Võlaõigus › Võõrandamislepingud

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil; see ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUDE KIRJELDUS

I Hageja esitatud nõue (hagi ese), faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid Hageja Scandagra Eesti Aktsiaselts (end Farm Plant Eesti AS) on esitanud 25.06.2013 hagi kostja AS Valjala Söödatehas vastu kahju 17 489 euro hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja müüjana ning kostja ostjana 30.08.2009 ostumüügilepingu nr LM-ST-Ranniit-200910268 (tl 7-10) (edaspidi: Müügileping). Müügilepingust lähtudes sõlmisid hageja ja kostja 05.12.2012. Müügilepingu lisa 9 (tl 11-12) (edaspidi: Lisa 9). Lisa 9 kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku, et hageja müüb kostjale ja kostja ostab hagejalt perioodil 05.12.2012- 31.07.2013 igas kuus 250000 kg sojašrotti (GMO) (F-MAT-01) hinnaga 0,456 eurot/kg. Detsembris 2012 ostis kostja hagejalt 252000 kg sojašrotti ehk Lisas 9 kokkulepitud koguse. Jaanuaris 2013 ostis kostja aga üksnes 163000 kg sojašrotti, veebruaris 2013 131000 kg sojašrotti ja märtsis 2013 28000 kg sojašrotti ehk oluliselt vähem, kui Lisas 9 kokkulepitud kogus. Tulenevalt sellest, et kostja ei täitnud Lisa 9 ehk ei ostnud hagejalt kokkulepitud koguses sojašrotti, esitas hageja kostjale 16.04.2013 nõude müügilepingu täitmiseks (tl 13-15). Kostja said nõudekirja kätte 16.04.2013. a (tl 16). Nõudekirja kohaselt teavitas hageja vastavalt VÕS § 209 lg-le 1 kostjat, et on pannud kostja jaoks valmis kostja poolt Lisa 9 alusel jaanuarist kuni märtsini ostmata jäänud koguse sojašrotti ehk 429000 kg kaupa, millele palub kostjal Bekkeri Sadamasse hiljemalt 19.04.2013 kauba üleandmiseks vastavalt Lisas 9 kokkulepitule järgi tulla. Vaatamata kostjale nõudekirja saatmisest ei tulnud kostja ei nõudekirjas antud tähtaja jooksul ega ka pärast seda kaubale järgi. Kostja saatis 06.05.2013 hageja lepingu täitmise nõudele vastuse (tl 17-19). Kostja teavitas hagejat, et ei nõustu hageja lepingu täitmise nõudega, kuivõrd kostjal ei olnud kohustust võtta igakuiselt vastu 250000 kg sojašrotti ning kostja on 20.02.2013 Müügilepingu ja Lisa 9 üles öelnud. Kuivõrd kostja ei ole täitnud kostjale Lisast 9 tulenevaid kohustusi vaatamata sellele, et hageja on eelnevalt esitanud kostjale vastavasisulise nõude ning on andnud hagejale teada, et kostja ei kavatsegi oma kohustusi täita, siis on kostja tekitanud hagejale sellest tulenevalt väidetavalt kahju. Hageja viitab, et lepingupooled sõlmisid Müügilepingu juba 30.08.2009 kui raamlepingu, reguleerimaks hageja ja kostja vahelisi suhteid hagejalt kostjale erinevate kaupade müümisel. Müügilepingu punktis 1.2 leppisid hageja ja kostja kokku, et kaupade sortimendi, vastuvõtu koha, kaupa vastu võtma volitatud isiku, krediidilimiidi ja maksetähtaja ning kauba hinna kooskõlastavad pooled lepingu lisas. Müügilepingust lähtudes sõlmisidki hageja ja kostja kaupade müümiseks Müügilepingu lisasid, sh Lisa 9. Kui Müügilepingu lisade 1-8 alusel (tl 20-27) olid hageja ja kostja varasemalt kokku leppinud kauba müügis kahe kuni kolme kuu jooksul, siis Lisa 9 sõlmiti reguleerimaks kauba müüki perioodil detsember 2012 – juuli 2013 ehk 8 kuu jooksul. Lisas 9 leppisid hageja ja kostja

kokku, et hageja müüb kostjale eelviidatud perioodil sojašrotti fikseeritud hinnaga 0,456 eurot/kg kohta koguses 250000 kg kuus. Kuivõrd sojašrott on oma olemuselt kaup, mille hind sõltub sojašroti hinnast maailmaturul (Eestis Sodrugestvo Baltija UAB poolt kehtestatud hindadest, kuivõrd nimetatu on Eesti talunikele peamine sojašroti ostukoht), mis võib muutuda igakuiselt, siis oli hageja ja kostja vaheline väidetav tahe kostjale fikseeritud hinnaga sojašroti müümisel kanda sojašroti hinna kõikumist ühiselt. Nii müüs hageja kostjale detsembrist kuni märtsini, kui kostja sojašrotti hagejalt vastu võttis, sojašrotti oluliselt alla Sodrugestvo Baltija UAB hindade (tl 28-30) ehk hageja jaoks kahjumlikult. Samas Lisa 9 täitmisel oleks hageja lõppkokkuvõttes väidetavalt katnud kahjumi perioodil detsember 2012märts 2013, kuivõrd oli võimalik eeldada sojašroti hinna langust (vt tl 30). Kuigi kostja sai perioodil detsember 2012 kuni märts 2013 hagejalt sojašrotti oluliselt odavamalt, kui oli sojašroti turuhind, siis sojašroti hinna langemisel, ei soovinud kostja enam Lisa 9 täita, rikkudes sellega Lisa 9 ja tekitades hagejale kahju. Hageja arvates oli poolte eesmärgiks Lisa 9 sõlmimisel see, et mõlemal poolel oleks kindlus sojašrotti ostuhinnas, sest tegemist on kaubaga, mille hind on maailmaturul pidevalt muutuv. Ehk siis Lisaga 9 oli ühelt poolt hagejale kui müüjale tagatud see, et olenemata sellest, milline on sojašrotti maailmaturu hind Lisas 9 sätestatud ajavahemiku jooksul, siis on hageja kohustatud ja õigustatud kostjale müüma sojašrotti Lisas 9 sätestatud hinnaga ja kogustes. Teiselt poolt oli kostjale kui ostjale tagatud see, et olenemata sellest, milliseks kujunes sojašrotti tegelik hind Lisas 9 sätestatud ajavahemiku jooksul, siis oli kostja kohustatud ja õigustatud hagejalt ostma sojašrotti Lisas 9 sätestatud hinnaga ja kogustes. Seega oli Lisa 9 eesmärgiks hageja arvates fikseerida pooltevahelises suhtes stabiilsus sojašrotti hinnas Lisas 9 ettenähtud ajavahemiku jooksul. See tähendab muuhulgas seda, et pooled tagasid selle, et Lisas 9 sätestatud ajavahemiku jooksul kokkulepitud kogustes ja hinnaga sojašrotti müümisel saavutatakse ajavahemiku lõpuks ikkagi keskmise hinnana Sodrugestvo Baltija UAB hind või vähemalt sellele lähedane hind. Hageja hinnangul ei olnud sellest tulenevalt pooltel õigust Lisat 9 üles öelda või sellest taganeda (v.a muidugi juhul kui teine pool oleks lepingut oluliselt rikkunud). Hagi õigusliku alusena viitab hageja VÕS § 115 lg-tele 1 ja 2. Hageja andis kostjale 16.04.2013 täiendava tähtaja Lisa 9 (müügileping) täitmiseks, kuid vaatamata sellele kostja Lisa 9 ei täinud. Sellest tulenevalt leiab hageja, et tal on õigus nõuda kostjalt Lisa 9 rikkumisest tulenevalt kahju hüvitamist. Samuti osundab hageja VÕS § 128 lg-tele 1 ja 2. Hageja kahju seisneb antud juhul tulus, mis hagejal jäi saamata seetõttu, et hageja müüs heauskselt ja eeldades, et kostja täidab Lisa 9, kostjale sojašrotti perioodil detsember 2012 kuni märts 2013 alla turuhinna. Hageja toob, tuginedes enda arvestusele (tl 29) välja, et: -

