Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kanda.

Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule.

ASJAOLUD

AS MiniCredit esitas 28.12.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K R vastu võlgnevuse 555 euro nõudes. 31.12.2013 tegi kohus makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud 09.01.2013. 14.01.2013 esitas võlgnik makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohtu 26.02.2013.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Viru Maakohtule. Viru Maakohtu 28.02.2013 määrusega jäeti hagi käiguta, hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kõrvaldas puudused 01.03.2013, esitades Viru Maakohtule hagi K R vastu võlgnevuse 446,73 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja tarbimislaenude pakkumisele orienteeritud äriühing. Enne esmakordset laenutaotlemist peab laenu sooviv isik ennast identifitseerima. Kostja on ennast identifitseerinud ja kinnitanud, et on tutvunud ww.minicredit.ee esitatud laenu tingimustega ja nendest täielikult aru saanud. Samuti on kostja kinnitanud, et tingimused vastavad tema tahtele ja nõustub nende täitmisega. Kostjale on lepingu alusel 21.augustil 2009.a üle kantud kostja poolt taotletud laenusumma 3 000 krooni (191,73 eurot), kostja poolt taotletud perioodiks 30 päeva. Laenusumma ja intresside tasumise tähtajaks oli 20. september 2009.a. Kostja ei ole lepingut tulenevat kohustust täitnud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 446,73 eurot, millest on laenusumma 191,73 eurot, intress 37,71 eurot, viiviseid 191,73 eurot ja meeldetuletuste tasu 25,56 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise võlgnevalt laenusummalt 1,5% päevas alates 01.03.2013 kuni nõude täieliku rahuldamiseni kokku 127,82 eurot. Menetluskulud summas 100 eurot (riigilõiv) palub hageja jätta kostja kanda (tl 8-30).

KOSTJA VASTUS

Kostja esitas 01.aprillil 2013 kohtule vastuse, milles nõustus hagiga, kuid palus kohtul hagihinda vähendada, kuna ta ei suuda sellist summat tasuda. Nad võtsid koos elukaaslasega astete majandusolude tõttu aastatel 2009 kuni 2011 kiirlaene. Võlgade tasumine osutus väga raskeks. Ka tekitasid kulutused seoses tütre tervisliku seisundiga. Kostja on lapseootel ja tema võimalused väga väikesed.

KOHTUISTUNG

05.veebruari 2014 kohtuistungil jäi hageja esindaja hagis esitatud nõude juurde, selgitades, et kostja nendega ühendust võtnud ei ole. Viimane jutuajamine toimus 2010.aastal, mil kostja teatas, et ei kavatse neile. Kostjale oli pakutud mitmel korral maksta maksegraafiku alusel. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast oli talle teatatud kohtukutsega. Kohus teatas menetlusosalistele, et lahendab vastavalt TsMS § 403 lg 1 menetluses.

hagi kirjalikus

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja hageja seisukohtadega ning kostja vastustega hagile, samuti hageja esindaja kohtuistungil antud selgitustega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Põhinõue Poolte vahel 21.08.2009.a sõlmitud laenulepingu alusel on 21.08.2009.a. üle kantud kostja poolt taotletud laenusumma 3 000 krooni (191,73 eurot), kostja poolt taotletud perioodiks 30 päeva. Laenusumma ja intresside tasumise tähtajaks oli 20.september 2091.a. Kostja oli kohustatud tagastama laenu korraga, ühekordse maksena (lepingu p.7.2) või pikendama laenu tagastamise tähtaega (lepingu p.6). Kostja laenu tähtaegselt ei tasunud. TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 88 lg 8 järgi, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Hageja ja kostja vahel laenulepingu sõlmimine 21.08.2009.a summas 3 000 krooni (191,73 eurot) on tõendatud kostja poolt esitatud laenutaotlusega (tl 25), laenulepingu tingimustega (tl. 15-24), kostja poolt allkirjastatud isikusamasuse tuvastamise ankeedi ja kostja ID-kaardi valguskoopiaga (tl 28, 29). Laenu tagastamise tähtajaks oli 20.09.2009.

Eeltooduga on tuvastatud, et 21.08.2009 andis hageja kostjale laenu summas 3 000 krooni (191,73 eurot), mille kostja jättis tähtaegselt tagastamata. Kostja ei ole tõendanud laenulepingu mittesõlmimist ega laenu mittesaamist, samuti ei ole tõendatud põhinõude tasumine hagejale. Seega kuulub hagi rahuldamisele kostjal tekkinud põhivõlgnevuse 191,73 euro (3 000 krooni) ulatuses. Kohtul puudub seadusest tulenev alus vähendada lähtuvalt kostja raskest materiaalselt seisundist väljamõistetava põhivõlgnevuse suurust. Intress VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selles, et AS MiniCredit on andnud laenu oma majandustegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks. Lepingu p 4.1.2.3 järgi kohustus kostja maksma 3000 krooni laenamisel 30-neks päevaks intressi 590 krooni, so 37,71 eurot. Kostja on lepingut sõlmides sellise tasuga nõustunud. Laen tuli tagastada hiljemalt 20.09.2009. Kuivõrd lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning intressi katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 37,71 eurot. Viivis VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas (kuni 15.04.2013 redaktsioon). Alates 15.04.2013 kehviva VÕS § 113 lg1 teise lause redaktsioonis loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt 21.08.2009 sõlmitud lepingu p 9.1, kui laenusaaja ei tagasta laenu lepingus märgitud lõpptähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata laenult viivist 1.5% tagastamisele kuulunud summast kalendripäevas. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS MiniCredit ja kostja lepingu interneti vahendusel (tl 8). Lepingu p. 2.2 kohaselt enne esmakordse laenutaotluse esitamist on laenusaaja kohustatud tutvuma laenuandja koduleheküljel www.minicredit.ee esitatud tingimustega, registreeruma laenuandja kodulehel, täites kõik kohustuslikud väljad. Samuti enne iga järjekordse laenutaotluse esitamist on laenusaaja kohustatud tutvuma laenuandja koduleheküljel www.minicredit.ee esitatud tingimustega. Vastavalt lepingu p-le 2.3. laenusaaja esitab laenuandjale lepingu sõlmimiseks sms-i või interneti teel laenutaotluse, kus on märgitud soovitud laenusumma ja laenu tagastamise lõpptähtpäev. Eelnevast saab järeldada, et kostja ja AS MiniCredit vahel sõlmitud lepingutingimusi eraldi läbi ei räägitud. Laenusumma ja tähtaeg on kohtu arvates ainukesed lepingutingimused, mille kujunemist on kostjal olnud võimalik mõjutada. Seetõttu tuleb lepingu ülejäänud tingimusi pidada tüüptingimusteks.

VÕS § 42 lg-s 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Kohus märgib, et üldjuhul puudutab tühisus üksnes seadusega vastuolus olevat kokkulepet või selle osa ega mõjuta lepingu kui terviku kehtivust. Asjas ei ole vaidlust selles, et AS MiniCredit tegutses kostjale laenu andes oma majandustegevuse raames ja kostja oli lepingut sõlmides tarbijaks VÕS § 34 tähenduses. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kuna hageja tugineb nõude alusena tüüptingimusi sisaldavale lepingule, peab kohus tüüptingimuse rakendamiseks esmalt otsustama tüüptingimuse kehtivuse küsimuse. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kohus on seisukohal, et AS MiniCredit ja kostja vahel sõlmitud lepingu p 9.1 on tühine 1, 5% suuruse viivise määra tõttu, sest vaatamata kiirlaenu andmise lihtsustatud korrale ja laenutagatise nõude puudumisele, on viivisenõudega sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113 lg-s 1 toodud viivise seadusjärgne määr. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas (kuni 15.04.2013 redaktsioon). Alates 15.04.2013 kehviva VÕS § 113 lg1 teise lause redaktsioonis loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud intressimäära teadete kohaselt oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.01.2010 1%, enne 01.07.2010 1%, enne 01.01.2011 1%, enne 01.07.2011 1,25 %, enne 01.01.2012. a 1 %, enne 01 07. 2012. a 1 %, enne 1.01 2013. a 0,75 %, enne 01.07.2013 a 0,50 % ning enne 01.01.2014 0,25% . Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 21.09.2009 kuni 31.12.2009 summas 4,28 eurot (191,73 eurot x 8% / 365 päeva × 102 päeva ); perioodi 01.01.2010 kuni 31.12.2010 summas 15,34 eurot (191,73 eurot × 8 % /365 x 365 päeva) perioodi eest 01.01.2011 kuni 30.06.2011 summas 7,84 eurot (191,73 eurot × 8,25% / 365 päeva x 181 päeva); perioodi eest 01.07.2011 kuni 30.06.2012 summas 15,34 eurot (191,73 eurot × 8% / 365 päeva x 365 päeva ); perioodi eest 01.07.2012 kuni 31.12.2012 summas 7,49 eurot (191,73 eurot × 7,75% / 365 päeva x 184 päeva ); perioodi eest alates 01.01.2013 kuni 14.04.2013 summas 4,10 eurot (191,73 eurot × 7,50% / 365 päeva x 104 päeva), alates 15.04.2013 kuni 30.06.2013 3,44 eurot (191,73 eurot × 8,50% / 365 päeva x 77 päeva); alates 01.07.2013 kuni 31.12.2013 7,97 eurot (191,73 eurot × 8,25% / 365 päeva x 184 päeva). Kokku tuleb kostjalt välja mõista viivis perioodi eest 21.09.2009 kuni 31.12.2013 summas 65,80 eurot (4,28+15,34 +7,84 + 15,34 eurot +7,49 +4,10 + 3,44 + 7,97).

Hageja soovib kostjalt meeldetuletustasu 25,26 euro väljamõistmist. Vastavalt lepingu 7.4, kui laenusaaja ei tagasta laenu tähtaegselt, siis kohustub laenusaaja tasuma laenuandja nõudel võlgnevuse menetlemise eest tasu laenuandja hinnakirja kohaselt, mille järgi on iga väljastatud meeldetuletuse (mis on saadetud sms-ga, e-postiga või tavapostiga) tasu 200 krooni (12,78 eurot). Kohus leiab, et tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale ja käendajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Hageja tõendeid, millest tuleneks tema poolt seoses kostjale meeldetuletuste saatmisega kulutuste tegemine ja kahjude kandmine, esitanud ei ole. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja põhivõla 191,73 eurot, intressi 37,71 eurot ja 31.12.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 65,80 eurot, kokku seega 295,24 eurot. Kohus, hinnanud kohustute täitmise ulatust, hageja huvi kohustuste täitmise suhtes ja kostja majanduslikku seisundit kogumis leiab, et kostja majanduslik seisund, st ülalpeetavate arv ja muid kostjate poolt osundatud asjaolud, ei anna lähtuvalt asjaolust, et kohus on viivise arvestamisel lähtunud seadusjärgsest viivisemäärast, mistõttu väljamõistatav viivis ei ole ebamõistlikult suur, alust viivise summa vähendamiseks. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 4 teise lause kohaselt määrab kohus vajadusel kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, mis on 51% hagihinnast, siis tuleb menetluskuludest 51% jätta kostja kanda ning 49% hageja enda kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt

/allkirjastatud digitaalselt/

Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.