1.Kinnitada poolte, hageja AS XXX ja kostja XXXOÜ vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1 Kostja XXXOÜ tunnistab hagejaga AS XXX 21. mail 2013.a sõlmitud XXXhoones 10. korrusel paiknevate äriruumide üürilepingust (edaspidi üürileping) tulenevaid kohustusi. Kostja kinnitab, et on üürilepingu objektiks olevad ruumid (edaspidi ruumid) vastu võtnud 04. juulil 2013.a. Kostja ei kasuta ruume alates 04. juulist 2013.a ega ole alates üürilepingu sõlmimisest tasunud üüri vastavalt üürilepingus sätestatule. Üürilepingu punkti 2.4 kohaselt on üüri suuruseks 993,60 eurot kuus (käibemaksuta).
1.2.Kostja tunnistab, et kompromissi sõlmimise seisuga on kostjal hageja ees üürivõlgnevus perioodi juuli 2013.a kuni märts 2014.a ehk 9 kuu eest kogusummas 8942,40 eurot (käibemaksuta, edaspidi võlg). Kostja kohustub tasuma hagejale võla 9 igakuise võrdse osamaksena summas 993,60 eurot alates 10. aprillist 2014.a, teostades esimese osamakse 10. aprillil 2014.a ning järgnevad osamaksed hiljemalt iga järgneva kuu 10. kuupäeval, arvestusega, et viimase osamakse tähtpäev on 10. detsember 2014.a.
1.3.Kostja kohustub täitma üürilepingut ning tasuma üüri vastavalt üürilepingus sätestatule. Selguse mõttes kinnitavad pooled, et kostjal ei ole kohustust a) tasuda üürilepingust tulenevaid
muid makseid peale üüri, sh kõrvalkulusid ja muid kulusid, b) kindlustada ruume ega c) anda hagejale tagatisraha vastavalt üürilepingule, seni kuni kostja ruume ei kasuta. Kostja tasub alates
10.aprillist 2014 kuni 10. juunini 2018.a hagejale igakuiselt kuu 10. kuupäevaks 993,60 eurot (käibemaksuta) üüri jooksva kalendrikuu eest vastavalt üürilepingu punktidele 2.4 ja 2.6 (edaspidi makse). Maksele ei lisata käibemaksu seni, kuni kostja ei asu ruume kasutama.
1.4.Käesoleva kohtumääruse punktides 1.2 ja 1.3 nimetatud võla osamaksed ja igakuised maksed teostatakse hageja pangakontole nr XXX, SEB Pank selgitusega „kompromiss tsiviilasjas nr 2-1350497“. Selguse huvides kinnitavad pooled, et perioodil 10. aprillist 2014.a kuni 10. detsembrini 2014.a on kostja igakuiseks kohustuseks hageja ees 1987,20 eurot (käibemaksuta), alates 10. jaanuarist 2015.a kuni 10. juunini 2018.a on kostja igakuiseks kohustuseks hageja ees 993,60 eurot (käibemaksuta).
1.5.Pooled teevad kõik mõistlikult võimaliku, et ruumid viivitamatult kolmandale isikule välja üürida vähemalt samadel tingimustel (st sama igakuise üüriga), milles hageja ja kostja on üürilepingus kokku leppinud. Hagejal ei ole mõjuva põhjuseta õigust keelduda ruume kolmandale isikule üürimast. Samas lähtuvad pooled põhimõttest, et kui võimaliku uue üürniku poolt makstava üüri suurus on väiksem kui 75 % kostja poolt makstavast maksest (käibemaksuta), on kostjal õigus keelata hagejal ruumide väljaüürimine kolmandale isikule.
1.6.Kostja vabaneb ennetähtaegselt maksete tasumise kohustusest, kui hageja on sõlminud kolmanda isikuga ruumide kasutamiseks üürilepinguga samaväärsete tingimustega (st sama igakuise üüriga) uue üürilepingu. Kolmanda isikuga üürilepingu sõlmimine ei vabasta kostjat võla tasumise kohustusest.
1.7.Kui hageja sõlmib uue üürnikuga üürilepingu madalama igakuise üüriga, kui käesoleva kohtumääruse punktis 1.3 kokkulepitud makse, kohustub kostja hüvitama hagejale alates uue üürnikuga üürilepingu sõlmimisest üüride vahe ulatuses, milles uue üürnikuga sõlmitud lepingus sätestatud üür on maksest summas 993,60 eurot kuus madalam (edaspidi üüri juurdemakse). Selguse mõttes kinnitavad pooled üle, et sellisel juhul loetakse makse tasumise kohustus lõppenuks. Üüri juurdemakse arvestamisel lähtutakse valemist: üüri juurdemakse = 993,60 EUR – uue üürnikuga kokkulepitud igakuine üür (käibemaksuta).
1.8.Kostja tasub üüri juurdemakse hagejale igakuiste maksetega alates uue üürnikuga madalama üüriga üürilepingu sõlmimisest kuni 10. juunini 2018.a, teostades vastava makse hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäeval punktis 1.4 toodud pangakontole ja selgitusega.
1.9.Kostja vabaneb ennetähtaegselt üüri juurdemakse tasumise kohustusest, kui hageja on sõlminud kolmanda isikuga ruumide kasutamiseks üürilepinguga samaväärsete tingimustega (st sama igakuise üüriga) uue üürilepingu ning on teatanud kostjale, et kostja üüri juurdemakse tasumise kohustus on lõppenud.
1.10.Uue üürnikuga üürilepingu sõlmimisest ja selle tingimustest on hageja kohustatud kostjat koheselt teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
1.11.Uue üürnikuga üürilepingu sõlmimine ei mõjuta punktis 1.2 toodud võla tasumise kohustust ning vastavaid osamakseid teostatakse kuni võla (st summa 8942,40 eurot) tasumiseni ehk kuni 10. detsembrini 2014.a.
1.12.Kompromissist tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise eest tasub kostja hagejale viivist 0,15% päevas tasumisega viivitatud summalt.
1.13.Kostjal on õigus, kuid mitte kohustus, igal ajal kuni käesoleva kohtumääruse punktis 1.6 ja 1.7 nimetatud uue üürnikuga üürilepingu sõlmimiseni asuda ruume ise kasutama, teavitades sellest hagejat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 2 nädalat ette. Juhul kui kostja vastavasisulise teate saamise hetkeks on hageja sõlminud uue üürnikuga üürilepingu, kuid ei ole jõudnud kostjat sellest teavitada, ei ole kostjal õigust ruume kasutama hakata. Kuivõrd üürileping kehtib, asub kostja ruume kasutama üürilepingust tulenevate tingimuste kohaselt. Ruumide kasutuselevõtmise hetkest lisandub igakuisele üürile käibemaks, samuti tekib kostjal kõrvalkulude tasumise kohustus. Kompromiss kehtib igakuise üüri tasumise kohustuse suhtes täitedokumendina sõltumata sellest, kas kostja asub ruume kasutama või mitte.
1.14.Kostjal on õigus anda ruumid allüürile hageja kirjalikus vormis antud nõusolekul ja kooskõlastatud tingimustel vastavalt üürilepingu punktile 6.1.2. Hagejal ei ole mõjuva põhjuseta õigust keelduda kostjale kostja poolt kolmandale isikule ruumide allüürile andmiseks nõusolekut andmast. Kostja poolt allüürilepingu sõlmimine ei vabasta kostjat igakuisest makse tasumise kohustusest vastavalt üürilepingu punktidele 2.4 ja 2.6 ning käesoleva kohtumääruse punktile 1.3.
1.15.Pooled avaldavad, et hageja on kandud kostja tarbeks ruumide välja ehitamisega kaasnevalt kulusid summas 10 501,20 eurot (edaspidi ehituskulud). Juhul kui kostja tasub hagejale makseid vastavalt käesoleva kohtumääruse punktile 1.3 kuni 30. juunini 2018.a loetakse ehituskulud kaetuks kostja poolt teostatavate võla osamaksete ning igakuiste maksetega.
1.16.Kui üüripinnale leitakse uus üürnik, kes võtab ruumid kasutusele kostja jaoks välja ehitatud siseviimistlusega, loetakse ehituskulud kaetuks kostja poolt teostatavate võla osamaksete ning igakuiste maksetega ning vajadusel üüri juurdemaksetega ja uue üürniku poolt tasutava üüriga.
1.17.Kui üüripinnale leitakse uus üürnik, kes nõuab ruumide ümberehitamist, hüvitab kostja hagejale ehituskulud perioodi eest alates uue üürilepingu sõlmimisest kuni 30. juunini 2018.a järgmise arvestuse järgi: hüvitis = ehituskulud 10 501,20 eurot / üürilepingu periood 60 kuud * kuude arv alates uue üürilepingu sõlmimisest kuni 30. juunini 2018.a
1.18.Ehituskulude hüvitis kuulub tasumisele igakuiste võrdsete osamaksetena 12. kuu jooksul alates hüvitise tasumise kohustuse tekkimisest.
1.19.Pooled on kokku leppinud, et kostja kannab hageja menetluskulud summas 3150 eurot (käibemaksuta). Menetluskulud tasutakse 6 kuu jooksul alates kompromissi jõustumisest võrdsete osamaksetena.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-13-50497 AS XXX hagis XXXOÜ vastu kohustuse täitmise ning kahju hüvitamise nõudes, seoses kompromissi sõlmimisega.
3.Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 475 eurot AS-i XXX arvelduskontole XXX. (AS XXX on tasunud käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamisel 05.11.2013 riigilõivu summas 950 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumbriga 2900072123 selgitusega: “riigilõiv tsiviilasi 2-13-50497“). Määruse peale edasikaebe tähtaeg Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada kirjalikult määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu vastavalt poolte kokkuleppele 5 tööpäeva jooksul määrusekaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Tsiviilasja asjaolud Harju Maakohtu menetluses on AS XXX hagi XXXOÜ vastu kohustuse täitmise ning kahju hüvitamise nõudes. Pooled esitasid 02.04.2014.a. kohtule kinnitamiseks poolte vahel sõlmitud kirjaliku kompromissi. Kompromissi kohaselt on pooled kokku leppinud alljärgnevas: 1.1 Kostja XXXOÜ tunnistab hagejaga AS XXX 21. mail 2013.a sõlmitud XXXhoones 10. korrusel paiknevate äriruumide üürilepingust (edaspidi üürileping) tulenevaid kohustusi. Kostja kinnitab, et on üürilepingu objektiks olevad ruumid (edaspidi ruumid) vastu võtnud 04. juulil 2013.a. Kostja ei kasuta ruume alates 04. juulist 2013.a ega ole alates üürilepingu sõlmimisest tasunud üüri vastavalt üürilepingus sätestatule. Üürilepingu punkti 2.4 kohaselt on üüri suuruseks 993,60 eurot kuus (käibemaksuta).
1.2.Kostja tunnistab, et kompromissi sõlmimise seisuga on kostjal hageja ees üürivõlgnevus perioodi juuli 2013.a kuni märts 2014.a ehk 9 kuu eest kogusummas 8942,40 eurot (käibemaksuta, edaspidi võlg). Kostja kohustub tasuma hagejale võla 9 igakuise võrdse osamaksena summas 993,60 eurot alates 10. aprillist 2014.a, teostades esimese osamakse 10. aprillil 2014.a ning
järgnevad osamaksed hiljemalt iga järgneva kuu 10. kuupäeval, arvestusega, et viimase osamakse tähtpäev on 10. detsember 2014.a.
1.3.Kostja kohustub täitma üürilepingut ning tasuma üüri vastavalt üürilepingus sätestatule. Selguse mõttes kinnitavad pooled, et kostjal ei ole kohustust a) tasuda üürilepingust tulenevaid muid makseid peale üüri, sh kõrvalkulusid ja muid kulusid, b) kindlustada ruume ega c) anda hagejale tagatisraha vastavalt üürilepingule, seni kuni kostja ruume ei kasuta. Kostja tasub alates
10.aprillist 2014 kuni 10. juunini 2018.a hagejale igakuiselt kuu 10. kuupäevaks 993,60 eurot (käibemaksuta) üüri jooksva kalendrikuu eest vastavalt üürilepingu punktidele 2.4 ja 2.6 (edaspidi makse). Maksele ei lisata käibemaksu seni, kuni kostja ei asu ruume kasutama.
1.4.Käesoleva kohtumääruse punktides 1.2 ja 1.3 nimetatud võla osamaksed ja igakuised maksed teostatakse hageja pangakontole nr XXX, SEB Pank selgitusega „kompromiss tsiviilasjas nr 2-1350497“. Selguse huvides kinnitavad pooled, et perioodil 10. aprillist 2014.a kuni 10. detsembrini 2014.a on kostja igakuiseks kohustuseks hageja ees 1987,20 eurot (käibemaksuta), alates 10. jaanuarist 2015.a kuni 10. juunini 2018.a on kostja igakuiseks kohustuseks hageja ees 993,60 eurot (käibemaksuta).
1.5.Pooled teevad kõik mõistlikult võimaliku, et ruumid viivitamatult kolmandale isikule välja üürida vähemalt samadel tingimustel (st sama igakuise üüriga), milles hageja ja kostja on üürilepingus kokku leppinud. Hagejal ei ole mõjuva põhjuseta õigust keelduda ruume kolmandale isikule üürimast. Samas lähtuvad pooled põhimõttest, et kui võimaliku uue üürniku poolt makstava üüri suurus on väiksem kui 75 % kostja poolt makstavast maksest (käibemaksuta), on kostjal õigus keelata hagejal ruumide väljaüürimine kolmandale isikule.
1.6.Kostja vabaneb ennetähtaegselt maksete tasumise kohustusest, kui hageja on sõlminud kolmanda isikuga ruumide kasutamiseks üürilepinguga samaväärsete tingimustega (st sama igakuise üüriga) uue üürilepingu. Kolmanda isikuga üürilepingu sõlmimine ei vabasta kostjat võla tasumise kohustusest.
1.7.Kui hageja sõlmib uue üürnikuga üürilepingu madalama igakuise üüriga, kui käesoleva kohtumääruse punktis 1.3 kokkulepitud makse, kohustub kostja hüvitama hagejale alates uue üürnikuga üürilepingu sõlmimisest üüride vahe ulatuses, milles uue üürnikuga sõlmitud lepingus sätestatud üür on maksest summas 993,60 eurot kuus madalam (edaspidi üüri juurdemakse). Selguse mõttes kinnitavad pooled üle, et sellisel juhul loetakse makse tasumise kohustus lõppenuks. Üüri juurdemakse arvestamisel lähtutakse valemist: üüri juurdemakse = 993,60 EUR – uue üürnikuga kokkulepitud igakuine üür (käibemaksuta).
1.8.Kostja tasub üüri juurdemakse hagejale igakuiste maksetega alates uue üürnikuga madalama üüriga üürilepingu sõlmimisest kuni 10. juunini 2018.a, teostades vastava makse hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäeval punktis 1.4 toodud pangakontole ja selgitusega.
1.9.Kostja vabaneb ennetähtaegselt üüri juurdemakse tasumise kohustusest, kui hageja on sõlminud kolmanda isikuga ruumide kasutamiseks üürilepinguga samaväärsete tingimustega (st sama igakuise üüriga) uue üürilepingu ning on teatanud kostjale, et kostja üüri juurdemakse tasumise kohustus on lõppenud.
1.10.Uue üürnikuga üürilepingu sõlmimisest ja selle tingimustest on hageja kohustatud kostjat koheselt teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
1.11.Uue üürnikuga üürilepingu sõlmimine ei mõjuta punktis 1.2 toodud võla tasumise kohustust ning vastavaid osamakseid teostatakse kuni võla (st summa 8942,40 eurot) tasumiseni ehk kuni 10. detsembrini 2014.a.
1.12.Kompromissist tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise eest tasub kostja hagejale viivist 0,15% päevas tasumisega viivitatud summalt.
1.13.Kostjal on õigus, kuid mitte kohustus, igal ajal kuni käesoleva kohtumääruse punktis 1.6 ja 1.7 nimetatud uue üürnikuga üürilepingu sõlmimiseni asuda ruume ise kasutama, teavitades sellest hagejat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 2 nädalat ette. Juhul kui kostja vastavasisulise teate saamise hetkeks on hageja sõlminud uue üürnikuga üürilepingu, kuid ei ole jõudnud kostjat sellest teavitada, ei ole kostjal õigust ruume kasutama hakata. Kuivõrd üürileping kehtib, asub kostja ruume kasutama üürilepingust tulenevate tingimuste kohaselt. Ruumide
kasutuselevõtmise hetkest lisandub igakuisele üürile käibemaks, samuti tekib kostjal kõrvalkulude tasumise kohustus. Kompromiss kehtib igakuise üüri tasumise kohustuse suhtes täitedokumendina sõltumata sellest, kas kostja asub ruume kasutama või mitte.
1.14.Kostjal on õigus anda ruumid allüürile hageja kirjalikus vormis antud nõusolekul ja kooskõlastatud tingimustel vastavalt üürilepingu punktile 6.1.2. Hagejal ei ole mõjuva põhjuseta õigust keelduda kostjale kostja poolt kolmandale isikule ruumide allüürile andmiseks nõusolekut andmast. Kostja poolt allüürilepingu sõlmimine ei vabasta kostjat igakuisest makse tasumise kohustusest vastavalt üürilepingu punktidele 2.4 ja 2.6 ning käesoleva kohtumääruse punktile 1.3.
1.15.Pooled avaldavad, et hageja on kandud kostja tarbeks ruumide välja ehitamisega kaasnevalt kulusid summas 10 501,20 eurot (edaspidi ehituskulud). Juhul kui kostja tasub hagejale makseid vastavalt käesoleva kohtumääruse punktile 1.3 kuni 30. juunini 2018.a loetakse ehituskulud kaetuks kostja poolt teostatavate võla osamaksete ning igakuiste maksetega.
1.16.Kui üüripinnale leitakse uus üürnik, kes võtab ruumid kasutusele kostja jaoks välja ehitatud siseviimistlusega, loetakse ehituskulud kaetuks kostja poolt teostatavate võla osamaksete ning igakuiste maksetega ning vajadusel üüri juurdemaksetega ja uue üürniku poolt tasutava üüriga.
1.17.Kui üüripinnale leitakse uus üürnik, kes nõuab ruumide ümberehitamist, hüvitab kostja hagejale ehituskulud perioodi eest alates uue üürilepingu sõlmimisest kuni 30. juunini 2018.a järgmise arvestuse järgi: hüvitis = ehituskulud 10 501,20 eurot / üürilepingu periood 60 kuud * kuude arv alates uue üürilepingu sõlmimisest kuni 30. juunini 2018.a
1.18.Ehituskulude hüvitis kuulub tasumisele igakuiste võrdsete osamaksetena 12. kuu jooksul alates hüvitise tasumise kohustuse tekkimisest.
1.19.Pooled on kokku leppinud, et kostja kannab hageja menetluskulud summas 3150 eurot (käibemaksuta). Menetluskulud tasutakse 6 kuu jooksul alates kompromissi jõustumisest võrdsete osamaksetena. Pooled on esitanud kohtule kompromissi, mille on palunud kohtul kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele (TsMS § 430 lg 3). Kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Hageja palub tagastada seoses kompromissi sõlmimisega pool tasutud riigilõivust. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja esitatud taotlusega riigilõivu tagastamiseks, leiab, et taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Arvestades asjaolu, et hageja ja kostja on sõlminud kompromissi, tuleb tasutud riigilõivust pool hagejale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.