-

-

detsembris 2012 oli Sodrugestvo Baltija UAB sojašroti hindkoos transpordiga 0,489 eurot/kg kohta (sellest 0,01eurot/kg kohta transpordikulu). Hageja müüs kostjale 251860kg sojašrotti vastavalt Lisale 9 hinnaga 0,456 eurot/kg kohta. Sellest tulenevalt oli hageja kahju detsembris 2012 8 311 eurot; jaanuaris 2013oli Sodrugestvo Baltija UAB sojašroti hind 0,489 eurot/kg kohta (sellest 0,01eurot/kg kohta transpordikulu). Hageja müüs kostjale 163 300 kg sojašrotti vastavalt Lisale 9 hinnaga 0,456 eurot/kg kohta. Sellest tulenevalt oli hageja kahju jaanuaris 2013 5 389 eurot; veebruaris 2013 oli Sodrugestvo Baltija UAB sojašroti hind 0,481 eurot/kg kohta (sellest 0,01eurot/kg kohta transpordikulu). Hageja müüs kostjale 130 540 kg sojašrotti vastavalt Lisale 9 hinnaga 0,456 eurot/kg kohta. Sellest tulenevalt oli hageja kahju veebruaris 2013 3 264 eurot;

-

märtsis 2013 oli Sodrugestvo Baltija UAB sojašroti hind 0,475 eurot/kg kohta (sellest 0,01eurot/kg kohta transpordikulu). Hageja müüs kostjale 27 620 kg sojašrotti vastavalt Lisale 9 hinnaga 0,456 eurot/kg kohta. Sellest tulenevalt oli hageja kahju märsis 2013 525 eurot.

II Kostja vastus hagile, faktilised asjaolud ja tõendid Kostja on 12.08.2013 vastuses asunud esiteks seisukohale, et hagi tuleks jätta rahuldamata. Müügilepingu punktis 1.2 leppisid hageja ja kostja kokku, et Müügilepingu alusel müüdava kauba sortiment, vastuvõtu koht, hind jmt asjaolud fikseeritakse Müügilepingu lisadega. Müügilepingu punktist 2.10 tulenes, et poolte vahel kokkulepitud tingimused fikseerib hageja, koostades selle kohta Müügilepingu lisa. Müügilepingu punkti 8.3 kohaselt muudetakse Müügilepingu lisaga Müügilepingut. Müügilepingu alusel müüs hageja kostjale erinevaid kaupu, sh sojašrotti. Müügilepingu kehtivuse ajal sõlmisid hageja ja kostja kokku üheksa Müügilepingu lisa. Kõik sõlmitud Müügilepingu lisad olid hageja poolt koostatud samasugusele dokumendipõhjale ning sisaldasid identses sõnastuses sätteid – erinesid vaid need andmed kauba jmt tingimuste kohta, milles igakordselt eraldi kokku lepiti (krediidilimiidi suurus, kauba hind jne). Kõik müügilepingu lisad sisaldasid muuhulgas kahte tingimust, mis olid igas lisas sõnastatud täpselt ühtmoodi: „Hind: [...]“ ja „Kokkulepitud kauba kogus kuu jooksul: [...]“. Nimetatud tingimuste puhul erinesid üksnes tingimustes sisalduvad arvandmed. Kogu Müügilepingu kehtivuse jooksul ei mõistnud kostja arvates hageja ja kostja Müügilepingu lisades sisaldunud tingimust „Kokkulepitud kauba kogus kuu jooksul: [...]“ selliselt, et kostjal oleks olnud kohustus selles tingimuses sätestatud kohustuses kaupa osta. Kostja leiab, et seda kinnitab poolte järjekindel praktika. Nimelt ei müünud hageja kostjale ja kostja ei ostnud hagejalt Müügilepingu kehtivuse ajal sojašrotti sellises koguses nagu on märgitud eespool nimetatud tingimuses (va detsembris 2012): -

-

-

-

-

Müügilepingu lisas 3 (allkirjastatud 15.06.2010) lepiti kokku, et kokkulepitud kauba kogus kuu jooksul oli 150 T ning et hinnad kehtivad kuni 31.07.2010. Nimetatud perioodil ostis kostja hagejalt sojašrotti juunis 2010 kokku 54 340 kg ehk 54,34 tonni ja juulis 2010 kokku 75 600 kg ehk 75,6 tonni; Müügilepingu lisas 4 (allkirjastatud 29.10.2010) lepiti kokku, et kokkulepitud kauba kogus kuu jooksul oli 150 T ning et hinnad kehtivad kuni 31.12.2010. Nimetatud perioodil ostis kostja hagejalt sojašrotti oktoobris 2010 kokku 25 900 kg ehk 25,9 tonni; novembris 2010 kokku 100 160 kg ehk 100,16 tonni ning detsembris 2010 kokku 126 460 kg ehk 126,46 tonni; Müügilepingu lisades 5 ja 6 (allkirjastatud 13.01.2011) lepiti kokku, et kokkulepitud kauba kogus kuu jooksul oli vastavalt 150 T ja 150 T, seega kokku 300 T, ning et hinnad kehtivad kuni 28.02.2011. Nimetatud perioodil ostis kostja hagejalt sojašrotti jaanuaris 2011 kokku 26 740 kg ehk 26,74 tonni ja veebruaris 2011 kostja hagejalt sojašrotti ei ostnud; Müügilepingu lisas 7 (allkirjastatud 25.05.2012) lepiti kokku, et kokkulepitud kauba kogus kuu jooksul oli 100 T ning et hinnad kehtivad kuni 31.05.2012. Nimetatud perioodil ostis kostja hagejalt sojašrotti mais 2012 kokku 25 080 kg ehk 25,08 tonni; Müügilepingu lisades 8 ja 9 (allkirjastatud 05.12.2012) lepiti kokku, et kokkulepitud kauba kogus kuu jooksul oli vastavalt 250 000 kg ja 250 000 kg, seega kokku 500 000 kg, ning et hinnad kehtivad kuni 31.07.2013. Nimetatud perioodil ostis kostja hagejalt

sojašrotti detsembris 2012 kokku 251 860 kg; jaanuaris 2013 kokku 163 300 kg; veebruaris 2013 kokku 130 540 kg ja märtsis 2013 kokku 27 620 kg. Samas ostis kostja hagejalt sojašrotti Müügilepingu alusel ka perioodidel, mille kohta Müügilepingu lisa ei koostatud. Kogu Müügilepingu kehtivuse perioodil (st 30.08.2009 kuni 06.03.2013) said kostja väitel nii hageja kui ka kostja Müügilepingust aru selliselt, et kostjal ei olnud kohustust kuu jooksul osta sellist kogust kaupa (sh sojašrotti) nagu oli märgitud tingimuses „Kokkulepitud kauba kogus kuu jooksul: [...]“. Seda, et ka hageja arusaam Müügilepingust oli selline, on kostjale muuhulgas kinnitanud hagejat nii Müügilepingu kui ka selle lisade sõlmimisel esindanud Jaan Ranniit (tl 55-58). Samuti kinnitab poolte ühist arusaamist asjaolu, et Müügilepingu kehtivuse jooksul ei näinud kumbki pool probleemi asjaolus, et kostja viidatud koguses kaupa kuu jooksul ei ostnud. Kuna hageja ei suutnud veebruaris 2013 tagada kostja soovitud koguses sojašroti olemasolu kokkulepitud kauba üleandmise kohas (st Bekkeri sadamas Tallinnas) ning hageja pakutav hind ületas oluliselt turuhinda (tl 59-60), siis ütles kostja 20.02.2013 Müügilepingu üles vastavalt Müügilepingu punktile 8.2. Seega lõppes kostja hinnangul Müügileping ja ka selle lisa 9 etteteatamistähtaja möödumisel 06.03.2013. Hageja saatis 16.04.2013 kostjale kirja, milles esmakordselt esitas tõlgenduse, mille kohaselt kostjal oli justkui Müügilepingu alusel kohustust osta 250 000 kg sojašrotti kuus, ning nõudis, et kostja võtaks vastu 429 000 kg sojašrotti. Samuti väitis hageja 16.04.2013 kirjas, et kostja ei saa Müügilepingu lisa 9 üles öelda. Kostja vastas 06.05.2013 hageja 16.04.2013 kirjale ja selgitas, et kostjal ei olnud Müügilepingu alusel kohustust osta 250 000 kg sojašrotti kuus ning et Müügileping on lõppenud ja kostja ei ole kohustatud seda täitma. Kostja õiguslike põhjenduste kohaselt seisneb pooltevaheline peamine vaidlus selles, kas kostjal oli Müügilepingu lisa 9 alusel kohustus perioodil detsember 2012 kuni juuli 2013 osta hagejalt 250 000 kg sojašrotti kuus. Kostja on seisukohal, et tal sellist kohustust ei olnud. Kostja tugineb VÕS § 29 lg-tele 1 ja 2, mille kohaselt tuleb lepingu tõlgendada lähtudes poolte ühisest tegelikust tahtest. Lepingu tõlgendamise aluseks ei või olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu. Hageja ja kostja tõlgendasid kogu Müügilepingul põhineva ca 3,5 aasta pikkuse koostöö jooksul kõikides sõlmitud Müügilepingu lisades täpselt samas sõnastuses sisaldunud tingimust „Kokkulepitud kauba kogus kuu jooksul: [...]“ alati ühtmoodi, st selliselt, et kostjal ei olnud nimetatud tingimuse kohaselt kohustust tingimuses viidatud koguses kaupa osta. Nimetatud tingimuse mõte oli hoopis see, et hageja tagas kostja soovi korral viidatud koguses kauba olemasolu kokkulepitud hinnaga. Kokkulepitud kogusest suuremas koguses ei olnud hagejal kohustust kostjale kokkulepitud hinnaga kaupa tarnida. Seda, et pooled viidatud tingimusest just selliselt aru said, kinnitab nii pooltevaheline lepingu täitmise praktika (kostja ei ostnud praktiliselt kunagi kaupa kokkulepitud koguses, vt ülalpool) kui ka hageja esindaja Jaan Ranniidu seletus. Teistsuguse tõlgenduse on hageja esmakordselt esitanud 16.04.2013 pärast Müügilepingu ja selle lisa 9 lõppemist. Eeltoodust tulenevalt, kuna kostjal puudus kohustus hagejalt fikseeritud koguses kaupa (sh sojašrotti) osta, siis ei ole kostja Müügilepingut rikkunud, mistõttu ei saa ka hageja mistahes õiguskaitsevahendeid rakendada, sh puudub hagejal alus nõuda kahju hüvitamist.

Samas rõhutab kostja, et 20.02.2013 ajendas teda Müügilepingut üles ütlema peamiselt asjaolu, et hageja ei olnud võimeline kokkulepitud kohas (Bekkeri Sadamas) kostjale vajalikus koguses sojašrotti üle andma. Hageja on esitanud hagis kahju hüvitamise nõude. Nimetatud nõude olulisteks eeldusteks on kahju olemasolu ning põhjusliku seose esinemine kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel. 28. Hageja väidab, et tema kahjuks on Müügilepingus kokkulepitud sojašroti ostuhinna ja sojašroti väidetava turuhinna vahe. Kostja selle seisukohaga ei nõustu. Hageja on hagis esitanud väiteid selle kohta, justkui pooled oleksid sõlminud Müügilepingu lisa 9 eesmärgiga tagada kogu Müügilepingu lisa 9 kehtivuse ajal ühtlane sojašroti hind ning et lisa 9 kehtimise alguses sojašroti turuhinnast odavam müümine pidi kompenseeritama hagejale selle läbi, et lisa 9 kehtivuse lõpus müüakse kostjale sojašrotti turuhinnast kõrgema hinnaga. Kostja selliste väidetega ei nõustu. Pooled ei arutanud Müügilepingu ega selle lisa 9 sõlmimisel omavahel seda, milline on või milline saab olema sojašroti turuhind. Kogu lisas 9 sisalduva hinna läbirääkimine seisnes selles, et hageja pakkus kostjale sojašroti hinna, mis kostjale sobis. Seda, kuidas hageja nimetatud hinna arvutas, kostja väidetavalt ei teadnud ega tea tänaseni. Sojašroti turuhind ei olnud pooltevahelistel läbirääkimistel teemaks. Asjaolu, et hageja müüs kostjale sojašrotti hinnaga, mis tema hinnangul oli allpool turuhinda, ei tähenda, et hagejale oleks sellise hinnaga sojašroti müümisel tekkinud kahju. Kauba hind lepitakse lepingus kokku poolte vahel ning see, et pooltevaheline kokkulepe ei vasta turuhinnale, ei too automaatselt kaasa kahju tekkimist ühele poolele. Kostja hinnangul ei saanud hagejal Müügilepingu lisa 9 sõlmides olla ootust, et kostja Müügilepingut ja selle lisa 9 enne 31.07.2013 üles ei ütle. Nimelt sätestas Müügilepingu punkt 8.2 kostja õiguse Müügileping igal ajal 2-nädalase etteteatamistähtajaga üles öelda. Kuna Müügileping ja selle lisad moodustavad terviku ning kõik Müügilepingu tingimused kohalduvad ka Müügilepingu lisadele, siis oli kostjal õigus ka Müügilepingu lisa 9 igal ajal üles öelda. Kostja vaidleb vastu ka hageja väidetele sojašroti turuhinna kohta. Nimelt on hageja oma väited turuhinna kohta tuletanud 2012 detsembris tehtud turuhinna prognoosist ja mitte tegelikult kehtinud turuhinnast lähtudes. Nii näiteks ei olnud veebruaris 2013 sojašroti turuhinnaks mitte 0,481 eurot/kg, vaid 0,424 eurot/kg (tl 59). Seega veebruaris 2013 müüs hageja kostjale sojašrotti turuhinnast kõrgema hinnaga. Samas ei oleks ka hageja Müügilepingu lisa 9 kehtimajäämisel kuni 31.07.2013 saanud kostjale sojašrotti müüa turuhinnast kõrgema hinnaga, kuivõrd perioodil aprill 2013 kuni juuli 2013 on sojašroti turuhind stabiilselt olnud kõrgem kui Müügilepingu lisas 9 kokkulepitud hind (tl 60-75). Seega Müügilepingu lisa 9 lõppemine 06.03.2013 oli hagejale kostja arvates turuhinda arvestades pigem majanduslikult kasulik. Ent isegi kui hüpoteetiliselt jaatada hagejale kahju tekkimist seoses kokkulepitud hinna ja turuhinna vahega (millise seisukohaga kostja ei nõustu), siis ei oleks selline kahju kostja väidetava rikkumisega (st viidatud kaubakoguse mitte-ostmisega) põhjuslikus seoses. Nimelt isegi kui kostja oleks hagejalt perioodil jaanuar 2013- juuli 2013 ostnud igakuiselt 250 000 kg sojašrotti, ei oleks see hageja väidetavat kahju ära hoidnud – hageja oleks siiski müünud detsembris 2013 – märtsis 2013 kostjale sojašrotti hinnaga, mis hageja väitel oli madalam

