Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Määruse tegemise aeg ja koht

02. aprill 2014 Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-50299

Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad

Viktoria Poleštšuk hagi 25 euro nõudes Hageja Viktoria Poleštšuk, isikukood rahvastikuregistrijärgne elukoht *, e-post: *

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

*,

RESOLUTSIOON

Kohtumääruse põhjendus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 372 lg 1 kohaselt kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. 13.03.2014 kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, hoiatades ühtlasi, et kui hageja kohtu määratud tähtajaks puudusi ei kõrvalda, keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest. Viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 31.03.2014. Hageja kohtu määratud ajaks puudusi ei kõrvaldanud. Kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 9 ja 10 alusel. Rikutud on kõiki hagiavalduse olulisi vorminõudeid. Hagist ei selgu hagi aluseks olevaid asjaolusid ning tõendeid, mis neid kinnitavad. Samuti on tasumata riigilõiv. TsMS § 372 lg 4-6 sätestavad, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi ei võetud menetlusse käesoleva seadustiku § 371 lõike 1 punktides 9, 11 ja 12 nimetatud alustel. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda, sest kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest.