja osade

1.2.4

1.2.5 1.2.6 1.2.7

ostuhinda ületavat kasumit. Nimetatud lepingupunkti muudeti hiljem osaliselt ning lepiti kokku, et kasumi mittesaamisel on XXX poolt tasumisele kuuluv rahasumma 400 000 krooni.

28.novembril 2012. a müüdi OÜ-le XXX kuulunud kõik OÜ XXX osad AS-ile XXX 50 000 euro suuruse müügihinnaga (tl 19-26). Tulenevalt sellest, et hagejale kuulub 25% OÜ XXX osadest, on ilmne, et hageja ei saanud osade müügist kasumit, mis oleks ületanud XXX poolt soetatud osade väärtust summas 1 500 000 krooni.
02.oktoobril 2006. a sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 01 (edaspidi Laenuleping), millega hageja laenas XXX 100 000 Eesti krooni (tl 27). Laenulepingu punkti 2.4. kohaselt kohustus XXX tasuma Kliendile intresse 2% laenusummast kuus iga kuu 5-daks kuupäevaks.
04.märtsil 2013. a saatis hageja kostjale nõudekirja ja laenulepingu ülesütlemisteate (tl 28-31). Sama dokumendi saatis hageja ka e-posti teel 02.04.2014 (tl 32)

1.3

Kostja vastus hagile 1.3.1 Kostja taotles kohtult põhivõlgnevuse ja intresside vähendamist. Kostja nõustus, et hagiavalduses toodud lepingud olid sõlmitud hageja ja kostja vahel. 16.10.2006 Lepingu nr 21 punkti 2.2 kohaselt pidi kostja tasuma hagejale 350 000 krooni. Kostja tasus hagejale nimetatud laenulepingu alusel 27.06.2007 summa 206 100 krooni ja 15.08.2007 summa 154 800 krooni, kokku 360 900 krooni (23065,70 eurot) (tl 81). 1.3.2 Vastavalt 08.11.2007 laenulepingule nr 01 tasus kostja hagejale järgnevalt: 31.10.2006 summas 3500 EEK 27.12.2006 summas 3631,25 EEK 05.01.2007 summas 2000 EEK 07.02.2007 summas 2000 EEK 05.04.2007 summas 2000 EEK 08.05.2007 summas 82000 EEK 27.06.2007 summas 20750 EEK 12.12.2007 summas 3000 EEK 14.01.2008 summas 3000 EEK 21.02.2008 summas 3000 EEK 13.03.2008 summas 3000 EEK 20.04.2008 summas 3000 EEK 21.06.2008 summas 6000 EEK 16.07.2008 summas 3000 EEK 14.08.2008 summas 3000 EEK Kokku: 142881,25 EEK (9131,80 EUR) Tõendina oli esitatud panga tõend (tl 81-82). 1.4 Hageja 19.07.2013 seisukoht kostja vastusele 1.4.1 Hageja ei nõustu kostjaga, et kostja on hagejale Lepingu 21 ja Laenulepingu alusel raha tasunud. Kõik kostja poolt välja toodud maksed on tehtud muude pooltevaheliste lepingute alusel. Esiteks kostja poolt esitatud pangaväljavõttest nähtub, et kostja on teinud kõik maksed selgitusega „vastavalt lepingule“. Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud, et tegemist on just Lepingu 21 ja Laenulepingu alusel tehtud maksetega. 1.4.2 Vaidlusalused kaks lepingut ei olnud ainsad, mis pooled omavahel sõlmisid. Poolte vahel oli ka muid laenusuhteid ning tehinguid. Hageja väiteid tõendab ka

