I Kenkmani OÜ hagi L.M. ja M.M. vastu kinnistusraamatusse rendilepingu kohta märke kandmise nõudes ja L.M. ja M.M. vastuhagi Kenkmani OÜ vastu omandi valduse üleandmiseks ja tegevuste keelamiseks hagejate omandil II Kenkmani OÜ hagi OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ ASTELMARI vastu kinnistusraamatusse rendilepingu kohta märke kandmise nõudes ja OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ ASTELMARI vastuhagi Kenkmani OÜ vastu omandi valduse üleandmiseks ja tegevuste keelamiseks hagejate omandil
Hagi hind
Põhihagi 4458.30 eurot Vastuhagi 4276.71 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastukostja: Kenkmani OÜ (registrikood 11886188) seaduslik esindaja: juhatuse liige R.J.; Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Pilv (Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ; asukoht Ülikooli 8, Tartu 51003, e-post [email protected]); Kostjad/vastuhagejad: L.M. (isikukood XXXX; elukoht XXXX); M.M. (isikukood XXXX; elukoht XXXX); OÜ Pähkli Metsatööd (registrikood 10254227); OÜ ASTELMARI (registrikood 10802002); Kostjate/vastuhagejate lepinguline esindaja: advokaat Marko Paabumets (Advokaadibüroo In Jure; asukoht Riia 15b, Tartu 51010; e-post: [email protected])
Kohtuistungi aeg
09.01.2014. a; 25.03.2014. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kenkmani OÜ hagi OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ ASTELMARI ning 1 (13)
L.M. ja M.M. vastu kinnistusraamatusse rendilepingu kohta märgete kandmise nõudes osaliselt.
2.Lugeda tuvastatuks L.M. ja M.M. kohustus anda nõusolek kinnistusraamatus kinnistute registriosa numbritega XXX, XXX, XXX ja XXX kolmandatesse jagudesse Kenkmani OÜ kasuks rendilepingu kohta märkuse kandmiseks. Rendilepingu lõppemise tähtpäev on 12.04.2019. a.
3.Lugeda tuvastatuks OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ ASTELMARI kohustus anda nõusolek kinnistusraamatus kinnistute registriosa numbritega XXX ja XXX kolmandatesse jagudesse Kenkmani OÜ kasuks rendilepingu kohta märkuse kandmiseks. Rendilepingu lõppemise tähtpäev on 12.04.2019. a.
4.Lugeda tuvastatuks L.M. ja M.M. kohustus anda nõusolek kinnistusraamatus kinnistute registriosa numbritega XXX, XXX ja XXX kolmandatesse jagudesse Kenkmani OÜ kasuks rendilepingu kohta märkuse kandmiseks. Rendilepingu lõppemise tähtpäev on 01.10.2014. a.
5.Jätta rahuldamata L.M. ja M.M. ning OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ ASTELMARI vastuhagid Kenkmani OÜ vastu omandi valduse üleandmiseks ja tegevuste keelamiseks hagejate omandil.
6.Tühistada kohtuotsuse jõustumisel hagi tagamise abinõud, mis on kohladtud tartu Maakohtu 26.08.2013.a ja 09.09.2013.a määrustega. Menetluskulude jaotus
1.Jätta vastuhagilt ja hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivud täies ulatuses L.M. ja M.M. ning OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ ASTELMARI kanda osakohustusena, so arvestades nende poolt tasutud riigilõivusid;
2.Jätta põhihagilt ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 90% ulatuses L.M. ja M.M. ning OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ ASTELMARI kanda osakohustusena, so ulatuses, mis tasutud seoses nende vastu esitatud nõudega;
3.Jätta vastuhagejate, L.M. ja M.M. ning OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ ASTELMARI, õigusabikulud ja muud menetluskulud nende endi kanda solidaarkohustusena;
4.Jätta põhihageja õigusabikulud ja muud menetluskulud 90% ulatuses L.M. ja M.M. ning OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ ASTELMARI kanda solidaarkohustusena;
5.Jätta põhihagilt tasutud riigilõiv 10% ulatuses ja põhihageja Kenkmani OÜ õigusabikulud ning muud menetluskulud 10% ulatuses põhihageja, Kenkmani OÜ kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Menetluse käik
1.1.Kenkmani OÜ esitas 13.08.2013. a kohtule kaks hagiavaldust: 1) L.M. ja M.M. vastu kinnistusraamatusse rendilepingu kohta märke kandmise nõudes ja 2) OÜ Pähkli
2 (13)
Metsatööd ja OÜ ASTELMARI vastu kinnistusraamatusse rendilepingu kohta märke kandmise nõudes. Kohus liitis hagid 02.12.2013.a määrusega ühte menetlusse. Kostjad L.M. ja M.M. esitasid 10.09.2013. a Kenkmani OÜ vastu vastuhagi kinnistute registriosa numbritega XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX omandi valduse üleandmiseks ja tegevuste keelamiseks nimetatud kinnistutel alates 02.04.2014.a. Kostjad OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ ASTELAMRI esitasid 20.09.2013. a Kenkmani OÜ vastu vastuhagi kinnistute registriosa numbritega XXX ja XXX omandi valduse üleandmiseks ja tegevuste keelamiseks nimetatud kinnistutel alates 02.04.2014.a. Kohus tagas 26.08.2013.a määrusega osaliselt Kenkmanni OÜ taotluse hagi tagamiseks ja otsustas hagi tagamise abinõuna kanda Kenkmanni OÜ kasuks keelumärked L.M. ja M.M. ühisomandis olevate kinnistute, registriosa numbritega XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX, käsutamise keelamiseks. Kohus tagas 09.09.2013.a määrusega hagi ja otsustas tagamise abinõuna kanda Kenkmanni OÜ kasuks keelumärked OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ ASTELMARI kinnistute, registriosa numbritega XXX ja XXX, käsutamise keelamiseks. Kohus jättis 23.09.2013. a määrusega rahuldamata vastukostjate, OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ ASTELAMRI, hagi tagamise taotluse. 09.01.2014.a toimunud eelistungil avaldasid poolte esindaja soovi pidada läbirääkimisi võimaliku kompromissi sõlmimiseks, mistõttu lükkas kohus asja arutamise edasi. Pooled kompromissi ei saavutanud ning kohus jätkas 25.03.2014.a istungil asja arutamist. Kohus jättis 31.03.2014.a määrusega rahuldamata põhikostjate poolt 27.03.2014.a esitatud taotluse menetluse uuendamiseks rahuldamata ja keeldus vastuhagide tagamise taotluse menetlemisest.
2.Mittevaieldavad asjaolud
Kenkmani OÜ ja FIE A.M. 12.04.2012. a põllumajandusliku rendilepingu (I kd tl 2528), mille alusel FIE A.M. andis hagejale rendile 22-l kinnistul põllumaad haritava pinnaga kokku 177,69 hektarit. Leping sõlmiti tähtajaga seitse aastat, s.o lõpptähtajaga 12.04.2019. a.
2.2.Tartu Maakohtu 21.02.2013.a otsusega tsiviilasjas nr 2-12-49028 rahuldati Kenkmanni OÜ hagi A.M.e vastu ja kohus luges tuvastatuks A.M. nõusoleku kinnistusraamatus registriosade nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX kolmandatesse jagudesse Kenkmani OÜ kasuks rendilepingu kohta märkuse kandmiseks.
2.3.Tsiviilasjas 2-12-.49028 oli kohus 04.12.2012. a määrusega kohaldanud hagi tagamise abinõud, mille alusel kanti registriosade nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX kolmandatesse jagudesse eelmärked Kenkmani OÜ kasuks hageja ja A.M. vahel sõlmitud põllumajandusliku rendilepingu alusel omandatud õiguste nähtavaks tegemiseks.
2.4.A.M.e võõrandas kinnistud järgmiselt: OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ Astelmari kaasomandisse 06.11.2012.a kinnistud nr XXX, nr XXX, nr XXX, 12.12.2012 kinnistud nr XXX ja XXX ja 16.01.2013.a nr XXX (I kd t lk 11-17) ning 12.03.2013 kinnistud nr XXX ja nr XXX (II kd t lk 10-11). OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ Astelmari omakorda võõrandasid 22.01.2013.a kinnistud XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX L.M. ja M.M. ühisomandisse ( I kd t lk 11-17).
3.Hageja/vastukostja nõue ja põhjendused 3.1 Kenkmani OÜ taotleb L.M. ja M.M. ning OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ ASTELMARI vastu esitatud hagides (I kd tl 2-6, II kd tl 1-5) kinnistusraamatusse kostjate kinnistute registriosadesse rendilepingu kohta märgete kandmist.
3 (13)
Hageja teatas, et Tartu Maakohtu 2102.2013.a otsust ei olnud võimalik täies mahus täita, kuna A.M. võõrandas enamiku rendilepingus nimetatud kinnistutest kohtumenetluse ajal. Rendilepingu järgi oli hagejal renditavate kinnisasjade müümisel eelisostuõigus, kuid A.M. eiras seda õigust. Hageja soovis kanda kostjatele võõrandatud kinnistute registriosadesse märked rendilepingu kohta, et oleks tagatud rendilepingu kehtivus. Eelkõige soovib hageja rendilepingu kohta kinnistusraamatu kohta märgete kandmist seetõttu, et ta on teostanud kinnistutel harimistöid, mille tulemusel sisaldub mullas järgmise kolme aasta saagiks vajaliku fosfori, kaaliumi ja magneesiumi toitainete sisaldus. Hageja on pöördunud kinnistute uute omanike pole märgete kandmise sooviga, kuid kostjad ei märgete kandmisega nõus. Kostjate L.M. ja M.M. esindaja saatis hagejale 05.08.2013.a keelduva avalduse, lillele oli lisatud rendilepingu ülesütlemise avaldus. Ka kostjate OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ ASTELMARI esindaja saatis hagejale 31.07.2013.a keelduva avalduse, mille juurde oli lisatud rendilepingu ülesütlemise avaldus. Hageja leidis, et kuivõrd kostjad esitasid ülesütlemise avalduse alles 31.07.2013. a on ülesütlemise tähtaeg möödunud. Seega on rendileping kehtiv ja tal on õigus nõuda rendilepingu alusel märgete kandmist kinnistusraamatusse.
4.Kostjate/vastuhagejate seisukoht ja vastuhagi 4.1 Kostjad vaidlesid kirjalikes vastustes (I kd tl 66-69, II kd tl 44-47) hagile vastu, palusid jätta hagi rahuldamata. Kostjate väitel ei ole kinnistusraamatusse rendilepingu kohta märgete kandmine põhjendatud, kuna kostjad kinnistute uute omanikena on rendilepingu üles öelnud alates 01.04.2014.a VÕS § 323 lg 1 1 lause alusel. Kostjad leidsid, et ebaõige on hageja väide, et kostjad on lepingu üles öelnud pärast tähtaja möödumist ehk alles 31.07.2013.a. Kostjad on edastanud hagejale rendilepingu ülesütlemise avalduse 16.04.2013.a ning seega on järginud VÕS § 323 lg-s sätestatud kolmekuulist tähtaega. 16.04.2013.a ülesütlemise avalduse saatsid kostjad aadressil XXXX, saajaks oli märgitud Kenkmani OÜ R.J.. Avalduse võttis 17.04.2013. a vastu U.J., kes on hageja juhatuse liikme R.J. XX.XX. Kostjad lugesid ülesütlemisavalduse hageja juhatuse liikmele kätte toimetatuks. Kostjatele teadaolevalt on R.J. ja U.J. tihedalt seotud läbi majandustegevuse ja neil on ühine elukoht. Kostjad on edastanud rendilepingu ülesütlemise teatised ka hageja e-posti aadressile: XXXX ja XXXX , mille tõendamiseks esitab hageja ekirja väljavõtte. See tõendab, et rendilepingu ülesütlemisavaldus on toimetatud hageja esitatud ametlike e-kirjade aadressidele, kus hagejal oli mõistlikult võimalik sellega tutvuda. Seega on rendileping kehtivalt üles öeldud alates 01.04.2014.a ja hagejal puudub alus nõuda rendilepingu kohta märke kandmist kinnistusraamatusse lepingu lõppemise tähtpäevaga 12.04.2019. a.
4.2.20.11.2013. a vastuses (I kd tl 105-110) märkisid kostjad lisaks, et tsiviilasjas nr 2-1249028 hagi tagamise abinõuna kinnistute registriosadesse hageja kasuks rendilepingu alusel omandatud õiguste nähtavaks tegemiseks kantud eelmärked ei ole õiguslikult samastatavad märkega kinnistusraamatus VÕS § 324 järgi. Tsiviilmenetlus viidatud tsiviilasjas on lõppenud ning eelmärgetel puudub õiguslik alus.
4.3.Kostjad esitasid vastuhagid (I kd 74-79, II kd 34-40), milles L.M. ja M.M. taotlesid kinnistute registriosa numbritega XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX omandi valduse üleandmist Kenkmani OÜ-lt ja tegevuste keelamist nimetatud kinnistutel ning OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ ASTELAMRI taotlesid Kenkmani OÜ-lt kinnistute registriosa numbritega XXX ja XXX omandi valduse üleandmist ja tegevuste keelamist nimetatud kinnistutel. Kostjate väitel on nad hageja ja A.M. vahel 12.04.2012. a sõlmitud rendilepingu üles öelnud alates 01.04.2014. a ja nõudnud hagejalt kinnistute valduse üleandmist ning keelanud hagejal 4 (13)
kinnistutel viibimise ja igasuguse põllumajandusliku tegevuse läbiviimise. Kuna hageja on esitanud hagi rendilepingu kohta kinnistute registriosadesse märke kandmiseks, siis on kostjatel põhjendatud alus eeldada, et hageja ei pruugi rendilepingu lõppemisel tähtaegselt rendipinda vabastada ning võib teha põhjendamatuid takistusi rendilepingu eseme omanikele rendilepingu lõppemist rendieseme edaspidisel eesmärgipärasel kasutamisel.
4.4.Kohtuistungil jäid kostjad nõuete ja vastuväidete juurde. Kostjate teatas kostjate esindaja, et on esitanud avalduse U.J. suhtes kriminaalasja algatamiseks KarS § 344 lg 1 tunnustel dokumendi võltsimises, mille alusel on võimalik vabaneda kohustustest, seoses sellega, et U.J. on märkinud väljastusteatel, et on hageja juhatuse liige kuigi ta seda ei ole.
5.Hageja/vastukostja seisukoht kostjate vastuväidetele ja vastuhagile
5.1.Hageja vaidles kirjalikes vastustes (I kd tl 90-95, II kd 59-64) vastuhagidele vastu. Hageja leidis, et kostjate poolt rendilepingu ülesütlemine on õigustühine, kuna kostjad ei ole järginud ülesütlemisel VÕS § 323 lg-s 1 sätestatud kolmekuulist tähtaega. Hageja arvates tuleb kolmekuulise tähtaja arvutamist alustada alates ajast, mil kostjad said vaidlusaluste kinnistute omanikeks: kostjate L.M. ja M.M. puhul seega 28.01.2013. a ja kostjate OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ ASTELMARI puhul 14.03.2013. a. Hageja sai rendilepingu ülesütlemise avaldustest teada lepingulise esindaja vahendusel 05.08.2013. a, kui viimane tegi 30.07.2013. a järelepärimisi kostjate seisukoha saamiseks rendilepingu kohta märke kandmiseks kinnistusraamatusse. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et rendilepingu ülesütlemise teatis on talle kätte toimetatuid 17.04.2013.a. Kostjate esitatud tõendi kohaselt on 17.04.2013.a on kätte toimetatud dokumendid U.J.. Hageja märgib, et esiteks ei ole U.J. hageja juhatuse liige ega ole ka muul viisil ettevõttega seotud ega volitatud isik ja teiseks ei tõenda kirja väljastamisteatis, et kätte on toimetatud rendilepingu ülesütlemise teade. Hageja teatas, et hageja tegevuskoht ei ole aadressil XXXX ning hagejal ei olnud võimalik saadetisega tutvuda. Hageja tegevuskohaks on XXXX, millisel aadressil elab ka hageja juhatuse liige R.J.. Hageja hinnangul pidid kostja M. ja L.M. teadma, kus hageja tegelik tegevuskoht, kuna elavad ise vaid ca 1,5 km kaugusel. Väidetavalt hageja e-posti aadressile saadetud ülesütlemise teatisi ei ole hageja samuti kätte saanud. Hageja esindaja leidis, et isegi, kui lugeda, et kostjate ülesütlemisavaldused on hagejale kätte toimetatud 17.04.2013. a, ei saa vaidlusalust rendilepingut lõpetada alates 01.04.2010. a, kuivõrd selleks ajaks ei ole möödunud etteteatamisest ühte kalendriaastat. VÕS § 353 kohaselt võib vähemalt ühe aastase etteteatamisega põllumajandusliku rendilepingu üles öelda üksnes selliselt, et leping lõpeb 1. aprillil või 1. oktoobril. Seega oleksid kostjad saanud lepingu üles öelda alles alates 01.10.2014.a. Hageja leidis veel, et kostjate ülesütlemisavaldused on tühised, kuna hageja ja A.M. vahel sõlmitud rendilepingu kohta on tsiviilasjas nr 2-12-49028 tehtud hagi tagamise määruse alusel 13.12.2012. a kantud kinnistusraamatusse kinnistute registriosadesse eelmärked hageja kasuks hageja ja A.M. vahel sõlmitud rendilepingu alusel omandatud õiguste nähtavaks tegemiseks.
5.2.29.11.2013. a täiendavas vastuses (I kd tl 120-123) märkis hageja, et ebaõige on kostjate väide, et tsiviilasjas nr 2-12-49028 hagi tagamise käigus kinnistusraamatusse hageja kasuks rendilepingu kohta kantud eelmärked ei oma õiguslikku tähendust. VÕS § 324 lg 2 kohaselt tagab kinnistusraamatusse kantud märge, et kinnisasja igakordne omanik või isik, kelle kasuks kinnisasja piiratud asjaõigusega koormatakse, peab lubama üürnikku kinnisasja vastavalt üürilepingule kasutada ja uuel omanikul ei ole õigust üürilepingut vastavalt sama seaduse §-s 323 sätestatule üles öelda. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-136-04 asunud seisukohale, et „kui üürileandja kohtumenetluse ajal vahetub, siis ei saa hagi rahuldada eelmise omaniku suhtes. Kui uus omanik üürilepingu VÕS § 323 alusel üles ütleb, siis puudub üürileping, mis on VÕS § 324 kohaselt märke nõudmise eeldus. Seega tuleb 5 (13)
üürilepingu kohta märkuse tegemise hagi vastava taotluse korral tagada. ... Kui hagi jääb rahuldamata vastava nõude puudumise tõttu, siis eelmärke aktsessoorsuse tõttu ei ole sellel VÕS-i § 324 lg-s 2ettenähtud toimet ja hagi tagamine tuleb TsMS § 160 korras tühistada. Hagi rahuldamisel oleks aga üürilepingu ülesütlemine VÕS § 323 lg 1 alusel AÕS § 63 lg-st 3 tulenevalt tühine.“ Kenkmani OÜ hagi rahuldati tsiviilasjas nr 2-12-49028, mistõttu on kostjate üürilepingu ülesütlemine tühine. 6.Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas esitatud ja kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja vastuhagi jätta täies ulatuses rahuldamata.
6.1.Kohus tegi kindlaks, et Tartu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-12-49028 21.02.2013.a tehtud otsus on täidetud kinnistute nr XXX, XXX, XXX ja XXX suhtes. Täitamata on otsus kinnistute XXX (omanikud käesolevalt kostjad L. ja M.M.), XXX (omanikud kostjad OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ Astelmari), XXX (omanikud kostjad L. ja M.M.) ja XXXX (omanikud kostjad OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ Astelmari) suhtes. Kinnistu nr XXX on jagatud 14.12.2012.a ja tekkinud on uus kinnistu nr XXX (omanikud kostjad L. ja M.M.) Kinnistu XXX jagamisest 14.12.2012.a on tekkinud samuti uus kinnistu XXX (omanikud kostjad L. ja M.M.). Mõlemale uuele kinnistule on kantud eelmärge tsiviilasja 2-12-49028 alusel. Kinnistute XXX, XXX ja XXX suhtes eelmärget kinnistusraamatusse kantud ei ole ja kohus varem otsust teinud ei ole.
6.2.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 341 sätestab, et rendilepingule kohaldatakse täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui samas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. VÕS § 291 näeb ette, et kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusse andmist või kui üüritud asja omanik vahetub pärast asja üürniku valdusse andmist asja võõrandamise korral sundtäitmisel või pankrotimenetluses, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. Pooled ei vaidle selle üle, et kinnistute omandamisega läksid hageja ja FIE A.M. vahel 12.04.2012. a sõlmitud põllumajanduslikust rendilepingust tulenevad rendileandja õigused ja kohustused üle kostjatele. Hageja Kenkmani OÜ taotleb, et L.M. ja M.M. ühisomandis olevate seitsme kinnistu ning OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ ASTELMARI kaasomandis olevate kahe kinnistu registriosadesse kantaks märge hageja ja FIE A.M. vahel 12.04.2012. a sõlmitud põllumajandusliku rendilepingu kohta, et tagada rendilepingu kehtivus selle tähtaja lõpuni ehk kuni 12.04.2019. a. Kostjad L.M. ja M.M. ning OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ ASTELMARI ei ole kinnistusraamtusse märke kandmiseks nõusolekut andnud ja on sellest keeldunud. Kostjate väitel on nad rendilepingu üles öelnud alates 01.04.2014. a. Kostjad nõuavad vastuhagis kinnistute valduse üleandmist ja tegevuste keelamist kinnistutel alates 01.04.2014. a.
6.3.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjatepoolne rendilepingu ülesütlemine on kehtiv. VÕS § 323 lg 1 näeb ette, et üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekul uuele üürileandjale üüritud asja võõrandamise või koormamise tõttu (käesoleva seaduse § 291) võib uus üürileandja üürilepingu kolme kuu jooksul sama seaduse §-s 312 sätestatud ülesütlemistähtaega järgides üles öelda, kui lepingut ei või varem lõpetada. 6 (13)
VÕS § 312 lg 1 kohaselt muu hulgas kinnisasja üürimise puhul võib kumbki lepingupool tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. VÕS § 353 lg 2 näeb ette, et tähtajatu põllumajandusliku rendilepingu võivad lepingupooled üles öelda, teatades sellest ette vähemalt üks aasta. Lepingu võib üles öelda üksnes selliselt, et leping lõpeb 1. aprillil või 1. oktoobril. Nimetatud paragrahviga välistatakse vastavate üürilepingu sätete kohaldamine, mida muidu kohaldataks VÕS §-st 341 tulenevalt. VÕS § 353 lg 2 näeb põllumajandusliku rendilepingu puhul ette pikemad ülesütlemise tähtajad ja tähtaegade erisuse, kui on sätestatud VÕS § 312 lg-s 1 üürilepingu kohta. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nende vahel on põllumajanduslik rendileping. Seega VÕS § 353 lg-s 2 ettenähtud erisusi arvestades oli kostjatel õigus rendileping üles öelda kolme kuu jooksul, teatades sellest ette vähemalt aasta ja lepingut oli õigus üles öelda üksnes selliselt, et leping lõpeb 1. aprillil või 1. oktoobril. VÕS § 323 lg 1 alusel kehtis kostjate ülesütlemise õigus kolm kuud kinnistute omanikuks saamisest alates. Kolmekuuline ülesütlemise tähtaeg hakkas kulgema kinnistute omandiõiguse ülemineku hetkest, milleks on kinnistusraamatu kande tegemise hetk. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, millal kostjate kinnistute omandiõigus üle läks ning see on kontrollitav kinnisturaamatu väljavõtete alusel: kostjad L.M. ja M.M. on kantud kinnistute registriosa numbritega XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX ühisomanikena kinnistusraamatusse 28.01.2013. a (I kd t lk 11-17); kostjad OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ Astelmari on kantud kinnistute registriosa numbritega XXX ja XXX kaasomanikena kinnistusraamatusse 14.03.2013. a (II kd t lk 10-11). Seega oli kostjatel L.M. ja M.M. õigus VÕS § 323 lg 1 alusel rendilepingut üles öelda kolme kuu jooksul alates 28.01.2013. a ning tähtaeg lõpeb 28.04.2014. a ja kostjatel OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ Astelamri alates 14.03.2013. a ja tähtaeg lõpeb 14.06.2013. a.
6.4.Kostjate esindaja on teinud 16.04.2013. a rendilepingu ülesütlemise avaldused (I kd tl 20, II kd tl 14), milles kostjad ütlevad rendilepingu üles alates 01.04.2014. a. Ülesütlemine on tahteavaldus, mis tuleb teisele poolele edastada. TsÜS § 69 lg 1 sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Poolte vahel on vaidlus selle üle, millal hageja ülesütlemise avaldused kätte sai. Hageja väitel sai ta rendilepingu ülesütlemise avaldustest teada lepingulise esindaja vahendusel alles 05.08.2013. a. Kostjate esindaja leidis, et ülesütlemisavaldused saab lugeda hagejale kättetoimetatuks 17.04.2013. a hageja aadressil dokumentide kättetoimetamisega U.J.. Kostjate väitel on nad ülesütlemisteated saatnud hagejale tema avaldatud ametlikel e-posti aadressidel, kus hagejal oli mõistlikult võimalik nendega tutvuda. Hageja on esitanud tõendina e-kirja väljavõtted (I kd tl 113, 114), millest nähtub, et kostjate esindaja Advokaadibüroo In Jure on 16.04.2013. a saatnud hageja e-posti aadressidele XXXX ja XXXX kostjate ülesütlemisavalduse. Hageja väitel ei ole ta postitusi kätte saanud. Kohus leiab, et kostja poolt tõendina esitatud e-kirjade väljavõtete alusel saab asuda seisukohale, et kättetoimetamine on nurjunud aadressil XXXX. Samas vastava märge puudub teisel, hageja ametlikul aadressil XXXX meili mittekättesaatmise kohta. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-127-07 asunud seisukohale, et e-kirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani. Usaldusväärseks tõendiks võib olla aga nt kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõte 7 (13)
selle kohta, et e-kiri saabus teatud ajal tema serverisse. Kostjad sellist tõendit esitanud ei ole, mis usaldusväärselt tõendaks teadete kättetoimetamist e-posti vahendusel. Seega tuleb asuda seisukohale, et e-kirjana saadetud ülesütlemisteadet ei saa lugeda hageja esindajale kätte toimetatuks. Kostjate väitel saatsid nad ülesütlemisavaldused ka hageja aadressil Jõgevamaa Jõgeva vald Kurista küla, adresseerituna Kenkmani OÜ juhatuse liige R.J.. Kostjad on esitanud tõendina väljastusteated (I kd tl 71-72, II kd tl 49-50), millest nähtub, et postisaadetise XXXX asukohas on 17.04.2013. a vastu võetud U.J. poolt, vastuvõtja staatuseks on märgitud juhatuse liige. Tunnistaja U.J. kinnitas ütlustes, et võis nimetatud kirja vastu võtta, detaile ei mäleta, kuid allkirja väljastusteatel tunnistas omaks. Teatas, et võõraid kirju ei ava ja eeldatavalt pani ka selle kirja nende nn kodukontorisse. OÜ Kenkmanni kirju vahel ikka tuuakse tema elukohta ja ta on neid allkirja vastu vastu võtnud Tunnistaja teatas, et tal ei ole midagi selle vastu, et tema elukoha aadress on OÜ Kenkmanni ametlik aadress registris. Hageja seadusliku esindaja, juhatuse liikme R.J. selgituse kohaselt ei ole ta kostjate ülesütlemise teatisi kätte saanud ja hagejal ei olnud võimalik nendega tutvuda. Hageja esindaja leidis, ülesütlemisteatiste kättetoimetamisega U.J. ei saa lugeda nende kättetoimetamisena hagejale. Kohus nõustub hageja väitega, et U.J. ei ole hageja juhatuse liige: vastavalt äriregistri kaardi väljatükile on kostja juhatuse liige R.J.. Kostjate väitel on U.J. hageja juhatuse liikme R.J. isa ning vastav väide leidis kohtuistungil kinnistust nii R.J. kui tunnistaja U.J. poolt. Tunnistaja U.J. kinnitas kohtule, et aadress XXXX on tema elukoht. Äriregistri kaardi kohaselt on nimetatud aadress hageja aadressiks. Hageja seaduslik esindaja R.J. seletas kohtuistungil, et tema tegelik tegevuskoht ei ole sel aadressil ja tema seal ei asu ning sealt saadetisi kätte ei saanud. R.J. sõnul võis tema isa U.J. kirjad vastu võtta, kuid neid temale edasi ei ole andnud. Kostjate väitel on R.J. ja U.J. tihedalt seotud ka läbi majandustegevuse. Kostjad on esitanud tõendina väljavõtte ajalehe artiklist (II kd tl 83), kus U.J. on kommenteerinud oma tegevust koos pojaga nii: „Praeguseks oleme jõudnud sortida talinisu seemne, millest osa sügisel müüme ja osa oma põllul kasutusele võtame. Nii saame alustada ka talirüpsi koristamisega“. Ülekuulamisel teatas U.J. aga, et ei ole hageja , OÜ-ga Kenkmanni kunagi seotud olnud. Kohtu hinnangul saab lugeda kostjate rendilepingu ülesütlemise teated hageja poolt kättesaaduks teadete kättetoimetamisega 17.04.2013. a aadressil XXXX U.J.. TsÜS § 69 lg 3 kohaselt loetakse lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Väljastusteadetelt (I kd tl 71-72, II kd tl 49-50) nähtub, et saadetised on Kenkmani OÜ-le R.J. nimele saatnud 16.04.2014. a Advokaadibüroo In Jure ning advokaadibüroo on kostjate esindajana koostanud samal kuupäeval Kenkmani OÜ esindaja R.J. nimele avaldused rendilepingu ülesütlemiseks (I kd tl 20, II kd tl 14). Kuigi saadetiste väljastusteadetelt ei nähtu saadetiste sisu, saab mõistlikult järeldada, et saadetiste puhul oli tegemist kostjate esindaja avaldustega rendilepingu ülesütlemiseks. Pooled ei vaidle, et saadetised on saadetud hageja äriregistrijärgsel aadressil: XXXX. Ka rendilepingus (I kd tl 25) on märgitud rendileandja Kenkmani OÜ aadressiks XXXX. Kohus 8 (13)
leiab, et mõistlikult saab järeldada, et kostjad pidasid hageja tegevuskohaks rendilepingus märgitud aadressi ning nad ei pidanud lepinguga seotud tahteavalduse kättetoimetamiseks hakkama täiendavalt selgitama, kus on hageja tegelik tegevuskoht. Äriseadustiku § 34 lg 2 kohaselt Kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad olid teadlikud asjaolust, et hageja tegelik asukoha aadress ei ole registriaadress. Seega saab lugeda nimetatud aadressi rendilepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohaks TsÜS § 69 lg 3 mõistes. Kohus leiab, et kogutud tõendite alusel saab lugeda ka, et hageja seaduslikul esindajal, juhatuse liikmel R.J., oli mõistlik võimalus kostjate ülesütlemisavaldustega tutvuda. TsÜS § 69 lg 3 mõttes ei pea eemalviibijale tehtud tahteavalduse jõustumiseks tahteavalduse saaja igal juhul olema tahteavaldust isiklikult kätte saanud ega selle sisust teadlik, oluline on see, et saajal tekkis mõistlik võimalus avaldusega tutvuda. Arvestades, et kostjate ülesütlemisavaldused võeti vastu hageja äriregistrijärgsel aadressil, mis oli ka hageja aadressiks rendilepingus, tuleb eeldada, et hagejal oli mõistlik võimalus avaldusega tutvuda. Hageja ei ole tõendanud, et esines mingi selline takistus, mille tõttu oli hageja aadressil saabunud saadetistega tutvumine võimatu. Tunnistaja U.J. selgitas, et poeg aegajalt käib XXX nn kodukontoris ja saab kirjad kätte. Tunnistaja ei osanud kinnitada, kas R.J. ka nimetatud kirja kätte sai, kuid kohtu hinnangul ei ole see asjas oluline: R.J. oli objektiivselt võimalik kiri kätte saada ja selle sisuga tutvuda. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-151-11 leidnud, et juriidilise isiku puhul on mõistlik eeldada, et ta korraldab oma asukohas temale adresseeritud posti kättesaamise. R.J. on hageja juhatuse liige ning ta on teadlik, et ettevõtte aadressiks äriregistris on märgitud XXXX, kuigi tema enda väitel oli ettevõtte tegevuskoht teine. R.J. juhatuse liikmena oli kohustus ettevõtte äriregistrijärgsele aadressile, samuti rendilepingus avaldatud aadressile saadetud posti kättesaamine. Kohus leiab, et kui äriühing (esindaja juhatuse liikme läbi) ise on kandnud registrisse aadressi, kus ta tegelikkuses oma posti ja muid saadetisi kätte ei saa ja ei ole oma lepingupartnereid muus aadressist teavitanud, on see tema risk. Tunnistaja U.J. selgitas kohtule, et ei ole keeldunud OÜ Kenkmanni kirju vastu võtmast. Kohus loeb, et kostjate rendilepingu ülesütlemise teated on muutunud hageja esindajale kehtivalt kätte toimetatud 17.04.2013.a. Arvestades, et kostjad L.M. ja M.M. kanti kinnistusraamatusse kinnistute omanikena 28.01.2013. a ja kostjad OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ ASTELMARI 14.03.2013. a, saab lugeda, et ülesütlemisavaldused tehti VÕS § 323 lg 1 ette nähtud tähtaja jooksul ehk kolme kuu jooksul rendilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekust.
6.5.Kostjad on rendilepingu üles öelnud alates 01.04.2014. a. Kohus leiab, et kostjad ei saanud lepingut üles öelda 01.04.2014.a, sest selleks ajaks ei olnud möödunud VÕS § 353 lg 2 sätestatud tähtaeg 1 aasta etteteatamisest. Tulenevalt põllumajandusliku rendilepingu kohta VÕS § 353 lg-s 2 sätestatud erisustest, võisid kostjad rendilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt üks aasta ja lepingu võis üles öelda üksnes selliselt, et leping lõpeb 1. aprillil või 1. oktoobril. Kuna ülesütlemise avaldused muutusid kehtivaks 17.04.2013. a, siis oli kostjatel õigus rendileping üles öelda mitte enne kui 1. oktoobril 2014. a. Kostjad on öelnud rendilepingu üles VÕS § 353 lg-s 2 ettenähtud ühe aasta pikkust etteteatamise tähtaega järgimata. VÕS § 311 lg 2 sätestab, et kui lepingupool ei järgi ülesütlemisel ülesütlemiseks ettenähtud tähtaega, loetakse leping ülesöelduks ettenähtud tähtaja möödumisest. 9 (13)
Eeltoodu alusel võiks lugeda, et kostjatepoolne ülesütlemine on küll kehtiv, kuid rendilepingu saab lugeda üles öelduks VÕS § 353 lg-s 2 ettenähtud tähtajal ehk 1. oktoobril 2014. a. Kuna rendileping ei ole lõppenud ülesütlemisega alates 01.04.2014. a, siis ei ole põhjendatud kostjate vastuhagi nõue alates sellest ajast kinnistute valduse üleandmiseks ja tegevuste keelamiseks seal ja nimetatud nõudes tuleb vastuhagi jätta rahuldamata.
6.6.Hageja väitel on kostjate ülesütlemise avaldus igal juhul tühine seetõttu, et vaidlusaluste kinnistute registriosadesse on kantud teises tsiviilasjas hagi tagamise korras eelmärked hageja kasuks rendilepingu alusel omandatud õiguste nähtavaks tegemiseks ja nõude tagamiseks. Kostjad leidsid, et eelnimetatud eelmärked ei oma õiguslikku tähendust ja need ei ole õiguslikult samastatavad märkega kinnistusraamatus VÕS § 324 järgi. Kohus tegi kindlaks, et tsiviilasjas nr 2-12-49028 kanti hagi tagamise abinõuna kinnistusraamatusse eelmärked Kenkmani OÜ kasuks 12.04.2012. a hageja ja A.M. vahel sõlmitud põllumajandusliku rendilepingu alusel omandatud õiguste nähtavaks tegemiseks A.M. kuuluvatele kinnistutele registriosa numbritega XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX. Kohus tuvastas, et kostjate L. ja M.M. omandatud kinnistute registriosa numbritega XXX, XXX, XXX ja XXX, samuti kostjate OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ Astelmaeri omandatud kinnistute registriosa numbritega XXX ja XXX III-ndatesse jagudesse on 13.12.2012. a sisse kantud eelmärge Kenkmani OÜ ja A.M. vahel 12.04.2012. a sõlmitud rendilepingu alusel omandatud õiguste nähtavaks tegemiseks ning nõude tagamiseks Kenkmani OÜ kasuks. Nimetatud eelmärked on kehtivad. Tsiviilasjas nr 2-12-49028 tehtud hagi tagamise määruse alusel ei ole kantud eelmärkeid kostjate L. ja M.M. kinnistutele registriosa numbritega XXX, XXX ja XXX, sest need ei olnud eelmises tsiviilasjas vaidluse objektiks ja kohus ei ole nende suhtes hagi tagamise abinõusid ka rakendanud. Seega on hageja vastuväited nimetatud kolme kinnistu osas asjakohatud. VÕS § 324 lg 1 järgi võib kinnisasja omanik nõuda kinnistusraamatusse üürilepingu kohta märke tegemist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tagab kinnistusraamatusse kantud märge, et kinnisasja igakordne omanik või isik, kelle kasuks kinnisasja piiratud asjaõigusega koormatakse, peab lubama üürnikku kinnisasja vastavalt üürilepingule kasutada ja uuel omanikul ei ole õigust üürilepingut vastavalt sama seaduse §-s 323 sätestatule üles öelda. Seega kaitseb kinnistusraamatusse üürilepingu kohta tehtud märkus üürnikku üürileandja poolse üürilepingu ülesütlemise vastu. Kostjad on seisukohal, et hagi tagamise korras kinnistusraamatusse kantud eelmärked ei oma kinnistusraamatusse kantava märke õiguslikku toimet VÕS § 324 lg 1 mõistes. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-136-04 (p 46) käsitlenud üürilepingu kohta märkuse tegemise nõudega seonduvalt hagi tagamist. Riigikohus on nimetatud lahendis märkinud, et TsMS § 155 lg 1 lubab hagi tagamist, kui tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Üürniku esitatud märkuse kinnistusraamatusse kandmise hagi tagamata jätmine võib välistada hagi rahuldamise. Kui üürileantud asja omanik kohtumenetluse ajal vahetub, siis ei saa hagi rahuldada eelmise omaniku suhtes. Kui uus omanik üürilepingu VÕS § 323 alusel üles ütleb, siis puudub üürileping, mis on VÕS § 324 kohaselt märke nõudmise eeldus. Seega tuleb üürilepingu kohta märkuse tegemise hagi vastava taotluse korral tagada. AÕS § 631 lg 2 võimaldab hagi tagada eelmärkega. Kui hagi jääb rahuldamata vastava nõude puudumise tõttu, siis eelmärke aktsessoorsuse tõttu ei ole sellel VÕS-i § 324 lg-s 2 ettenähtud 10 (13)
toimet ja hagi tagamine tuleb TsMS § 160 korras tühistada. Hagi rahuldamisel oleks aga üürilepingu ülesütlemine VÕS § 323 lg 1 alusel AÕS § 63 lg-st 3 tulenevalt tühine. Eeltoodud Riigikohtu suunisest lähtudes saab lugeda, et tsiviilasjas nr 2-12-49028 hagi tagamise abinõuna kinnistusraamatusse hageja kasuks kantud eelmärgetel on VÕS-i § 324 lgs 2 ettenähtud toime ehk kinnisasja igakordne omanik peab lubama rentnikku kinnisasja vastavalt rendilepingule kasutada ja uuel omanikul ei ole õigust üürilepingut vastavalt VÕS §s 323 sätestatule üles öelda. AÕS § 63 lg 3 kohaselt on asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega on tehing tühine juba selle tegemisel ja ei vaja vastaspoolelt mingit tegu või tahteavalduse tegemist. Kuna käesolevalt on rendilepingute ülesütlemine kinnistute suhtes, mille registriossa on kantud vastava eelmärge, vastuolus AÕS § 63 lg 3 eesmärgiga ja kahjustab eelmärkega tagatud isiku, OÜ Kenkmanni, õigusi, on ülesütlemine nimetatud kinnistute suhtes tühine Seega on rendilepingu ülesütlemine tühine osaliselt, kuid lähtudes TsÜS § 85 on see siiski kehtiv ülejäänud kinnistute suhtes. Kuigi kohus leidis eelpool, et ülesütlemisavaldused on esitatud tähtaegselt ja tuvastas ka rendilepingute ülesütlemise õige aja, ei oma nimetatud tuvastused tähtsust nende kinnistute suhtes, mille osas on kinnistusraamatusse kantud eelmärked, sest kostjate poolt rendilepingu ülesütlemine oli tühine algusest peale. Kohtu poolt otsuse p 6.4 ja .6.5. tuvastatu omab täiel määra tähtsust vaid kinnistute XXX, XXX ja XXX suhtes , sest nende kinnistute registriosadesse ei ole rendilepingu kohta eelmärkeid kantud, seega on L. ja M.M. ülesütlemisavaldus nimetatud kinnistute osas kehti. Hageja nõue tuleb nimetatud kinnistute osas rahuldada osaliselt: kanda kinnistusraamatusse märge rendilepingu kohta tähtajaga 01.10.2014. a. Nagu kohu eelpool leidis, on kostjate poolt rendilepingu ülesütlemisavaldus kinnistute osas, mille registriosadesse on hageja kasuks kantud eelmärge rendilepingu alusel omandatud õiguste nähtavaks tegemiseks: L. ja M.M. ühisomandis olevate kinnistute registriosa numbritega XXX, XXX, XXX ja XXX osas ning kostjate OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ Astelmari kaasomandis olevate kinnistute registriosa numbritega XXX ja XXX osas, AÕS § 63 lg 3 alusel tühine ja seega on põhjendatud hageja nõue nimetatud kinnistute registriosadesse rendilepingu kohta märgete kandmiseks rendilepingu tähtaja lõpuni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 324 lg 1 näeb ette, et kinnisasja üürnik võib nõuda kinnistusraamatusse üürilepingu kohta märke tegemist. VÕS § 324 lg 2 kohaselt tagab kinnistusraamatusse kantud märge, et kinnisasja igakordne omanik või isik, kelle kasuks kinnisasja piiratud asjaõigusega koormatakse, peab lubama üürnikku kinnisasja vastavalt üürilepingule kasutada ja uuel omanikul ei ole õigust üürilepingut vastavalt käesoleva seaduse §-s 323 sätestatule üles öelda. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 sätestab, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Eeltoodu põhjal rahuldab kohus Kenkmani OÜ hagi osaliselt ja loeb tuvastatuks kostjate L.M. ja M.M. kohustuse anda nõusolek kinnistusraamatus kinnistute registriosa numbritega XXX, XXX, XXX ja XXX kolmandatesse jagudesse ja OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ ASTELMARI 11 (13)
kohustuse anda nõusolek kinnistusraamatus kinnistute registriosa numbritega XXX ja XXX kolmandatesse jagudesse hageja kasuks rendilepingu kohta märke kandmiseks tähtajaga 12.04.2019. a.
6.7.Lähtudes eelpool p 6.4-6.6 esitatud põhjendustest, tuleb hageja nõue rahuldada osaliselt: - kinnistute XXX, XXX, XXX ja XXX ning XXX ja XXX osas täielikult; - kinnistute XXX, XXX ja XXX osas osaliselt, so lühema tähtajaga. Vastuhagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata, sest vastuhagis nimetatud lepingu ülesütlemise tähtaeg, millega vastuhageja on nõuded sidus, oli ebaseaduslik. 6.8.Kohus tühistab pärast kohtuotsuse jõustumist hagi tagamised, mis on kohaldatud kohtu 26.08.2013.a määrusega L. ja M.M. suhtes ja 09.09.2013.a määrusega OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ Astelmari suhtes.
7.Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning lõike 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 500 eurot: L. ja M.M. vastu esitatud hagilt 300 eurot ja OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ Astelmari vastu esitatud hagilt 200 eurot ja hagi tagamiselt 100 eurot (kummagi nõude osas 50 eurot). Vastuhagejad on tasunud riigilõivu 375 eurot: L. ja M.M. nõudelt 225 eurot ja OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ Astelmari nõudelt 150 eurot ning 150 eurot hagi tagamise taotluselt. Mõlemad pooled on eeldatavalt kandnud ka õigusabikulusid. Seega on käesolevalt kohtule teadaolevateks kohtukuludeks poolte tasutud riigilõiv ja kohtuväliseks kuluks tema esindaja kulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jättis vastuhagi täies ulatuses rahuldamata ja rahuldas põhihagi osaliselt. Kaaludes põhihagi rahuldamise taset, leiab kohus, et menetluskulud tuleb lähtudes TsMS § 163 jagada järgmiselt: - jätta vastuhagilt tasutud riigilõiv täies ulatuses vastuhagejate/kostjate kanda osakohustusena, - jätta põhihagilt tasutud riigilõiv 90% ulatuses vastuhagejate/kostjate kanda osakohustusena, - jätta vastuhagejate õigusabikulud ja muud menetluskulud nende endi kanda solidaarkohustusena; - jätta põhihageja õigusabikulud ja muud menetluskulud 90% ulatuses vastuhagejate/kostjate kanda solidaarkohustusena; - jätta põhihagilt tasutud riigilõiv 10% ulatuses ja põhihageja õigusabikulud ning muud menetluskulud 10% ulatuses põhihageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi
12 (13)
jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse vastavalt sama paragrahvi lõigetele 2-8.