2-14-504/16 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta ajutisel halduril aruande koostamise ajal andmed puuduvad. Ajutisel halduril ei ole andmeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu. Veli Kraavi palub välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 360,00 EUR ja ajutise halduri kulud 35,04 EUR. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutise halduri andmetel XXX sissenõutav vara puudub, teadaolevaid rahalisi kohustusi on vähemalt summas 58 453,02 EUR, võlgnik on püsivalt maksejõuetu, XXX vara ei taga pankrotimenetluse läbiviimist ja pankrotimenetlus tuleks lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik soovib võlgadest vabastamise läbi pankrotimenetluse, samas puuduvad võlgnikul pankrotimenetluse läbiviimiseks igasugused vahendid (tl 35). Lisaks on võlgnik kinnitanud, et ta ei tööta ja tal puuduvad püsivad sissetulekud (tl 75). Harju Maakohtu 19.06.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-5211 mõisteti võlgnikult välja 12 850, 95 eurot ja riigituludesse kokku 480,45 eurot. Riigikohtu praktika kohaselt on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-46-13 p. 11). Võlgnik on kinnitanud pankrotiavalduses, et on oma vara kaotanud peamiselt hasartmängusõltuvuse tõttu (tl 2). Kohus leiab, et kohustustest vabastamist peaks siiski võimaldama üksnes võlgnikele, kelle huvid on suunatud muuhulgas oma kohustuste täitmisele ning kes ei kasuta saadud rahalisi vahendeid üksnes isiklikes huvides. Võlgnik on

2-14-504 pankrotiavalduses andnud ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute kohta, jättes kajastamata teabe hasartmängu võitudega teenitud rahaliste vahendite kohta. Meedias avaldatud informatsioonist nähtub, et võlgnik on 13.09.2013 võidetud pokkeriturniiri kaudu teeninud 1 885 eurot (tl 34). Samuti on 15.03.2014 ehk ajutise pankrotimenetluse jooksul võlgnik koos oma abikaasaga pokkeriturniiri võidu abil teeninud 1 350 eurot (tl 34). Võlgnik ei ole asunud täitma oma kohustusi võlausaldajate ees hasartmänguvõitude arvel. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata PankrS § 171 lg 2 p 4 alusel. Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist. Nimetatud säte eeldab seega võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamata kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 24.03.2014 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 (kaks tuhat) eurot. 01.04.2014 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.04.2014. Seisuga 07.04.2014 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et XXX pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Veli Kraavi on kohtule esitanud XXX ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud 12 tundi, tunnihinnaga 30,00 EUR, s.h: päringute tegemine registritele, krediidiasutustele, Maksu- ja Tolliametile jt. asutustele, materjalidega tutvumine, informatsiooni kogumine mahus 4,5 tundi; kogutud materjali analüüs mahuga 4,5 tundi; ajutise halduri aruande koostamine 3,0 tundi. Veli Kraavi on teinud kulutusi: tõlke-, posti- ja sideteenustele summas 35,04 EUR. Võlgnik ei ole 24.03.2014 kohtuistungil tasu ja kulutustele vastu vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu ja kulutuste summa on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu kogusummas 395,04 EUR (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) tuleb tunnustada ning määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb 395,04 EUR kanda Veli Kraavi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Nordea pangas. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik