Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-12-30900 täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates (TsMS § 444 lg 4, § 448 41). Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebust kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude rahalise suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Asjaolud ja menetluse käik Osaühing TAMMIKU MAJA esitas Viru Maakohtule hagiavalduse V. N.i vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud tasumata perioodi 01.08.2011-01.11.2012 eest korteri majandamiskulud summas 524,02 eurot. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse ning edastas hagimaterjalid kostjale vastuse esitamiseks. Kostja ei tunnistanud hagiavalduse nõudeid ning vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja leiab, et tal ei ole võlgnevusi hageja ees. Kostja on tasunud korteriga seotud maksud korteriühistule. Kostja on seisukohal, et hageja ja korteriühistu vahel ei ole sõlmitud lepingut, mille alusel saaks hageja kostjalt nõuda võlgnevust perioodi 01.08.2011-01.11.2012 eest. Hageja esitas kohtule teenindamislepingud ning leidis, et teenindamislepingute alusel on tal õigus võlgnevust sisse nõuda. Samuti esitas hageja korteriühistu üldkoosoleku protokollide väljavõtted, millest on näha laenu, koristaja tasuremondifondi kulude katteks ette nähtud maksed. Kostja esitas omapoolse seisukoha hageja vastusele. Kostja vaidlustab võlgnevust ainult vee tarbimise eest, ülejäänud osas kostja tunnistas võla. Kostja leiab, et hagejal on õigus nõuda temalt veetarbimise eest tasu summas 44,20 eurot, kuna tarbitud vee kogus on 26 m3. Samuti kostja on tasunud hagejale võlgnevuse katteks 617 eurot ja seetõttu ei ole hagejal alust kostjalt midagi nõuda. Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele.

2/4

2-12-30900 Kohus tuvastas kohtule esitatud teenindamislepingutega (t.l. 17-20; 130-138) on tõendatud hageja õigus pöörduda kohtusse kostja vastu korteri majandamiskulude sissenõudmiseks. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg 2 alusel käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 27 lg 1 alusel on juhatuse igal liikmel õigus esindada mittetulundusühingut kõikide tehingute tegemisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vaidluse esemeks olevatele kommunaalteenuste lepingutele kirjutas alla S. K., kes on korteriühistu juhatuse liige alates korteriühistu asutamisest. Kohus selgitab, et juhatuse liikmel on õigus ja ka kohustus tegeleda korteriühistu majandamise ja hooldamisega, s.h majandamiskulude sissenõudmisega ning vajadusel võib pöörduda kohtusse. Nende ülesannete täitmiseks võib juhatus sõlmida ka lepinguid muude firmadega, kelleks on antud juhul hageja. Lepingu nr 57 p 1.2. c ja e kohaselt on hagejale korteriühistu juhatuse poolt antud õigus tegelda majandamisteenustega ja esindada kohtus. Sama lepingu p 3.1.5. alusel kohustub ühistu loovutama teenindajale (hagejale) nõuded korteriomanike vastu. Lepingu p 5.1. alusel on leping tähtajatu. Seega leiab kohus, et hagejal on õigus hagi esitada hagiavalduses märgitud võlgnevuste sissenõudmiseks. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse müügilepingu nr 2541 (t.l. 18-21) p 4.1 kohaselt kehtestab joogivee müümise ja heitvee vastuvõtmise hinnad valla-või linnavalitsus. Hageja poolt esitatud koondväljavõtetest (t.l. 9, 129) on näha, et vee hinnaks on 1,70 eur/m3. Kostja ei ole hinda ja arvestust vaidlustanud. Kostja vaidlustas tarbitud vee kogust, väites, et tema tegelikuks tarbitud koguseks on 26 m3 (t.l. 164). Koodväljavõtetest on aga näha, et hageja ei nõuagi hagejalt vee eest tasu suuremas ulatuses. Vaidlusalusel perioodil oli kostja poolt tarbitud 7,5 m3, mis on oluliselt vähem kostja väidetust. Kohus juhib tähelepanu sellele, et antud tsiviilasja raames hageja esitas nõude ainult alates 01.08.2011 aastast ning kohus ei analüüsi vee tarbimist ja kostja võlga eelnenud perioodil. Kuna hageja ei nõuagi kostjalt tasu rohkem kui 26 m3 eest, loeb kohus, et tarbitud vee kogus ei ole vaidluse esemeks, hageja ei ole seda kostja väidet vaidlustanud. Oma vastuses (t.l. 151-155) väitis kostja, et tema on tasunud 617 eurot võlgnevuse katteks Pärnu Maakohtu kohtumääruse alusel. Pärnu Maakohtu määruses tsiviilasjas nr 2-11-40536 (t.l. 156-157) tuleneb, et võlg 617 eurot oli kostjal perioodi 01.07.2008-01.08.2011 eest. Antud tsiviilasjas nõuab hageja võlga alates 01.08.2011. kuna kostja on ise väitnud, et 617 eurot oli tasutud eelmise perioodi võla katteks, ei saa kohus lugeda, et käesolevas asjas esitatud hageja nõue on kostja poolt tasutud. Hageja ei eita, et kostja on summa 617 eurot tasunud ning nimetatud summa on ka arvestatud koondväljavõttes (t.l. 129). Kohus lahendab asja hagi piires ning seetõttu ei saa käesoleva asja raames otsustada, kas kostja on eelmise perioodi eest rohkem tasunud ja milline oli tegelik vee tarbimise maht. Antud hagiavalduses nõuab hageja võlga ainult perioodi 01.08.2011-01.11.2012 eest ning sellel perioodil tarbitud vee maht ja teenuste tasud on toodud koondtabelis. Kostja ei ole vaidlustanud laenu, remondifondi ja koristaja tasu summasid. Samuti nende suurused on tõendatud üldkoosoleku protokollide väljavõtetega (t.l.139, 142-149). Kostja ei ole vaidlustanud ka koondtabelis toodud vee tarbimise mahtu vaidlusalusel perioodil. Kohus ei saa kohtutäituri N. M. (t.l 161-163) akti alusel lugeda tõendatud vee tarbimise mahtu, kuna kohtutäituri akt on tehtud teises tsiviilasjas nr 2-11-40536). Hageja poolt esitatud soojuse ostu-müügileping nr 801003578 (t.l. 21-25) ei ole kohtu arvates asjas tähtsust, kuna hageja ei nõua kostjalt võlga soojusenergia eest.

3/4

2-12-30900 KÜS § 7 lg-te 1 ja 4 alusel korteriühistu liikme osamaksu suurus korteriühistu varas on võrdeline tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Osamaksu tasumine on kohustuslik. Osamaks määratakse ühesugustel alustel kõigile korteriühistu liikmetele. Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KÜS § 151 alusel majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid Seega leiab kohus, et hageja on tõendanud oma nõude olemasolu ja hagejal on õigus nõuda viivist 0,07% päevas. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja palus välja mõista kostjalt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 125 eurot. TsMS § 162 lg 5 alusel kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.etoimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Hagiavaldus oli kohtusse esitatud paberkandjal ja hageja on tasunud riigilõivu summas 125 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) Lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 750 eurot tasuda riigilõivu summas 100 eurot, kui hagiavaldus on esitatud e-toimiku kaudu. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõivu summas 100 eurot. Eeltoodu alusel jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 100 eurot. Viivitamatu täitmine TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Digitaalallkiri Leanika Tamm Kohtunik 4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.