Võlaõigus › Võõrandamislepingud

1(4)

2-13-30633 Vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).

ASJAOLUD

Menetluse käik OÜ IKB esitas 20. juunil 2013 hagiavalduse KÜ Narva Lootus vastu tehingu kehtetuks tunnistamise nõudes. Kohus jättis 26. juuni 2013 määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja nõuetekohase (mh korrektses eesti keeles) hagiavalduse esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks (tl 19-20). Hageja esitas 30. juulil 2013 täpsustatud hagiavalduse (tl 2728), märkides hagihinnaks 434 eurot. 31. juulil 2013 esitas hageja maksekorralduse riigilõivu summas 100 eurot tasumise kohta (tl 31). Kohus jättis 5. augusti 2013 määrusega hagiavalduse käiguta ning teistkordselt andis hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse (mh korrektses eesti keeles) esitamiseks (tl 32-33). Hageja esitas kohtule 15. augustil 2013 täpsustatud hagiavalduse (tl 35-37). Kohus keeldus 16. septembri 2013 määrusega hagi menetlusse võtmisest (tl 42). Hageja esitas kohtumääruse peale määruskaebuse (tl 47-48), mille kohus jättis 2. oktoobri 2013 määrusega käiguta (tl 63-64). Hageja esitas 28.10.2013 täiendatud määruskaebuse (tl 70-71), mille kohus on 5. novembri 2013 määrusega rahuldanud, 16. septembri 2013 kohtumääruse tühistanud ning hagi menetlusse võtnud (tl 8990). Poolte seisukohad Hagiavaldusest tulenevalt nõuab hageja tunnistada kehtetuks Narva notar Sergei Nikonovile 8.11.2007 esitatud XXX kinnistu korteriomanditeks jagamise avaldust nr 9752 (edaspidi ka avaldus) (tl 4-14) ning taastada poolte kaasomand nimetatud hoonele. Kostja esitas 20. novembril 2013 oma vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu. Kostja märgib oma vastuses, et vaidlusalune avaldus on korteriomandi seaduse (KOS) § 4 lg 2 järgi kaasomanike kinnistamisavaldus, mille alusel suleti senine kinnistusregistri osa ja avati uued kinnistusregistri osad korteriomandite jaoks (KOS § 5 lg 1). Kostja viitab Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-153-09 (p 15) ning leiab, et vaidlusalune avaldus kui kinnistamisavaldus ja formaalne taotlus kinnistusraamatu pidajale ei ole tühistatav sarnaselt tehinguga. Kuna tegemist on asjaõiguslepinguga siis tuginedes Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-140-07 (p 38) väljendatud seisukohale ei ole täidetud materiaalne eeldus asjaõiguslepingu tühistamiseks. Puudub materiaalne alus hoonele kaasomandi taastamiseks ja hageja nõude lahendamiseks. AÕS § 641, TsÜS § 68 lg 5 ja KRS § 341 lg 8 tulenevalt kinnisomandi üleandmise nõudes on 2(4)

2-13-30633 kostjaks korteriomandi omanik, mitte korteriühistu. Kostja arvamusel hagi on esitatud vale kostja vastu. Kostja ei olnud ka kinnistu korteriomanditeks jagamise 8.11.2008 avalduse osaleja. Kostja märgib ka, et avalduse tegemisest on möödunud TsÜS § 99 lg-st 2 tulenev 3aastane tähtaeg, mistõttu tehingu tühistamise õigustlõpetav tähtaeg on tänaseks lõppenud (tl 101-102). Eelistungil 29.01.2014 jäi hageja oma hagi juurde ning selgitas, et nõuab avalduse kehtetuks tunnistamist TsÜS § 92 lg 1, 2, lg 2 p 1-3 alusel. Hageja sai 2013.a mais arve kostjalt, kus hagejale kuuluvad ruumid nimetati korteriteks. Sellega sai hageja teada selle tehingu õiguslikest tagajärgedest, s.t nimetatud avalduse õiguslikud tagajärjed ilmnesid hagejale viis aastat hiljem. Eksimus seisnes hageja arvates selles, et avalduse tegemisel ei teadnud hageja, et kaasomand lõpetatakse ning moodustatakse korteriühistut. Hagejat on eksimusse viinud elamuühistu Narva Lootus esindaja Olga Matvejeva, kes olevat ütelnud hagejale, et avaldust on vaja vaid elamuühistu korteriühistuks ümberkujundamiseks. Hageja esitas eelistungil taotluse OÜ IKB juhatuse liikme Sergei Punanovi vande all ülekuulamiseks. Kostja jäi eelistungil oma seisukoha juurde ning märkis, et tegemist on formaalse avaldusega registripidajale, kandeavaldusega KOS § 4 lg 2 tähenduses, mis ei ole tehing. Kuna puudub kohustustehing, siis asjaõiguslepingu tühistamist ei toimu eksimuse või pettuse tõttu. Riigikohtupraktika kohaselt peab olema põhitehing. Nõudest lähtudes ei ole võimalik taastada endist olukorda. On möödunud õigustlõpetav tähtaeg. Kohus on kohustanud hagejat eelistungil esitada hagiavalduse terviktekst koos täiendustega ja oma põhjendustega eelistungil käsitletud küsimuste kohta (tl 127-128). Hageja esitas 21.02.2014 hagiavalduse täiendatud versiooni (tl 139-141), millest tulenevalt sooritasid pooled tehingu (avaldus), millega lõpetati kaasomand kinnistule XXX ning jagati kinnistu korteriomanditeks. Nimetatud avaldusele alla kirjutamisel ei olnud tehingu sisu hagejale seletatud ning ta ei saanud aru, millele ta on alla kirjutanud. Kostja lõi hagejal vale ettekujutluse faktiliste asjaolude kohta, mis viisid nimetatud avalduse allakirjutamisele. Hagejat on viidud eksimusse kostja poolt 2013 aprillis esitatud arvetega, kus hageja ruumid nimetati korteriteks. Aprillis 2013 avastas hageja, et tema omandis olevad ruumid on muutunud KÜ Narva Lootus korteriomandi osaks, korteriks nr 49 ja 50, milleks hageja ei ole kunagi nõusolekut andnud. Tehingu (avalduse) õiguslikud tagajärjed tekkisid viis ja pool aastat hiljem. Hageja nõuded: tunnistada kinnistu korteriomanditeks jagamise avaldust kehtetuks ning taastada senine olukord (kaasomand Energia 2a, Narva hoonele poolte suhtes). Oma nõuete õigusliku alusena märgib hageja TsÜS § 92 lg 1, 2 ja lg 3 p 1, 2. Kohtuistungil 19.03.2014 jäid pooled oma seisukohtade juurde. Hageja leidis, et avalduse allkirjastamisel tegutses ta eksimuse mõjul, kuna temale ei olnud selgitatud, et sellega lõpeb poolte kaasomand XXX hoone suhtes. Hageja ei osanud välja tuua õiguslikku alust, kuidas saab praegu eksisteerivat korteriühistut tagasi kujundada elamuühistuks ning põhjendas seda nõuet sama asjaoluga ehk eksimusega avalduse allkirjastamisel. Õigustlõpetava tähtaja suhtes leidis hageja, et avalduse allkirjastamise õiguslikud tagajärjed saabusid hagejale vaid 2013.a aprillis ning hageja peab selliseks õiguslikuks tagajärjeks just teada saamist asjaolust, et tema mitteeluruumidest sai korteriomand ning kaasomand oli lõpetatud. Hageja loobus istungil oma taotlusest OÜ IKB juhatuse liikme Sergei Punanovi vande all ülekuulamiseks. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning jäi varem esitatud seisukohtade juurde (tl 159-160).

KOHTU SEISUKOHT

3(4)

2-13-30633

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning kuulanud ära poolte seisukohad leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kohtu arvates on põhjendatud kostja seisukoht, et vaidlusaluse avalduse näol on tegemist kinnistamisavaldusega KOS § 4 lg 2 mõistes, mis ei ole sarnaselt tehinguga tühistatav. Seda seisukohta kinnitab ka kehtiv kohtupraktika (RKTKo nr 3-2-1-153-09, p 15). Põhjendatud on kohtu arvates ka kostja seisukoht, et asjaõiguslepingu tühistamine eksimuse või pettuse tõttu (TsÜS § 92 või 94 alusel) ei tule üldjuhul kõne alla, kuna sellega seotud asjaolud puudutavad esmajoones kohustustehingut (RKTKo nr 3-2-1-140-07, p 38). Antud juhul aga kohustustehingut ei olnud. Kuna kohus on varasemalt leidnud, et vaidlusalune kinnistu korteriomanditeks jagamise 8.11.2007 avaldus ei ole TsÜS § 92 lg 1, 2 ja lg 3 p-de 1 ja 2 alusel tühistatav, ei hakka kohus siinkohal analüüsima kostja vastuväiteid TsÜS § 99 lg-st 2 tuleneva õigustlõpetava tähtaja möödumise kohta. Hageja ei suutnud menetluse käigus piisavalt põhjendada oma seisukohta ega tuua välja õiguslikku alust või korda XXX hoone suhtes poolte vahel valitsenud kaasomandi seisundi taastamiseks ning kohus ei tuvastada neid ka. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.