OÜ XXX hagi kohtutäitur XXXvastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr XXX, alusetult saadu tagastamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
14 863,95 eurot
Hageja: OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja: vandeadvokaat Artur Sanglepp (Advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid, e-post [email protected]) Kostja: kohtutäitur XXX(asukoht XXX, e-post: XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada OÜ XXX hagi kohtutäitur XXXvastu alusetult saadu tagastamiseks ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista kohtutäitur XXXpõhivõlgnevus 10 441,65 eurot ja 05.06.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 461,99 eurot, kokku 10 903,64 eurot (kümme tuhat üheksasada kolm eurot ja 64 senti) OÜ XXX kasuks.
3.Välja mõista kohtutäitur XXXalates 06.06.2013 TsMS § 367 alusel viivis VÕS § 113 lgs 1 sätestatud määras põhinõudelt (10 441,65 eurot) kuni põhinõude täitmiseni OÜ XXX kasuks.
4.Tsiviilasja menetluskulud jätta kohtutäitur XXXkanda.
Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.AS SEB Pank esitas 26.11.2010 kohtutäiturile XXXavalduse täitemenetluse alustamiseks OÜ XXX suhtes. Täitedokumendiks hagejale kättetoimetatud täitmisteate kohaselt oli Tallinna notari Tea Türnpuu 27.09.2006 notariaalne dokument nr XXX. Täiteasja number oli XXX. 06.12.2010 tegi kohtutäitur kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, millega mõistis hagejalt välja kokku 440 367,46 krooni (28 144,61 eurot). 21.02.2011 taotles sissenõudja vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamist aprillini 2011 ja 04.05.2011 täitemenetluse peatamist. 05.05.2011 peatas kohtutäitur täitemenetluse. Kohtutäitur uuendas 17.02.2012 otsusega täitemenetluse sissenõudja taotluse alusel ja andis hagejale vabatahtliku täitmise tähtaja kuni 16.04.2012.
2.29.03.2012 sõlmisid hageja ja AS SEB Pank kokkuleppe, millega refinantseeriti hageja sissenõutavaks muutunud kohustused AS-i SEB Pank ees. 29.03.2012 andis AS SEB Pank võlgnikule kviitungi täitemenetluse esemeks oleva nõude rahuldamise kohta, kviitung edastati kohtutäiturile. 27.04.2012 andis AS SEB Pank hagejale täiendava täitmiskviitungi, milles kinnitas, et hageja on täies ulatuses täitnud laenulepingust nr XXX tuleneva laenu tagastamise kohustuse 29.03.2012. Täiteasjas nr XXXei olnud kostja hagejalt sissenõudja AS-i SEB Pank kasuks sisse nõudnud mitte ühtegi summat ega teinud täitetoiminguid täitmisavalduses esitatud nõude sissenõudmiseks.
3.Kohtutäitur ei lõpetanud täitemenetlust täiteasjas nr XXXsõltumata nõude rahuldamist tõendava dokumendi esitamisest kostjale 29.03.2012. Kostja arestis 18.04.2012 hageja arvelduskontod. Vastavalt maksekorraldustelt nähtuvatele andmetele oli hageja kontode arestimise tõttu sunnitud tegema kostja kasuks varalise soorituse kogusummas 10 461,47 eurot kostja ametialasele arvelduskontole AS-s SEB Pank.
4.28.05.2012 esitas hageja kostja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr XXX. Harju Maakohus rahuldas 14.09.2012 otsusega hagi ning tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr XXX lubamatuks 28 125,44 euro ehk kostja poolt täitemenetluses nõutud kohtutäituri põhitasu ulatuses.
5.31.10.2012 saatis hageja kostjale kirja, milles palus kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kantud 10 461,47 eurot tagastada. Kohtutäitur vastas 27.11.2012 hageja nõudele keeldumisega. 27.11.2012 tegi kohtutäitur täiteasja nr XXX uuendamise otsuse ning samal kuupäeval lõpetas täiteasja nr XXX kooskõlas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 punktiga 4.
6.Kohtutäitur alustas 27.11.2012 uue täiteasja nr XXX06.12.2010 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse alusel sama kohtutäituri tasu saamiseks, mille täitmise põhitasu osas kohus tsiviilasjas nr 2-12-16838 lubamatuks tunnistas. Täitmisteatest nähtuvalt toimetab kostja täitemenetlust täiteasjas nr XXXenda 06.12.2010 otsusega välja mõistetud põhitasu osaliseks sissenõudmiseks summas 3604, 13 eurot, millele kostja on lisanud menetluse alustamise tasu 19,17 eurot ja täitekulu 0,65 eurot.
7.Hageja taotles sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr XXX, kuna kostjal puudub sundtäidetav täitekulude nõue. Kohtutäituri põhitasu sundtäitmise lubamatuks tunnistamisega on ära langenud põhitasu nõudmise õiguslik alus. Kuna 14.09.2012 otsuse jõustumisega on kostja hageja poolt 28.05.2012 hagiavalduses esitatud faktiväited omaks võtnud, ei saa enam tekkida vaidlust selle üle, et kostja ei ole hagejalt varasema täitemenetluse sissenõudja (AS-i SEB Pank) nõude täitmiseks võlga sisse nõudnud ja hageja kohustused varasema täitemenetluse sissenõudja ees on kohaselt täidetud. Lisaks
on hageja kohtutäituri ees täitnud kohustuse maksta täitemenetluse alustamise tasu (19,17 eurot) ja täitekulu (0,65 eurot) täiteasjas nr XXX, mis tähendab, et ka nimetatud 19,82 euro osas esineb täitemenetluse lõpetamise alus (TMS § 48 p 3). Seda põhjusel, et kohtutäituri ametikontole kantud 10 461,47 eurost on kohtutäituril õigus täitemenetluse alustamise tasu ja täitekulu kogusummas 19,82 eurot maha arvata. Seega võlgneb kostja hagejale põhjendamatus ulatuses kohaldatud aresti tõttu hageja poolt kostja ametialasele arvelduskontole kantud 10 461,47 eurost 10 441,65 eurot, mis tuleb kostjalt vastavalt alusetu rikastumise sätetele välja mõista.
8.Hageja teatas oma nõudest kostjale 31.10.2012, nõudes kohtutäituri ametikontole kantud summade tagastamist. Sellest kuupäevast on VÕS § 113 lõikest 2 lähtuvalt hagejal õigus arvestada oma nõudelt 10 441,65 eurot viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras.
9.Kohtutäituri õigus enda tasu katteks arestida võlgniku rahalisi vahendeid on välistatud mh juhul, kui täitemenetlust toimetatakse võlgniku omandis olevale kinnistule seatud hüpoteekide realiseerimiseks. Seda on selgesõnaliselt kinnitanud ka Riigikohus (3-2-164-12, p 47).
10.Täitemenetlust täiteasjas nr XXX, milles kostja nõudis kohtutäituri tasuna sisse 10 411,65 eurot, toimetati hageja suhtes üksnes hageja kinnistutele seatud hüpoteekide realiseerimiseks. Seega ei olnud kostjal Riigikohtu poolt asjas 3-2-1-64-12 väljendatud seisukohast tulenevalt lubatud täitemenetluses täiteasjas nr XXXoma tasunõuet rahuldada muu vara kui üksnes hüpoteegiga koormatud kinnisasjade arvel. Kuna kostja arestis sellest hoolimata oma tasunõude katteks hageja pangakontodelt kokku 10 411,65 eurot, on kostja kogu selle summa ulatuses alusetult rikastunud.
11.Kuna on tõendatud, et kostja toimetas täitemenetlust täiteasjas nr XXXüksnes 27.09.2006 notariaalse lepingu alusel sissenõudja SEB panga kasuks hageja kinnistutele sisse kantud ühishüpoteegi realiseerimiseks, tuleb kooskõlas Riigikohtu praktikaga järeldada, et kostjal ei olnud õiguslikku alust oma tasunõude sissenõudmiseks arestida hageja muud vara, st 10 411,65 eurot hageja pangakontodelt.
12.Kui kohus siiski leiab, et vaja on lähtuda kostja poolt täiteasjas nr XXXtehtud täitetoimingutest ja nende mahust, palub hageja kohtul arvestada alljärgnevate põhjendustega.
13.Riigikohus on leidnud (3-2-1-146-05, p 27): „Üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt (TsMS § 91 lg 1, 1. jaanuarist 2006. a TsMS § 230 lg 1) pidi kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja vastuväiteid. Kui hageja tõendas raha võlgnikule ülekandmise, siis pidi kostja tõendama, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Seetõttu pidi kostja tõendama, et on olemas mingi alus rahasummade ülekandmiseks ning poolte tahe oli suunatud mingi olemasoleva kohustuse täitmisele.“ Samuti on Riigikohus leidnud, et negatiivse asjaolu tõendamise võimalused on üldjuhul piiratud (3-2-1-123-07, p 15; 3-2-1-162-12, p 22).
14.Hageja on käesoleval juhul tõendanud, et kostja on hageja pangakontodelt arestinud 10 411,65 eurot. See tähendab, et kostja peab tõendama, milliseid toiminguid ja millises mahus ta tegi enne, kui sundtäitmine täiteasjas nr XXXtunnistati lubamatuks, ning millises summas peab end neid toiminguid ja nende mahtu arvestades õigustatuks tasu saama. Hageja märgib, et alates 29.03.2012, kui kostja büroole edastati teade selle kohta, et sissenõudja SEB panga nõue on hageja poolt rahuldatud, on kostja täiteasja nr XXXtoimetanud üksnes enda põhitasu sissenõudmiseks. On aga ilmne, et Riigikohtu praktika (eelkõige 3-2-1-88-09, p 10) valguses ei ole kostjal õigus saada täissummas kohtutäituri tasu. Hageja hinnangul tegi kostja põhivõla sissenõudmiseks vastavalt 16.01.2013 kostja vastusele üksnes järgmised menetlustoimingud, mille eest on tasu nõudmine põhjendatud:
15.Kohtutäituri tasu otsuse kättetoimetamine – hageja leiab, et selle toimingu eest on kostjal õigus nõuda maksimaalselt 30 eurot analoogselt KTS § 48 lg-ga 2; suurema tasu saamise õigust peab tõendama kostja; kinnistutele keelumärke seadmiseks avalduse koostamine ja esitamine – selle toimingu eest on avalduse väikest mahtu ja vähest keerukust arvestades
kostjal õigus saada maksimaalselt 19 eurot, lähtudes analoogiast KTS § 44 ning § 47 lgga 1; suurema tasu saamise õigust peab tõendama kostja; 21.02.2012 koostatud täitmisteate kättetoimetamine - selle toimingu eest on kostjal õigus nõuda maksimaalselt 30 eurot analoogselt KTS § 48 lg-ga 2; suurema tasu saamise õigust peab tõendama kostja.
16.Ülaltoodud põhjendustel leiab hageja, et kostjal puudus õigus arestida hageja kontodelt oma põhitasu katteks suuremat summat kui 79 eurot. Kostja poolt tehtud toimingud ei olnud ajamahukad ega õiguslikult keerukad.
17.Kostja väidab, et ei saanud teada Riigikohtu otsusest asjas nr 3-2-1-64-12. Riigikohtu poolt õigusnormile antav tõlgendus ei muuda kehtivat õigust edasiulatuvalt, vaid selgitab mingist ajast kehtivat õigusnormi. See tähendab, et Riigikohtu antavast õigusnormi tõlgendusest on reeglina võimalik lähtuda ka vaidlustes, mille aluseks olevad asjaolud pärinevad osaliselt või täielikult lahendile eelnenud ajast. Riigikohtu otsuse 3-2-1-64-12 aluseks olnud asjaolud pärinesid veelgi varasemast ajast kui käesoleva vaidluse aluseks olevad asjaolud. Seega on kostja esitanud hageja nõudele põhjendamatud vastuväited. Nimetatud väited ei tõenda, et hagejale kostja poolt peale sunnitud varalisel sooritusel oli õiguslik alus. Just seda aga peab kostja tõendama, et vabaneda VÕS § 1028 lg 1 alusel täitmise kohustusest.
18.Seoses kostja väitega, et Riigikohtu seisukohadest asjas 3-2-1-88-09 lähtumine oleks antud juhul meelevaldne, märgib hageja, et kuigi kohtutäituri seadust on vahepealsel ajal muudetud, ei tulene 01.01.2010 jõustunud kohtutäituri seadusest ega selle eelnõu seletuskirjast, et seadusemuudatuste eesmärk oleks olnud mingil viisil välistada kohtutäituri töömahu ning tasu proportsionaalsuse põhimõtte (3-2-1-88-09, p 10) kohaldumine kohtutäituri tasu suuruse arvestamisel. Seletuskirjas on KtS § 32 juures isegi otse öeldud, et: „Kehtivat regulatsiooni ei muudeta“. Ringkonnakohus on pidanud nimetatud põhimõttest lähtumist võimalikuks ning andnud maakohtule juhise vajadusel ka lahendis 3-2-1-88-09 toodud seisukohtadest lähtuda.
19.KtS § 41, millele kostja viitab, ei ole asjakohane. Kuigi KtS § 41 reguleerib enne 01.01.2010 kehtinud KtS-iga võrreldes täpsemini seda, kuidas toimub kohtutäituri tasu maksmine nõude varasema lõppemise korral, on antud asjaoludel asjakohasteks säteteks hoopis TMS § 25 lg 2 ja KtS § 32 lg 5. Need sätted on samasisulised Riigikohtu poolt asjas 3-2-1-88-09 analüüsitud KtS § 23 lg-ga 2 ja lg-ga 3, mis tähendab, et Riigikohtu vastavasisulisest praktikast on võimalik lähtuda ka käesoleval juhul. See tähendab, et mida rohkem ja mahukamaid täitetoiminguid on kohtutäitur teinud, seda suuremat tasu (kuid seejuures mitte üle 50% täismäärast) võib kohtutäitur võlgnikult nõuda (3-2-1-8809, p 10).
20.Asjaolu, et hageja ei esitanud täiteasjas nr XXXkoostatud kohtutäituri tasu otsuse peale kaebust, ei tähenda, et kostjal oli õiguslik alus saada hagejalt 10 411,65 eurot. Kostja üritab taaskord pahauskselt varjuda selle taha, et tema otsus on kehtiv. Kostja leiab, et TMS § 221 lg 1 p 2, mille kohaselt ei mõjuta täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamine täitedokumenti kehtivust ega õigusjõudu, legitimeerib ka nõude summa, mille kohtutäitur on tasuotsusesse märkinud. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kehtivus ei too aga Riigikohtu praktika järgi kõikidel juhtudel automaatselt kaasa seda, et kohtutäituril on nõudeõigus kogu võlgniku vara suhtes (3-2-1-64-12) või kohtutäituri enda poolt tasuotsusesse märgitud ulatuses (3-2-1-88-09).
21.Ka ringkonnakohus on 02.12.2013 otsuses viidanud TMS § 221 lg 1 p-le 2, mille kohaselt ei mõjuta täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamine täitedokumenti kehtivust ega õigusjõudu. Kuid nagu nähtub ringkonnakohtu otsuse põhjendustest, ei ole ringkonnakohus leidnud seda, et kohtutäituri tasu otsuse kui täitedokumendi kehtivus ja õigusjõud tooks endaga automaatselt kaasa kohtutäituri õiguse saada tasu summas, mis on märgitud tasuotsuses. Ringkonnakohus on hoopis leidnud, et kui üldse, siis on kohtutäituril õigus saada tasu vastavalt Riigikohtu lahendis 3-2-1-88-09 väljendatud kohtutäituri ametitegevuse tasulisuse ja samas töömahu ning
tasu proportsionaalsuse põhimõttele. Tõendeid, mis kinnitaks kostja õigust mingis proportsioonis tasu saada, ei ole kostja esitanud.
22.Kostja on esitanud 27.02.2014 seisukohaga asjakohatu tõendi, mis tuleb jätta vastu võtmata. Kostja on esitanud oma 27.02.2014 täiendava seisukohaga vastuse OÜ XXX esindaja 10.12.2012 kaebusele kohtutäitur XXXotsusele täiteasjas nr XXX. Kostja 27.02.2014 täiendavast seisukohast nähtub, et kostja soovib nimetatud dokumendiga tõendada täiteasjas nr XXXtehtud täitetoimingute arvu ja mahtu. Hageja hinnangul ei oma kostja 27.02.2014 täiendava seisukoha lisa 1 antud asjas tähtsust, sest sellega ei ole kostjal võimalik tõendada ühtegi vastuväidet hageja VÕS § 1028 lg-le 1 rajanevale nõudele. Lisaks palub hageja kohtul jätta 27.02.2014 täiendava seisukoha lisa 1 vastu võtmata ja tagastada kostjale ka TsMS § 238 lg 3 p 4 alusel, sest kostja ei ole põhjendanud selle tõendi esitamise vajadust.
23.Hageja leiab, et kui kohtutäitur on üksnes võlgniku kinnisvara suhtes kehtiva kohtutäituri tasu otsuse alusel võlgniku pangakontodelt raha ära võtnud, on see toimunud õigusliku aluseta. Hageja juhib siinkohal kohtu tähelepanu TMS §-le 55, mille kohaselt on juhul, kui arestimise kohta käivaid menetlusnorme on oluliselt rikutud, arestimine tühine ning sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi. TMS § 55 p-s 1 on otsesõnu sätestatud, et arestimise kohta käivate menetlusnormide oluliseks rikkumiseks loetakse mh vara arestimist kehtiva täitedokumendita. Selline rikkumine toob kaasa raha äravõtmist õigustava õigusliku aluse puudumise VÕS § 1028 lg 1 mõttes. Tegemist on tehingu tühisusega (TsÜS § 84 lg 1) analoogse olukorraga. Nii sätestab TsÜS § 84 lg 1 teine lause selgesõnaliselt, et tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS ei sisalda erisätteid, mille alusel saab võlgnik nõuda tühise arestimise tagasitäitmist.
24.TsÜS § 5 järgi tekivad tsiviilõigused- ja kohustused mh õigusvastastest tegudest. Hageja hinnangul on ilmselge, et TMS § 55 p-s 1 sätestatud õigusvastase teo sooritamisel tekib kohtutäituril (juhul kui arestimine on toimunud mittekehtiva põhitasu väljamõistmise otsuse alusel) tagasitäitmise kohustus, sest TMS § 55 p 1 ei sätesta pelgalt kohtutäituri oluliste õigusrikkumiste näidisloetelu, mille korral võib tekkida kohtutäituri vastutus nt KtS § 9 lg 1 alusel (riigivastutus), vaid sätestab tagajärjena ka arestimistoimingu tühisuse. Õiguslikku tähendust omava toimingu õigusvastasuse ja sellega kaasneva tühisuse kui tagajärje sätestamise eesmärk saab olla vaid üks – maksimaalsete endise olukorra taastamise võimaluste tagamine ebaseadusliku aresti tõttu kannatanud isikule. Kuna TMS § 55 p 1 sätestab üheaegselt nii õigusrikkumise koosseisu kui õigusrikkumisega kaasneva õiguslikku tähendust omava toimingu tühisuse, on hageja hinnangul juhul, kui arestimise aluseks olnud kohtutäituri tasu otsus pangakontodel oleva raha suhtes ei kehtinud (st 3-2-1-64-12, p-s 47 nimetatud olukorras), õigus nõuda kohtutäiturilt saadu tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja ei näe mõistlikku põhjust, miks hagejale peaks olema välistatud see õiguskaitsevahend, arvestades eriti TMS § 55 sõnastust.
25.Ühtlasi märgib hageja, et nt juhul, kui kohtutäitur on kehtiva täitedokumendita arestitud summa üle kandnud sissenõudjale, kellel tegelikult puudus õiguslik alus raha saamiseks, on sissenõudja ilmselgelt võlgniku arvel alusetult rikastunud. Kui kohtutäituril ei olnud tegelikult õigust enda väidetava tasunõude katteks pöörata sissenõuet võlgniku pangakontodel olevatele vahenditele (nagu antud asjas), siis on kohtutäitur samamoodi alusetult rikastunud, sest kohtutäitur on oma tasunõude osas ühtlasi sissenõudjaks või vähemalt võlgniku suhtes analoogses positsioonis.
26.Ülaltoodud põhjendustel jääb hageja enda veel lahendamata haginõuete juurde, palub kostjalt välja mõista alusetult saadud 10 441, 65 eurot ja viivised ning jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kostja vastuväited
27.Kostja hagi ei tunnista. Kohtutäitur lähtus tasu väljamõistmisel kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lõikest 2. Kohtutäituri nõue 3623,95 eurot tuleneb varasemast täitemenetlusest nr XXX. Täitemenetlus tunnistati lubamatuks 14.09.2012. Seega peaks käsitlema tehtud täitetoiminguid enne märgitud kuupäeva. Kostja algatas hageja suhtes täitemenetluse nr XXXmilles tehti vähemalt 11 täitetoimingut: täitmisteate kättetoimetamise akt, täitmisteade, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, täitekulu väljamõistmise otsus, täitetoimingust teatamine, keelumärke seadmise avaldus, täitemenetluse peatamise otsus, täitemenetluse uuendamise otsus, täitemenetluse lõpetamise otsus, keelumärke kustutamise avaldus, otsus kohtutäituri tegevusele esitatud kaebusele.
28.Kostja asub seisukohale, et tasu õigus peab olema vastavuses KTS märgituga. Kohtutäituri tasu on Eesti Vabariigis seadustatud ning selle alused tulenevad KTS-st. Kohtutäituril ametitoiming on tasuline (KTS § 28) mis võib koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust (KTS § 29 lg 1) ning mille tasumise kohustus lasub võlgnikul (KTS § 30 lg 1 ja 2).
29.02.12.2013 Tallinna Ringkonnakohtu lahendis märgitud tsiviilkolleegiumi seisukohas kajastub faktiline tõendatud kronoloogia kostja tasunõude seaduslikkusele (lk 6 II lõige). Kostjal puudub õigus asuda kohtutäituri tasu väljamõistmisel muule, kui seaduses märgitud asjaolule tasu väljamõistmise osas (KTS § 28 lg 2). Tallinna Ringkonnakohtu lahendis märkis kohus, et kohtutäituri tasu nõudmise õigusel peaks HMK arvestama tehtud toiminguid ja KTS § 23 sätestatud põhimõtteid ning Riigikohtu tõlgendust.
30.KTS § 23 põhimõtted täituritasu osas, millele kohus viitab kõnelevad kohtutäituri büroo töötajatest. Ilmselt on kohus siinkohal vea teinud. Kui meelevaldselt lähtuda RK lahendist nr 3-2-1-88-09, millele kohus veidi hiljem näitena viite teeb, siis ilmselt pidas kohus silmas viidatud RK lahendi tegemise momendil kehtinud KTS, mille vastavasisuline § 23 kõneleb kohtutäituri tasu sissenõudmisest.
31.RK (kohtu näitena viidatud lahendis nr 3-2-1-88-09) sisustas kohtutäituri tasu proportsionaalsuse teatavatel juhtudel diskretsiooni otsusena, mis tugines 2009a. kehtinud KTS § 23. Täpsemalt lõikele 3 ning selle koostoimest tõlgendamisel sama paragrahvi lõikest 2 ning samal ajal kehtinud TMS § 25 lg 2. Seega vabatahtliku tähtaja jooksul nõude rahuldamisel ning sellest tuleneva 1⁄2 kohtutäituri tasu maksmise õigusest tulenevalt, järeldas RK, et kohtutäituri tasu sõltub toimingu mahust. Kostja märgib selgitusena, et RK selgitas seaduse rakendust olukorras, kus sissenõudja nõue rahuldatakse täitemenetluse väliselt ning kohtutäituri tasu ei maksta. Kostja selgitab, et märgitud RK seisukoha järgselt muudeti KTS põhimõtteliselt ning täiendati paragrahviga 41, kus sätestatakse kohtutäituri tasu nõudmise õiguse nn eri juhud. RK asus seisukohale, et olukorras, kus nõude rahuldamine otse sissenõudjale on toimunud täitemenetluse väliselt (sarnaselt XXX OÜ täitemenetluses) ning kohtutäitur on teinud ühe või mitu täitetoimingut, on õigus nõuda maksimaalselt 50% esitatud kohtutäituri tasu suurusest. Kohtu käsutuses on materjalid, millest nähtub, et kostja on hagejalt nõudnud välja mõistetud kohtutäituri tasu otsusel märgitust 50%. Seega on kohtutäituril olnud õigus enne sundtäitmise lubamatuks tunnistamist sisse nõutud kohtutäituri tasule.
32.Kostja asub seisukohale, et hageja viited uutele asjaoludele menetluses nagu kostja poolne hageja vara arestimine ei ole kooskõlas Tallinna Ringkonnakohtu 02.12.2013 märgitud lahendis antud suunistega ning tuleks jätta tähelepanuta. Kui kohus ei jäta tähelepanuta kostja märkust, tuleks arvestada proportsionaalset õiguskohtlemist ning arvestada kostja väidet täitemenetluses nr XXXkoostatud kohtutäituri tasu otsuse osas. Nimelt ei ole kohtu käsutuses olevat kohtutäituri tasu otsust viidatud täitemenetluses tähtaegselt kohtutäituri vahendusel kaebemenetluse kaudu vaidlustatud. See on jõus osas ja ulatuses nagu edastati hagejale tasumiseks, mille kättesaamist ei ole hageja eitanud.
33.Kui kohus ei arvesta kostja väiteid ning kaasab vaidlusesse üksnes hageja uue asjaolu, selgitab kostja kohtutäituri õiguse kohta arestida kohtutäituri tasu otsuse alusel hageja arvelduskontot, järgnevaga. Kostja lähtus kohtutäituri tasu sissenõudmisel hageja
arvelduskonto kaudu põhjusel, et täitemenetlus peab olema eelkõige efektiivne (TMS § 8 ja KTS § 10 lg 1). Kostja selgitab, et täitemenetluse algatamisel tekib sissenõudja nõude juurde koheselt teine täitedokument, milleks on kohtutäituri otsus. Kohtutäituri otsus tasu väljamõistmise kohta on seadusandja mõistes õiguskindlast allikast ning eraldi hagimenetlust või notari kinnitust mittevajav täitedokument (TMS § 2 lg 1 p 16). Kohtutäituri tasu osas, kui eraldi täitedokumendi osas eraldi täitemenetluse läbiviimine ei ole vajalik ning otstarbekas kuna sellega kaasneb ajaline kulu ning rida õiguslikke küsimusi. Kohtutäituri tasu sissenõudmisel puuduvad piirangud võlgnikule kuuluva vara osas.
34.RK lahendiga nr 3-2-1-64-12 muudeti varasemat praktikat. Samas hageja viidatud lahend on tehtud 29.05.2012. Vaidlusalune olukord tekkis ca kuu varem, kui õiguslikku olukorda selgitav kohtulahend, millest kostja varem ei võinud teada.
35.Kostjale jääb arusaamatuks, miks nimelt on kostjal õigus saada viidatud kolme täitetoimingu eest vastavalt 30eur, 19eur, 30eur. Kostja arvates ei ole hageja oma seisukohta piisavalt argumenteerinud. Kostja arvates ei ole hageja arvestanud esiteks viimase ja suunise andnud Tallinna Ringkonnakohtu lahendis näitena toodud Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-88-09, teiseks asjaoluga, et kohtutäituri tasu rahalise nõude menetluses on fikseeritud seadusega ega ole võimalik toimingupõhiselt hinnata kuna säärane alus selgelt arusaadav ja läbipaistev alus puudub KTS ning Riigikohtu väljendatud praktikas. Kostja arvates on meelevaldne võrrelda rahalise nõude täitemenetluse kohtutäituri põhitasu ühekordse menetlustoiminguga ametitoimingu menetluses (KtM § 6), lisatasuga tunnitasuna väljaspool bürood tehtavate hagi tagamise, kindla tasumääraga toimingute või esialges õiguskaitses tehtava toiminguga (KTS §§ 36, 38, 38.1).
36.Tulenevalt eeltoodust palub kostja jätta rahuldamata hageja taotlus välja mõista kohtutäiturilt 06.02.2014 vastuses märgitu ning jätta kohtukulud kostja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
37.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
38.Käesolevas asjas on Tallinna Ringkonnakohus teinud 02.12.2013 otsuse, millega tühistas Harju Maakohtu 05.06.2013 otsuse osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja alusetult saadu ja viivis. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, millega kohus tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr XXXlubamatuks. Ringkonnakohtu otsusest tulenevalt peab maakohus kindlaks tegema, kas ja millises ulatuses oli kohtutäituril õigus oma toimingute eest tasu saada. Tallinna Ringkonnakohtu 02.12.2013 otsuse näol on tegemist jõustunud kohtulahendiga ning selles välja toodud seisukohad on maakohtule TsMS § 658 lg-st 2 tulenevalt kohustuslikud.
39.Esmalt lahendab kohus hageja 14.03.2014 menetlusdokumendis esitatud taotluse jätta asja juurde võtmata kostja 27.02.2014 menetlusdokumendi lisa nr 1, kuna sellel ei ole asjas tähtsust. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus kostja esitatud tõendi – kostja vastus hageja esindaja 10.12.2012 kaebusele täiteasjas nr XXX– asja juurde võtmata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole dokumendiga, mis ei oleks käesoleval juhul asjasse puutuv, kuna see kajastab vaidluse asjaolusid.
40.Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja nõue on põhjendatud. Hageja on esitanud nõude kostjalt 10 411,65 euro ja viiviste väljamõistmiseks. Hageja nõude alus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1, mille kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus märgib, et lähtuvalt eeltoodust peab VÕS § 1028 lg 1
kohaldamiseks tuvastama, et kostja on hagejalt midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, kuid kõnealust kohustust ei eksisteeri.
41.Kostja on täiteasjas nr XXXtäitmisteates märkinud, et täitedokument on Tallinna notar Tea Türnpuu 27.09.2006 notariaalsed dokumendid nr XXX (kd I lk 12). Asjas puudub vaidlus, et nimetatud notariaalsete dokumentidega oli hageja kinnisvarale seatud hüpoteek (kd I lk 199-213). Asjaolu, et tegemist oli hüpoteegiga tagatud nõudega, nähtub ka kostja keelumärke seadmise avaldusest (kd I lk 68-69). Samuti puudub vaidlus, et täiteasjas nr XXXon täitemenetluses sissenõutav nõue täiteasja nr XXXkohtutäituri tasu (kd I lk 39).
42.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-64-12 p-s 47 asunud seisukohale, et hüpoteegi alusel sundtäitmise korraldamine tähendab asjaõiguslikku realiseerimisnõuet, millest ei teki isiklikke nõudeid kinnisasja omaniku vastu. Seega ei ole ka alust pöörata sissenõuet kinnisasja omaniku muule varale. See kehtib mh täituritasu osas, mis AÕS § 346 lg 1 järgi kaetakse hüpoteegisumma ulatuses. Seega ei saa ka täituri tasu nõuet rahuldada võlgniku muu vara kui üksnes hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel, st täituri tasu ja kulude otsus ei ole täitedokumendiks kinnisasja omaniku muu vara suhtes.
43.Kohus on seisukohal, et tulenevalt eelviidatud Riigikohtu lahendist on kohtutäituril olukorras, kus sundtäitmine toimub hüpoteegi alusel, võimalik täituritasu nõuda üks hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvelt ning täituri tasu nõuet ei või rahuldada võlgniku muust varast. Asjas puudub vaidlus, et täiteasjas nr XXXhüpoteeki ei realiseeritud, kuna sissenõudjaks olnud AS SEB Pank teatas, et hageja on kohustuse täies ulatuses täitnud (kd I lk 20). Antud juhul on kostja siiski arestinud hageja pangakonto (kd I lk 21) kokku 10 461,47 euro ulatuses (kd I lk 23-25). Kohus on seisukohal, et kostjal puudus alus hageja pangakonto arestimiseks ning eelnimetatud summa hageja kontolt mahaarvamiseks, kuna täituril oleks olnud õigus täituri tasu saamiseks üksnes hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvelt.
44.Seoses kostja vastuväidetega, et kostja ei saanud hageja konto arestimise ajal olla teadlik Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-64-12, märgib kohus, et asjaõigusseadus (AÕS) § 346 lg 1 on kehtiv alates 05.04.2011. AÕS § 346 lg 1 kohaselt on hüpoteegiga hüpoteegisumma ulatuses tagatud nõue, intressid (muu hulgas viivis) kuni kolme aasta eest enne kinnisasja müümist täitemenetluses, samuti võla sissenõudmise kulutused, sealhulgas täitemenetluse kulud ja täituri tasud ning hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud kindlustusmaksed. Seega pidi kostjale juba enne Riigikohtu lahendit teada olema, et hüpoteegiga tagatud nõude puhul on hüpoteegiga kaetud ka täituri kulud. Samuti peab kohus vajalikuks rõhutada, et Riigikohtu lahendis väljendatud seisukoha näol on tegemist üksnes õigusnormile antud tõlgendusega, mitte iseseisva ning uue asjaoluga.
45.Lähtuvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostja arestis hageja konto õigusliku aluseta, s.o kostja sai hagejalt raha viisil, mille kohaldamiseks kostjal õigust ei olnud. Seega on täidetud VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldus. Kostja on arestinud hageja konto summas 10 461,47 eurot, kuid hageja nõuab üksnes 10 441,65 euro tagastamist. Kohus leiab, et 10 441,64 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 1028 lg 1 alusel välja mõista. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VÕS § 1028 lg-s 2 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid hageja õiguse kostjalt alusetult saadu tagasi nõuda. Kohus märgib, et kuna kõnealune summa oli täies ulatuses kostja poolt saadud õigusliku aluseta, jätab kohus analüüsimata poolte väited, mis puudutavad kohtutäituri poolt läbi viidud toimingute põhjendatust ning tasu suurust.
46.Lisaks põhinõudele taotleb hageja viivise väljamõistmist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-154-08 p-s 10 asunud seisukohale, et ka alusetu rikastumise puhul võib võlausaldaja nõuda võlgnikult VÕS § 113 lg 1 alusel viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul on hageja tõendanud, et teatas kostjale oma nõudest 31.10.2012 e-kirjas (kd I lk 35), milles palus võlgnevus viivitamatult tasuda. Seega on hagejal õigus nõuda viivist alates 31.10.2013. Hageja nõuab viivist alates 31.10.2012 kuni 05.06.2013 summas 461,99 eurot, pärast seda TsMS § 367 alusel VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
47.Kohus leiab, et hageja taotlus viivise väljamõistmiseks tuleb rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista 05.06.2013 seisuga sissenõutavaks muutnud viivis summas 461,99 eurot ning alates 06.06.2013 viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt (10 441,65 eurot) kuni kohase täitmiseni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 10 903,64 eurot ja TsMS § 365 alusel viivis alates 06.06.2013.
48.Tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1, § 132 lg-st 5, § 134 lg-st 1 on hagi hind 14 863,95 eurot. Menetluskulude jaotus
49.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg-st 1 lähtuvalt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul kohus rahuldab hagi täies ulatuses, mistõttu jäävad tsiviilasja menetluskulud kostja kanda.
50.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.