Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista. Arvete esitamisele eelneval perioodil ei täitnud XXX oma lepinguga võetud kohustusi, tema teenused ei vastanud reklaamitule (ilmselt ka lepingule) ning lisaks kasutas XXX ära oma jõupositsiooni, esitades pangale ebakorrektse otsekorraldusega maksmiseks pangale arveid. Puudulik teenus põhjustas XXX otsest kahju. Otsese pettuse ja ärieetika räige rikkumise ning kliendiga ebapädeva käitumise tõttu oli XXX sunnitud lõpetama XXX ärisuhte ja olukorra lahendamiseks astus XXX kirjavahetusse. Hageja oleks pidanud selle kirjavahetuse lisama hagile. Kohtuistungil ei saanud kostja aru, miks ta peab kohtus olema ja mis on istungi eesmärk. Esitatud arvetel puuduvad allkirjad. Kostja selgitas kohtule, et tal puudus telefonilevi, ei olnud võimalik kasutada internetti välismaal. Kord interneti ühendus toimus ja kord ei toimunud. Kostjale esitati topelt arve ja teenust ta ei saanud. AS XXX on loovutanud nõude väljapressijale. Kostja ei saa aru, miks ta peab väljapressijaga suhtlema, keda ta ei tunne. Kohtu saadetud kirjad ja kohtukutsed on olnud kostja arvates tema suhtes ähvardavad, mis ei ole normaalne.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Kostja on sõlminud XXXAS-ga 13.07.2010 liitumislepingu nr 823269 (toimiku lk 31) Nimetatud liitumislepingule on kostja isiklikult alla kirjutanud. Nimetatud liitumislepingu

lisaks on Sony Ericsson J105i/Naite telefoni järelmaksu graafik. (toimiku lk 34) Lepingus on pooled kokku leppinud, et järelmaksuga müügilepingus märgitud järelmaksu summade mittetähtaegsel tasumisel on XXX õigus nõuda viivist. Lepingus leppisid pooled kokku, et XXX on õigus loovutada pooltevahelisest lepingust tulenevad nõuded Kliendi vastu kolmandatele isikutele. 06.06.2011 on XXX saatnud XXX kirja (toimiku lk 39). Kirjas pakub XXX klientidele kasutada alates 01.juunist kordades soodsama hinnaga mobiilset internetti rohkem kui poolesajas välisriigis. XXX esitab kostjale mobiilteenuste arve perioodi eest 1.mai kuni 31. mai 2011 mobiilinumbri XXX kasutamise eest summas 5,06 eurot. Kostja võttis endale telekommunikatsiooniteenuse lepingu ja järelemaksuga müügilepingu sõlmimisega kohustuse XXXAS osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele ning maksegraafikule. Kostja poolt on nimetatud arve tänase päevani tasumata. Kostja põhjendab arve maksmata jätmist asjaoluga, et tal ei olnud eelneval perioodil vahel levi ja ta ei saanud mõnes välisriigis kasutada internetti. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja vastuväited hagile on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit oma vastuväidete tõendamiseks. Kohus leiab, et arve on esitatud reaalselt kasutatud teenuse eest, mistõttu kuulub vastavalt sõlmitud lepingule tasumisele. Järelemaksuga müügilepingust tulenev võlgnevus on summas 76,70 eurot. Kostjal puudus õigus jätta osaliselt telefoni järelemaks tasumata põhjusel, et tal kunagi eelneval perioodil ei olnud levi. Lepingutes kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid teenuse kasutamise üldtingimusi. XXX AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. XXXAS loovutas 20.12.2012 nõude kostja vastu Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja on lisanud hagiavaldusele teatise ja kinnituskirja nõude loovutamise kohta (toimiku lk 28,29). Vastavalt XXXAS lepingutele ja lepingute lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimustele, kui kostja ei tasu tähtaegselt järelemaksu summasid ja arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15 % iga maksmisega viivitatud päeva eest. XXXAS ei ole esitanud kostjale viivise nõuet lepingute kehtivuse ajal vaid hakkas arvestama viivist peale lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast. XXXAS on väljastanud arve miinimumarve kasutamata summale. Miinimumarve esitamise õigus tuleneb liitumislepingust, mis sätestab, et juhul, kui klient kasutab kõnepaketti, mille osas kehtib miinimumarve, siis miinimumarve kehtib ka perioodil, mil kliendile on mobiilteenuste kasutamise võimalus ajutiselt piiratud. Klient ei saa nimetatud perioodil mobiilteenuseid kasutada, kuid kohustub tasuma XXXAS-le miinimumarveid kuni mobiilteenuste kasutamise peatamiseni või liitumislepingu lõpetamiseni või peatumiseni. Arve nr 2002665619 summas 5,06 maksmisega viivitatud päevade arv on 779. Viivis on 5,91 eurot. Osamaksete summas 76,70 tasumisega viivitatud päevade arv on 781 päeva , viiviste summa 89,85 eurot. Viivised kokku seega 95,77 eurot. Hageja on vähendanud viivise nõuet põhivõla summani ja nõuab viiviseid summas 81,71 eurot.

Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud hageja sellist käitumist, millest võiks järeldada, et hageja on viivisnõude esitamisel kuritarvitanud oma õigusi või et tema eesmärgiks oli tekitada kostjale kahju. Kostja pidi ette nägema, et lepingutest tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud, kuna pooled on nimetatud viivise osas kokku leppinud, mistõttu kuulub viivis kostjalt väljamõistmisele. Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotuse määramisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt lisatakse avaldusele detailne menetluskulude nimekiri.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.