lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-20054/70

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.04.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-20054/70
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.04.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1368
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2014. a Tartu

Tsiviilasja number

2-13-20054

Tsiviilasi

OÜ AF Võlamenetlus hagi Galina Šemjagina vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 17. veebruari 2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Galina Šemjagina määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (kostja): Galina Šemjagina (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX), esindaja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev Vastustaja (hageja): OÜ AF Võlamenetlus (registrikood: 12290871; asukoht: Tallinn A. Weizenbergi 20), esindaja Uljana Feldman

1.Tühistada Viru Maakohtu 17. veebruari 2014. a määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada kaja ning taastada menetlus tsiviilasjas nr 2-13-20054. Saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks Viru Maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada.

esindajad

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Pärnu Maakohus lõpetas 03.07.2013 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis OÜ AF Võlamenetlus nõude Galina Šemjagina vastu üle Viru Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 16.07.2013 hagiavalduse kostja vastu. Kohus võttis hagi menetlusse. Hagi menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte 26.07.2013 isiklikult allkirja vastu (tl 50). Kohus kohustas kostjat vastama hagiavaldusele 7 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (tl 45). Vastuse esitamise tähtaeg lõppes 02.08.2013. Kostja vastust hagiavaldusele kohtu määratud tähtaja jooksul ei esitanud ega teatanud ka mõjuvast põhjusest vastuse esitamata jätmiseks. Viru Maakohu rahuldas hagi 19.08.2013 kohtuotsusega (tagaseljaotsusega, tl 51-55). Galina Šemjagina esitas 12.09.2013 kaja ja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohus rahuldas 31.10.2013 määrusega taotluse ning andis Galina Šemjaginale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kaja kohaselt on kostjal raske nägemise puue ning tema invaliidsusaste on 90%. Kostja ei saa lugeda esitatud dokumentide sisu. Kostja oli seisukohal, et raske tervislik seisund on mõjuv põhjus, mille tõttu ei saanud ta hagile vastata ning mis on aluseks kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks. Kostja ei valda eesti keelt.

2.Hageja esitas 31.01.2014 kohtule kirjaliku seisukoha kajale, milles leidis, et kaja tuleb jätta rahuldamata. Kostja puue on kestva iseloomuga ning Sotsiaalkindlustusameti poolt on talle määratud töövõimetuse protsent. Kostja oli oma puudest teadlik ning seda ei saa nimetada poole ootamatuks haigestumiseks. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks kostja väidet raske puude kohta.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3.Viru Maakohus jättis 17.02.2014. a määrusega Galina Šemjagina kaja Viru Maakohtu 19.08.2013. a kohtuotsusele (tagaseljaotsus) rahuldamata ja menetluse tsiviilasjas nr 2-13-20054 taastamata. Hagi toimetati kostjale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega ning kaja rahuldamiseks pidi kostja põhistama mõjuva põhjuse olemasolu, mille tõttu kostja ei saanud tähtaegselt hagile vastata. Kostja teatas, et ta ei suutnud õigeaegselt vastata hagile oma haigestumise tõttu ning põhjusel, et ta ei valda eesti keelt (tl 124). Kostja esitas tõendi Sotsiaalkindlustusametist (tl 135), mille kohaselt on kostjale määratud pension, kuna kostjal on töövõimetus 100%. Vastavalt TsMS § 422 lg-le 1 on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Selle sätte sõnastusest tulenevalt ei ole selles antud mõjuvate põhjuste loetelu ammendav. Seega võib kohus asjaolude kohaselt lugeda mõjuvaks ka mõne muu põhjuse, miks hageja kohtuistungile ei saa ilmuda. Kohus leidis, et kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tal oleks esinenud ootamatu haigestumine või muu põhjus, mis oleks takistanud tal hagile tähtaegselt vastamast. Kostja ei ole esitanud kohtule vormikohast tõendit ega ka muid tõendeid, millest selguks, et kostjal esines ootamatu haigus hagile vastamise tähtaja jooksul. Kohus nõustus hageja 31.01.2014 esitatud seisukohaga, et kostja puue on kestva iseloomuga ning Sotsiaalkindlustusameti poolt on talle juba määratud ka töövõimetuse protsent, seega vastav tervise seisund oli kostjal juba esinenud mõnda aega ning ta on jõudnud meditsiinilise komisjoni ja töövõimetuse määramise menetluse läbida. Kostja oli oma puudest teadlik ning seda ei saa käsitleda poole ootamatu haigestumisena. Kaja esitamist põhjendas kostja ka sellega, et ta ei valda eesti keelt. Kohus leidis, et kui kostja ise ei valda eesti keelt, oli tal võimalus ja piisavalt aega endale lepingulise esindaja või tõlgi leidmiseks.

Kohus leidis, et kostja poolt viidatud asjaolu ei saa pidada objektiivse iseloomuga takistuseks, s.o sündmuseks, mille tekkimist ja kulgemist kostja ei saanud ise vahetult mõjutada. Kohus leidis, et kostja ei ole tõendanud ega põhistanud kaja rahuldamise ja menetluse taastamise eelduslikke asjaolusid. Seega puudus kostjal mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks. Samuti ei esine antud juhul TsMS §-s 415 lg 1 p-ides 1-3 loetletud aluseid, mille puhul menetluse taastamiseks ei oleks mõjuv põhjus vajalik. Kostjale anti hagile vastamiseks tähtaeg kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p-iga 2 lihtmenetluses 7 päeva. Kostja ei teatanud kohtule, et ta vajab vastamiseks pikemat tähtaega. Tagaseljaotsuse tegemist keelavaid asjaolusid TsMS § 407 lg 5 alusel kohus ei tuvastanud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Galina Šemjagina esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada kaja ja taastada tsiviilasja menetlus. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt ei ole TsMS § 422 lg-s 1 viidatud mõjuvate põhjuste loetelu lõplik. Kohus võib oma äranägemisel käsitleda mõjuva põhjusena seaduses nimetamata põhjust. Määruskaebuse esitaja raske nägemispuue on kestva iseloomuga, ning see puue takistab objektiivselt aru saada temale laekunud dokumentidest. Määruskaebuse esitajal puuduvad isikud, kes alaliselt elaksid või viibiksid temaga koos ja osutaksid temale abi dokumentide lugemisel.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5.OÜ AF Võlamenetlus vaidles määruskaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohus õigesti jätnud hageja kaja rahuldamata. Kostja on küll viidanud sellele, et tema invaliidsusaste on 90%, kuid ei ole seletanud, miks see takistas teda tähtaegselt hagile vastamast. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks kostja väidet raske puude kohta; 2) oli kostja kohtumenetlusest teadlik alates aprillist 2013, kuna 30.04.2013 esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning kostja esitas sellele vastuväite. Seega oli kostja kohtumenetlusest teadlik ning tal oli aega oma õigusi kaitsta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 17. veebruari 2014. a määrus tuleb tühistada. Asjas tuleb teha uus määrus, millega rahuldada kaja ning taastada menetlus tsiviilasjas nr 2-13-10843 ja saata asi menetluse jätkamiseks Viru Maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada.
7.TsMS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 415 lg 1 teises lauses on sätestatud juhtumid, mil kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust. Praegusel juhul ei esine TsMS § 415 lg 1 teises lauses toodud asjaolusid. Järelikult peab kostja põhistama mõjuva põhjuse olemasolu. Määruskaebuse esitaja on õigesti märkinud, et TsMS § 422 ei sätesta mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu ning kohtul on konkreetseid asjaolusid arvestades õigus hinnata, kas menetlusosalisel oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus.

Ringkonnakohus leiab, et kostja on põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu ja see on piisav kaja rahuldamiseks. TsMS § 422 lg 2 kohaselt esitab menetlusosaline oma haiguse põhistamiseks kohtule tõendi, millise vormi ning selle väljaandmise tingimused ja korra on kehtestanud sotsiaalminister määrusega. Samas ei välista TsMS § 422 lg 3 järgi nõutavas vormis tõendi puudumine või puudulikkus haiguse põhistamist muude tõenditega. Kostja on esitanud Sotsiaalkindlustusameti 25.10.2013. a otsuse (tl 135), millest nähtub, et kostja töövõimekaotus on 100% alates 31.10.2013. a kuni 31.10.2018. a. Püsiva töövõimetuse põhjuseks on üldhaigestumine. Kostja väitel on tal raske nägemise puue, mille tõttu ei saa kostja lugeda dokumentide sisu. Ringkonnakohus leiab, et Sotsiaalkindlustusameti 25.10.2013. a otsusega on põhistatud, et 100%-line töövõimekaotus, mille põhjuseks on üldhaigestumine, võis takistada 7 tööpäeva jooksul hagile vastamast. Arvestades kostja tervislikku seisundit, vaidluse sisu (sh tagaseljaotsusega väljamõistetud kõrvalnõude suurust) ja seda, et maakohus andis kostjale hagiavaldusele vastuse esitamiseks 7 päeva, siis leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on olemas mõjuv põhjus kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks. Tsiviilasi tuleb saata Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks. TsMS § 417 lg 2 kohaselt rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha.

8.Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 169 lg 2 kohaselt jäävad tähtaja ennistamisega, tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud tähtaja ennistamise avalduse esitaja või kaja või menetluse taastamise avaldaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Määrus ei kuulu edasikaebamisele TsMS § 417 lg 4 lause 2 kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja