Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

on alljärgnev: 1)Esmane konsultatsioon, tagaseljaotsuse ja hagimaterjalidega tutvumine, 3t; 2)Kaja koostamine, vastus hagiavaldusele 3t; 3)17.10.2012.a. Pärnu Maakohtu määrusega tutvumine, konsultatsioon kliendiga: 00:45 min; 4)25.10.2012.a. määruskaebuse koostamine; 2,5 t; 5)6.11.2012.a. Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärusega tutvumine, konsultatsioon kliendiga: 00:45 min; 6)vandeadvokaat Gennadi Kull`i toimikuga tutvumine, kassatsioonkaebuse koostamine: 5t, tunnitasu 130 €/t; 7)02.09.2013.a. hageja nõude täpsustusega tutvumine 00:30 min; 8)09.09.2013.a. vastuse koostamine hageja seisukohtadele: 1 t; 9)09.10.2013.a. kohtuistungiks ettevalmistamine 00:30 min, kohtuistungiks sõiduks kulunud aeg 1 t 20 min, kohtuistung 00:45 min, kohtuistungilt sõiduks kulunud aeg 1 t 20 min; kokku 3t 00:55 min; 10)käekirjaekspertiisiga tutvumine, konsultatsioon ja edasiste õiguslike seisukohtade analüüs: 1 t; 11)17.02.2013.a. kohtumäärusega tutvumine ja käesoleva menetlusdokumendi koostamine: 00:30 min. Kostja lepingulise esindaja kulu maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses on 16 t ja 55 min töötunni eest tunnihinnaga 110 eurot 1860.83 eurot ilma käibemaksuta, Riigikohtu menetluses 5 töötunni eest tunnihinnaga 130 eurot on tasu 650 eurot, millele lisandub käibemaks 130 eurot, kokku 780 eurot. Kostja kinnitab, TsMS § 174 lg 6 kohaselt, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on tasunud ka riigilõive kokku 75 eurot (28.12.2012, 25.10.2012 ja 04.12.12 määruskaebuste esitamisel). Kostja on palunud hagejalt välja mõista kostja kasuks menetluskulud kokku summas 2715.83 eurot ja kuni nõude rahuldamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 määras. Hageja vastuväited Hageja on esitanud vastuväited kostja menetluskuludele. Hageja leiab, et kostjat esindanud juristi Deivi Vaht õigusbüroo töötunni hind 110 eurot on ilmselgelt liiga kõrge arvestades teiste õigusbüroode hinnakirju. Hageja märgib, et õigusbüroode keskmine teenuse hind jääb ajavahemikku 60-90 eurot. Hageja hinnangul võiks olla kostja esindaja töötunni tasuks 75 eurot. Samuti ei nõustu hageja kostjat riigikohtus esindanud vandeadvokaat Gennadi Kull`i avalduses märgitud töötunni hinnaga 130 eurot + käibemaks ning on seisukohal, et mõistlik töötunnihind on 100 eurot + käibemaks. Hageja ei nõustu ka kostja tööaruandel kajastuvate töötundidega tuginedes oma vastuväidete esitamisel enese pikaajalisele kogemusele kohtumenetluse valdkonnas ning ka vastaspoolte esindajate (üldjuhul vandeadvokaatide) töötundidele konkreetsetes kohtuvaidlustes, kus hageja on olnud osapooleks. Hageja ei nõustu ka kostja esindaja kohtuistungitele sõitmise ajakulu hüvitamisega õigusabi tunnitasu alusel. Hageja märgib, et sõidukuludest on õigus nõuda üksnes menetlusega seotud otseseid sõidukulusid (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13). Hageja hinnangul pidanuks kostja esindaja reaalsed töötunnid olema alljärgnevad: 1)konsultatsioonid, materjalidega tutvumine, analüüs 1,5 h; 2)kaja ja vastuse koostamine 1,5 h; 3) 17.10.2012 Pärnu maakohtu määrusega tutvumine, konsultatisoon kliendiga 0,5 h; 4)25.10.2012 määruskaebuse koostamine 1 h; 5)26.11.2012 Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärusega tutvumine, konsultatsioon kliendiga 0,5 h; 6)vandeadvokaat Gennadi Kull`i toimikuga tutvumine, kassatsioonkaebuse koostamine 2,5 h;7)02.09.2013 hageja nõude täpsustusega tutvumine 0,25 h; 8)09.09.2013 vastuse koostamine hageja seisukohtadele 0,5 h; 9)09.10.2013 kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistung 1,25h; 10)käekirjaekspertiisiga tutvumine, konsultatsioon 0,5 h; 11)17.02.2013 kohtumäärusega tutvumine ja vastuse koostamine 0,5 h. Hageja leiab, et kostja põhjendatud menetluskuludeks on jurist Deivi Vaht` õigusabi kulu 8 töötunni eest tunnihinnaga 75 eurot (8x75) ja vandeadvokaat Gennadi Kull`i õigusabi kulu 2,5 töötunni eest tunnihinnaga 100 eurot (2,5x100), lisandub käibemaks ning riigilõivud 75 eurot, kokku 1095 eurot ning palub määrata kostjale hüvitatava menetluskulu suuruseks maksimaalselt 1095 eurot. Kostja vastuväited Kostja ei nõustu hageja vastuväidetega ning leiab, et need on paljasõnalised ega ei ole kooskõlas käesoleva tsiviilasja materjalidega ning ei anna alust kostja poolt kantud õigusabikulude vähendamiseks. Kostja märgib, et kliendi õiguste efektiivseks kaitseks käesolevas vaidluses oli tööks kulutatud aeg vajalik ega ole ebamõistlikult suur. Samas möönab kostja seoses kohtuistungitele sõitmise ajakulu hüvitamisega õigusabi tunnitasu alusel, et välja mõistmisele kuulub otsene sõidukulu (Riigikohtu lahend 3-2-1-65-13),

mistõttu palub kostja välja mõista marsruudil Tallinn-Paide-Tallinn sõiduks vajalik bensiinikulu 20.83 eurot (teekonna pikkusele 200 km ja kuluks 8 l/100 km, keskmise bensiinihinnaga 1,3 €/l summas 20.80 eurot). Kostja palub välja mõista kostja kasuks õigusabikulud 2443.33 (2 715,83-293,33 + 20,83) euro ulatuses. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagist loobumine on hageja seadusest tulenev õigus (TsMS § 206 lg 1). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt on hageja õigustatud loobuma hagist kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hageja loobumine hagist ei kahjusta avalikku huvi. Hagist loobumise vastuvõtmist takistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus võtab hageja loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on väitnud, et kostja esindaja tunnitasu määr on ülemäära kõrge arvestades teiste õigusbüroode hinnakirju. Vastavalt kostja avaldusele menetluskulude kindlaksmääramiseks on kostja õigusabikuluks kokku lepitud 110 eurot tund. Hageja ei nõustu ka kostja tööaruandel kajastuvate töötundidega. Deivi Vaht Õigusbüroo on märkinud, et konsultatsiooni ja materjalidega tutvumisele ning analüüsile kulus 3 tundi ning vastuse ja kaja koostamiseks samuti 3 tundi. Hageja on leidnud, et mõlemale toimingule sai kuluda maksimaalselt 1,5 tundi arvestades käesoleva vaidluse materjalide mahtu ja vastuse (vastuse ja kaja koostamine) sisukust - ca 4 lk hõredas kirjas. Hageja hinnangul pidanuks kostja esindaja Deivi Vaht` reaalsed töötunnid olema käesolevas menetluses 8 töötunni ulatuses tunnihinnaga 75 eurot ja vandeadvokaat Gennadi Kull` töötunnid 2,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot, lisandub käibemaks ning riigilõivud 75 eurot, kokku 1095 eurot. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-115-13, mille kohaselt kolleegium märgib, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohus leiab, et kostja esindaja Deivi Vaht õigusbüroo tunnitasu määr 110 eurot ilma käibemaksuta ega vandeadvokaat Gennadi Kull` tunnitasu määr 130 eurot + käibemaks ei ole ülemäära ega oluliselt kõrgem Riigikohtu senisest praktikast ning seda tuleb lugeda vajalikuks ja põhjendatud kuluks. Põhjendatud ei ole menetluskulude nimekirjas real nr 9 kajastatud osalemise ajakulu 09.10.2013 kohtuistungil osalemise eest 45 min. Toimikust nähtuvalt oli 09.10.2013 kohtuistung kestusega 20 min (2 kd tl 240). Kohus leiab, et antud ajakirje osas tuleb vähendada kostja esindaja ajakulu 0,25 tunni võrra lähtuvalt istungi tegelikule pikkusele. Sama rea ajakirje nr 9 osas on kostja möönnud, et seoses kohtuistungile kulunud sõitmise ajakulu hüvitamisega kuulub välja mõistmisele üksnes otsene sõidukulu 20.83 eurot, mistõttu loeb kohus ajakirje real nr 9 kostja esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 50 min (kohtuistungiks ettevalmistamine 30 min + kohtuistung 20 min). Kohus vähendas kostja esindaja ajakulu istungil osalemise eest 0,25 tunni võrra ning ei loe põhjendatuks ka 09.10.2013 kohtuistungile sõitmise ajakulu 1,20 tundi. Ülejäänud kostja esindaja poolt õigusabi

andmisele kulutatud aeg on kohtu hinnangul (s.h konsultatsiooni ja materjalidega tutvumisele, analüüsile ja vastuse ning kaja koostamiseks kulunud aeg 2x3h) õigustatud. Marek Haasma ́le esindaja poolt osutatud õigusteenuse vajalikkus ja kantud kulude põhjendus on õigustatud. Kostja esindaja õigusabikulud on põhjendatud, kuna vastavad asja keerukuseastmele ja mahukusele ning katavad kohtu arvates mõistlikult kostja õiguste efektiivseks kaitseks vajalikuks osutunud kulutusi. Kostja poolt hüvitamisele kuuluva hageja lepingulise esindaja kulu mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 mõttest tulenevalt kostjalt välja vaid põhjendatud ja vajalikus ulatuses, lisaks arvestab seejuures ka Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärasid“. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusele nr 137 “Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” (hagi esitamise ajal, s.o. mais 2012 kehtinud redaktsioonis) oleks antud asjas maksimaalselt sissenõutav kulu 16.733.22 euro suuruselt hagihinnalt arvutatuna 6400 eurot. Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud kogusummas 2443.33 eurot. Seega kostja poolt nõutud menetluskulu ei ületa lubatud sissenõudmise piirmäära. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja Deivi Vaht` õigusabi kulu on maa- ja ringkonnakohtu menetluses 13,50 töötunni eest 1521.67 eurot ilma käibemaksuta ja Gennadi Kull`i õigusabi kulu riigikohtu menetluses 5 töötunni eest 780 eurot koos käibemaksuga, kokku 2301.67 eurot. Kostja menetluskulud moodustavad kokku 2397.50 eurot (so õigusabi kulud 2301.67 eurot, otsene sõidukulu 20.83 eurot ja riigilõivud 75 eurot). Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kostja taotlus menetluskulu kindlaksmääramiseks summas 2443.33 eurot kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o. 2397.50 euro ulatuses. Seega kokku kuulub Swedbank Liising AS-ilt Marek Haasma kasuks väljamõistmisele menetluskulu 2397.50 eurot. Hagejal tuleb alates määruse jõustumisest, s.o menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse kui hageja loobub hagist. Hageja on tasunud 10.05.2012 hagi esitamisel 1757.57 eurot riigilõivu Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank viitenumbrile 2900072369, selgitusse on märgitud „0170186L, hagi, Marek Haasma“. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et seoses kohtu määrusega, millega kohus lõpetas asjas menetluse, tuleb hagejale tagastada tema poolt hagihinnalt tasutud riigilõivust 878.50 eurot. TsMS § 467 lg 5 alusel kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.