lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-35675/16

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.04.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-11-35675/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.04.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1187
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS SEB Pank10004252(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-11-35675

Määruse tegemise aeg ja koht

16.04.2014, Tallinn

Kohtunik

Imbi Sidok-Toomsalu

Tsiviilasi

AS-i SEB Pank hagi OÜ Aida Kinnisvara ja T K i vastu solidaarselt võlgnevuse 113 513.22 euro, intressi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 10.03.2014 määrus enamtasutud riigilõivu tagastamise taotluse lahendamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i SEB Pank määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, Tallinn), esindaja Janek Alvela Kostja I OÜ Aida Kinnisvara (registrikood 10931589, registrist kustutatud) Kostja T K (isikukood XXXXXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Pärnu Maakohtu 10.03.2014 määrus tühistada. Teha uus määrus, millega AS-i SEB Pank taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldada osaliselt.
2.Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada AS-ile SEB Pank (registrikood 10004252) hagiavalduselt enamtasutud riigilõiv summas 3706.87 eurot, kandes selle tema arveldusarvele nr EE291010002036573007 AS-is SEB Pank.
3.AS-i SEB Pank määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Määruse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest osas, milles taotlus jäi rahuldamata (TsMS § 150 lõige 8). Selgitused

1(4)

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja taotlus

1.26.07.2011 esitas AS SEB Pank (hageja) kohtule hagi OÜ Aida Kinnisvara ja T K i vastu solidaarselt võlgnevuse 113 513.22 euro, intressi ja viivise väljamõistmiseks. Hagi esitamisel tasus hageja 27.07.2011 riigilõivu 6391.16 eurot. 19.09.2011 määruses märkis kohus, et tsiviilasja hind on 133 850.25 eurot (2 094 301.32 krooni) ja kohustas sellest tulenevalt hagejat tasuma täiendavalt riigilõivu. 20.09.2011 tasus hageja täiendava riigilõivu 958.67 eurot. Asja menetlus lõppes tagaseljaotsuse jõustumisega 07.02.2012.
2.27.12.2013 esitas hageja taotluse riigilõivu summas 6049.83 eurot tagastamiseks, kuna tasus lõivu ettenähtust suuremas summas. Hageja viitas Riigikohtu 02.10.2013 otsusele nr 3-4-1-22-13, millega tunnistati põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks 01.01.2011 kuni 30.06.2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) redaktsiooni § 57 lõige 1 ja lisa 1 osas, mis nägi ette, et tsiviilasjas hinnaga 127 823.30 eurot kuni 159 779.12 eurot tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 7349.83 eurot. Riigilõiv 7349.83 eurot oli seega tasutud PS-ga vastuolus oleva normistiku alusel ja nimetatud suuruses riigilõiv ei olnud vajalik abinõu menetlusökonoomia ega õigusemõistmise kulutuste kandmisest osavõtu eesmärgi täitmiseks. Samuti märkis hageja, et seadusandja on erinevates Riigikohtu lahendites leidnud, et kehtivas seaduses sätestatud riigilõivumäärad on piisavad menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulutuste kandmisest osavõtu eesmärgi täitmiseks, mistõttu tuleb varasemates kohtuasjades põhiseaduspärase riigilõivu suuruse määramisel lähtuda kehtivas seaduses sätestatud määradest. Esimese astme kohtu määrus
3.Pärnu Maakohus jättis 10.03.2014 määrusega hageja taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.
4.Riigilõivu tasunud isik või isik, kelle eest lõiv tasuti, saab PS § 15 lõike 1 alusel enamtasutud riigilõivu tagastamise taotluse esitamisel nõuda kohtulahendi jõustumiseni riigilõivumäära põhiseaduspärasuse kontrollimist (Riigikohtu 28.02.2013 otsus asjas nr 3-4-1-13-12, punkt 36, ja 02.04.2013 määrus asjas nr 3-2-1-140-12, punkt 20). Seda ka juhul, kui ta tasus riigilõivu põhiseadusevastaseks tunnistatud normi alusel. Seejuures tuleb arvestada TsMS § 150 lõikes 6 sätestatud tähtajaga. Enamtasutud riigilõivu tagastamist nõudes saab isik lõivu põhiseadusvastasusele tugineda kuni menetluse jõustunud lahendiga lõppemiseni (st taotlus peab olema esitatud enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist). Hageja ei ole menetluse kestel taotlenud tasutud riigilõivu määra põhiseaduse vastaseks tunnistamist ega keeldunud sel põhjusel lõivu maksmisest. Riigilõivu suurus hagiavalduse esitamiseks ei olnud hagejale takistuseks. Käesolevas asja lõppes menetlus kohtuotsusega 02.01.2012, mis jõustus 07.02.2012 ning taotlus riigilõivu tagastamiseks on esitatud

2(4)

27.12.2013. Seega, kuivõrd avaldus on esitatud pärast menetluse jõustunud lahendiga lõppemist, siis puudub alus riigilõivu tagastamiseks. Määruskaebus

5.Määruskaebuses palub hageja tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega taotlus rahuldada. Maakohus rikkus määruse tegemisel menetlusnorme, see on TsMS § 150 lõikeid 1 ja 6. Kohus on taotluse lahendamisel jätnud tähelepanuta, et hageja ei palu kohtul hinnata riigilõivu tasumise aluseks olnud sätete PS-i vastasust, kuna Riigikohus on juba 02.10.2013 otsuses nr 3-4-1-22-13 tunnistanud PS-ga vastuolus olevaks sätted, mille alusel hageja riigilõivu tasus. Seega puudub vajadus hinnata uuesti lõivu maksmise aluseks olevate sätete PS-i vastasust ja on selge, et hageja on tasunud lõivu PS-i vastaseks tunnistatud normistiku alusel, mistõttu tuleb kohtul otsustada vaid enamtasutud riigilõivu tagastamine. Menetluse edasine käik
6.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Pärnu Maakohtu 10.03.2014 määrus tuleb menetlusõigusnormide rikkumise tõttu tühistada. Määruskaebus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lõike 1 punkti 2 alusel osaliselt rahuldada.
8.Maakohus on riigilõivu tagastamise taotluse lahendamisel kohaldanud vääralt TsMS § 150 lõiget 6. Nimetatud sätte kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Antud juhul tasus hageja riigilõivu 6391.16 eurot 27.07.2011 (maksekorraldus t lk 55) ja täiendavalt 958.67 eurot 20.09.2011 (maksekorraldus t lk 67), seega kokku 7349.83 eurot. Riigilõivu tagastamise avaldus tuli viidatud sätte kohaselt esitada seega enne kahe aasta möödumist 2011. aasta lõpust, see on hiljemalt 2013. aasta viimasel päeval. TsMS § 150 lõike 6 teine pool annab erandjuhu olukorraks, kus kaks aastat riigilõivu tasumise aasta lõpust on juba möödunud, asja menetlus aga veel kestab – sel juhul saab riigilõivu tagastamise avaldust esitada kuni menetluse jõustunud lahendiga lõppemiseni.
9.Maakohus on viidatud sätet tõlgendanud ekslikult vastupidi, leides, et riigilõivu tagastamise nõue lõpeb igal juhul menetluse jõustunud lahendiga lõppemisel. Ringkonnakohus sellise tõlgendusega ei nõustu. Maakohtu käsitlust ei toeta ka kaevatavas määruses viidatud Riigikohtu lahendid. Lahend nr 3-2-1-140-12 käsitleb olukorda, kus avaldaja poolt tasutud riigilõiv ei olnud tagastamise avalduse esitamise ajaks veel PS-ga vastuolus olevaks tunnistatud. Sellisel juhul on eelduslikult tegemist kehtiva normiga ja Riigikohus on leidnud, et avaldajal ei ole võimalik peale menetluse lõppemist riigilõivu PS-i vastasusele tugineda, kui sellist taotlust oli võimalik esitada menetluse jooksul. Lahendi nr 3-4-1-13-12 kohtu poolt viidatud punktis 36 aga sedastab Riigikohus, et riigilõivu enam tasunud menetlusosaline saab kuni menetluse jõustunud lahendiga lõppemiseni nõuda kohtult kohaldatud riigilõivumäära põhiseaduspärasuse kontrollimist. Käesolevas asjas on taotluse esitamise ajaks selgunud, et hageja maksis riigilõivu kehtetu (PS-iga vastuolus olnud) seaduse alusel, mistõttu on tal õigus nõuda enamtasutu tagastamist TsMS § 150 lõigete 1 punkti 1 ja

3(4)

lõike 6 alusel. Samale seisukohale on ringkonnakohus jõudnud ka 21.02.2014 määruses tsiviilasjas nr 2-11-47316.

10.Ringkonnakohtul ei ole siiski võimalik rahuldada hageja avaldust täies ulatuses. Hageja hinnangul tuleb PS-i pärase riigilõivu suuruse määramisel lähtuda alates 01.07.2012 kehtima hakanud määradest. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. Riigikohtu üldkogu lahendis nr 3-3-1-22-11 (punktid 31–34) toodud seisukoha järgi tuleks lähtuda proportsionaalse riigilõivu määramisel enne 01.01.2009 aset leidnud riigilõivude tõstmist kehtinud lõivumääradest. Sama seisukohta on korratud lahendites nr 3-2-1-67-11, nr 3-2-1-27-13 ja nr 3-2-1-168-13. Kuni 01.01.2009 kehtinud RLS-i redaktsiooni kohaselt tuli tsiviilasjas hinnaga alates 2 000 000 kuni 2 100 000 krooni tasuda riigilõivu 57 000 krooni, see on 3642.96 eurot, mis oleks ka käesolevas asjas hagi esitamisel olnud tasumisele kuuluvaks PS-i päraseks lõivuks. Kuivõrd hageja tasus hagi esitamisel lõivu 7349.83 eurot, tasus ta 3706.87 eurot ettenähtust rohkem. Seega tuleb hagejale TsMS § 150 lõike 1 punkti 1 alusel tagastada hagi esitamisel enamtasutud riigilõiv 3706.87 eurot.

Imbi Sidok-Toomsalu kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja