Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määrata ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi tasuks pankrotivara arvel 1 164,50 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja kulutuste katteks 191,38 eurot.

Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei

vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud XXXOÜ esitas 28.01.2014 pankrotiavalduse. Võlgniku tegevusalaks oli parfüümide ja kosmeetika hulgimüük. Võlgnikul on kohustusi 343 031,21 euro ulatuses, vara 85 801,33 euro ulatuses. Maksejõuetuse põhjuseks on võimetus leida rahalisi vahendeid suurima võlausaldaja võlgnevuse tasumiseks ning võlausaldajaga läbirääkimiste ebaõnnestumine võlgnevuse ajatamiseks. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ja palub välja kuulutada pankrot. 04.02.2014 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku vara väärtuseks 110 000 eurot, kohustusi 371 711,47 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1 164,50 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning teostatud kulutuste hüvituseks 191,38 eurot. 25.03.2014 toimunud kohtuistungil jäi haldur oma aruande juurde ning täpsustas, et maksejõuetus tekkis 2013.a lõpus. Võlgnik jäi pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruandega. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara. Seetõttu on võlgniku maksejõuetus kinnitust leidnud ja kohus leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus kooskõlas ajutise halduri hinnanguga muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, kuna tuvastatud ei ole maksejõuetuse põhjusena raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse tekkimise ajaks peab kohus kooskõlas halduri esitatud seisukohaga 2013.a lõppu. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Peeter Sepperi ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 22.04.2014 kell 10.00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 416. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt PankrS § 39 lg 1 alusel edastab kohus käesoleva määruse kohtu registriosakonnale. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. Kuivõrd võlgnikul kinnisvara ei ole, puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale saatmiseks. PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.

PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Haldur ei ole käesoleval juhul taotlenud võlgnikult vande võtmist. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur palub tasuks mõista 1 164,50 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning teostatud kulutuste hüvituseks 191,38 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 13,7 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Kulud seisnesid päringute tegemises ning büroo- ja transpordikuludes. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud. Kohus määrab halduri tasuks pankrotivara arvelt 1 164,50 teostatud kulutuste hüvituseks 191,38 eurot.

eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning

PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.