Kohtunikud Malle Seppik, Gaida Kivinurm ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. detsember 2013. a., Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-51942
Tsiviilasi
OÜ Smiso hagi kohtutäituri Risto Sepa vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr. xxxxxxxxxxxx, alusetult saadu tagastamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 5. juuni 2013. a. otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
14.863, 95 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtutäituri Risto Sepa apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja) kohtutäitur Risto Sepp (asukoht Narva mnt. 7D, Tallinn; [email protected]) Vastustaja (hageja) OÜ Smiso (RK 10411796, Telliskivi 57D, 10412 Tallinn), lepinguline esindaja adv. Artur Sanglepp
Kohtuistung
18.novembril 2013. a.
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 5. juuni 2013. a. otsus OÜ Smiso hagis kohtutäituri Risto Sepa vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr. xxxxxxxxxxx, alusetult saadu tagastamiseks ja viivise väljamõistmiseks osaliselt – osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja alusetult saadu ja viivis, samuti menetluskulude jaotusesse puutuvas osas. Tühistatud osas saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Ülejäänud osas – osas, millega sundtäitmine täiteasjas nr. xxxxxxxxxx tunnistati lubamatuks – jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada. 1(9)
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. S e l g i t u s e d:
1.Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
2.Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
3.Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
4.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.
Asjaolud ja hageja nõue OÜ Smiso esitas 7. detsembril 2012. a. Harju Maakohtule hagi kohtutäituri Risto Sepa vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr. 027/2012/3119, alusetult saadud 10.441, 65 euro tagastamiseks ja viivise väljamõistmiseks. AS SEB Pank esitas 26. novembril 2010. a. kohtutäiturile Risto Sepale avalduse täitemenetluse alustamiseks OÜ Smiso suhtes. Täitedokumendiks hagejale kättetoimetatud täitmisteate kohaselt oli Tallinna notari Tea Türnpuu 27. septembri 2006. a. notariaalne dokument nr. 4807. Täiteasja number oli 027/2010/2392.
6.detsembril 2010. a. tegi kohtutäitur kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, millega mõistis hagejalt välja täitemenetluse alustamise tasu 300 krooni (koos käibemaksuga) ja kohtutäituri põhitasu 440.067, 46 krooni (koos käibemaksuga), kokku 440.367, 46 krooni (28.144, 61 eurot).
21.veebruaril 2011. a. taotles sissenõudja vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamist aprillini 2011. a. ja 4. mail 2011. a. täitemenetluse peatamist. 5. mail 2011. a. peatas kohtutäitur täitemenetluse. Kohtutäitur uuendas 17. veebruari 2012. a. otsusega täitemenetluse sissenõudja taotluse alusel ja andis hagejale vabatahtliku täitmise tähtaja kuni
16.aprillini 2012. a.
29.märtsil 2012. a. sõlmisid hageja ja AS SEB Pank kokkuleppe, millega refinantseeriti hageja sissenõutavaks muutunud kohustused AS-i SEB Pank ees. 29. märtsil 2012. a. andis AS SEB Pank võlgnikule võlaõigusseaduse (VÕS) § 95 lg. 1 kohase kviitungi täitemenetluse esemeks oleva nõude rahuldamise kohta, kviitung edastati kohtutäiturile. 2(9)
27.aprillil 2012. a. andis AS SEB Pank hagejale täiendava täitmiskviitungi, milles kinnitas, et hageja on täies ulatuses täitnud laenulepingust nr. xxxxxxxxxx tuleneva laenu tagastamise kohustuse 29. märtsil 2012. a. Täiteasjas nr. xxxxxxxxxx ei olnud kostja hagejalt sissenõudja AS-i SEB Pank kasuks sisse nõudnud mitte ühtegi summat ega teinud täitetoiminguid täitmisavalduses esitatud nõude sissenõudmiseks. Kohtutäitur ei lõpetanud täitemenetlust täiteasjas nr. 027/2010/2392 sõltumata nõude rahuldamist tõendava dokumendi esitamisest kostjale 29. märtsil 2012. a. Kostja arestis
18.aprillil 2012. a. hageja arvelduskontod. Vastavalt maksekorraldustelt nähtuvatele andmetele oli hageja kontode arestimise tõttu sunnitud tegema kostja kasuks varalise soorituse kogusummas 10.461, 47 eurot kostja ametialasele arvelduskontole AS-s SEB Pank.
28.mail 2012. a. esitas hageja kostja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr. xxxxxxxxx. Harju Maakohus rahuldas 14. septembri 2012. a. otsusega hagi ning tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr. 027/2010/2392 lubamatuks 28.125, 44 euro ehk kostja poolt täitemenetluses nõutud kohtutäituri põhitasu ulatuses.
31.oktoobril 2012. a. saatis hageja kostjale kirja, milles palus kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kantud 10.461, 47 eurot tagastada. Kohtutäitur vastas 27. novembril 2012. a. hageja nõudele keeldumisega.
27.novembril 2012. a. tegi kohtutäitur täiteasja nr. xxxxxxxxxxxx uuendamise otsuse ning samal kuupäeval lõpetas täiteasja nr. 027/2010/2392 kooskõlas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 punktiga 4. Kohtutäitur alustas 27. novembril 2012. a. uue täiteasja nr. xxxxxxxxxxx
6.detsembri 2010. a. kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse alusel sama kohtutäituri tasu saamiseks, mille täitmise põhitasu osas kohus tsiviilasjas nr. 2-12-16838 lubamatuks tunnistas. Täitmisteatest nähtuvalt toimetab kostja täitemenetlust täiteasjas nr. xxxxxxxxxx enda 6. detsembri 2010. a. otsusega välja mõistetud põhitasu osaliseks sissenõudmiseks summas 3604, 13 eurot, millele kostja on lisanud menetluse alustamise tasu 19, 17 eurot ja täitekulu 0, 65 eurot. Hageja taotles sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr. xxxxxxxxxxx, kuna kostjal puudub sundtäidetav täitekulude nõue. Kohtutäituri põhitasu sundtäitmise lubamatuks tunnistamisega on ära langenud põhitasu nõudmise õiguslik alus. Kuna
14.septembri 2012. a. otsuse jõustumisega on kostja hageja poolt 28. mai 2012. a. hagiavalduses esitatud faktiväited omaks võtnud, ei saa enam tekkida vaidlust selle üle, et kostja ei ole hagejalt varasema täitemenetluse sissenõudja (AS-i SEB Pank) nõude täitmiseks võlga sisse nõudnud ja hageja kohustused varasema täitemenetluse sissenõudja ees on kohaselt täidetud. Lisaks on hageja kohtutäituri ees täitnud kohustuse maksta täitemenetluse alustamise tasu (19, 17 eurot) ja täitekulu (0, 65 eurot) täiteasjas nr. 027/2010/2392, mis tähendab, et ka nimetatud 19, 82 euro osas esineb täitemenetluse lõpetamise alus (TMS § 48 p. 3). Seda põhjusel, et kohtutäituri ametikontole kantud 10.461, 47 eurost on kohtutäituril õigus täitemenetluse alustamise tasu ja täitekulu kogusummas 19, 82 eurot maha arvata. Seega võlgneb kostja hagejale põhjendamatus ulatuses kohaldatud aresti tõttu hageja poolt kostja ametialasele arvelduskontole kantud 10.461, 47 eurost 10.441, 65 eurot, mis tuleb kostjalt vastavalt alusetu rikastumise sätetele välja mõista. Kuigi alusetu rikastumise sätetes ei nähta ette viivise maksmise kohustust, ei tähenda see, et alusetu rikastumise korral ei tuleks kohaldada VÕS § 113. Hageja teatas oma nõudest kostjale 31. oktoobril 2012. a., nõudes kohtutäituri ametikontole kantud summade tagastamist. Sellest kuupäevast on VÕS § 113 lõikest 2 lähtuvalt hagejal õigus arvestada oma nõudelt 10.441, 65 eurot viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras, mis nõudest teatamisest on 8% aastas. Kostja vastuväited 3(9)
Kostja hagi ei tunnistanud. Kaebetähtaeg on möödas. Kohtutäitur lähtus tasu väljamõistmisel kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lõikest 2. Hageja on kaebeõiguse minetanud. Tasuotsuse sai hageja hagiavalduse järgi kätte 13. detsembril 2010. a., kaevata võis 10 päeva jooksul. Alternatiivselt taotles kostja jätta hagi rahuldamata. Sundtäitmine on seaduslik. Kohtutäituri nõue 3623, 95 eurot tuleneb varasemast täitemenetlusest nr. xxxxxxxxxxx. Tagaseljaotsus on vale. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus rahuldas 5. juuni 2013. a. otsusega hagi, tunnistades lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr. 027/2012/3119 ja mõistes kostjalt hageja kasuks välja 10.906, 64 eurot ning viivise alates 6. juunist 2013. a. põhinõudelt (10.441, 65 eurot) VÕS § 113 lg. 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kostja täitis AS-i SEB Pank esitatud täitmisavalduse ja täitedokumendiks oleva notariaalse dokumendi nr. 4807 alusel panga nõuet hageja suhtes. Selle üle vaidlus puudub ja seda tõendab ka 6. detsembri 2010. a. täitmisteade. Samal päeval tegi kohtutäitur kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, millega nõudis hagejalt täitemenetluse võlgnikuna täitemenetluse alustamise tasu 300 krooni ja kohtutäituri põhitasu 440.067, 46 krooni; kokku 440.367, 46 krooni (28.144, 61 eurot). Vaidlus puudub selles, et hageja ja pank leppisid kokku hageja sissenõutavaks muutunud kohustuste refinantseerimises, mille tagajärjel andis pank hagejale täitmiskviitungi. Kohtutäitur täitmiskviitungi saamise järgselt täitemenetlust ei lõpetanud. Hageja arvelduskonto arestimise tõttu kanti hageja kontolt kostja ametialasele arvelduskontole 10.461, 47 eurot. Hageja poolt kohtutäituri arvele raha maksmine on tõendatud maksekorraldustega. Hageja esitas kostja vastu täitemenetluses nr. 027/2010/2392 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi 28.125, 44 euro ulatuses, kohus rahuldas selle 14. septembri 2012. a. tagaseljaotsusega (tsiviilasi 2-12-16838) põhjusel, et kostja hagile ei vastanud. Poolte kirjavahetusest nähtuvalt keeldus kohtutäitur hagejale 10.461, 47 euro tagastamisest põhjendusel, et sellist kohustust ei ole viidatud kohtuotsusega kohtutäiturile pandud.
27.novembril 2012. a., kui kohtutäitur lõpetas täitemenetluse täiteasjas nr. xxxxxxxxxxxx, tegi kohtutäitur hagejale täiteasjas nr. xxxxxxxxxxx täitmisteate, mille kohaselt on täitedokumendiks kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ja täitekulu väljamõistmise otsus täiteasjas nr. xxxxxxxxxxxx. Seega esitas hageja lahendatava sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi erinevas täiteasjas (nr. xxxxxxxxxxxx) kui see, mille kohta oli tehtud 14. septembri 2012. a. tagaseljaotsus (nr. xxxxxxxxxxxx), kuid nõue on sama. Seda, miks ta esitas hagi, mitte kaebuse kohtutäiturile kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale, põhjendas hageja sellega, et tegemist on materiaalõigusliku vaidlusega. Hagi tuleb rahuldada seetõttu, et kohtutäitur algatas uue täitemenetluse sama summa sissenõudmiseks, mille kohta kohus oli teinud hagi rahuldava tagaseljaotsuse tsiviilasjas 2-1216838. Kohtuotsus oli aluseks, mille tõttu kohtutäitur täitemenetluse täiteasjas nr. xxxxxxxxxxxx lõpetas (TMS § 48 p. 4). Tagaseljaotsusega mittenõustumise korral oli kostjal õigus esitada kaja. Nimetatud õigus on tagaseljaotsuse resolutsiooni punktis 4 märgitud. Kohus ei saa lahendatavas asjas anda hinnangut teises asjas tehtud tagaseljaotsusele. Tagaseljaotsuse tegemise vältimine oli kostja võimuses, ta oleks selle saavutanud, kui oleks hagile vastanud. Tagaseljaotsuse tegemise hoiatus hagile vastamata jätmise korral sisaldus hagi menetlusse võtmise määruses. Et sundtäitmine tuleb lubamatuks tunnistada nõude osas, mis sisaldas ka vaidlusalust nõuet, tuleb rahuldada hagi ka hageja poolt kohtutäiturile tasutud 10.441, 65 euro 4(9)
väljamõistmiseks VÕS § 1028 lg. 1 alusel ning viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lg. 2 ja § 94 alusel vastavalt hageja poolt esitatud arvestusele perioodi eest 31. oktoobrist 2012. a. kuni 5. juunini 2013. a. summas 461, 99 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 10.906, 64 eurot (10.441, 65 + 461, 99). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg. 1 teises lauses sätestatud suuruses põhinõudelt 10.441, 65 eurot alates 6. juunist 2013. a. kuni põhinõude täitmiseni. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Samuti palub kostja tühistada Harju Maakohtu
10.detsembri 2012. a. määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati täiteasjas nr. 027/2012/3119 täitmine. Maakohus jättis tuvastamata nõude suuruse. Maakohus väidab otsuses, nagu oleks kohtutäitur algatanud uue menetluse sama summa sissenõudmiseks. Selline väide ei ole tõene ega põhine tõenditele. Kohtutäituri tasu 6. detsembri 2010. a. otsuse kohaselt täiteasjas nr. xxxxxxxxxxxx mõistis kohtutäitur hagejalt välja menetluse alustamise tasu 295 krooni (18, 85 eurot) ning põhitasu täitmisele esitatud nõudelt 440.067, 46 krooni (28.125, 43 eurot).
27.novembril 2012. a. algatatud täiteasja nr. xxxxxxxxxxx täitedokumendiks on 6. detsembri 2010. a. kohtutäituri tasu otsus täiteasjas nr. xxxxxxxxxxxx ning nõudesummaks on 3623, 95 eurot. Täiteasjades nr. xxxxxxxxxxx ja nr. xxxxxxxxxxxx täitmisel olnud kohtutäituri tasude vahe on 24.501, 48 eurot ning uues menetluses nõuab kohtutäitur pea kaheksa korda väiksemat summat kui varasemas. Seega ei ole uues täiteasjas kohtutäitur nõudnud sama summat. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud nõude rahuldamisega seonduva asjaolu. Kohus on jätnud mulje, nagu oleks hageja vabatahtlikult osaliselt täitnud täitmiseks esitatud nõude. Tegelikult oli täitmine teostatud keeldumise tõttu üksnes kohtutäituri ametivolituse piires sunnijõudu kasutades ning arvelduskontot arestides. Selle tõestuseks on täiteasja nr. xxxxxxxxxx täitepealdis kahel lehel, millest teisel (tiitellehe pööre) kajastuvad toimingud. 18. aprillil 2012. a. on tehtud kanne ning tähistab lühendina järgnevat: TK (täitekulu), SEB (arvelduskonto arest SEB Pank AS), SP (arvelduskonto arest Sampo Pank AS, nüüd Danske Pank) jne. Kronoloogiliselt järgneb sellele sama päeva kanne, kus märgitud L (laekus) 8679, 67 eurot ning selle all tt (täituri tasu) jne. Märgitust järeldub, et arvelduskontode aresti järgselt laekunud summad on sunnijõul kinni peetud hageja arvelduskontolt, mitte vabatahtlikult kohtutäiturile kantud. Maakohus on vääralt mõistnud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise õigusnormi. Kohtul puudus seaduslik õigus menetlusse võtta sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, millel puudub alus, veel vähem väljastada korduvalt samasisuline lahend. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alustena nähakse eelkõige olukordasid, kus täitemenetluses on nõue rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud (TMS § 221 lg. 1). Kirjeldatud olukordasid ei kajastu täitemenetluses nr. 027/2012/3119. Maakohus on otsuse jätnud motiveerimata. Kohus on otsuses märkinud, et eelnevalt on sama summa osas (kohtutäituri tasu nõue) täitemenetlus lubamatuks tunnistatud. Isegi kui kohus on teinud eelnevalt seadusega vastuolus oleva lahendi ning see jõustub, ei mõjuta see täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu (TMS § 221 lg. 1 viimane lause). Kui jõustub lahend sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses, on see kohtutäituri jaoks imperatiivse sisuga täitemenetluse lõpetamise alus (TMS § 48 lg. 1 p. 4). Nõudest kirjalikult loobudes puudub võimalus seda edaspidi täita (TMS § 49 lg. 2 teine lause). Märgitud põhimõte aga ei kehti täitemenetluse lõpetamisel, kus sissenõudja (kohtutäitur), võib igal ajal lõpetatud täitemenetluse uuesti alustamist nõuda, kui nõue on tegelikult täitmata (TMS § 49 lg. 2 5(9)
