Harju Maakohus
Kohtunik
Ingrid Kullerkann
Otsuse kuulutamise aeg ja koht
17.04.2014 Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-28092
Hagi ese
XXXhagi XXXvastu põhivõla ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
80 645,67 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX isikukood: XXX aadress: XXX Hageja esindaja: vandeadvokaat Hetti Lump Advokaadibüroo Aivar Pilv aadress: Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn tel: 6191630; faks: 6404653 e-post: [email protected] Kostja: XXX isikukood: XXX XXX e-post: XXX
Viimase kohtuistungi aeg
24.03.2014
459,07 eurot ning viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 18.04.2014 kuni põhivõla tasumiseni.
1.2
Hageja nõude aluseks olevad asjaolud ja esitatud tõendid 1.2.1 16. oktoobril 2006. a sõlmisid hageja ja kostja lepingu nr 21 (tl 11). Hageja täitis Lepingu 21 punktis 2.1. nimetatud tingimused, soetades 50% OÜ XXX osasid äriühingu OÜ XXX (milles omab hageja 25% osalust) vahendusel väärtuses 1 500 000 krooni (tl 12-18). 1.2.2 Lepingu 21 punkti 2.2. ja selle käsikirjalise muudatuse kohaselt kohustus XXX tasuma hagejale 350 000 krooni hiljemalt 01. juuniks 2007. a. 1.2.3 Lepingu 21 punktis 2.4. leppisid pooled kokku, et XXX tasub hagejale 450 000 krooni juhul, kui pärast osade (s.o OÜ XXX osade) müüki ei saa hageja osade
1.2.4
1.2.5 1.2.6 1.2.7
ostuhinda ületavat kasumit. Nimetatud lepingupunkti muudeti hiljem osaliselt ning lepiti kokku, et kasumi mittesaamisel on XXX poolt tasumisele kuuluv rahasumma 400 000 krooni.
1.3
Kostja vastus hagile 1.3.1 Kostja taotles kohtult põhivõlgnevuse ja intresside vähendamist. Kostja nõustus, et hagiavalduses toodud lepingud olid sõlmitud hageja ja kostja vahel. 16.10.2006 Lepingu nr 21 punkti 2.2 kohaselt pidi kostja tasuma hagejale 350 000 krooni. Kostja tasus hagejale nimetatud laenulepingu alusel 27.06.2007 summa 206 100 krooni ja 15.08.2007 summa 154 800 krooni, kokku 360 900 krooni (23065,70 eurot) (tl 81). 1.3.2 Vastavalt 08.11.2007 laenulepingule nr 01 tasus kostja hagejale järgnevalt: 31.10.2006 summas 3500 EEK 27.12.2006 summas 3631,25 EEK 05.01.2007 summas 2000 EEK 07.02.2007 summas 2000 EEK 05.04.2007 summas 2000 EEK 08.05.2007 summas 82000 EEK 27.06.2007 summas 20750 EEK 12.12.2007 summas 3000 EEK 14.01.2008 summas 3000 EEK 21.02.2008 summas 3000 EEK 13.03.2008 summas 3000 EEK 20.04.2008 summas 3000 EEK 21.06.2008 summas 6000 EEK 16.07.2008 summas 3000 EEK 14.08.2008 summas 3000 EEK Kokku: 142881,25 EEK (9131,80 EUR) Tõendina oli esitatud panga tõend (tl 81-82). 1.4 Hageja 19.07.2013 seisukoht kostja vastusele 1.4.1 Hageja ei nõustu kostjaga, et kostja on hagejale Lepingu 21 ja Laenulepingu alusel raha tasunud. Kõik kostja poolt välja toodud maksed on tehtud muude pooltevaheliste lepingute alusel. Esiteks kostja poolt esitatud pangaväljavõttest nähtub, et kostja on teinud kõik maksed selgitusega „vastavalt lepingule“. Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud, et tegemist on just Lepingu 21 ja Laenulepingu alusel tehtud maksetega. 1.4.2 Vaidlusalused kaks lepingut ei olnud ainsad, mis pooled omavahel sõlmisid. Poolte vahel oli ka muid laenusuhteid ning tehinguid. Hageja väiteid tõendab ka
1.4.3
1.4.4
1.4.5
asjaolu, et kostja tõendina esitatud pangakontost nähtub, et hageja on teinud talle 02.10.2006. a ülekande summas 200 000 krooni, samal kuupäeval sõlmitud Laenulepingu alusel on kostjale laenatud üksnes 100 000 krooni. Kostja väitel on ta maksnud hagejale Lepingu 21 alusel 360 900 krooni. Lepingu kohaselt pidi kostja maksma hagejale aga 350 000 krooni. Kostja ei ole antud juhul selgitanud, miks ta maksis hagejale 10 900 krooni võrra rohkem, kui oleks pidanud. Pooled ei olnud ka kokku leppinud, et XXXpeaks tasuma eeltoodud rahasumma pealt intresse. Seoses kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttega soovib hageja täiendavalt selgitada, et XXXpoolt hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX tehtud maksed nr 9-16 on intressimaksed, mida kostja tasus MTÜ-lt XXX (hageja on selle ühingu juhatuse liige) võetud 100 000 krooni suuruse lühiajalise laenu eest (eeltoodut soovib hageja muuhulgas tõendada tunnistaja ütlustega). Seejuures märgib hageja, et kostja andis korduvalt lubadusi ka selle laenu tagasimaksmiseks, kuid ka see võlgnevus on seniajani tasumata. Ülejäänud maksed on tehtud aga ühe teise pooltevahelise lepingu, mitte Laenulepingu alusel. Kostja ei ole vaielnud vastu hageja Lepingust 21 tulenevale nõudele summas 400 000 krooni. Seetõttu võib eeldada, et kostja nõustub hageja nõudega nimetatud ulatuses.
TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kohtule 13.08.2013 saadetud kirjalikus vastuses võttis kostja omaks asjaolu, et ta võlgneb lepingu nr 21 järgi hagejale 400 000 krooni. Seega võlgneb kostja lepingust nr 21 tulenevalt hagejale 25 564,66 eurot (400 000 krooni). Kostja on panga tõendiga tõendanud, et on lepingust nr 21 tuleneva nõude summas 350 000 krooni (22 369,08 eurot) tasunud hagejale täies ulatuses: 27.06.2007 summa 206 100 krooni ja 15.08.2007 summa 154 800 krooni, kokku 360 900 krooni. Asjaolu, et täitmine oleks toimunud mõne teise pooltevahelise lepingu täitmiseks, asjas tõendamist ei leidnud. 2.2 Samuti on hageja esitanud kostja vastu laenulepingust tuleneva nõude. Hageja väidetel sõlmiti tema ja kostja vahel 02.10.2006 laenuleping nr 01, millega hageja laenas XXX 100 000 krooni. Nimetatud lepingu p 2.3 kohaselt lepingusumma oli allkirjastamise ajaks üle antud laenajale. Kostja väidab oma 13.07.2013 hagivastuses ja 13.08.2013 vastuses hageja seisukohtadele, et kostja on perioodil 31.10.2006 kuni 18.08.2008. a osaliselt täitnud oma kohustusi kõikide lepingute osas s.h laenulepingust tulenevate intresside osas. Intresside tasumist on kostja tõendanud pangakonto väljavõttega. Nimetatud dokumendist ei nähtu, milliste kohustuste katteks on kostja summasid tasunud. Hageja väitis kohtuistungil, et vaidlusaluse laenulepingu alusel on kostja teostanud mõne kuu osas intressi tagasimaksed, summas 3000 krooni kuus. Asjaolu, et faktiliselt on kostja intressimakseid osaliselt tasunud, hageja oma nõude arvestuses ei kajasta. Hageja väidete kohaselt oli poolte vahel sõlmitud ka muid lepinguid, kuid ta ei suuda nimetada ühegi lepingu täpseid andmeid (kuupäeva, summat, tagastamise aega). Hagivastuses on kostja märkinud laenulepingu kuupäevaks 08.11.2007. a. Kohus hindab märgitud kuupäeva kostjapoolseks kirjaveaks ja loeb laenulepingu õigeks kuupäevaks 02.10.2006, mida põhjendab järgnevaga: 1) kostja on 02.10.2006 laenulepingu nõude täitmisele esitanud vastuväite, 2) 13.08.2013 kostja vastuses oli laenulepingu kuupäevaks märgitud 02.10.2006 ning 3) tagasimaksed algasid juba 31.10.2006. a. Asjas leidis tunnistaja Marge Tali ütlustega tõendamist 2007. a laenulepingu sõlmimine kostja ja MTÜ XXX vahel. Marge Tali ütluste kohaselt võttis XXX2007. a lõpus MTÜ-lt XXX laenu summas 100 000 krooni. Hageja enda sõnul nimetatud laenu tagasimakseid ja intressimakseid ei ole tema arvele tehtud. Nii hageja kui ka kostja olid sellel ajal eelviidatud koguduse pastorid. Kostja on tunnistanud, et laen summas 100 000 krooni on tasumata. Täiendavaid asjaolusid ei ole võimalik välja selgitada, kuivõrd kostja kohtu kirjalikult esitatud küsimustele ei vasta ja on sisuliselt keeldunud menetluses osalemisest. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaoludest ja taotlustest, lähtudes nõudest. Kuivõrd TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole poolt omaks võetud faktiline asjaolu tõendamist ei vaja, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 6391,16 eurot (100 000 krooni). 2.3 Laenulepingu punkt 2.4. alusel nõuab hageja kostjalt hageja kasuks intresside väljamõistmist kokku 80 kuu eest. 2% rahasummalt 100 000 krooni s.o 2 000 krooni ehk kokku laenuintresse summas 80 x 2 000 = 160 000 krooni ehk 10 225,86 eurot. Kostja rahaülekanded hagejale on toimunud selgitusega „vastavalt lepingule“. Pooled ei ole VÕS § 88 lg 1-5 sätestatud korras määranud, millise kohustuse täitmiseks täitmine toimus. Väljavõttes kajastuvad summad 3500 krooni, 2000 krooni, 3000 krooni, 6000 krooni vastavad või on ligilähedased 100 000 kroonilt arvestatud intressi 2% kuus summaarsele väärtusele