1.4.3

1.4.4

1.4.5

asjaolu, et kostja tõendina esitatud pangakontost nähtub, et hageja on teinud talle 02.10.2006. a ülekande summas 200 000 krooni, samal kuupäeval sõlmitud Laenulepingu alusel on kostjale laenatud üksnes 100 000 krooni. Kostja väitel on ta maksnud hagejale Lepingu 21 alusel 360 900 krooni. Lepingu kohaselt pidi kostja maksma hagejale aga 350 000 krooni. Kostja ei ole antud juhul selgitanud, miks ta maksis hagejale 10 900 krooni võrra rohkem, kui oleks pidanud. Pooled ei olnud ka kokku leppinud, et XXXpeaks tasuma eeltoodud rahasumma pealt intresse. Seoses kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttega soovib hageja täiendavalt selgitada, et XXXpoolt hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX tehtud maksed nr 9-16 on intressimaksed, mida kostja tasus MTÜ-lt XXX (hageja on selle ühingu juhatuse liige) võetud 100 000 krooni suuruse lühiajalise laenu eest (eeltoodut soovib hageja muuhulgas tõendada tunnistaja ütlustega). Seejuures märgib hageja, et kostja andis korduvalt lubadusi ka selle laenu tagasimaksmiseks, kuid ka see võlgnevus on seniajani tasumata. Ülejäänud maksed on tehtud aga ühe teise pooltevahelise lepingu, mitte Laenulepingu alusel. Kostja ei ole vaielnud vastu hageja Lepingust 21 tulenevale nõudele summas 400 000 krooni. Seetõttu võib eeldada, et kostja nõustub hageja nõudega nimetatud ulatuses.

1.5.Kostja vastus hageja seisukohale Kostja selgituste kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud kolm lepingut: 1.5.1 02.10.2006 summas 200 000 krooni, mis on tasutud 04.12.2006 summas 168 000 krooni panga ülekandega (tl 94) ja ülejäänud 32 000 krooni oli tasutud sularahas. Nimetatud leping oli lõpetatud, mida näitab ka asjaolu, et hagejal ei ole pretensioone antud laenusumma osas. 1.5.2 02.10.2006 summas 100 000 krooni, mis on siiani tasumata, kuid on tasutud intressid. Laenuandmisel hageja mainis, et see raha on MTÜ XXX e oma. Miks see laen sai vormistatud tema isiklikule nimele mina seda öelda ei oska. Hageja soovis 2012 aastal selle laenuraha ümber vormistada MTÜ nimele, kuid kostja ei nõustunud. 1.5.3 16.10.2006 Leping 21 mille järgi 360 900 krooni s.h 10 900 krooni advokaadikulud on tasutud. See summa on tasutud nimelt selle lepingu raames, vastavalt lepingus kokkulepitud perioodil. Lepingu 21 p 2.4 järgi on tasumata summa 400 000 krooni. Seoses sellega et isiklik majanduslik olukord on muutunud palub kostja vähendada tasumata summa või isegi annulleerida. Kostja selgitab, et kinnisvara turu olukord on muutunud ja igal juhul kasumit ei oleks pooled saanud. Toimus ettearvamatu maailma kriisi olukord. Kostja palub kohtul seda arvestada. 1.6 Hageja 26.08.2013 täiendav seisukoht 1.6.1 13. augustil 2013. a esitas kostja kohtule täiendava seisukoha. Kokkuvõtvalt asus kostja seisukohale, et ta tunnistab (i) Lepingust 21 tulenevat nõuet osaliselt summas 400 000 krooni (s.o 25 564,66 eurot) ning (ii) Laenulepingust tulenevat põhinõuet summas 100 000 krooni (s.o 6391,16 eurot). Samas märkis kostja, et ta ei tunnista Lepingust 21 tulenevat nõuet summas 350 000 krooni (s.o 22 369,08 eurot) ega Laenulepingust tulenevat intressinõuet. Seega on kostja võtnud omaks, et ta võlgneb hagejale 500 000 (s.o 31 955,82 eurot). Nimetatud ulatuses kuulub hagi igal juhul rahuldamisele.
2.Kohtuotsuse põhjendused Kohus lahendas asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt sisuliselt kostja osavõtuta. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. 2.1 Hageja ja kostja vahel sõlmiti 16.10.2006 leping nr 21, mille osasid punkte muudeti 02.11.2006. a. Lepingus nimetatakse XXXomanikuks ja XXX osanikuks. Lepingu p 2.1. kohaselt XX Xostis 25% lepingus nimetamata firma aktsiaid 1 500 000 krooni väärtuses. Lepingu p 2.2. kohaselt XXX pidi maksma omanikule 350 000 krooni 1. juuniks 2007. a. Lepingu p 2.3. kohaselt kui kogu omaniku osa läheb müüki ja sellest tuleb kasum mis ületab ostuhinda, siis kuulub kasumist 35% osanikule. Lepingu p 2.4. kohaselt, juhul kui kasumit peale müüki ei tule, siis osanik peab maksma omanikule veel 400 000 krooni. Hageja nõuab nimetatud lepingu alusel kostjalt 22 369,08 euro (350 000 krooni) tasumist, millise kohustuse kostja vastavalt lepingule pidi täitma 1. juuniks 2007. a. Lisaks nõuab hageja nimetatud lepingu p 2.4 alusel 25 564,67 euro (400 000 krooni) tasumist. Kostja märgib oma 03.07.2013 vastuses, et ta on lepingu 21 punkti 2.2 järgi 1.06.2007. a täitmisele kuuluva kohustuse täitnud makstes 27.06.2007 hagejale summa 206 100 krooni ja 15.08.2007 summa 154 800 krooni. Eeltoodut on kostja ka panga tõendiga (tl 81) tõendanud. Hageja ei nõustu, et makse on toimunud lepingu nr 21 täitmiseks ja juhib tähelepanu, et tasutud on 10 900 krooni rohkem. Kostja selgitab, et tegemist on advokaadikulude hüvitamisega. Ülejäänud kohustuse osas märgib kostja 13.08.2013 vastuses, et lepingu 21 p 2.4 järgi on hagejale tasumata 400 000 krooni. Kohtuistungil vande all üle kuulatud hageja sõnul on tema ja kostja vahel aastate jooksul sõlmitud mitmeid lepinguid. Lepingu nr 21 alusel ostis hageja enda sõnul 25% OÜ-st XXX. Selle eest maksis ta 1 500 000 krooni XXX ja tema äripartneritele. XXX oli see, kes tehingu ette valmistas. Tegemist oli ostmisega läbi XXX, milline omas XXXosalust. Tegemist oli äritehinguga ning kasumi pidi ta jagama XXX 70% ja 30%. Hageja sõnul täitis ta lepingu nr 21 selliselt, et soetas 50% OÜ XXX osasid OÜ XXX (milles hageja omab 25% osalust) vahendusel väärtuses 1 500 000 krooni. Kuigi lepingu teksti tehti käsikirjalisi parandusi, ei märgitud sinna, millise äriühingu aktsiaid tuli omandada. Hagiavaldusele lisatud äriregistri teabesüsteemi väljatrüki kohaselt on XXX OÜ osanikuks alates 09.10.2006 XXX , kuigi leping nr 21 sõlmiti 16.10.2006. a. Hageja sõnul toimus lepingu täitmine selliselt, et hageja võttis pangast välja sularaha ja andis selle XXX . Lisaks hageja ütlustele ja äriregistri teabesüsteemi väljatrükile nõude tõendamiseks täiendavaid tõendeid esitada ei soovitud. Lepingu tekst ei kinnita hageja väiteid, et ostetav ettevõte (lepingu p 2.1.) ja müüdav ettevõte (lepingu p. 2.3. ja 2.4) oleksid erinevad. Hageja poolt esitatud tõendid nõuet ei tõenda.

TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kohtule 13.08.2013 saadetud kirjalikus vastuses võttis kostja omaks asjaolu, et ta võlgneb lepingu nr 21 järgi hagejale 400 000 krooni. Seega võlgneb kostja lepingust nr 21 tulenevalt hagejale 25 564,66 eurot (400 000 krooni). Kostja on panga tõendiga tõendanud, et on lepingust nr 21 tuleneva nõude summas 350 000 krooni (22 369,08 eurot) tasunud hagejale täies ulatuses: 27.06.2007 summa 206 100 krooni ja 15.08.2007 summa 154 800 krooni, kokku 360 900 krooni. Asjaolu, et täitmine oleks toimunud mõne teise pooltevahelise lepingu täitmiseks, asjas tõendamist ei leidnud. 2.2 Samuti on hageja esitanud kostja vastu laenulepingust tuleneva nõude. Hageja väidetel sõlmiti tema ja kostja vahel 02.10.2006 laenuleping nr 01, millega hageja laenas XXX 100 000 krooni. Nimetatud lepingu p 2.3 kohaselt lepingusumma oli allkirjastamise ajaks üle antud laenajale. Kostja väidab oma 13.07.2013 hagivastuses ja 13.08.2013 vastuses hageja seisukohtadele, et kostja on perioodil 31.10.2006 kuni 18.08.2008. a osaliselt täitnud oma kohustusi kõikide lepingute osas s.h laenulepingust tulenevate intresside osas. Intresside tasumist on kostja tõendanud pangakonto väljavõttega. Nimetatud dokumendist ei nähtu, milliste kohustuste katteks on kostja summasid tasunud. Hageja väitis kohtuistungil, et vaidlusaluse laenulepingu alusel on kostja teostanud mõne kuu osas intressi tagasimaksed, summas 3000 krooni kuus. Asjaolu, et faktiliselt on kostja intressimakseid osaliselt tasunud, hageja oma nõude arvestuses ei kajasta. Hageja väidete kohaselt oli poolte vahel sõlmitud ka muid lepinguid, kuid ta ei suuda nimetada ühegi lepingu täpseid andmeid (kuupäeva, summat, tagastamise aega). Hagivastuses on kostja märkinud laenulepingu kuupäevaks 08.11.2007. a. Kohus hindab märgitud kuupäeva kostjapoolseks kirjaveaks ja loeb laenulepingu õigeks kuupäevaks 02.10.2006, mida põhjendab järgnevaga: 1) kostja on 02.10.2006 laenulepingu nõude täitmisele esitanud vastuväite, 2) 13.08.2013 kostja vastuses oli laenulepingu kuupäevaks märgitud 02.10.2006 ning 3) tagasimaksed algasid juba 31.10.2006. a. Asjas leidis tunnistaja Marge Tali ütlustega tõendamist 2007. a laenulepingu sõlmimine kostja ja MTÜ XXX vahel. Marge Tali ütluste kohaselt võttis XXX2007. a lõpus MTÜ-lt XXX laenu summas 100 000 krooni. Hageja enda sõnul nimetatud laenu tagasimakseid ja intressimakseid ei ole tema arvele tehtud. Nii hageja kui ka kostja olid sellel ajal eelviidatud koguduse pastorid. Kostja on tunnistanud, et laen summas 100 000 krooni on tasumata. Täiendavaid asjaolusid ei ole võimalik välja selgitada, kuivõrd kostja kohtu kirjalikult esitatud küsimustele ei vasta ja on sisuliselt keeldunud menetluses osalemisest. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaoludest ja taotlustest, lähtudes nõudest. Kuivõrd TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole poolt omaks võetud faktiline asjaolu tõendamist ei vaja, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 6391,16 eurot (100 000 krooni). 2.3 Laenulepingu punkt 2.4. alusel nõuab hageja kostjalt hageja kasuks intresside väljamõistmist kokku 80 kuu eest. 2% rahasummalt 100 000 krooni s.o 2 000 krooni ehk kokku laenuintresse summas 80 x 2 000 = 160 000 krooni ehk 10 225,86 eurot. Kostja rahaülekanded hagejale on toimunud selgitusega „vastavalt lepingule“. Pooled ei ole VÕS § 88 lg 1-5 sätestatud korras määranud, millise kohustuse täitmiseks täitmine toimus. Väljavõttes kajastuvad summad 3500 krooni, 2000 krooni, 3000 krooni, 6000 krooni vastavad või on ligilähedased 100 000 kroonilt arvestatud intressi 2% kuus summaarsele väärtusele

2000 krooni. Panga tõendist nähtuvalt on kostja teinud hagejale ülekandeid kuni 14.08.2008. Perioodil 31.10.2006-14.08.2008 (s.o 23 kuud) on laenulepingu alusel muutunud august 2008 seisuga sissenõutavaks intressid summas 46 000 krooni (2939,94 eurot). Asjaolu, et kostjal oleks olnud hageja suhtes varem sissenõutavaks muutunud kohustusi, asjas tõendamist ei leidnud. Seega tuleb nimetatud perioodil tehtud maksed summas 2939,94 eurot lugeda laenulepingu kohasteks intressi makseteks. Eeltoodust johtuvalt on hagejal õigus saada intresse perioodi september 2008 – mai 2013 (s.o 57 kuud) eest summas 114 000 krooni (7285,93 eurot). 2.4 Hageja palub välja mõista XXX XXX kasuks lepingust 21 tulenev viivis summas 12003,92 eurot kuni hagiavalduse esitamiseni. Viivis on arvestatud põhinõude summalt 22 369,08 eurot (350 000 krooni). Kuivõrd kohus jättis põhinõude summas 22 369,08 eurot (350 000 krooni) rahuldamata, siis jätab välja mõistmata ka viivise summas 12 003,92 eurot. Samuti palub hageja välja mõista XXX XXX kasuks laenulepingust tuleneva viivise summas 15,32 eurot kuni hagiavalduse esitamiseni. Arvestades eeltoodut ja lähtudes VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud viivisemäärast, tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis 6391,16 eurolt (100 000 krooni) alates 24.04.2013 kuni 04.06.2013 (hagi esitamiseni) kokku 15,32 eurot. 2.5 Hageja avaldas kohtuistungil, et on kohtumenetluse ajal kostjalt saanud 7500,00 eurot seoses asjaoluga, et hageja andis nõusoleku kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks. Kuivõrd kohtulik hüpoteek seati hagis nimetatud nõuete tagamiseks ning hageja kinnitusel tal muud nõuded kostja vastu puuduvad, tuleb vastavalt VÕS § 88 lg 6 p 1, lg 8 ja lg 9 nimetatud summa rahuldamisele minevatest nõuetest maha arvata. VÕS § 88 lg 6 p 1 kohaselt kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks: esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. VÕS § 88 lg 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Eeltoodust johtuvalt kostja poolt hagejale tasutud 7500 eurost loeb kohus, et täitmine on toimunud kõigepealt laenulepingust tulenevate intresside summas 7285,93 euro katteks ning järgmisena laenulepingust tuleneva viivisenõude summas 15,32 euro katteks. Lepingust 21 ja laenulepingust tulenev kohustus muutus esimesena sissenõutavaks leping 21 (28.11.2012) alusel põhikohustus summas 25564,66 eurot. Seega loeb kohus, peale VÕS § 88 lg 8 järgseid mahaarvamisi, osaliselt täidetuks lepingust 21 tuleneva kohustuse summas 198,75 eurot (7500-7285,93-15,32). Eeltoodust johtuvalt rahuldab kohus lepingust 21 tuleneva nõude osaliselt summas 25365,91 euro ulatuses (25564,66-198,75). Kohus jätab rahuldamata hageja laenulepingust tuleneva intressi nõude summas 7285,93 eurot (intresside vähendamise põhjendus p 2.3) ja kuni hagi esitamiseni laenulepingust tulenev viivise nõude summas 15,32 eurot. 2.5 VÕS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kostjalt tuleb lepingu nr 21 alusel summalt 25 365,91 eurot mõista hageja kasuks välja TsMS § 367 järgi viivis alates hagi esitamisest 04.06.2013 kuni otsuse tegemiseni 17.04.2014 kokku summas 1822,00 eurot. Samuti tuleb kostjalt laenulepingu alusel summalt 6391,16 eurot mõista hageja kasuks välja § 367 järgi viivis alates hagi esitamisest 04.06.2013 kuni otsuse tegemiseni 17.04.2014 kokku 459,07 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka viivis TsMS § 367 alusel tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 18.04.2014 kuni põhivõla tasumiseni, arvestades esimeses järjekorras tasutuks viivise ja teises põhivõla (VÕS § 88 lg 8). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Eeltoodust johtuvalt jätta menetluskulud 41% ulatuses kostja kanda ja 59% ulatuses hageja kanda.

Ingrid Kullerkann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja