Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1 (16)

2-10-45405 lg.1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 39 % hageja AS Vahenurme Agro ja 61 % kostja OÜ Halinga kanda. Menetlusosaline võib nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud AS Vahenurme Agro poolt kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt AS Vahenurme Agro ja OÜ Halinga ja OÜ Agroland Syd vahel 01.06.2005.a. sõlmitud eelleping, millega lepiti kokku hagejale kuuluva Eense lauda rendile andmine, veisekarja müük, OÜ-le Halinga kuuluva Jürimäe kinnistu müük hagejale ja põldude ristkasutus. Hageja ja OÜ Agroland Syd vahel 01.06.2005.a. sõlmitud Eense farmi rendileping. OÜ Halinga ja OÜ Agroland Syd ühinesid 03.12.2008.a. ja sellest tulenevalt läksid OÜ Agroland Syd õigused ja kohustused üle kostjale 13.01.2009.a. Poolte vahel 04.12.2008.a. sõlmitud suuliselt kokkulepe rendilepingu pikendamiseks ja üksteise põldude hooldamise kulude ja hooldamisest saadud tulude ja toetuste tasaarveldamise kohta, mille kohta hageja valmistas ette protokolli, mis jäi poolte poolt alla kirjutamata. Asjaolul , et 29.12.2009.a. rendilepingu objekti üleandmise ja vastuvõtmise ning sellest tuleneva ülevaatuse käigus avastati , et kompleksis on farmiseadmetest puudu piimajahutaja Alfa Laval maksumusega 159 950 krooni ning muud piimaruumi seadmed ja inventar, mille kohta vormistati rendieseme üleandmisevastuvõtmise akt. Hageja rentis kostjale 01.06-2005- 31.12.2009.a. Eense farmi. Rendilepingus oli kokku lepitud , et esimese aasta rent on 10 000 krooni, teisel aastal 15 000 krooni ja kolmandal aastal 20 000 krooni kuus. Rendileping sõlmitud 3 aastaks, kuid pooled võisid seda pikendada 1-2 aastat. Kokku oli lepitud ka lisa- aastate rendi suurus. Rendilepingu p.7.1 on kokku lepitud lisa –aasta rent 30 000 krooni kuus ja teise lisa-aasta rent 40 000 krooni kuus. Kui 3 aastane rendiperiood hakkas läbi saama kohtusid pooled nõupidamisel 4.12.2008.a. ning leppisid kokku , et rendileping pikeneb 1 lisa aastaks. Kohtumist protokolliti, kuid kahetsusväärselt ei allkirjastanud OÜ Halinga esindaja protokolli. Enne esimese lisa –aasta möödumist leppisid pooled uuesti suuliselt kokku rendisuhte jätkamises ka teiseks lisa- aastaks. Selle kohta protokolli ei koostatud. Seega tuleb lugeda, et rendileping muutus 01.07.2009.a. tähtajatuks. Rendileping sisaldas aga klauslit, et I ja II lisa-aastal on pooltel õigus tasaarvestada renditasuga Eense farmi kompleksi kapitaalremondiks tehtud kulutused, alandades renditasu 10 000 kroonini. Rendilepingu p.11 lepiti kokku, et kapitaalremonti tehakse poolte täiendaval kirjalikul kokkuleppel. Kostja väitis, et farm vajab kapitaalremonti mistõttu hageja nõustus esitama hetkeni, mil selgus kas kapitaalremondi vajadus esineb v. ei ja palju see võib maksma minna rendiarved 10 000 krooni kuus. Hagejal oli põhjendatum küsida rent selles summas, mis igal juhul kohustus maksta on ja kui selgub rendisumma vähendamise alus , siis küsida ülejäänud summa. Kostjal ei saanud tekkida ootust, et kui kapitaalremont aset ei leia, siis hageja ülejäänud summat ei küsi. Lisa aasta 01.06.2008- 31.05.2009.a. esitas hageja arved summas kokku 120 000 krooni ja jättis

2 (16)

2-10-45405 esitamata summas 240 000 krooni. Teise lisa- aasta eest 01.06.2009- 31.12.2009.a. esitas hageja arved kokku summas 70 000 krooni ja esitamata 210 000 krooni. Kostja avaldas soovi rendileping lõpetada 10.08.2009.a. e-mailis. Hageja tuli kostja palvele vastu ja nõustus lepingu lõpetama 31.12.2009.a.,kuigi põllumajandusliku rendilepingu puhul ei ole võimalik nii lühikese etteteatamisajaga lepingut lõpetada. Kuna kostja esitas hagejale hulgaliselt arveid ehitusmaterjalide ostmise kohta ning väitis, et on teostanud remonti Eense farmis, siis ei esitanud hageja kostjale 450 000 kroonist arvet enne kui oli kindlaks teinud kas kostja tegelikult kapitaalremonti teostas. Rendiobjekt vaadati üle 29.12.2009.a. , mil pooled tuvastaid ühiselt , et kapitaalremonti ei ole läbi viidud ja kinnitasid seda oma allkirjadega. Hageja esitas kostjale arve tasumata rendi osas. Arvet 101019 koostades tegi hageja arvutusvea, kuna luges perioodi 01.06.2009- 31.12.2009 6 kuuks, kuigi tegemist on 7 kuuga. Seega saatis hageja kostjale enne hagi esitamist lisaarve veel 30 000 kroonile. Kokku peab kostja hagejale tasuma renditasusid 450 000 krooni. Väikesed parendused ja parandustööd mida kostja võib olla teinud rendiobjektil ja mida ei pidanud kooskõlastama hagejaga , ei ole sellised tööd , mille eest võiks nõuda lepingu p.7.2 alusel tasaarvestust. Eense farmi valduse tagastamise hetkel 31.12.2009 oli farm väga viletsas seisus. Farmi väärtus oli kahanenud 4 miljonilt kroonilt 150 000 kroonile kostja hinnangul.Eense farmis oli selle rentnikule üleandmise ajal hagejale kuuluv piimajahutaja Alfa Laval koos piimaruumi seadmete ja inventariga, mida 29.12.2009 seal enam ei olnud. Hageja tegi kadunud esemete kohta kostjale arve summas 234 450 krooni. Kostja peab hagejale tekitatud kahju hüvitama. Rendilepingu üleandmis- vastuvõtmisaktis on kokku lepitud Alfa – Laval piimajahutaja väärtus ning see, et valiku kas esemed tagastada v. nõuda hüvitamist teeb hageja. Seega kostjal pole võimalik enam esemeid tagastada. Samuti leppisid pooled kokku selles , et vara väärtusele lisandub käibemaks. Hageja nõuab kadunud seadmete eest kahjuhüvitist 234 450 krooni. Eellepingus sõlmisid pooled kokkuleppe , mille kohaselt OÜ Halinga kohustub hiljemalt 01.05.2006.a. müüma Jürimäe kinnistu AS-le Vahenurme Agro ning hageja pakub oma territooriumil olevaid põllumaid OÜ-le Halinga kasutada. Taolise põldude ristkasutuse kokkuleppe põhjuseks oli asjaolu, et kostja põllud asusid hageja farmi ümbruses ja vastupidi, hageja põllud asusid kostja valduse ümbruses. 04.12.2008.a. said pooled kokku Halinga vallas toimunud nõupidamisel. Kostjat esindas R.P. ning hagejat juhatuse liikmed Matti Koro ja U.O. ning Antti Koro. Pooled leppisid kokku tagasiulatuvalt aastast 2007.a. alates tasutakse teisele poolele oma põldude hooldamise eest samas väärtuses hüvitist kui põllu omanikuks/rentnikuks olev pool sai selle eest PRIA toetust. Hüvitist vähendati põllu eest makstud rentide v. maamaksude võrra. Seega hageja hooldas kostja põllumaid, mille eest kostja taotles ja sai toetisi PRIA-lt ja vastupidi. Lepiti kokku , et summade eest ei esitata arveid vaid summad tasaarvestatakse ning vahe pealt teeb see arve , kelle kasuks arvestus jääb. Kuna hagejale ilmnes juba esimese kokkuleppele järgnenud aasta lõpus, et nende harimistöö pealt on kostja saanud rohkem PRIA toetusi kui vastupidi , esitas hageja omapoolse kalkulatsiooni kostjale paludes kostjalt saldokirja. Sel hetkel hakkas kostja kokkulepet eitama ja keeldus hagejale vahe hüvitamast. Hageja nõuab kostjalt kokkuleppe täitmist. Hageja on koostanud arvestustabeli, mille kohaselt vastastikku hooldatud põldude kohta aastatel 20097, 2008 ja 2009. Tasaarvestuse pealt on kostja hagejale võlgu 409 545.52 krooni, mida hageja kostjalt nõuab. Alternatiivselt nõuab hageja kostjalt antud summat kahjuna eellepingu (kui Jürimäe kinnistu müügitehingu lepingueelsete läbirääkimiste) alusel. Kostja Eesti Vabariigi äriühinguna pidi olema teadlik, et kinnistu ostu-müügi eelleping peab olema sõlmitud notariaalses vormis. Hageja esindajad olid Soome kodanikud ja neilt Eesti seaduste tundmist eeldada ei saa. Kinnistu ostu-müügieelleping on tühine. Kahjuks mida hageja lepingueelsetest läbirääkimistest kandis oli kulutused kostja põldude hooldamisele, mis jäid kostja poolt hüvitamata.Hageja ei oleks sõlminud eellepingut ega alustanud kostja põldude hooldamist , kui ta oleks teadnud, et kinnistu müügi kokkulepe

3 (16)

2-10-45405 eellepingus on tühine ja müüki ei toimu. Hageja nõuab tasumata rendiarve 91419 osas tasumise viivitamise pealt viivist. Viivise kohta on hageja esitanud kostjale arve 101243 summas 11 760 krooni. Kostja ei ole seda tasunud. Seega nõuab hageja viivist 11 760 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista renditasud 450 000 krooni, kahjuhüvitist rendiobjektilt kadunud asjade eest 234 450 krooni, põldude hooldamise tasu 409 545.52 krooni, viivis 11 760 krooni ja viivis 89 460 krooni rendiarve 101019 pealt perioodi 16.02.201008.09.2010.a. eest 0,1 % päevas ning alates 17.09.2010- kohtuotsuse tegemiseni 0,1% päevas, 10 945.28 krooni rendiobjektilt kadunud asjade hüvitamise arve 101020 pealt perioodi 16.02.2010- 08.09.2010 eest seadusjärgses viivisemääras ning alates 17.09.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni seadusjärgses määras ning rendiarve nr. 101244 peale viivised alates 17.09.2010 kuni kohtuotsuse tegemise kuupäevani 0,1% päevas. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Kostja väitel on ta on tasunud kooskõlas poolte vahel 01.06.2005.a. sõlmitud rendilepinguga kõik hageja poolt esitatud rendiarved. Kostjal ei ole ühtegi tasumata rendiarvet ega sellest tulenevat võlga hageja ees. Pooltevahelise rendilepinguga võttis kostja nimetatud hageja korrashoiukohustuse enda kanda. Nii kohustus kostja rendilepingu p. 4.1.3 kohaselt hoidma rendilepingu eset lepingu kehtivuse ajal vähemalt sellises seisukorras, millises see oli üleandmise hetkel. Ehitise seisukorra säilitamine hõlmab paratamatult vajalike kulutuste tegemist. On mõistetav, et selliste rendileandja kulutuste tegemisel üürniku poolt kuuluvad tehtud kulutused viimasele hüvitamisele. Selleks lepiti rendilepingu p. 7.2 kohaselt kokku, et alates teisest rendiaastast on kostjal õigus tehtud kulutusi tasaarveldada renditasuga, alandades renditasu kuus 10 000 kroonini. Kuivõrd hageja oli pidevalt informeeritud kostja poolt tehtud parendustest ning oli ilmne, et need on vajalikud ja põhjendatud kulutused, mis kuuluvad renditasuga tasaarvestamisele, esitas hageja kostjale jooksvalt rendiarveid määras, mis oli alandatud 10 000 kroonini. Ja need arved tasus kostja kõik tähtaegselt. Rendilepingu lõppedes esitas kostja hagejale ka vastavad kuludokumendid, mille kätesaamist on hageja raamatupidaja Virve Kartau oma 15.09.2010.a. e-kirjas kinnitanud. Nimetatust nähtuvad rendilepingu esemele tehtud tööd ja nende maksumus, millest järeldub üheselt, et kostja oli õigustatud tasuma alandatud renditasu ning hageja vastav nõue on alusetu. Vastavalt rendilepingu p. 2.1 oli pooltevahelise lepingu esemeks üksnes Eense suurfarmi katastriüksusel paiknev farmihoone, mitte terve katastriüksus (kinnisasi) ega suurfarm (ettevõte). Sellest tulenevalt ei käsitlenud pooled lepingut põllumajandusliku rendilepinguna. Hageja nõuab rendilepingu esemel paiknenud piimajahutaja Alfa-Laval hüvitamist 234 450 krooni eest. Kostja ei saa sellise nõudega nõustuda. Kostja kasutas nimetatud piimajahutajat rendilepingu alusel ja hageja nõusolekul. Rendilepingu lõppemisel soovis kostja piimajahutajat hagejale tagastada, kuid viimane keeldus selle vastuvõtmisest ning nõudis selle väljaostmist. Hageja poolt nõutud summa 234 450 krooni ületab aga sarnase uue piimajahutaja turuvääruse, rääkimata konkreetsest ca 10 aastat vanast seadmest. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub õigus keelduda lepingu lõppemisel asja vastuvõtmisest ning nõuda selle asemel ebamõistlikult suures summas raha maksmist. Kui tagastamisele kuuluv asi on halvenenud ja halvenemine ei ole tekkinud asja korrapärase kasutamise tulemusena, tuleb hüvitada asja väärtuse vähenemine. Seega isegi juhul, kui asja väärtus on vähenenud ei ole õigust nõuda uue asja hinna maksmist, vaid üksnes osa, mille võrra vana kasutatud asja väärtus on võrreldes rentnikule üleandmise hetkega vähenenud rohkem kui normaalse kulumi võrra. Hageja on piimajahutaja Alfa-Laval vastuvõtmise osas vastuvõtuviivituses. Poolte vahel puudub hageja poolt väidetud ristkasutuskokkulepe kostjale kuuluva Jürimäe kinnistu kasutamiseks hageja poolt. Poolte vahel puudub ka kokkulepe, mille kohaselt pidanuks kostja maksma hagejale nimetatud kinnistu kasutamise eest peale summa, mis vastab kinnistule

4 (16)

2-10-45405 määratud PRIA toetusele millest on maha arvestatud rendi- või maamaksu kulu. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub mistahes õiguslik alus nõuda kostjale kuuluva kinnistu kasutamise eest kostjalt tasu. Ainetu on ka hageja alternatiivnõue käsitleda kostja poolt üleandmata PRIA toetust eellepingu rikkumisest tuleneva kahjuhüvitisena. Seda seetõttu, et esiteks on nimetatud eelleping TsÜS § 83 lg.1 kohaselt tühine ning sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi. Seda ei pea täitma ning selle täitmist ei saa nõuda. Antud juhul ei ole hagejale kahju tekkinud ning kindlasti mitte ei esine kostja käitumises õigusvastasust ja süüd. Kostja ei nõustu ka hageja viivisenõudega. Hageja ja kostja vaheline arveldamine toimus üksnes esitatud arvete alusel. Selline käitumine on VÕS § 25 kohaselt neile siduv. Seega tekkis kostjal nimetatud arve tasumise kohustus alles vastava arve saamisel. Selle sai kostja 30.08.2010.a. ning tasus viivitamata samal e- arve saamise päeval. Kostja ei ole viivitanud enda rahalise kohustuse täitmisega hageja ees, millest tulenevalt on nimetatud nõue alusetu. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on pahauskne ning eesmärgistatud saada nõudest loobumise eest vastutasuna kostjale kuluva Jürimäe kinnistu omanikuks ilma kinnistu omandamise eest tasu maksmata. Menetluse käik Hageja kirjalikus arvamuses kostja vastuse kohta 31.12.2010.a. leidis, et kostja ei ole rendiarveid tasunud. Vastavalt rendilepingule kulutusi sai tasaarvestada alates lisa rendiaastast. Esimene lisarendiaasta oli tegelikult neljas rendiaasta , kuna enne seda oli rendileping kestnud juba 3 aastat. Pooled leppisid kokku 12.04.2008.a. toimunud koosolekul, et kostja tasub 01.06.2008- 31.05.2009.a. 120 000 krooni ja ülejäänud 240 000 hüvitab kostja remontides ja kraavitades Eense lauda ümbrust vastavalt haldusorganite ettekirjutustele. Samuti parandatakse aed ja liigsed puud ja põõsad raiutakse maha ja ümbrus korrastatakse. Koosolekul korrati üle, et remondis tuleb eelnevalt kokku leppida. Paraku kostja kokkulepitud töid ja parendusi läbi ei viinud, kuid lubas need tööd teostada peatselt, mistõttu hageja koheselt ka ülejäänud rendiarvet ei esitanud. Hageja eeldas, et kostja viib farmis enne rendiperioodi lõppu läbi kapitaalremondi ja kokkulepitud hooldustööd. 29.12.2009.a. kostja kapitaalremonti teinud ei olnud. Kostja ei ole maininud millised tema poolt tehtud parendustööd on kapitaalremont. Kostja poolt viidatud kuludokumendid pärinevad aastast 2005-2006 e. siis lisarendiaastale eelnevast perioodist, mil tasaarvlemist ette ei olnud nähtud. Arved käsitlevad elektritööde materjale ning viitavad töödele, mida Eense farmis ei ole tehtud. Hageja ei aktsepteeri, et tehtud on kapitaalremonti. Rendilepingu objektiks olid Eense farmihoone ja farmis asuvad piimatootmiseks ja veiste kasvatamiseks mõeldud farmiseadmed. Pooled leppisid kokku, et farmi kasutatakse piima tootmiseks ja veiste kasvatamiseks. Rendilepingu lisa katastriüksuse plaanist nähtub, et farmihoone võtab enda alla suure osa kinnistu pindalast 13 335 m2. Kinnistul asub ka biotiik, silohoidla, mis on farmi teenindamiseks elementaarselt vajalikud. Seega on tegemist põllumajandusliku rendilepinguga. Rentnik peab omal kulul tagama rendieseme tavapärase korrashoiu. Pooltel on vabadus kokku leppida kas seadmed tagastada v. hüvitada nende väärtus ja pooled on selles kokku leppinud. Hageja koostas kostjale arve piimajahutaja ja seadmete hüvitamiseks 39 päeva pärast poolte kokkuleppe sõlmimist ning ei pea seda vastuvõtuviivituseks. Hageja jääb selle juurde, et pooltel oli kokkulepe põldude ristkasutuseks ja sellekohaste PRIA toetuste tasaarvestamiseks. Hageja leiab, et kostja on Jürimäe kinnistu müügieelsetes läbirääkimistes, mille üheks osaks saab pidada eellepingut, käitunud pahas usus viies hageja eksimusse sellest, et Jürimäe kinnistut on võimalik enne 02.05.2006.a. hagejale võõrandada ning meelitades hagejat sõlmima kokkulepe , kus hageja rendib kostjale oma farmi ja müüb loomad koos piimatootmiskvoodiga ning lepib kokku põldude ristkasutuse. Hageja sõlmis lepingud lootuses, et saab enda omandisse Jürimäe kinnistu hiljemalt

5 (16)

2-10-45405 01.05.2006.a. Kostja väide, et sai arve 91419 kätte 30.08.2010.a. ei vasta tõele. Kostja kinnitab arve kättesaamist e-kirjas 10.02.2010.a. Hageja palub hagi rahuldada. Hageja 11.12.2013.a. ja 05.03.2014.a. ja 12.03.2014.a. täienduste kohaselt rendipinnalt on kadunud 100 jooturit Alfa Laval, pesuautomaat , vaakumsüsteem ning piimajahutussüsteem. Lisaks eeltoodule on kadunud vajalikud kommunikatsioonitorud, mis võimaldasid süsteeme kasutada, piimapump / kompressor. Hageja nõuab nende seadmete eest hüvitust kokku summas 14 984.09 eurot. Ekspertiis on hinnanud jooturite ja pesuautomaadi väärtust eraldiseisvalt , mistõttu ei näita see tegelikku kahju suurust. Rendiesemelt kadunud esemete näol on tegemist komplektsete ning töökorras olevate seadmetega, mis moodustavad töötava süsteemi. Töötava süsteemi väärtus on suurem , kui iga üksiku eseme väärtus eraldi. Hageja palub esemete väärtust kohtul hinnata oma siseveendumuse kohaselt. Hageja vähendab oma nõuet põldude ristkasutuse tasu osas ja nõuab kostjalt 16 915.99 eurot. Kostja on arvutusi aktsepteerinud. Hageja vähendab ka alternatiivnõuet summale 16 915.55 eurot. Hageja nõuab viivist tasumata renditasudelt 28 760.24 eurot alates 16.02.2010- 19.03.2014 , 1493 päeva eest, 0,1% päevas s.o. kokku 40 076.44 eurot ning edasine viivis kuni kohustuse täitmiseni 0,1% tasumata summalt päevas. Arve 101244 summas 30 000 krooni tasumata jätmise eest viivist 17.09.2010- 19.03.2014,a, 1280 päeva eest, 0,1% päevas s.o. kokku 2454.21 eurot. Viivis rendiarve 91419 osas 751.60 eurot. Kokku tasumata rendiarvete viivis 43 282.25 eurot ja edasine viivis kuni kohustuse täitmiseni0,1% tasumata summalt päevas. Rendiesemelt kadunud asjade hüvitise summalt viivis 19.03.2014.a. seisuga 4381.12 eurot ja edasi seadusjärgne viivis kuni nõude tasumiseni. Viivis põldude hooldamise tasu 16 915.99 eurot tasumata jätmisel eest seisuga 19.03.2014.a. 5131.32 eurot ja edasine viivis seadusjärgses määras kuni nõude täitmiseni. Kostja 24.01.2014.a. täienduste kohaselt kostja on tasunud kooskõlas poolte vahel 01.06.2005.a. sõlmitud rendilepinguga kõik hageja poolt esitatud rendiarved. Kuivõrd hageja oli pidevalt informeeritud kostja poolt tehtud parendustest ning oli ilmne, et need on vajalikud ja põhjendatud kulutused mis kuuluvad renditasuga tasaarvestamisele, esitas hageja kostjale jooksvalt rendiarveid määras, mis oli alandatud 10 000 kroonini. Ja need arved tasus kostja kõik tähtaegselt. Kostja tegi renditavas hoones olulisi muudatusi ja parendusi, mille tegemine oli hagejaga kokku lepitud. OÜ Halinga teostas kõik vajalikud remont ja hooldustööd rendiobjektil. Hoones sees tehti kõik vajalikud tööd, et tagada rendiobjekti toimimine, vahetatid uksed, aknad, renoveeriti elektrisüsteem, renoveeriti küttesüsteem jne. Sellega loeti kohustused rendiobjektil täidetuks ning hageja nõustus tehtud tööde osas tegema tasaarvelduse ning esitas enda poolsed arved, mille kohaselt tuli kostjal tasuda lepingu p 7.1 kokkulepitud ja tasaarveldatud summad. AS Vahenurme Agro esindajad, kes käisid kogu aeg rendiobjektil, korraldasid sinna kaasmaalaste ekskursioone, ei esitanud ühtegi pretensiooni või muud ettekirjutust või nõudmist rendiobjektile, seega ei ole võimalik nõustuda hageja väidetega renditasude osas. Rendieseme üleandmise akti juures oli hageja ainsaks pretensiooniks kostja poolt tegemata jäänud kaevetööd seoses sadevete ärajuhtimise ja sõnniku- ja silohoidla reostuse likvideerimisega. OÜ Halinga valduses on piimajahuti koos süsteemiga, sellele on antud hinnang eksperdi poolt ning kostja nõustub eksperdi hinnangutega. Kostja on valmis selle eest hüvitist maksma või siis selle samas seiskorras tagastama ja töökorda seadma. Kostja kasutas nimetatud piimajahutajat rendilepingu alusel ja hageja nõusolekul. Rendilepingu lõppemisel soovis kostja piimajahutajat hagejale tagastada, kuid viimane keeldus selle vastuvõtmisest ning nõudis selle väljaostmist. Hageja poolt nõutud summa ületab aga sarnase uue piimajahutaja turuvääruse, rääkimata konkreetsest ca 10 aastat vanast seadmest. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub õigus keelduda lepingu lõppemisel asja vastuvõtmisest ning nõuda selle asemel ebamõistlikult suures summas raha maksmist.

6 (16)

2-10-45405 Kindlasti puudub hagejal õigus nõuda asja väärtust ületavat hinda. Puudu olevad jooturid ja muud seadmed jäid peale rendiperioodi objektile ja nende kadumise eest ei saa kostja vastutada. Kui sõltumata ekspert käis hindamas seadmeid, siis pesuseade, torustik ja juhtmed olid rendiobjektil olemas. Ekspertiis toimus 2013 aastal, kohal olid Vahenurme Agro esindajad. Piimapump oli ekspertiisi tegemise ajal 2013 aastal rendiobjektil. Seadmete olemasolu rendiobjektil on tuvastatavad ekspertiisiaktil olevate fotodega. Rendieseme üleandmise akti juures oli hageja ainsaks pretensiooniks kostjale piimajahutaja Alfa-Laval, ülejäänud esemed võttis hageja kostjalt vastu ja need asjad olid üleandmise ajal rendiobjektil olemas. Tegemist on ilmselge hageja poolse pahatahtliku käitumise ja väljapressimisega. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et hageja on piimajahutaja Alfa-Laval vastuvõtmise osas vastuvõtuviivituses. Poolte vahel puudub hageja poolt väidetud ristkasutuskokkulepe kostjale kuuluva Jürimäe kinnistu kasutamiseks hageja poolt. Poolte vahel puudub ka kokkulepe, mille kohaselt pidanuks kostja maksma hagejale nimetatud kinnistu kasutamise eest peale summa, mis vastab kinnistule määratud PRIA toetusele, millest on maha arvestatud rendi- või maamaksu kulu. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub mistahes õiguslik alus nõuda kostjale kuuluva kinnistu kasutamise eest kostjalt tasu. Kostja nõustus kohtuistungil, et toetuse arvutused ühe hektari kohta on õiged, kuid hektarid ei ole õiged ning vastastikuse kasutamise ja hüvitamise osas puudub poolte vaheline kokkulepe. Kostja hinnangul on oluliselt ebaõige ka hageja väide, mille kohaselt on kostja näidanud üles pahausksust sellega, et sõlminud hagejaga Jürimäe kinnistu võõrandamiseks eellepingu lihtkirjalikus vormis, kuigi kinnistu võõrandamisele suunatud eelleping peab olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Nimelt valmistas viidatud eellepingu ette hageja pool ning nende poolt on ka pakutud lepingu sõnastus ja vorm. Hageja on aastatid Eesti Vabariigis äritegevuses osalev ettevõte ning õigusliku tähendust ei oma asjaolu, et selle aktsionärid on Soome Vabariigi kodanikud. Ainetu on ka hageja alternatiivnõue käsitleda kostja poolt üleandmata PRIA toetust eellepingu rikkumisest tuleneva kahjuhüvitisena. Nimetatud eelleping TsÜS § 83 lg.1 kohaselt tühine ning sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi. Teiseks puudub kostja poolt endale kuuluva kinnistu arvelt saadud PRIA toetuse hagejale mitteüleandmise ja hagejale tühise eellepingu alusel tekkida võiva kahju vahel mistahes õiguslik seos. Antud juhul ei ole hagejale kahju tekkinud ning kindlasti mitte ei esine kostja käitumises õigusvastasust ja süüd. Kostja ei nõustu ka hageja viivisenõudega. Hageja ja kostja vaheline arveldamine toimus üksnes esitatud arvete alusel. Arve sai kostja 30.08.2010.a. ning tasus viivitamata samal e- arve saamise päeval. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja viivitanud enda rahalise kohustuse täitmisega hageja ees. Vahenurme Agro esindajad kontrollisid igal aastal inventuuriga hoone korrasolekut. Rendiperioodi lõppedes esitas kostja hagejale kõik kalkulatsioonid ja arvestused ehitusel tehtu kohta. Peale rendiperioodi lõppu, rentis AS Vahenurme Agro sama rendiobjekti, Eense farmi, välja talupidajatele veiste pidamiseks. Kui see hoone niivõrd halvas seisus oli siis kuidas see on võimalik.Täna on AS Vahenurme Agro müünud Eense farmi ja seal peetakse loomi (veiseid) ja seda tehakse samas ruumides , mis on Halinga OÜ poolt renoveeritud. Kostja on teinud rendiobjektil remonttöid vähemalt 11843,02 euro (185303,80 krooni) ulatuses. Juhul, kui kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt või täielikult, tasaarvestab kostja hageja ja kostja vastastikuste nõuete lahendamiseks oma nõude suuruses 11843,02 eurot hageja nõudega kohtu poolt määratud suuruses. Käesoleva tasaarvestamise avalduse tulemusena loetakse hageja ja kostja vastastikused nõuded kattuvas ulatuses täidetuks. Kohtuistungil hageja palus hagi rahuldada. Kohtuistungil kostja palus jätta hagi rahuldamata.

7 (16)

2-10-45405 Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus kuulanud ära poolte juhatuse liikmed vande all, tunnistajate ütlused ja tutvunud asjas kogutud kõigi kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. OÜ Agroland Süd, OÜ Halinga ja AS Vahenurme Agro sõlmisid 01.06.2005.a. eellepingu Vahenurme lauda rendi , loomade müügi ja põllumaade ostmise kohta (I toimik tl.11). AS Vahenurme Agro ja OÜ Agroland Syd sõlmisid 01.06.2005.a. rendilepingu (I toimik tl. 1215). OÜ Agroland Syd (ühendatav ühing) ja OÜ Halinga (ühendav ühing) ühinesid 03.12.2008.a. sõlmitud ühinemislepingu alusel (I toimik tl. 72-74). Rendilepingu p.2 järgi lepingu objekt on Pärnu maakonnas, Halinga vallas, Eense külas asuv Eense suurfarm katastriüksusel pindalaga 6,14 ha ja Eense farmihoone ja farmis asuvad piimatootmiseks ja veiste kasvatamiseks mõeldud farmiseadmed. Rendilepingu lisas 1 on kompleksi kuuluva hoone skeem (I toimik tl. 15). VÕS § 339 lg.1 järgi rendilepinguga kohustub üks isik ( rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu eseme korrapärase majandamise reeglite järgi saadavat vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (rent). VÕS § 340 lg.1 järgi põllumajandusliku rendilepingu esemeks võib olla peamiselt põllumajanduslikuks tootmiseks määratud ettevõte, sealhulgas põllumajandusliku tootmisega seotud mittepõllumajanduslik ettevõte, põllumajandlik kinnisasi v. selle osa. Põllumajandliku kinnisasja rentimisel eeldatakse , et rendileping hõlmab ka päraldisi ja kinnisasjaga seotud õigusi. Kohus leiab, et poolte vahel on sõlmitud põllumajanduslik rendileping, kuna rendileandja andis rentniku kasutusse kinnisasja osa ja selle kasutusotstarve oli suunatud põllumajanduslikule tootmisele. Antud juhul sätestab rendilepingu p.2.4 , et kompleksi kasutatakse piima tootmiseks ja veiste kasvatamiseks ja rendilepingu p. 4.1.4 järgi rentnik kohustus kasutama kompleksi vastavalt ettenähtud otstarbele. Rendile oli antud nii farmihoone koos piimatootmiseks ja veistekasvatuseks mõeldud seadmetega kui ka kinnistu , millel vastav farm , biotiik ja silohoidla asuvad. Rentnik võttis endale kohustuse kõnealuse objekti põllumajanduslikuks kasutamiseks. Renditasude nõue Rendilepingu p. 8.1 järgi oli rendileping sõlmitud tähtajaga kuni 01.07.2008.a ja rendilepingu p.8.2 järgi 6 kuud enne rendilepingu tähtaja möödumist võivad pooled kirjalikul kokkuleppel pikendada rendilepingut kuni 1-2 aastat. Vastavalt rendilepingu p. 7.1 rentnik pidi tasuma rendileandjale renti I aastal 10 000 krooni kuus, II aastal 15 000 krooni kuus, III aastal 20 000 renti kuus, I lisa- aastal 30 000 krooni kuus ja II lisa-aastal 40 000 krooni kuus. Kohus leiab, et lisa rendiaastat saab hakata lugema alates 01.07.2008.a., kuna konkreetselt selle ajani rendileping kehtis ja rendilepingu pikendamist saab hakata lugema alates sellest ajast. Seega on esimene lisa rendiaasta 01.07.2008- 31.06.2009.a. (12 kuud) ja teine lisa rendiaasta 01.07.2009.a. – 31.12.2009.a.(6 kuud). Poolte kokkuleppel rendileping lõpetatud 31.12.2009.a.Rendilepingu lõppemise aja osas pooltel vaidlust ei ole. Rendilepingu p. 7.2 järgi alates lisa rendiaastast on rentniku kapitaalremondiks tehtud kulutusi võimalik tasaarveldada renditasuga

poolt kompleksi rendileandja poolt

8 (16)

2-10-45405 alandades renditasu kuus 10 000 kroonini. Rendilepingu p. 11.1 järgi kompleksi kapitaalremonti tehakse poolte täiendaval kirjalikul kokkuleppel ja ainult rendileandja kirjalikul loal. Hageja esitas lisa rendiaastal kostjale arveid summas 10 000 krooni. Rendilepingu eseme 29.12.2009.a. üleandmis- vastuvõtmisakti p. 4 kohaselt rendiperioodi lisa-aastatel kokkulepitud kapitaalremonti ei ole rentnik renditud objektil teinud (I toimik tl. 17). Mõlemad pooled on akti allkirjastanud ja seega sellega nõustunud. Rendileandja esitas rentnikule 05.02.2010.a. täiendava renditasude arve lisaaastate eest kokku summas 420 000 krooni e. 26 842.89 eurot (I toimik tl.18). 1 aasta eest summas 240 000 krooni s.t. 20 000 krooni kuus ja teise lisaaasta eest 180 000 krooni s.t. 30 000 krooni kuus. Arve esitatud õieti 1 aasta ja 6 kuu eest. Hageja hagiavalduses märgitu, et ekslikult jäeti arve esitamata 1 kuu eest ei ole põhjendatud, kuna eelpoolnimetatud põhjendustel lisa rendiaasta algas alates 01.07.2008.a. mitte alates 01.06.2008.a. Seega 1 kuu eest 30 000 krooni nõue ja täiendavalt esitatud arve 101244/06.09.2010.a. ei ole põhjendatud. Kostja väited, et ta on rendiobjektil teinud kapitaalremonti mida saab renditasuga tasaarvestada , ei ole põhjendatud. Kostja on ise kinnitanud rendiobjekti üleandmisvastuvõtmisakti p.-is 4 , et vastavat kapitaalremonti, mida renditasuga tasaarvestada ei ole tehtud. Kapitaalremonti vastavalt rendilepingu p.11.1 sai teha poolte täiendaval kirjalikul kokkuleppel ja rendileandja kirjalikul loal, mida ei ole kohtule esitatud. VÕS 341 kohaselt rendilepingule kohaldatakse täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui VÕS 16 peatükis sätestatust ei tulene teisiti. VÕS § 285 lg.1 järgi üürnik võib üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. Ka seadus sätestab üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku, mida kohtule ei ole esitatud. Kostja tunnistajate ütlused selles osas ei oma asjas tähtsust. Kostja ei ole tõendanud, et ta on teinud rendileandja nõusolekul rendilepingu eseme kapitaalremonti , mida vastavalt rendilepingule sai tasaarvestada lisa rendiaastate renditasuga. Seega hageja renditasude nõue summas 26 842.89 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Põldude vastastikusest kasutamisest tulenev nõue Hageja väitel pooled leppisid suuliselt kokku põldude ristkasutuse s.t. et alates 2007 aastast2009 .a. tasutakse teisele poolele oma põldude hooldamise eest samas väärtuses hüvitust kui põllu omanikuks /rentnikuks olev pool selle eest PRIAlt toetust on saanud. Hüvitist vähendatakse põllu eest makstud rentide ja maamaksude võrra. Antud kokkuleppe põhjuseks oli asjaolu, et kostja põllud asusid hageja farmi ümbruses ja vastupidi hageja põllud asusid kostja valduste ümbruses. Hageja juhatuse liikme A.A.K. kohtuistungil vande all ärakuulamisel antud ütluste kohaselt põldude ristkasutuse osas kirjaliku lepingut ei olnud , oli kokkulepe, et seni kuni Jürimäe kinnistu on OÜ Halinga kasutuses siis hageja harib seda , aga 2007.a. alates peame kuludeks maamaksu ja rendimakseid ning tuludeks toetusi ning teeme kalkulatsiooni mille alusel on näha , kellel mida maksta jääb. Vastavalt lepingule koostas ta tabeli , kus olid kirjas maad , mida hageja haris ja need alad mis olid antud PRIA-s AS Vahenurme Agro maadena ning mida kasutas OÜ Halinga (III toimik tl. 39). OÜ Halinga juhatuse liige R.P.i kohtuistungil vande all antud ütluste kohaselt põldude ristkasutuse mõte oli see, et samas piirkonnas tegutsevad põllumajandusettevõtted teevad koostööd. Selle mõte oli, et põlde vahetatakse , hiljem hageja tuli välja tabeliga, et hakata toetusi jagama, tasaarvestust kokku ei lepitud (III toimik tl.43). Seega kostja nõustus, et poolte vahel oli sõlmitud põldude ristkasutuse kokkulepe s.t. hageja kasutas kostja maid ja vastupidi, kuid kostja ei nõustu sellega, et kokkuleppe järgi pidi üksteisele raha tasuma. Tunnistaja U.O. kohtuistungil antud ütluste kohaselt põldude ristkasutuses on mitmel korral kokku lepitud ja

9 (16)

2-10-45405 peetud mitmeid kirjavahetusi. Oli koosolek 2008.a. kevadel. Oli kokkulepe, et hageja hooldab kostja põlde ja vastupidi. Kostja sai hageja poolt hooldatud põldude toetusi ja vastupidi. Põhimõte oli selles, et kes on maa ametlik harija taotleb toetused ja toetuste suuruse põhjal tehakse tasaarvestused (III toimik tl.45). Tunnistaja M.S.K.kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli kokkulepe , et vahetatakse põlde. R.P.`il oli vaja põlde lauda ümbert ja hageja oli huvitatud Jürimäe põllust. Need olid maaüksuste täpsusega kokku lepitud. Põhiidee oli selles, et see kes harib põldu saab ka selles suuruses PRIA toetust. Pärast vaadati kui palju on saadud toetusi ja millised on kulud s.t. maarent ja maamaks. Selle alusel tehti kindlaks, kui palju pidi keegi teisele maksma (III toimik tl.47). Kostja seaduslik esindaja R.P. on saatnud hagejale 08.09.2008.a. järgmise sisuga e-maili „ oleme võtnud kokku kulutused, mis meie oleme teinud Vahenurme maade kasutuses. On väga keeruline kokku võtta kõiki kulutusi. Lisaks on meil KSM, mis laieneb kogu Halinga maadele, riigile makstav kasutusvalduse tasu, omandisse viimise kulud jne. Leian, et arvutus ja kulude arvestus on võimalik nii viia absurdini. Teen ettepaneku , et jätame selle kulude ja toetuste võrdluse sedasi, et me lepime kokku, et me ei tasaarvelda seda ja me ei ole üksteisele võlgu „ ( I toimik tl.108). Kostja poolt hagejale saadetud e-meil tõendab üheselt , et pooltel oli hageja poolt nimetatud kokkulepe põldude ristkasutuseks ja tasude tasaarveldamiseks. Kostja oma saadetud e-mailis kinnitab seda ja teeb ettepaneku sellest kokkuleppest loobuda, millega hageja ei nõustunud. Seega hageja juhatuse liikme vande all antud ütlustega, tunnistajate M.S.K.ja U.O. kohtuistungil antud ütlustega ning kostja seadusliku esindaja R.P.`i poolt hagejale saadetud ekirjaga on tõendatud, et pooltel oli kokkulepe põldude ristkasutuseks ja saadud PRIA toetuste tasaarvestamiseks selliselt, et kes harib põldu saab ka toetuse maha arvestades maarendi ja maamaksu. VÕS § 76 lg.1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja on esitanud kohtule sellekohase arvestuse 2007-2009.a. kohta (II toimik tl. 69), mille kohaselt kostja peab hagejale hüvitama 264 677.77 krooni e. 16 915.99 eurot (II toimik tl.69). Hageja on ka vastavad dokumendid esitanud, mille alusel arvestus tehtud (I toimik tl.40, 186-209, II toimik tl.36-49, 62-63, 69). Kostja arvestust ei ole vaidlustanud ega omapoolset arvestust esitanud. Samuti ei ole kostja välja toonud missugused summad arvestuses on ebaõiged (II toimik tl. 33). Seega kohus leiab, et hageja nõue summas 16 915.99 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kadunud asjade eest kahjuhüvitise nõue Hageja on esitanud rendilepingu esemelt kadunud asjade eest kahjuhüvituse nõude. Hageja väitel olid lepingu eseme tagastamisel 29.12.2009.a. rendipinnalt kadunud järgmised esemed: 1) 100 jooturit Alfa Laval 2) pesuautomaat 3) vaakumsüsteem 4) piimajahutussüsteem 5)vajalikud kommunikatsioonid (torud juhtmed) , mis võimaldasid rendipinnal olnud süsteeme kasutada 6) piimapump /kompressor. VÕS § 358 lg.1 järgi pärast rendilepingu lõppemist peab rentnik tagastama rendilepingu eseme koos päraldistega. Rendilepingu ese ja päraldised tuleb tagastada seisundis, mis vastab rendilepingu eseme tagastamiseni jätkatud korrapärasele majandamisele. Rendilepingu p. 2.1 järgi reguleerib rendileping Eense farmihoone ja farmis asuvate piimatootmiseks ja veiste kasvatamiseks mõeldud farmiseadmete kasutamist rentniku poolt. Rendilepingus ei ole toodud konkreetsete esemete nimekirja, mis asuvad rendile antud pinnal. Rendieseme tagastamise akti 29.12.2009.a. p.1 järgi rentnik annab üle ja rendileandja võtab

10 (16)

2-10-45405 üle rendilepingu p.2.1 nimetatud Eense farmihoone ja farmiseadmed. P.2 järgi farmihoone ja seadmete ülevaatamisel selgus, et kompleksis farmiseadmetest on puudu piimajahutaja Alfa Laval, mille maksumus AS Vahenurme Agro raamatupidamise andmetel on 159 950 Eesti krooni. Puuduvate seadmete osas lepitakse sõltumatu hindaja poolt määratud väärtuse alusel, kas seadmed tagastatakse v. hüvitab rentnik seadmete väärtuse. Valiku, kas tagastatakse seadmed v. hüvitatakse väärtus, teeb rendileandja ja annab sellest rentnikule teada. Seega rendilepingu eseme tagastamisel on pooled konkreetselt fikseerinud, et seadmetest on puudu piimajahutaja Alfa Laval. Asja arutamisel on selgunud, et tegemist on piimajahutussüsteemiga. Teisi seadmeid, mis puudu on, ei ole pooled fikseerinud. Samuti leppisid pooled kokku , et hagejal on õigus valida kas seadmed tagastatakse v. hüvitatakse nende maksumus. Hageja soovib rendiesemelt kadunud seadmete eest hüvitust. Pooltel ei ole vaidlust , et piimajahutussüsteem on kostja valduses. Kostja OÜ Halinga juhatuse liige R.P. vande all antud ütluste kohaselt piimajahutussüsteem on kostja valduses ja kostja on nõus selle tagastama v. hüvitama seadme maksumuse (III toimik tl.43). Kohus määras ekspertiisi seadme maksumuse kindlaksmääramiseks. Eksperdi arvamuse kohaselt on Eense farmi paigaldatud piimajahutussüsteemi (Alfa Laval piimajahuti CH 4000, maht 4000 liitrit , kompressor 2x 5HP 3x380V, pesuseade TWA 1000 RB-2TE 92, soojusvaheti Inter Pac koos veepehmendiga ja 300 liitrit mahutavusega soojaveeboiler Aquatherm) väärtus 29.12.2009.a. seisuga 3410 eurot (II toimik tl. 159). Seega vastavalt poolte kokkuleppele kuulub piimajahutussüsteemi maksumus 3410 eurot kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Hageja on esitanud kostjale 15.02.2010.a. arve 101020 seadmete maksumuse tasumise kohta – Alfa Laval piimajahutaja 159 950 krooni, Alfa Laval pesuautomaat 16 000 krooni, jooturid 100 tk.75 000 krooni, Alfa Laval vaakumsüsteem 30 000 krooni ning maha arvestanud antud maksumustest remondi hüvitisena valgustid 48 tk 24 000 krooni ja uksed 15 tk 22 500 krooni (I toimik tl. 20). Seega hageja on ise teinud tasaarvestuse ja vastavalt kadunud esemete väärtuse hüvitise nõuet vähendanud. Samuti menetluse käigus on hageja lisanud kadunud esemete nimekirja vajalikud kommunikatsioonid, mis võimaldasid süsteeme kasutada ja piimapump/kompressori. Hageja juhatuse liige A.A.K. kohtuistungil vande all ärakuulamisel antud ütluste järgi kui rendiobjekt tagastati olid kadunud osa esemeid , piimajahutaja oli varem ära viidud. Ülevaatuse käigus tegid fotod ja alarõhu pumbad olid kadunud, seinal rippusid elektrijuhtmed ja seadmed olid kadunud. Piimaruumis puudus piimajahuti ja kogumissüsteem. Kogu torustik oli kadunud, piimapump oli kadunud, puudusid torustikud mida mööda piim liikus, pesuautomaat mis lüpsmiskohta ja torustikku pidi pesema ei olnud seinal, emailist jooginõud olid puudu (III toimik tl. 40-41). Kostja juhatuse liige R.P. kohtuistungil vande all ärakuulamisel antud ütluste järgi kui asi rendile anti siis ainus toimiv süsteem oli piimajahutussüsteem , mille kokkuleppel hagejaga viis kostja teise kohta. Sinna kuulusid piimajahuti, pesuseade, kompressor, soojusvaheti ja soojaveeboiler, mis on tänaseni kostja valduses ja kostja on nõus selle tagastama v. hagejale hüvitama. Ülejäänud esemed olid rendiobjekti tagastamisel alles ja kadusid peale rendiperioodi lõppu, mille eest kostja ei vastuta. Pesuautomaat ja vaakumsüsteem olid objekti tagastamisel olemas. Kompressor oli olemas ja vajalikud torud ning juhtmed (III toimik tl.43-44). Tunnistaja U.O. kohtuistungil antud ütluste kohaselt rendieseme rendile andmisel olid olemas jooturid ja piimajahutussüsteem, pesuautomaat, vaakumsüsteem. Samuti kõik juhtmed ja torud nende seadmete toimimiseks. Tagastamise hetkel oli puudu osa jootureid ja pesuautomaat. Tervik ei olnud töökorras ja osa asju oli põrandal. Oli mingeid osi nagu pesuautomaadi kest , aga puudu olid olulised osad. Olid torusid ja juhtmeid , aga puudus ühtne terviklik süsteem (III

11 (16)

2-10-45405 toimik tl.44-45). Tunnistaja M.S.K. kohtuistungil antud ütluste kohaselt piimajahuti kohta oli eelnevalt teada, et see on puudu ja oli R.P.`i kasutuses. Pimedas ei saanud ülevaatust teha , järgmine päev läksid uuesti üle vaatama. Tagastamise hetkel olid kadunud piimajahuti, veetorud olid lõhutud, vaakumpump ja torud olid kadunud, jooturid ja vaakumregulaator olid kadunud. Pesumasin oli lammutatud (III toimik tl.48-49). Tunnistaja R.K. poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt laudas oli vana Alfa Laval lüpsitehnika, olid mingid jooturid, pesuautomaat, vaakumsüsteem ja kompressor. I toimikus tl.212 olevaid jootureid võis laudas olla kuni 50 tk. (III toimik tl.51). Eelpoolnimetatud tunnistajate U.O. ja M.S.K.ütlustega ning hageja juhatuse liikme A.A.K. vande all antud ütlustega on tõendatud , et rendieseme tagastamisel ei olnud hageja poolt märgitud seadmeid rendiesemel ja seega on hagejal õigus kahjuhüvitisele. Asjas on määratud ekspertiis seadmete maksumuse määramiseks. Eksperdi arvamuse kohaselt oli Eense farmi paigaldatud kaussjooturite Alfa Laval Dania C20 (100 tk) väärtus 29.12.2009.a. seisuga 1700 eurot ja piimajahutussüsteemi väärtus 29.12.2009.a. seisuga 3410 eurot (II toimik tl.150-170). Hageja ise hinnanud piimajahutussüsteemi väärtuseks 10 222.67 eurot ja 100 jooturi väärtuseks 4793.37 eurot (ilma käibemaksuta). Seega esemete väärtus reaalselt ca 1/3 hageja poolt nõutud maksumusest. Teiste nõutud esemete (pesuautomaat ja vaakumsüsteem) andmeid (vanus, tehnilised andmed) ei ole hageja kohtule esitanud ja on teatanud , et neid pole võimalik esitada (II toimik tl. 102). Nende seadmete väärtuse osas polnud võimalik ekspertiisi teostada. Hiljem on hageja esitanud juurde nõude vajalike kommunikatsioonide ja piimapump/kompressor maksumuse nõudes. Ka piimapump/kompressori vanust ja tehnilisi andmeid ei ole hageja kohtule esitanud. VÕS § 132 lg.1 kohaselt asja hävimisest v. kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise v. kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS 127 lg.6 järgi kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha otsustab hüvitise suuruse kohus. TsMS § 233 lg.1 järgi kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine , kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha v. selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega v. ebamõistlikult suurte kuludega , muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga , otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. 100 jooturi väärtus vastavalt eksperdi arvamusele 1700 eurot. Hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud mitu jooturit üldse oli ja mitu on kadunud. Tunnistaja R.K. ütluste kohaselt oli vastavaid jootureid laudas üldse kuni 50 tk. Tunnistaja M.S.K. kohtuistungil antud ütluste kohaselt olid tagastamise hetkel jooturid kadunud (III toimik tl.48). Arvestades eeltoodut kohus leiab, et põhjendatud kahjuhüvitis jooturite eest (ca 50 tk) on 850 eurot. Kohus leiab, et teiste esemete väärtus on 1/3 hageja poolt arvel 101020/05.02.2010 toodud hindadest ilma käibemaksuta. Seega Alfa Laval pesuautomaadi väärtus 5333 krooni e.341 eurot (1/3 16 000st) ,Alfa Laval vaakumsüsteemi väärtus 10 000 krooni e. 639 eurot (1/3 30 000 kroonist). Kohus leiab, et kommunikatsioone s.o. torud ja juhtmed, mis võimaldasid seadmeid kasutada kuuluvad seadmete juurde ja nende väärtus on hõlmatud esemete väärtusega. Piimapump/

12 (16)

2-10-45405 kompressor väärtus kohtu hinnangul samas hinnaklassis kui vaakumsüsteem s.o.639 eurot. Seega kõigi eseme väärtus kokku 3410+ 850+341+639+639 = 5879 eurot, millest maha arvata hageja poolt vastavalt VÕS § 197 lg.1 teostatud tasaarvestuse summad s.o. remondi hüvitis valgustite ja uste eest 24 000 + 22 500= 46500 krooni e.2971.89 eurot. Seega põhjendatud nõue kokku 5879- 2971.89= 2907.11 eurot. Kohus on hinna määramisel arvestanud seda, et tegemist on vanade asjadega , mille vanus ei ole täpselt teada. Hageja kohtuistungil selgitas, et esemed on toodud 1997.a. kasutatud asjadena Soomest. Hageja omandas need kasutatud asjadena (III toimik tl.52). Tunnistaja R.K. poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli tegemist vana Alfa Laval tehnikaga, mis toimis viletsalt, osad vajasid väljavahetamist ja nendega polnud võimalik toota vajalikul tasemel piima (III toimik tl.51). Seega ei ole põhjendatud hageja väited, et süsteem tervikuna oli kallim. Hageja ei ole vastavat väidet usaldusväärselt tõendanud ja ka kohtu hinnangul ei ole see nii. Tasaarvestuse avaldus Hageja on esitanud menetluses tasaarvestuse avalduse juhuks, kui kohus hagi rahuldab siis kostja palub tasaarvestada oma nõue rendiobjektil teostatud remonttööde eest vähemalt summas 11 843.02 eurot. Kostja väitel on ta rendiobjekti toimimiseks vahetanud uksed, aknad, renoveerinud elektrisüsteemi ja küttesüsteemi. VÕS § 197 lg.1 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma v. täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestatav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestataval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Lg.2 järgi tasaarvestuse tulemusena lõpevad nõuded kattuvas ulatuses ajast , mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui kohtumenetluses esitab pool teise poole nõudele tasaarvetuse vastuväite , kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-59-10 p.10. Kostja ei ole tõendanud millises mahus v. mis väärtuses antud tööd on konkreetselt tehtud. Kostja on esitanud kohtule hulgaliselt arveid ehitusmaterjalide ostmise kohta (I toimik tl. 153-180). Enamus ostetud materjale vajalikud elektritöödeks ja arved tasumiseks elektritööde eest. Kostja ei ole tõendanud , et kõik ehitusmaterjalid on kasutatud Eense farmi remondiks , arvetest nähtub, et elektritöid tehti ka teistel objektidel (I toimik tl.162,164). Tunnistaja Jüri Jürisaare kohtuistungil antud ütluste kohaselt tegi ta Eense farmis elektritöid, uue elektrijuhtmestiku ja pani valgustuse. Samuti ehitas veesüsteemi, talveks oli vaja panna veetorude ümber küttekaablid. Tema teada pandi seal ka uued uksed. Mis summas töid teostas ei mäleta, kuid ta esitas arve ja selle alusel talle ka tasuti. Ta pani uue elektrikilbi ja uued kaitsmed (III toimik tl.49-50). Tunnistaja R.K. poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli tema Eense farmis mehhaanik, tema valdkond oli piimasüsteemid ja lüpsiseadmed ning nendega seotud tööd, parandas veelekkeid, ehitati uus veesüsteem pumbajaamast laudani, vahetati uksi ja aknaid. Oli ka nende vahetuse ja parandustega seotud. Seintel tehti valgendustöid. Ehitati arvutiruum, kuhu paigaldati plekkuks. Tööd mida tegi olid korrapärased remonditööd (III toimik tl.55-51). Hageja on tasaarvestuse uste ja valgustite osas teinud enne kohtusse pöördumist ja arvestanud nende maksumuse maha kadunud esemete hüvitisest ja kohus nõustus , et antud

13 (16)

2-10-45405 tasaarvestus summas 2971.89 eurot on põhjendatud arvestades seda kadunud esemete eest hüvitise määramisel. VÕS § 345 lg. 1 järgi rentnik peab omal kulul tagama rendilepingu eseme tavapärase korrashoiu, eelkõige kõrvaldama puudused, mida saab kõrvaldada hariliku säilitamise hulka kuuluva koristamise v. parendamisega, samuti tegema tavapäraseid väikeseid remonte ning asendama väikese väärtusega seadmeid ja tööriistu, kui need on vanuse v. kasutamise tõttu muutunud kasutamiskõlbmatuks. Tunnistaja R.K. poolt kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et farmis tehti ka töid mida saab lugeda eseme tavapäraseks korrashoiuks – piimasüsteemide ja lüpsiseadmete parandustööd, veelekete parandamine, uste ja akende parandamine , valgendustööd. VÕS § 359 lg.1 sätestab mõistlikku hüvitist rentnikule, kui rendilepingu eseme väärtus on rendileandja nõusolekul tehtud parenduste v. muudatuste tõttu kestvalt oluliselt suurenenud. VÕS § 359 lg.3 järgi muud kui sama paragrahvi lõikes 1 ja 2 nimetatud kulutused peab rendileandja hüvitama üksnes juhul , kui ta on selleks kohustatud käsundita asjaajamise sätete kohaselt. Seega lg.3 näeb ette , et kui rentnik on teinud lepingu eseme v. päraldiste suhtes mingeid kulutusi , mis käesoleva paragrahvi alusel hüvitamisele ei kuulu, on võimalik nende hüvitamine käsundita asjaajamise sätete alusel. Seda juhul kui rendileandja nõusolek kulutuste tegemiseks puudub, kuid kulutuste tegemine vastab rendileandja tegelikule v. eeldatavale tahtele (VÕS § 1018 lg.1 p.2). VÕS § 1018 lg.1 p.2 järgi kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha v. kohustanud seda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS §-des 1019- 1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule v. eeldatavale tahtele. VÕS § 1023 lg.1 järgi käsundita asjaajaja võib nõuda , et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis nõuda kulutuste tegemist v. kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Kohus leiab, et kostjal on õigus nõuda rendiesemele tehtud vajalike kulutusi VÕS § 1023 lg.1 järgi. Põhjendatud kulutused on ulatuslikud elektritööd laudas ,mida ei saa lugeda tavapäraseks korrashoiuks tehtud kulutusteks. Kostja on esitanud kuludokumendid ja antud tööde tegemine on tõendatud tunnistaja J.J. ütlustega, mille kohaselt tegi ta farmile uue elektrijuhtmestiku ja pani valgustuse, uue elektrikilbi ja kaitsmed ,ühes farmi osas ehitas terve süsteemi uue, see oli nõukogudeaegne süsteem ja ei vastanud enam nõuetele (I toimik tl.158,160,162,164; III toimik 49). Tunnistaja ütluste kohaselt olid tööd vajalikud ja põhjendatud, kuna farmis olid vanad ja amortiseerunud juhtmed ning puudus osaliselt valgustus. Kuna kulutuste tegemist (tööd + materjalid) esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik täpselt määrata hindab kohus neid siseveendumuse kohaselt arvestades maha hageja tasaarvestuse summa valgustite eest 24 000 krooni e. 1533.88 eurot ja tasaarvestab täiendavalt veel 2907.11 eurot esemete eest hüvitise 2907.11 eurot nõudega. Akende ja küttesüsteemi vahetust ja selle eest tasumist ei ole kostja tõendanud. Viivise nõue VÕS § 113 lg.1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

14 (16)

2-10-45405 täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär , millele lisandub 8% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg.1 järgi kui kohustusest tuleb vastavalt seadusele v. lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hageja nõuab viivist rendimaksete tasumisega viivitamise eest. Rendiarve 101019/05.02.2010.a. summas 420 000 krooni e. 26 842.89 eurot, tasumise tähtaeg 15.02.2010.a. Rendilepingu p. 7.2 järgi viivis 0,1 % tasumisele kuuluvast arve summast iga viivitatud päeva eest. Seega 26.842 eurot päevas, viivitatud päevi seisuga 19.03.2014.a. 1493, viivis summas 40 076.43 eurot. Hageja nõuab arve maksmisega viivitamisel viivist selles summas ja ka edasist viivist. Kostja kohtuistungil leidis, et viivis on ebamõistlikult suur ja ületab põhinõuet ja palus nõude rahuldamisel viivist vähendada mõistliku suuruseni. VÕS § 162 lg. 1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõislikult suur , võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõisliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt , teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. VÕS § 113 lg.8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Kohus leiab, et viivist tuleb vähendada kuni põhinõude suuruseni s.o. 26 842.89 euroni, mis on kohtu arvates põhjendatud ja mõistlik viivis ning kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses. Hageja nõuab viivist rendiarve nr. 91419/18.12.2009.a. summas 48 000 krooni, tasumise tähtaeg 28.12.2009.a. , tasumata jätmise eest (I toimik tl.41, 94). Viivise nõue perioodi 29.12.2009- 30.08.2010.a. s.o. 245 päeva eest summas 11 760 krooni e. 751.60 eurot. Viivise kohta hageja esitanud kostjale ka arve 02.09.2010.a. ( I toimik tl.42). Kostja väited, et ta sai arve 30.08.2010.a. ja tasus samal päeval, ei ole põhjendatud ega õiged. Hageja väitel andis U.O. arve kostjale isiklikult kätte 18.12.2009.a. (I toimik tl.41). Kostja on saatnud hagejale 10.02.2010.a. , milles kinnitab arve 91419 saamist. Samas märgib, et hageja on saatnud palju arveid ja need jäävad talle arusaamatuks (I toimik tl.115). Kuna kostja ei ole tõendanud arve tähtaegset tasumist siis leiab kohus , et viivisenõue on põhjendatud ja kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis summas 751.60 eurot. Põldude hooldamise tasu 16 915.99 eurot nõude osas ei ole hageja kostjale arvet esitanud ega tõendanud, et nõue muutus sissenõutavaks alates 29.12.2009.a. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud seadusjärgses määras alates hagi kohtule esitamisest s.o. 20.09.2010.a.- kuni kohtuotsuse tegemiseni s.o. 15.04.2014.a. Hageja on arvestanud välja viivise summaliselt perioodi 29.12.2009 – 19.03.2014.a. eest 5131.32 eurot. Arvestust ei ole kostja vaidlustanud. Põhjendatud ei ole sellest perioodist viivisenõue 29.12.2009- 19.09.2010.a. eest s.o. 265 päeva eest x 3,71 (viivis aastas 8%, päevas 0,022% s.o. 3,71 eurot) = 983.15 eurot. Põhjendatud on viivisenõue 19.03.2014.a. seisuga 5131.32 – 983.15 =4148.17 eurot + 27 päeva x 3,82 = 103.14 = 4251.31 eurot. Seega põhjendatud viivis kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga kokku summas 26 842.89 + 751.60 + 4251.31 = 31 845.80 eurot ja edasine viivis kuni põhivõla ( 16 915.99 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras.

15 (16)

2-10-45405

Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg.1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega v. ei jäta menetluskulusid täielikult v. osaliselt poolte endi kanda. Hageja muudetud haginõue põhivõlgnevus 60 660.32 eurot ja viivis 15.04.2014.a. seisuga 53765.88 eurot + edasine viivis. Hagi kuulub rahuldamisele põhivõlgnevus 43758.88 + viivis 15.04.2014.a. seisuga 31845.80 + osaliselt edasine viivis s.o. 66%. Samuti hageja vähendas haginõuet põldude hooldamise tasu osas 9258.74 eurot, mida kohus menetluskulude jagamisel arvestab. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda 39 % ja kostja kanda 61 %.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

KOHTUOTSUSE JÕUSTUMINE:

Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2014.a kohtuotsuse jõustumisega 30.03.2015 järgmiselt:

RESOLUTSIOON:

Pärnu Maakohtu 15.04.2014 otsus tsiviilasjas nr. 2-10-45405 muuta väljamõistetava põhivõla ja viivise, samuti menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 654 lg. 22 järgi sõnastada maakohtu otsuse terviktekst järgmiselt. Rahuldada AS Vahenurme Agro hagi OÜ Halingalt põhivõla 60 660,32 euro ja viivise väljamõistmiseks osaliselt. Välja mõista OÜ-lt Halinga AS Vahenurme Agro kasuks 22 795 eurot põhivõlga, 7265 eurot viivist ja alates 20.12.2014 viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg. 1 teise lause järgi arvestatavas määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Poolte meneltuskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord: Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Väljavõte õige

16 (16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.