Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.04.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-4894
Tsiviilasi
Spordiklubi Põhjatäht hagi A N vastu võla ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
324 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.11.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A N apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
01.04.2014
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Spordiklubi Põhjatäht (registrikood 80172637, asukoht Sakala 22-5, Tallinn), esindaja Arvo Junti Kostja A N (N, IK XXXXXXXXX), esindaja Tamara Vologžanina
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 28.11.2013 otsus viiviste väljamõistmise osas ja teha selles osas uus otsus. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata. Sõnastada otsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:
2.Välja mõista A N ’ilt võlgnevus summas 324 (kolmsada kakskümmend neli) eurot ja viivis 86,91 (kaheksakümmend kuus) eurot ja 91 senti Spordiklubi „Põhjatäht“ kasuks.
3.Välja mõista A N ’ilt viivis põhinõudelt alates 17.04.2014 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud ja menetluse käik
1.Kohtule 04.06.2011 esitatud hagis nõudis hageja kostjalt 162 euro väljamõistmist 27.11.2010 arve nr 417 alusel ja 162 euro väljamõistmist 05.01.2011 arve nr 36 alusel. Kokku nõudis hageja kostjalt põhivõla 324 euro ja viiviste 118,72 euro väljamõistmist. Menetluse käigus hageja suurendas viivisenõuet ja palus välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 120,20 eurot ja edasi protsendina 0,2% põhinõudest päevas kuni kohustuse täitmiseni.
2.Pooled sõlmisid 01.09.2010 lepingu õpilase U Na õppimiseks Spordiklubi Põhjatäht uisukoolis. Lepingu kehtivusajaks oli 2010/2011 õppeaasta, mis algas 01.09.2010 ja lõppes 31.05.2011. Lepingu p 3.1.1 kohaselt kohustus kostja tasuma 6 treeningtunni eest nädalas 162 eurot kuus. 01.01.2011 esitas kostja e-kirjaga avalduse U Na väljaarvamiseks klubist alates 01.01.2011. Vastavalt lepingu p-le 5.2 lõpeb leping ennetähtaegselt avalduse esitamisele ülejärgmisest kuust, selle aja eest kuulub tasumisele õppemaks. Kostja ei ole likvideerinud võlgnevust detsembri 2010 ja jaanuari 2011 eest. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. U Na ei käinud seoses raske majandusliku olukorraga iluuisutamise treeningutel alates 01.12.2010. Leping kui tarbijaga sõlmitud ja tüüptingimustega leping on heade kommetega vastuolus, kuna hageja võis lepingu lõpetada ennetähtaegselt ja ilma sanktsioonideta. Kahekuuline etteteatamistähtaeg on tühine kui tarbijat oluliselt kahjustav tingimus. 30.11.2010 palus kostja lepingu peatada. Lepinguga ettenähtud viivisemäär 0,2% päevas on tühine, kuna on ülemäära suur. Esimese astme kohtu otsus
4.Harju Maakohus rahuldas 28.11.2013 otsusega hagi. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja võla 324 eurot, viivise 120,20 eurot ja viivise põhinõudelt alates 04.07.2011 kuni kohustuse täitmiseni määras 0,2% päevas.
5.Pooled ei vaielnud õppelepingu sõlmimise asjaolude üle. Hageja koostas ja väljastas 27.11.2010. a kostjale arve nr 417 – 6452,10 krooni ehk 412,36 eurot, 05.01.2011 arve nr 36 – 331,22 eurot, mis sisaldas detsembri võlgnevust 162 eurot ja jaanuari õppetasu 162 eurot. Kostja tasus 03.01.2011 arvest nr 417 oktoobri ja novembri õppetasu võlgnevuse ning klubi liikmemaksu 244,95 eurot. Kostja vastuväite kohaselt ei olnud tal raske majandusliku olukorra tõttu võimalik arvet tasuda, samuti oli laps detsembris haige. Lapse
haigestumisest kostja hagejat ei teavitanud, küll aga esitas 30.11.2011 hagejale avalduse lepingu peatamiseks. 02.01.2011 esitas kostja hagejale avalduse lepingu lõpetamiseks.
6.Kohus leidis, et pooltevahelise lepingu p 5.2. järgi lõpeb leping ennetähtaegselt avalduse esitamisele ülejärgmisest kuust esindaja vastavasisulise kirjaliku avalduse esitamisega klubi juhatusele. Nimetatud aja eest kuulub õppetasu maksmisele. Kuivõrd pooltevaheline leping ei näinud ette võimalust lepingu peatamiseks, ei saanud arve osalise tasumata jätmisel eeldada, et leping on peatatud. Iseenesest veenev on ka hageja selgitus, et õpilase treeningtunnis mitteosalemine ei saa automaatselt vabastada õppetasu maksmisest, kuivõrd hageja on treeningtunniga seonduvad kulutused kandnud ning oma kohustused lepingu täitmiseks teinud.
7.Kohus leidis, et hageja kui mittetulundusühing ei ole lepingut sõlminud majandus- ja kutsetegevuse raames ning kostja ei ole praegusel juhul tarbija, samuti on kostja lepingu p
5.2.vääralt mõistnud. Lepingu p-st 5.2. ei tulene kohustust teatada lepingu lõpetamise soovist kaks kuud ette, leping lõpeb avalduse esitamisele ülejärgmisest kuust. Kohtu hinnangul ei ole lepingu p 5.2. vastuolus hea usu ja poolt võrdse kohtlemise ja mõistlikkuse põhimõttega. Võrreldes VÕS-s sätestatud tähtaegsete lepingute ülesütlemise regulatsiooniga, on lepingus kokkulepitu kostjale soodsam, kuivõrd kostja ei pea lepingu lõpetamiseks esile tooma ühtki põhjust ega asjaolu.
8.Kohus leidis, et puudub vajadus analüüsida kostja väiteid õpilase haigestumise kohta, kuivõrd tuvastas, et kostja hagejat väidetavast õpilase haigestumisest ei teavitanud ning haigestumise väite esitas alles kohtumenetluses.
9.Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda õppeteenuse eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 324 eurot.
10.Kohus leidis, et hageja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud. Kohus ei nõustunud kostja vastuväitega, et viivise kokkulepe on kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja liigkasuvõtu tunnustel ülemäära suur. Hageja on esitanud nõude tõendamiseks lepingu ja arved, milles p-s 3.8 märgitud viivise määraks on 0,2% tasumata summalt päevas. Pooled on sellist viivise määra mõistlikuks pidanud, mistõttu puudus kohtul alus viivise vähendamiseks. Viivise rakendumine sõltub kohustatud isikust endast, mistõttu ei saa viivisenõuet üksnes selle suuruse pärast ka ebamõistlikuks pidada. Kuna kostja on arve 417 maksmisega hilinenud 201 päeva ja arve nr 36 maksmisega hilinenud 170 päeva, tuleb kooskõlas pooltevahelise lepingu ja VÕS § 94 lg 1 mõista välja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivis hagi esitamiseni 120,20 eurot.
11.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis määraga 0,2% kalendripäevas põhinõudest alates hagi esitamisest, s.o 04.07.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Apellatsioonkaebus
12.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda.
13.Maakohus leidis, et pooltevahelise lepingu p 5.2. järgi lõpeb leping ennetähtaegselt avalduse esitamisele ülejärgmisest kuust esindaja vastavasisulise kirjaliku avalduse esitamisega klubi juhatusele. Nimetatud aja eest kuulub õppetasu maksmisele. Apellant selgitas kohtule, et tema ei valda eesti keelt, õppelepingut pooled üksikasjalikult ei arutatud ja seetõttu ei teadnud kostja, et lepingut ei saa peatada. Kui hageja nõustuks õppelepingu peatamisega, siis lepingut võiks peatada isegi sel juhul, kui õppelepingus selline säte puudub. Nagu võib järeldada hageja selgitustest kohtuistungil, kostja peab tasuma õppemaksu saamata teenuste eest, kuna U Na oli liikmete nimekirjas. Seega hageja
ise ei seosta õppetasu maksmist iluuisutamisteenuse osutamisega vaid lapse liikmelisusega klubis. On ilmne, et hageja ei soovinud õppelepingu peatamist ega lõpetamist, kuna oli huvitatud, et laps oleks klubi nimekirjas, et hageja saaks nõuda õppetasu sõltumata teenuste osutamisest.
14.A M tunnistusest nähtub, et 2010 detsembrikuus hageja ei osutanud õppelepingus ettenähtud iluuisutamise kõrgetasemelist koolitamise teenust, kuna grupp, kus enne detsembrit 2010 käis treeningutel U, oli liidetud väiksemate laste grupiga ning suuremad ja väiksed lapsed, kelle iluuisutamise tase oli erinev, treenisid koos. Sellest tulenevalt on ilmne, et 2010 detsembrikuus U Na ei saaks heatasemelist iluuisutamise alast koolitust. Erineva uisutamise tasemega laste üheaegsel treenimisel orienteerutakse madalama tasemega lastele. Sellest asjaolust tulenevalt kostja leidis, et detsembrikuus hageja ei osutanudki õppelepingus ettenähtud iluuisutamise koolitamise nõuetekohast õppelepingule vastavat teenust. Maakohus jättis selle tõendi üldse arvestamata. Kostja märkis kohtuistungil, et paljasõnalised on kõik hageja väited selle kohta, et 2010 detsembrikuus ja 2011 jaanuaris hageja treeningtunniga seonduvad kulutused kandis ja õppelepingust tulenevad kohustused täitis.
15.Õppelepingu p 5.2. on vastuolus hea usu ja poolte võrdse kohtlemise ja mõistlikkuse põhimõttega, sest võrreldes hagejaga kostjal õppelepingu järgi puudub võimalus lõpetada leping etteteatamistähtajata. Samuti kohtuotsusest on selgusetu mis õigussuhetega on tegemist õppelepingu puhul ja milliste kohtu seisukohalt konkreetsete VÕS sätetega võrreldes on õppelepingus kokkulepitu kostjale soodsam. Sellega kohus rikkus kohtuotsuse põhjendatuse nõuet.
16.Hageja tegevuseks oli iluuisutamise koolituse teenuste osutamine. Kohtuotsusest jäi selgusetuks, millise hageja tegevuse raames poolte vahel oli sõlmitud õppeleping, kui seda ei sõlmitud hageja majandus- ja kutsetegevuse raames. Kuna kostja ja tema laps on füüsilised isikud, siis tulenevalt VÕS § 34 sätetest õppeleping on sõlmitud tarbijatega. Mis põhimõtetest või kaalutlustest tulenevalt kohus järeldas, et õppelepingu puhul tegemist ei ole tarbijaga sõlmitud lepinguga ja leping ei ole sõlmitud hageja majandus- ja kutsetegevuses, kohtuotsusest ei selgu. Sellega maakohus valesti tõlgendas ja kohaldas VÕS § 34 ja VÕS § 44 sätteid.
17.Maakohus jättis arvestamata kostja väiteid, et laps ei käinud trennis, kuna talle ja vanematele anti teada, et võlgnevuse tasumata jätmisel last ei lubata jääle. Kohtuotsusest ei selgu, miks kohtu arvates seejuures ei ole arvestatavad vääramatu jõu asjaolud ehk lapse haigestumist 15. - 31.12.2010 ja apellandi rasket majanduslikku olukorda 2010.a lõpus.
18.Tallinna Spordi ja Noorsooameti vastusest sai apellant teada, et iga klubi liikme ja treenerite eest sai hageja linnalt toetust. U Na eest sai hageja toetust nii 2010. aastast kuni 2011.a juunikuuni, kuigi U. Na juba ammu ei kasutanud hageja teenuseid. Sellest asjaolust apellant leiab, et hageja eksitas maakohut, varjates asjas olulise asjaolu ehk U Na isikuandmete kasutamise arvel linnalt toetuste saamist. Hageja õppeleping on kallutatud hageja kasuks just selleks, et välistada õppelepingu lõpetamine ja selle arvel kasu saamist nii õpilase vanematelt kui ka Tallinna linnalt.
19.Kuna võlanõue on alusetu ja tõendamata, siis on alusetu ka viivise nõue. Viivisemäär 0,2% päevas ehk 73% aastas on ka ülemäära suur. Õppelepingus puudub mistahes sanktsioon (leppetrahv, viivis) hageja poolt lepingu tingimuste rikkumise eest, mis viitab sellele, et leping ei ole tasakaalustatud ning ebamõistlikult kahjustab tarbijat.
20.Kui hageja soovis saada viivist, mis ületab põhivõlgnevuse summat, siis peab ta tõendama temal kahju tekkimise. Kui arvestada kohtu poolt välja mõistetud viiviste summa nii enne hagi esitamist 120,20 eurot (ehk juba üle 1/3 põhinõudelt) ja viivist, mida hageja võib arvutada alates 04.07.2011, siis vahemiku eest 04.07.2011 - 30.12.2013 viivise summa moodustub 589 eurot (324 eurot x 0,2% x 909 päeva), mis praktiliselt 2 korda ületab kohtuotsusega väljamõistetud põhinõuet. Juba see asjaolu näitab, et hageja õppelepingus märgitud viivisemäär on ülemäära suur ja oluliselt kahjustab apellanti kui tarbijat.
Apellandi arvates edasiulatuvalt viivise väljamõistmine ulatuses, mis mitu korda ületab põhivõlgnevust, on alusetu ja ebaseaduslik ning ei vasta kehtivale kohtupraktikale. Ringkonnakohtu põhjendused
21.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära kostja seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada viiviste väljamõistmise osas materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldab hagi viiviste väljamõistmiseks osaliselt. Põhivõla väljamõistmise osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud.
22.Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse seisukoht, et õppelepingu p 5.2. on vastuolus hea usu ja poolte võrdse kohtlemise ja mõistlikkuse põhimõttega, sest võrreldes hagejaga puudub kostjal õppelepingu järgi võimalus lõpetada leping etteteatamistähtajata. Õppelepingu p 5.2 annab kostjale võimaluse lõpetada tähtajaline leping ennetähtaegselt ilma mõjuva põhjuseta minimaalselt ühe kuu ja ühe päevase etteteatamisega. Samas hagejale leping sellist võimalust ei anna. Hageja saab lepingu ennetähtaegselt lõpetada üksnes õppetasu pikaajalise või korduva maksmatajätmise tõttu või õpilase vääritu käitumise tõttu.
23.Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, et õppetasu maksmine ei ole üldse seostatud iluuisutamisteenuse osutamisega, kuna õppelepingut ei saa peatada. Lepingu p 3.10 sätestab, et muudel juhtudel treeningutest mitteosavõtu korral vabastatakse õppetasu maksmisest ühekuulise kirjaliku etteteatamise korral ülejärgmisest kalendrikuust. Tegemist on sisuliselt peatamise võimalusega, kuid etteteatamistähtaega järgides. Maakohus on põhjendanud, miks ei saa etteteatamistähtaja kehtestamist pidada vastuolus olevaks hea usu põhimõttega. Hageja on treeningtunniga seonduvad kulutused juba suures osas ära kandnud ning seetõttu ei saa kostja eeldada, et ta maksab ainult nende tundide eest, millest laps tegelikult osa võttis.
24.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja hagejat lapse haigestumisest ei teavitanud. Seega ei saanud hageja sellega ka arvestada. Õppelepingu p-s 3.9 on pooled kokku leppinud, et haigestumisest teatamata jätmisel ümberarvestust ei tehta.
25.Õige ei ole maakohtu seisukoht, et hageja kui mittetulundusühing ei ole lepingut sõlminud majandus- ja kutsetegevuse raames ning kostja ei ole praegusel juhul tarbija. VÕS § 34 kohaselt on tarbija VÕS-i tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus-või kutsetegevuse läbi viimisega. Kostja, kes sõlmis uisukooli pidajaga lepingu oma lapsele uisukoolis tasulise õppeteenuste osutamiseks, on seega tarbija VÕS-i tähenduses. Hageja tegevusalaks on tasulise uisukooli pidamine, mis on kahtlemata majandustegevus. Asjaolu, et hageja tegutseb mittetulundusühinguna, kelle põhikirjaline eesmärk ei tohi olla tulu saamine, ei välista majandustegevust ega ka tulu saamist üldse. Mittetulundusühing võib teenitud tulu kasutada oma põhikirjaliste eesmärkide realiseerimiseks.
26.Uisukooli õppeleping on tüüpleping, see on eelnevalt välja töötatud hageja poolt õppeteenuse lepingute sõlmimiseks õpilastega. Kokkulepitud viivise määr on tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 mõttes, sest seda ei ole kostjaga eelnevalt läbi arutatud. Hageja ei ole vastupidist väitnud ega tõendanud. Viivis on hüvitis selle eest, et teatud aja jooksul ei saanud võlausaldaja kasutada rahasummat, mis oleks tema käsutuses olnud kohustuse nõuetekohase täitmise korral. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt, lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine pool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist, või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et viivisemäär 0,2% päevas ehk 73% aastas on ülemäära suur ja kahjustab ebamõistlikult kostja kui tarbija huve.
27.Käesoleval juhul tuleb kokkulepitud viivisemäär jätta kohaldamata ka vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tulenevalt VÕS § 6 lg-st 2. Teenuse saajateks on lapsed ning hageja esmane eesmärk ei ole kasumi teenimine, vaid laste arendamine. Hageja ei ole tõendanud, et nii kõrge viivise määr on vajalik võlgnevusest tekkinud kahju hüvitamiseks. Hageja huvi saada tagasi juba tehtud kulutused, on tagatud teiste meetmetega, eelkõige lepingu peatamiseks ja lõpetamiseks 1kuni 2 kuu pikkuse etteteatamistähtaja kehtestamisega. Kostja oli sunnitud lapse treeningtundidest ära võtma selle tõttu, et tal tekkis raske majanduslik olukord. Oleks äärmiselt ebaõiglane, kui sellises olukorras kostja võlakoorem veel sellise kiirusega kasvab.
28.Eeltoodu alusel kohaldub võlgnevusele VÕS § 113 lg 1 teisest lausest tulenev viivisemäär, milleks on VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis alates 16.12.2010 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni järgmise arvestuse järgi: summalt162 €; - 16.12.2010-15.01.2011; 8% aastas; 31 päeva; viivis 1,10 € (162x0,08:365x31); summalt 324 €; - 16.01.2011-30.06.2011; 8%aastas; 165 päeva; viivis 11,72 € (324x0,08.365x165); - 01.07.2011-31.12.2011;8,25%aastas;184 päeva, viivis 13,47 € (324x0,0824:365x184); - 01.01.2012-31.12.2012; 8% aastas; viivis 25,92 € (324x0,08); - 01.01.2013-14.04.2013;7,75% aastas; 104 päeva; viivis 7,15 € (324x0,0775:365x104); - 15.04.2013-30.06.2013; 8,75% aastas; 77 päeva; viivis 5,98 € (324x0,0875:365x77); - 01.07.2013-31.12.2013; 8,5% aastas; 184 päeva; viivis 13,88 € (324x0,085:365x184); - 01.01.2014-16.04.2014; 8,25% aasta; 105 päeva; viivis 7,69 € (324x0,0825:365x105); - Viivis kokku 1,10+11,72+13,47+25,92+7,15+5,98+13,88+7,69= 86,91 €.
29.Kostjalt tuleb välja mõista TsMS § 367 alusel viivis põhinõudelt alates 17.04.2014 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
30.Kuna hagi kuulub osaliselt rahuldamisele, jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.