2000 krooni. Panga tõendist nähtuvalt on kostja teinud hagejale ülekandeid kuni 14.08.2008. Perioodil 31.10.2006-14.08.2008 (s.o 23 kuud) on laenulepingu alusel muutunud august 2008 seisuga sissenõutavaks intressid summas 46 000 krooni (2939,94 eurot). Asjaolu, et kostjal oleks olnud hageja suhtes varem sissenõutavaks muutunud kohustusi, asjas tõendamist ei leidnud. Seega tuleb nimetatud perioodil tehtud maksed summas 2939,94 eurot lugeda laenulepingu kohasteks intressi makseteks. Eeltoodust johtuvalt on hagejal õigus saada intresse perioodi september 2008 – mai 2013 (s.o 57 kuud) eest summas 114 000 krooni (7285,93 eurot). 2.4 Hageja palub välja mõista XXX XXX kasuks lepingust 21 tulenev viivis summas 12003,92 eurot kuni hagiavalduse esitamiseni. Viivis on arvestatud põhinõude summalt 22 369,08 eurot (350 000 krooni). Kuivõrd kohus jättis põhinõude summas 22 369,08 eurot (350 000 krooni) rahuldamata, siis jätab välja mõistmata ka viivise summas 12 003,92 eurot. Samuti palub hageja välja mõista XXX XXX kasuks laenulepingust tuleneva viivise summas 15,32 eurot kuni hagiavalduse esitamiseni. Arvestades eeltoodut ja lähtudes VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud viivisemäärast, tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis 6391,16 eurolt (100 000 krooni) alates 24.04.2013 kuni 04.06.2013 (hagi esitamiseni) kokku 15,32 eurot. 2.5 Hageja avaldas kohtuistungil, et on kohtumenetluse ajal kostjalt saanud 7500,00 eurot seoses asjaoluga, et hageja andis nõusoleku kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks. Kuivõrd kohtulik hüpoteek seati hagis nimetatud nõuete tagamiseks ning hageja kinnitusel tal muud nõuded kostja vastu puuduvad, tuleb vastavalt VÕS § 88 lg 6 p 1, lg 8 ja lg 9 nimetatud summa rahuldamisele minevatest nõuetest maha arvata. VÕS § 88 lg 6 p 1 kohaselt kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks: esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. VÕS § 88 lg 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Eeltoodust johtuvalt kostja poolt hagejale tasutud 7500 eurost loeb kohus, et täitmine on toimunud kõigepealt laenulepingust tulenevate intresside summas 7285,93 euro katteks ning järgmisena laenulepingust tuleneva viivisenõude summas 15,32 euro katteks. Lepingust 21 ja laenulepingust tulenev kohustus muutus esimesena sissenõutavaks leping 21 (28.11.2012) alusel põhikohustus summas 25564,66 eurot. Seega loeb kohus, peale VÕS § 88 lg 8 järgseid mahaarvamisi, osaliselt täidetuks lepingust 21 tuleneva kohustuse summas 198,75 eurot (7500-7285,93-15,32). Eeltoodust johtuvalt rahuldab kohus lepingust 21 tuleneva nõude osaliselt summas 25365,91 euro ulatuses (25564,66-198,75). Kohus jätab rahuldamata hageja laenulepingust tuleneva intressi nõude summas 7285,93 eurot (intresside vähendamise põhjendus p 2.3) ja kuni hagi esitamiseni laenulepingust tulenev viivise nõude summas 15,32 eurot. 2.5 VÕS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
Kostjalt tuleb lepingu nr 21 alusel summalt 25 365,91 eurot mõista hageja kasuks välja TsMS § 367 järgi viivis alates hagi esitamisest 04.06.2013 kuni otsuse tegemiseni 17.04.2014 kokku summas 1822,00 eurot. Samuti tuleb kostjalt laenulepingu alusel summalt 6391,16 eurot mõista hageja kasuks välja § 367 järgi viivis alates hagi esitamisest 04.06.2013 kuni otsuse tegemiseni 17.04.2014 kokku 459,07 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka viivis TsMS § 367 alusel tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 18.04.2014 kuni põhivõla tasumiseni, arvestades esimeses järjekorras tasutuks viivise ja teises põhivõla (VÕS § 88 lg 8). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Eeltoodust johtuvalt jätta menetluskulud 41% ulatuses kostja kanda ja 59% ulatuses hageja kanda.
Ingrid Kullerkann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.