esimene lause). Maakohus on valesti tõlgendanud lõpetatud täiteasjas saamata jäänud nõude uuesti algatamise õigust. Väljastades eelnevalt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise kohta täiteasjas nr. 027/2010/2392 lahendi, on kohus meelevaldselt sisustanud seda sarnaselt nõudest loobumisega täitemenetluses. Seega, kui TMS § 221 lg. 1 kohaselt on jõustunud lahend sundtäitmise lubamatuks tunnistamise osas, ei mõjuta see lubamatuks tunnistatud täitedokumendi kehtivust ja õigusjõudu. Mistõttu lähtudes TMS § 48 lg. 1 punktist 4 ning § 49 lõikest 2 on kohtutäituri tasu täiteasjas nr. xxxxxxxxxxx sisse nõudmata osas endiselt lubatav. Maakohus ei ole pööranud tähelepanu kohtutäituri tasu otsuse vaidlustamisele täitemenetluses nr. 027/2010/2392. Seda ei ole hageja tähtaegselt vaidlustanud. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamisega omab täitedokument endiselt kehtivust ja õigusjõudu. Kui kohtutäitur algatas täiteasja nr. xxxxxxxxxxxx, tekkis lisaks sissenõudja (AS-i SEB Pank) esitatud asjaõiguslikule lepingule (mis oli esmaseks täitedokumendiks) samasse menetlusse teine täitedokument - kohtutäituri tasu otsus (TMS § 2 lg. 1 p. 16). Täitemenetluse läbiviimisel lisandub täidetavale nõudele alati kohtutäituri tasu (KTS § 28 lg. 1). Kohtutäituril on keelatud sõlmida mistahes kokkuleppeid tasu määra või korra muutmiseks (KTS § 28 lg. 2 teine lause). Kohtutäituri tasu maksab reeglina võlgnik (KTS § 30 lõiked 1 ja 2) ning reeglina muutub see sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule (KTS § 32 lg. 2). Täitmisteade täiteasjas nr. 027/2010/2392 on kätte toimetatud hagejale 13. detsembril 2010. a. Seega on kohtutäituri tasu olnud sissenõutav alates 13. detsembrist 2010. a. Seadusandja võimaldab võlgnikul kaitsta ennast omavoli eest. Eriti olukorras, kus kohtutäitur on tasu nõudes muutnud selle määrasid või korda. Selleks on loodud võimalus esitada kaebus. Sama õigus on märgitud ka 6. detsembril 2010. a. väljastatud kohtutäituri tasu otsusele nr. 027/2010/2392. Võlgnikule kätte toimetatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusel on kirjas, et selle peale võib esitada kaebuse 10 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. Hageja ei ole kohtutäituri tasu otsuse peale kaebust tähtaegselt esitanud. Vastustaja seisukoht Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega kostjalt mõisteti välja rahasumma 10.906, 64 eurot ja viivis VÕS § 113 lg. 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 10.441, 64 eurot alates 6. juunist 2013. a. kuni põhinõude täitmiseni. Selles osas tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas on otsus õige ja tuleb jätta muutmata. Menetluskulud tuleb poolte vahel jaotada tulenevalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusest. Vaidlust ei ole selle üle, et AS-i SEB Pank 26. novembri 2010. a. avalduse ja notariaalselt tõestatud hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamise kokkuleppe alusel alustas kostja hageja suhtes täitemenetlust täiteasjas nr. xxxxxxxxxx (tl. 83). Selles täiteasjas tegi kostja 6. detsembril 2010. a. hagejalt kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse (tl. 13), mille edastas koos sama kuupäeva täitmisteatega (tl. 12) hagejale. Tasuotsuse kohaselt on selle suuruseks täitemenetluse alustamise tasu 300 krooni (s. h. käibemaks) ja kohtutäituri põhitasu 440.067, 46 krooni (s. h. käibemaks), millele kokku vastab kehtivas vääringus 28.144, 61 eurot. Täitemenetluse kestel sõlmisid hageja ja sissenõudja kokkuleppe võla refinantseerimiseks ja 29. märtsil 2012. a. teavitas sissenõudja täiturit, et hageja (täiteasjas võlgnik) on nõude rahuldanud (tl. 19). 18. aprillil 2012. a. arestis kostja hageja konto täitekulude sissenõudmiseks summas 28.145, 26 eurot (s. h. 28.144, 61 eurot kohtutäituri tasu ja 0, 65 eurot täitemenetluse läbiviimise kulu – tl. 21 – 22). Ülekanded hageja kontolt kohtutäiturile summas 10.458, 59 eurot tehti 18., 19. ja 24. aprillil (tl. 23, 24).
6(9)
28.mail 2012. a. esitas hageja kostja 6. detsembri 2010. a. tasuotsuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks kohtutäituri vastu hagi Harju Maakohtusse (tl. 26) ja selle hagi rahuldas maakohus 14. septembri 2012. a. tagaseljaotsusega, tunnistades täitemenetluse eelnimetatud tasuotsuse sundtäitmiseks 28.125, 44 euro ulatuses lubamatuks (tsiviilasi 2-1216838, tl. 32 – 34). Vaidlust ei ole ka selle üle, et maakohtu otsus jõustus 23. oktoobril 2012. a., ilma et seda oleks vaidlustatud, hageja nõudis 31. oktoobri 2012. a. kirjas kostjalt kinnipeetud rahasumma 10.461, 47 euro tagastamist (10.458, 59 eurot + varem maha arvatud teenustasu 2, 88 eurot, tl. 35), kuid kostja keeldus 27. novembri 2012. a. kirjas raha tagastamast (tl. 36).
27.novembril 2012. a. lõpetas kostja täitemenetluse täiteasjas nr. xxxxxxxxx (tl. 38) ning alustas samal päeval tasuotsuse täitmiseks uut täitemenetlust täiteasjas nr. xxxxxxxxxxx (tl. 39). Võlgnikule saadetud täitmisteate kohaselt oli täitedokumendiks kostja
6.detsembri 2010. a. otsus täiteasjas nr. 027/2010/2392 ja sissenõutavaks nõudeks kohtutäituri tasu 3604, 13 eurot, menetluse alustamise tasu 19, 17 eurot ja täitekulu 0, 65 eurot (tl. 39). Apellatsioonikohtu istungil selgitas kostja, et täitedokumendiks uues täitemenetluses oli tema 6. detsembri 2010. a. tasuotsus, mida kostja oli korrigeerinud, jagades esialgses otsuses märgitud summa kaheks ja lahutades tulemusest rahasumma, mis otsuse täitmiseks oli hagejalt talle juba laekunud. Kostja selgitas, et uut tasuotsust ta ei koostanud ja 6. detsembri otsust ei parandanud, vaid korrigeeris üksnes arvestuslikult selles märgitud tasu suurust. Vaidlusaluses asjas esitatud hagiga taotleb hageja täitemenetluse lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr. xxxxxxxx ning kostjalt täiteasjas nr. xxxxxxxxxx kinnipeetud rahasummast 10.411, 65 euro ja sellele lisanduva viivise väljamõistmist. Rahasumma väljamõistmise nõudes tugineb hageja alusetu rikastumise sätetele, leides, et tsiviilasjas 2-1216838 sundtäitmise alusetuks tunnistamisega langes ära hageja kohustus maksta kostjale kohtutäituri põhitasu, mille kohtutäitur oli sisse nõudnud. Maakohus rahuldas täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi põhjendusel, et vaidlusalune täitemenetlus on algatatud sama summa sissenõudmiseks, mille sundtäitmise on kohus tsiviilasjas 2-12-16838 tehtud otsusega lubamatuks tunnistanud. Kolleegium nõustub põhimõtteliselt maakohtu järeldusega. Kostja alustas vaidlusalust täitemenetlust täiteasjas nr. xxxxxxxxxxxx oma 6. detsembri 2011. a. tasuotsuse täitmiseks vaatamata sellele, et selle täitmine oli juba tsiviilasjas 2-12-16838 lubamatuks tunnistatud. TMS § 48 lg. 1 p. 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Seega tuli täitemenetlus täiteasjas nr. xxxxxxxxxxxxxx maakohtu 14. septembri 2012. a. otsuse alusel lõpetada, mida kostja tegigi. TMS § 49 lg. 2 lause 1 (täitemenetluse lõpetamine ei piira sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata) võimaldab küll iseenesest alustada uut täitemenetlust täitedokumendi alusel, mille täitmiseks varasem täitemenetlus on lõpetatud, kuid TMS § 221 lg. 1 lause 1 (võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud) muutuks sisutühjaks, kui täitemenetluse lubamatuks tunnistamine ei mõjutaks sissenõudja võimalust lubamatuks tunnistatud täitemenetluses täitmisel olnud täitedokumenti uuesti täitmisele pöörata. Nii on TMS § 221 lg. 1 kohase hagi eesmärgiks täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine (vt. näit. lahend 3-2-1-26-11 p. 12) ning see säte ei täidaks oma eesmärki, kui vaatamata sellele, et kohtulahendiga on täitedokumendi täidetavus kõrvaldatud ja täitemenetlus seetõttu lõpetatud, ei takistaks see kohe samadel asjaoludel uue täitemenetluse alustamist. Kolleegium leiab, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise korral võivad sama täitedokumendi alusel uue sundtäitmise alustamist õigustada üksnes uued asjaolud, võrreldes lubamatuks tunnistatud sundtäitmisega. Nii võiks, näiteks, selle võimalikkust jaatada juhul, kui sundtäitmine 7(9)
tunnistati lubamatuks põhjendusel, et sundtäitmisel olnud nõue ei olnud veel sissenõutav. Vaidlusaluse täitemenetluse alustamist põhjendades ei ole kostja tuginenud taolistele uutele asjaoludele, mis 6. detsembri 2010. a. täitedokumendi sundtäitmiseks uue täitemenetluse alustamist õigustaksid. Maakohus leidis õigesti, et 14. septembri 2012. a. kohtuotsuse alusel tuli kostja 6. detsembri 2010. a. tasuotsuse sundtäitmine lõpetada ja seda otsust ei võinud uut täitemenetlust alustades uuesti täitma asuda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium, et asjaolu, et kostja on
27.novembri 2012. a. täitmisteates märkinud võla suuruseks 6. detsembri 2010. a. tasuotsuses märgitud summast väiksema rahasumma, ei anna alust väitele, nagu nõuaks täitur vaidlusaluses uues täiteasjas hagejalt erinevat tasu, võrreldes täiteasjas nr. xxxxxxxxxxxxx nõutud tasuga. Tegemist on sama täitedokumendi ja sisult sama rahasummaga. Apellandi seisukoht selles osas on ka vastuoluline, sest apellant on ise kinnitanud, et täiteasjas nr. xxxxxxxxxxxx on täitedokumendiks tema 6. detsembri 2010. a. tasuotsus. Eespool on kolleegium põhjendanud, et asjaolust, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust, ei järeldu veel, nagu saaks alati täitedokumendi alusel vaatamata sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele uut täitemenetlust alustada. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust, kuid kõrvaldab selle täidetavuse. Riigikohus on mitmetes lahendites märkinud, et kui võlgnik soovib käimasoleva sundtäitmise lõpetamist, peab täitemenetlus TMS § 48 p. 4 alusel olema tunnistatud lubamatuks ning seda on võimalik saavutada TMS § 221 lg. 1 järgse hagiga (vt. näit. lahendid 3-2-1-31-10 p. 19; 3-2-1-26-11 p. 12). Et vaidlusaluses asjas on vaidluse all käimasoleva sundtäitmise lõpetamine, siis on selle vastu kohaseks õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mille hageja ongi esitanud. Riigikohus on jaatanud võimalust välistada sundtäitmine selle lubamatuks tunnistamise hagi esitamise teel ka juhul, kui sundtäitmise korras juba täidetakse täitmistasu otsust (vt. näit. 3-2-1-88-09 p. 13). Tagaseljaotsust kostja ei vaidlustanud, selle õigsust ei saa aga kohus kontrollida väljaspool tsiviilasja menetlust, milles see tehti. Mis esitatud rahanõuet puudutab, siis põhjendas maakohus selle VÕS § 1028 lg. 1 alusel rahuldamist üksnes asjaoluga, et täitmisasjas nr. 027/2010/2392 on sundtäitmine tunnistatud lubamatuks. VÕS § 1028 lg. 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kolleegium leiab, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise tagajärjeks on täitemenetluse lõpetamine (TMs § 48 lg. 1 p. 4) ja sellest tulenevalt keeld teha täitedokumendi täitmiseks edasisi täitetoiminguid, see ei muuda aga iseenesest alusetuteks ja tühisteks täitemenetluses sellele eelnevalt tehtud toiminguid. Tähelepanuta on jäänud, et täiteasjas nr. 027/2010/2392 täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hetkeks oli vaidlusalune tasu sisse nõutud ja seega ei anna täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi rahuldav otsus juba sissenõutud rahasumma tagastamiseks piisavat alust. Maakohtu otsus raha tagastamise nõude osas on seega kohaselt põhjendamata ja tuleb juba ainuüksi sellest tulenevalt tühistada. TMS § 221 lg. 1 lause 2 kohaselt ei mõjuta täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamine täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Otsustamaks, kas hagejal on õigus vaidlusalune, täituritasuna sissenõutud rahasumma 10.411, 65 eurot kostjalt alusetu rikastumise sätete alusel tagasi saada, tuli maakohtul hinnata, kas kostja on seda summat saades alusetult rikastunud. Selleks pidi maakohus kindlaks tegema, milliseid toiminguid täitur enne täitemenetluse lubamatuks tunnistamist tegi ja millises ulatuses oli tal õigus nende eest tasu saada, sealhulgas, kas täituri poolt sissenõutud tasu ületab proportsiooni, millele täituril tehtud toiminguid ja KTS §-s 23 sätestatud põhimõtteid ning neile Riigikohtu poolt antud tõlgendust (vt. näit. lahend 3-2-1-88-09) arvestades oleks olnud õigus. Maakohus ei ole 8(9)
tuvastanud faktilisi asjaolusid, mis võimaldaksid kostjapoolse alusetu rikastumise kohta järeldusi teha. Samuti ei ole maakohus juhtinud poolte tähelepanu vajadusele need asjaolud menetluses esile tuua ning vajadusel ka tõendada. Selliselt ei ole maakohus täiel määral täitnud eelmenetluse ülesandeid, mille käigus muuhulgas tuleb välja selgitada menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks (TsMS § 392 lg. 1 p. 3 ja 4). Ka kohtuistungil ei arutanud kohus pooltega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest, nagu seda TsMS § 351 lg. 1 kohaselt nõutakse. Et alusetu rikastumise nõude osas on otsus seaduses sätestatud nõudeid arvestades olulises ulatuses põhjendamata ning sellele nõudele ei ole menetluses üldse vajalikku tähelepanu pööratud, siis ei pea ringkonnakohus võimalikuks selle nõude kohta sisulist lahendit teha. Asja osaliselt uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul vastavalt eespoolkirjeldatule täita eelmenetluse seni täitmata ülesanded, välja selgitada asjas olulised asjaolud ning seejärel lahendada nõue põhjendatud kohtulahendiga. Kolleegium juhib maakohtu tähelepanu ka sellele, et kuigi otsuse põhjenduses on menetluskulude poolte vahel jaotamist käsitletud, ei sisalda menetluskulude jaotust otsuse resolutsioon, mis TsMS § 442 lg. 5 lause 2 kohaselt peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Menetluskulud tuleb maakohtul poolte vahel jaotada asja uue läbivaatamise tulemusena, arvestades kõiki lahendatud nõudeid ja kajastades sellekohast otsustust ka otsuse resolutsioonis.
Gaida Kivinurm
Kaupo Paal
Malle Seppik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.