Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 07.04.2014.a. kell 15.00 Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere Tsiviilasja number
2-13-27590
Tsiviilasi
Mercanter Trans OÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldus LIISUPIIM OÜ vastu 224,64 EUR nõudes/Mercanter Trans OÜ hagiavaldus LIISUPIIM OÜ vastu 224.64 euro nõudes
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: Mercanter Trans OÜ (reg.kood 12255389) Esindaja: Monica Meristo volikirja alusel Kostja: Liisupiim OÜ (reg.kood 12270319; asukoht Liisa, Tiigi küla, 45442 Vihula vald) Esindaja: Ingridt Allemann volikirja alusel
Kohtuistungi toimumise aeg
05.12.2013.a.
Hagi hind
72,06 eurot
RESOLUTSIOON:
Lõpetada menetlus 152,28 euro nõudes seoses hagist osalise loobumisega. Jätta hagi 72,06 euro nõudes rahuldamata. Jätta hageja menetluskulud 67,9% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 32,1% ulatuses hageja kanda. Kohtuotsuse ärakiri pooltele kätte toimetada. Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule.
Menetluse käik ja asjaolud.
1.02.07.2013.a. saabus Viru Maakohtusse Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnast hagimenetlusse üleandmiseks OÜ Mercanter Trans avaldus OÜ Liisupiim vastu võlgnevuse nõudes, kuna võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite.
2.Viru Maakohus kohustas hagejat esitama hagiavaldus, mis saabus kohtusse 25.07.2013.a. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale 14.05.2013.a. arve nr 3-13 kohaselt veoteenust, mis seisnes silorullide veos. Arve kohaselt pidi kostja hagejale maksma 224.64 eurot, maksetähtajaks oli 19.05.2013.a. Käesoleva ajani ei ole kostja võlgnevust tasunud. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 224,64 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavaldusele lisatud arvest nähtub, et hageja nõuab kostjalt 224,64 euro (sh käibemaks) tasumist. Teenuseks on märgitud ,,veoteenus silorullide vedu, kogus 208 km, ühikuhind 0,90 eurot, summa 187,20 eurot’’.
3.Viru Maakohtu 26.07.2013.a. määrusega võeti hagiavaldus menetlusse ning saadeti hagiavaldus kostjale vastamiseks. 13.08.2013.a. maakohtule saabunud vastuses märgitakse, et kostja ei tunnista hageja nõuet ja vaidleb hagile tervikuna vastu. Kostja ei ole hagiavaldusele lisatud arvel näidatud veoteenust hagejalt tellinud ega saanud. Kostja ostis xxxx’st 14.05.2013.a. 20 rulli silo ja tellis hagejalt nende veo xxxx. Veoteenuse osutamiseks sõlmisid pooled suulise veolepingu ühe koorma silorullide veoks hinnaga 0,90 eurot/km+käibemaks. Veoteenuse tellimisel teatas hageja juhatuse liige kostjale, et veokaugus tuleb veidi üle 100 km. Kostja nõustus eeltoodud tingimustel veolepingut sõlmima. Hageja tõi tellitud koorma silorulle kostja asukohta xxxx. Saanud hagejalt 15.05.2013.a. ekirja teel aga arve veoteenuse kohta summale 224,64 eurot, selgus, et arvel on näidatud silorullide veokauguseks 208 km. Kostja hagejale arvet maksnud ei ole, kuivõrd arve ei ole esitatud kokkulepitud veoteenuse kohta, vaid veoteenuse kohta, millist kostja ei ole tellinud ega saanud. Kokkulepitud veoteenuse kohta pole kostja senini hagejalt arvet saanud. Arve ei kajasta silorullide vedu xxxx, sest xxxx ja xxxx vaheline vahemaa on ca 61 km, edasitagasi seega 122 km. Arvel on näidatud koguseks 208 km ja ei ole märgitud lähte- ega sihtkohta, mistõttu ei tõenda arve silorullide vedu xxxx. Internetiaadressilt https://maps.google.com/ tehtud päringu kohaselt on xxxx ja xxxx vaheliseks vahemaaks 60,4 km, edasi-tagasi moodustaks vahemaa 120,8 km.
4.Hageja 26.08.2013.a. seisukohas märgitu kohaselt tuli kostja esindaja M T 13.05.2013.a. õhtul hageja juurde xxxx ja palus, et kuna Liisupiimas on hädaolukord, tuleks hagejal tuua kohe silopalle xxxx farmist. Järgmise päeva hommikul läks hageja esindaja R M silorulle tooma. Veoteenuse osas sõlmiti kostajaga suuline leping veoks hinnaga 0.90 eurot/km+käibemaks. Lepingu sõlmimisel teatas hageja, et veokaugus tuleb veidi üle 100 km, hagejal puudub sadulautole poolhaagis ja seega tuleb see rentida xxxx. Tasuda tuleb edasitagasi sõit üle 200 km. Kostja esindaja nõustus tingimustega. Hageja, tulles koormaga Liisupiima kella 12.00 ajal, polnud seal kedagi, kes koorma maha laadiks ning hageja saadeti xxxx ootama. Õhtul kella 17.00 ajal kutsuti hagejat xxxx koormat maha laadima ja vabandati, et nii kaua tuli oodata ja lubati see korvata. 18.00 oli koorem maas, kuid nii hilja ei saanud hageja enam renditud poolhaagist tagastada. Hageja läks sellega xxxx ja hommikul viis rendifirmasse tagasi. Silorulle ei laaditud hageja autole peale mitte xxxx farmi territooriumilt, vaid hageja pidi sõitma mööda heinamaad, et koorem kokku saada.
Arve maksmisest kostja keeldus, kuna vaidles kilomeetrite arvu üle. Kostja leidis, et hageja oleks pidanud sõitma läbi xxxx linna, et hoida kokku 20 km. Aga et sõita läbi linna, peab olema Linnavalitsuse luba ja seda poleks nii kiiresti saanud. Seega sõitis hageja xxxx ümber xxxx kaudu. Vahekaugused: xxx- 34 km, xxxx – 52 km. xxxx – 66 km. xxxx- 22 km. xxxx34 km. Kostjale vastu tulles ei lisanud hageja arvele xxxx kilomeetreid, ega poolhaagise rendisummat ega ooteaega. Kui alustatakse sõitu xxxx ja seal ka lõpetatakse, ei saa olla samu kilomeetreid teiste äriühingutega. Kostjapoolne arve mittetasumine on põhjendamatu.
5.05.12.2013.a. Rakvere kohtumajas toimunud kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et kostja esindaja elukaaslane palus abi, et ta tooks xxxx silo, sest neil on lehmad näljas. Hageja äriühing asub xxxx. Taheti, et ta silo kohe ära tooks, kuid ei saanud, kuna haagist polnud ning selle pidi rentima. Lepiti kokku, et 0,90 eurot on kilomeetri hind. Kuna hagejal haagist pole, pidi ta sõitma xxxx kaudu ja rentima haagise xxxx. Kostjal vahet polnud, oluline oli, et silo saaks toodud. Hageja sai haagise ja sõitis xxxx ning tõi silorullid ära. xxxx farmiga oli M T asjad kokku lepitud, hageja esindaja pidi ainult kohale sõitma ja silo ära tooma. Silorullid ei olnud farmi juures, vaid pidi sõitma mööda põlde, need pandi 10 kaupa peale, kokku mahtus peale 20 rulli. Hageja esindaja sõitis tagasi xxxx, kus tuli koorem maha laadida, kuid laadijat ei olnud ja ta saadeti xxxx. Kella 17.00 aeg helistati, et M on tagasi ja nüüd saab koorma maha laadida. Kuna aga xxxx oli juba kinni, viidi haagis järgmisel päeval tagasi. Hageja esindaja sõitis sellega xxxx ja viis haagise tagasi. Kokku läks üle 200 km. Arve esitati 208 km peale, see tuli odomeetri näidu järgi. Kilometraaži arvestus tehti xxxx, tagasi koju sõitu ei arvestatud ega lisatud rendisummat haagise eest. See jäi hageja kanda. Mahalaadimise ootamist ei lisatud samuti arvele. Kostja leidis, et arve oli liiga suur ja summa jäeti maksmata. Kostja esindaja märkis, et ootab arvet teenuse kohta, mida ta on saanud ja vastavate mahtude järgi. Konkreetne arve on vaidlustatud ja selle alusel nad ei maksa. Tõele vastab see, et teenust on saadud, kuid kokkuleppe tingimused ei vasta tõele. Hageja väitis, et sõitis mööda põlde, selle autoga ei ole võimalik põllul sõita. Traktorist korjas põllult rullid kokku ja vedas põllu serva. Haagise maksmise kokkulepet pole olnud. Telliti veoteenus. Liisupiimaga ei ole kokkulepet, et lisatakse juurde kilomeetrid kui käivad haagist rentimas.
6.30.12.2013.a. esitas hageja kohtule seisukoha võimaliku kompromissi osas, märkides, et hageja sõitis koos kostja esindajaga vahemaa läbi ja kostja esindaja andis vastava kinnituse. Hageja sõitis teed mööda, mida ta oleks läbinud tavaliselt, kuigi tookord käis ta veel Rakveres käru toomas. Kilomeetreid tuli rohkem kui arvel näidatud. Ka teist teed pidi tuli rohkem kui kostja nõus oli ja tagasi tulles läbiti kohti, kuhu veoautoga sõita ei tohi. Poolte vahel polnud kokkulepet, millist teed kasutada ja hageja kasutab teed, mida mööda on mugavam ja ohutum suure autoga sõita. Järgmisel päeval pärast teekonna läbimist, taheti hagejalt kirjalikku kinnitust vägisi kätte saada.
7.Kostja 23.01.2014.a. vastuse kohaselt sõitsid hageja seaduslik esindaja R M ja kostja juhatuse liikme K T abikaasa M T 08.12.2013.a. läbi xxxx marsruudi, saamaks kinnitust vahemaa pikkuse kohta. Läbiti 2 erinevat marsruuti. Kõigepealt sõideti läbi teekond, mida kasutavad veoteenuse osutajad selles piirkonnas ja mille pikkuseks osutus 141 km. Teine teekond hõlmas marsruuti, mille kohta hageja märgib oma 30.12.2013.a. seisukohas võimaliku kompromissi osas, et tegemist oli teega „mida ta oleks läbinud tavaliselt“ ja selle pikkuseks kujunes 222 km. Peale marsruudi läbisõitmist esitas hageja esindaja kostja lepingulisele esindajale elektronposti teel kinnituse kilomeetrite kontrollimise kohta koos kaaskirjaga, milles kirjutas, et „lühem tee on läbi Rakvere ja et ta loodab, et kostja nõustub hagiga, sest tegelikkuses on
kilomeetreid veel rohkemgi ja et odomeeter on taadeldud ja ei valeta“. Sellele e-kirjale vastas kostja lepinguline esindaja samal päeval, et aktsepteerib teenuse eest tasumisel vahemaad 141 km ja ootab selle kohta arvet, et see kohe tasuda. Lisaks märkis kostja esindaja, et läbisõidetud lühem tee ei läbinud Rakvere linna, vaid pooled sõitsid üle Moonaküla viadukti Tõrma risti. Ühtegi veoautode liiklemist keelavat märki läbitud marsruudil ei olnud ja seda kasutavad kõik suuremad veokid liiklemiseks. Seega oli kostja nõus sõlmima hagejaga kompromissi, nõustudes, et teekond osutus pikemaks kui Google Maps andmed näitasid ja millest lähtudes kostja hagile vastuse andis, s.t. kostja poolt seni menetlusdokumentides ja kohtuistungil väljaöeldud 122 km asemel oli kostja nõus aktsepteerima ja tasuma arve veoteenuse osutamise eest lähtudes 141 km. Sellele kirjale kostja hagejalt vastust ei saanud. 30.12.2013.a. seisukohas esitab hageja esindaja järjekindlalt ebatõeseid väiteid, märkides, et „läbiti kohti, kuhu veoautoga sõita ei tohi.“ Oma väite kinnituseks ei nimeta hageja esindaja ühtegi kohta, kus veoautoga liikmeline keelatud oli. Ka marsruuti läbi sõites teatas hageja kostja esindajale mitmeid kordi, et siit või sealt ei saa sõita, kuna keelavad märgid on ees, kuid kui viidatud kohta jõuti, siis ühtegi keelavat märki eest ei leitud. Seega võib öelda, et hageja tegi marsruuti läbi sõites kõik selleks, et kostjat eksitada. Tegelikkusele ei vasta hageja esindaja väide, et järgmisel päeval pärast teekonna läbimist käis kostja esindaja temalt vägisi kinnitust saamas. Kostja seaduslik esindaja käis hageja juures samal päeval ja hageja juures olles ei ähvardanud ta kedagi ega sundinud millekski. Kostja ei eita, et hageja juurde minnes oli tal kaasas varem valmistrükitud blankett, kuhu pooled märgivad andmed selle kohta, milline teekond läbiti ja kui suure vahemaaga, ja kinnitavad andmete õigsust omakäelise allakirjutamisega, kuid hageja keeldus allkirja andmast, kuigi enne oli just tema käskinud kostja seadusliku esindaja pojal kirjutada omakäeliselt ja hageja etteütluse alusel paber läbisõidetud marsruudi kohta ning see allkirjastada. 22.01.2014.a. pöördus kostja lepinguline esindaja veelkord hageja esindaja poole kompromissi ettepanekuga ja palus esitada kostjale arve selles osas, milles vaidlus puudub, s.t. arvestades vahemaad 141 km. Selle peale vastas hageja esindaja, et kuna tegelik kilomeetrite arv tuli 222 km, siis 208 km eest esitatud arve ongi juba kompromiss. Kostja seda ettepanekut kompromissina aktsepteerida ei saa. Kostja, tellides hagejalt veoteenust ning leppides temaga kokku, et teenust osutatakse hinnaga 0,90 eurot/km ning hinna kujunemisel lähtutakse hageja enda poolt pakutud veidi üle 100 kmst vahemaast, lootis heas usus, et hageja kokkulepitust kinni peab. Hageja poolt väljapakutu oli nii kilometraaži hinna kui teenuse osutamise vahemaa poolest ligilähedane teiste samas piirkonnas sarnast teenust pakkuvate ettevõtjate omadega. Kostja on väite tõestuseks lisanud antud vastusele nii Google Maps väljatrüki kui ka Kindrak OÜ arve sama vahemaa läbimise kohta. Tõendid kinnitavad, et xxxx vaheline vahemaa on hageja pakutud vahemaale ligilähedane ehk maksimaalselt 122 km. Lühema vahemaa marsruudil xxxx, millel ei olnud ühtegi veoautoga liiklemist keelavat märki ega takistust, pikkuseks kujunes 141 km. Kostja on nõus tasuma teenuse eest saadud andmetest lähtudes. Kuigi hageja on avaldanud, et lepingu sõlmimisel pidas ta väljaöeldud sõnade „veidi üle 100 km“ all tegelikult silmas marsruudi ühepoolset suunda, või et ta oli sunnitud sõitma koormaga temast mittesõltuvate asjaolude tõttu veel xxxx, kostja nende väidetega ei nõustu. Kostja nimel teenust tellinud M T oli hagejat eelnevalt telefoni teel hoiatanud, et keset tööpäeva ei saa keegi koormat vastu võtta ning toogu koorem tööpäeva lõpuks. Samuti ei olnud juttu sellest, et „veidi üle 100 km“ näol on tegemist ühe otsa hinnaga.
Kostja palub lähtuda lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lõikest 4, st tõlgendada lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Hageja õigus oli kasutada teenuse osutamisel teed, mida mööda oli suure autoga mugavam sõita, kuid ei anna talle õigust nõuda enda mugavuste kinnimaksmist. Seda enam, et pooled olid kokku leppinud kilometraažis veidi üle 100 km, mitte aga veidi üle 200 km.
8.30.01.2014.a. seisukohas märgib hageja esindaja, et hageja sõitis koos kostja esindajaga vahemaa läbi. Lühem tee, mida läbi sõideti, momendil keelumärke ei olnud, kuid kui hageja kostjale teenust osutas, olid kevadised keelumärgid. Hageja auto kaalub 32 tonni ja üle 8 tonni keelavad märgid pannakse kevadel üles. Kui sõita läbi Rakvere tuleb läbida 5 ringteed, läbi Sõmeru sõites 1 ringtee. Kilomeetrite erinevus tuleb ka sellest, kas sõita Muuga kaudu või Viru-Jaagupi tagant, kust algab kevadine keelumärk. Kostja on kokkulepet tõlgendanud meelevaldselt. Kuna kirjalik leping puudub, siis tuleb lähtuda asjaolust, missugust teed hageja veoks kasutas. 32 tonnise autoga ei saa igale poole sõita. Oli jutt, et üks ots tuleb ca 100 km. Hageja eesmärk ei olnud rohkem teenida, vaid arvestada tuleb auto eripäraga. Mugavuste kinnimaksmist hageja ei taotle. Ta kasutab seda teed kogu aeg ja kui tellitakse teenus, siis hageja eeldab, et see tasutakse. Hageja leiab, et kostja käitub heade tavade vastaselt. Kostja tahab saada teenust, aga maksta selle eest ei taha.
9.Viru Maakohtu 07.03.2014.a. määrusega määrati lahendada asi kirjalikus menetluses, määrati lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg ning anti pooltele viimaste seisukohtade esitamiseks tähtaeg. 20.03.2014.a. Viru Maakohtusse saabunud seisukohas teatas hageja, et kostja tasus nõude summast 152,28 eurot. Hageja palus hagi rahuldada kostja poolt tasumata jäetud 72,06 euro osas. 24.03.2014.a. kostja viimases seisukohas jäi kostja juba esitatud seisukohtade ja vastuväidete juurde. Kostja märkis, et otsustas tasuda teenuse eest osas, mida ta aktsepteerib, s.o 152,28 eurot. Kohtu seisukoht ja põhjendused:
10.Kohus on seisukohal, et hageja viimases seisukohas esitatut saab käsitleda hagist osalise loobumisena. Pooled on kohtule teatanud, et kostja on hageja nõude osaliselt rahuldanud, s.o summas 152,28 eurot. Maakohus on seisukohal, et 152,28 euro nõudes tuleb menetlus loobumise tõttu lõpetada. Kohus teeb sisulise otsustuse hageja 72,06 euro suuruse nõude osas.
11.Maakohus on seisukohal, et hageja nõue 72,06 euro osas tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
12.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle. Hageja osutas kostjale veoteenust, mis seisnes silorullide veos xxxx, ühikuhinnaga 0,90 eurot/km (lisandub käibemaks). Veoteenuse osutamiseks sõlmisid pooled suulise lepingu.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kuidas tõlgendada poolte vahel sõlmitud suulist lepingut. Pooled ei ole jõudnud kokkuleppele, kuidas arvestada teenuse osutamisel veokaugust, st milline marsruut oli asjaolusid arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kostja on seisukohal, et hageja kasutas nimelt pikemat teed, suurendamaks tekkivaid kulusid. Hageja märkis, et marsruudi osas poolte vahel kokkulepet polnud, kasutati ohutuimat ja mugavaimat teed.
14.Seega pole poolte vahel ei ole vaidlust selle osas, et hageja kostjale veoteenust osutas. Käesoleval juhul vaieldakse teenuse maksumuse arvestamise üle.
15.Kohus leiab, et esmalt tuleb poolte vahelist suulist lepingut tõlgendada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 sätestab lepingu tõlgendamise juhised. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. VÕS § 29 lg 4 kohaselt, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki; vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Kuivõrd pooled ei jõua kokkuleppele selles, kas ca 100 kilomeetrine veokaugus lepiti kokku edasi-tagasi marsruudi osas või oli tegemist ühe otsa vahemaaga, leiab kohus, et lähtuda tuleb hageja poolt läbitud tegelikust vahemaast, arvestades sellest maha vahemaa, mida poolte kokkulepe ei hõlmanud.
16.Kostja leiab, et xxxx ja xxxx vahemaa on maksimaalselt 141 kilomeetrit. Seega on kostja tunnustanud järgmist marsruuti: xxxx. Hageja on seisukohal, et vahemaa pikkuseks on 208 kilomeetrit, kuivõrd marsruudi sisse tuleb arvestada ka sõit xxxx haagise rentimiseks, samuti sõit xxxx ja tagasi, kuivõrd xxxx koorma mahalaadijat sel hetkel polnud. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja loobus esitamast arvet haagise rentimise eest, ei oleks käesoleval juhul põhjendatud arvestada veokaugusele juurde haagise rentimiseks xxxx sõitmiseks kulunud vahemaad. Kohus leiab, et kuivõrd haagise rentimine pooltevahelise kokkuleppe sisse ei käinud, siis ei hõlmanud poolte vahel sõlmitud leping ka sõitu xxxx. Kohus leiab, et marsruut xxxx on asjaolusid arvestades põhjendatud ning mõistlik.
17.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Arvestades veokauguse pikkuseks 141 km, on teenuse hinnaks 126,90 eurot, s.o 0,9 eurot kilomeetri kohta, millele lisandub käibemaks. Koos käibemaksuga oleks veoteenuse hinnaks seega 152,28 eurot. Nimetatud ulatuses oleks nõue kohtu hinnangul põhjendatud. Kuivõrd kostja on enne otsuse tegemist nimetatud ulatuses hageja nõude rahuldanud, jääb ülejäänud osas, s.o 72,06 euro nõudes hagi rahuldamata.
18.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 4 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus on seisukohal, et menetluskulude jaotus tuleb kindlaks määrata proportsionaalselt, jättes hageja kanda kostja menetluskulud osas, milles hagi jääb rahuldamata ning osas, millises kostja on nõude enne otsuse tegemist rahuldanud, jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
19.Kohus juhindus otsuse tegemisel TsMS §-idest 441 ja 442.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Maido Roots
Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2014 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Keelduda menetlusse võtmast Mercanter Trans OÜ apellatsioonkaebust Viru Maakohtu
7.aprilli 2014. a otsuse peale ja tagastada apellatsioonkaebus Mercanter Trans OÜ-le.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.