turuhinnast. Seega ei saa hageja kahju hüvitamise nõuet rahuldada ka seetõttu, et puudub põhjuslik seos väidetava rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Ülaltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et esitatud hagi on alusetu ja kostja palub kohtul jätta hagi rahuldamata. Kõik menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. III Hageja seisukohad kostja vastusele Hageja 27.08.2013 seisukohas kostja vastusele märgitakse täiendavalt, et hageja ja kostja vaheline varasem praktika ei saa olla aluseks Lisa 9 tõlgendamisel, kuivõrd varasema praktika aluseks olevad lisad erinesid oluliselt Lisast 9. Kostja poolt viidatud perioodil 2010 kuni 2012 sõlmisid hageja ja kostja müügilepingule kuus lisa (tl 22-27). Nimetatud lisade kohaselt fikseeriti lisadest tulenev hind keskmiselt ca 1,5 kuu pikkuseks perioodiks. Erinevalt eelviidatud lisadest sõlmiti Lisa 9 kaheksa kuu pikkuseks perioodiks, s.o. kauba omandamiseks perioodil detsember 2012 kuni august 2013. Seega erines hageja ja kostja vaheline varasem praktika Lisast 9 seetõttu, et ka praktika aluseks olevad kokkulepped erinesid Lisast 9. Lisa 9 eesmärgiks oli fikseerida pooltevahelises suhtes stabiilsus sojašroti hinnas Lisas 9 ettenähtud ajavahemiku jooksul. Sellist eesmärki ei oleks aga olnud võimalik nii pikaks perioodiks sõlmitud lepinguga täita, kui kostjal ei oleks olnud kohustust osta Lisas 9 viidatud sojašroti kogus igakuiselt täis. Hageja väidab, et ajal, kui Jaan Ranniit töötas hageja alluvuses ja sõlmis kostjaga Lisa 9, kinnitas Jaan Ranniit hagejale, et Lisa 9 sõlmimisel lepiti kokku, et kostja kohustub ostma Lisas 9 sätestatud kogused täis. Kostjale antud selgitustes on Jaan Ranniit aga kirjeldanud vastupidist. Hageja hinnangul ei ole Jaan Ranniidu antud selgitused usaldusväärsed, mistõttu tuleb need jätta tähelepanuta. Hageja märgib, et Jaan Ranniidu poolt vastavate ebaõigete selgituste andmine võib olla tingitud asjaolust, et kostjaga sõlmitud Lisast 9 tulenevate segaduste tõttu vabastati Jaan Ranniit omal soovil töölt hageja juures. Hageja ei nõustu kostjapoolse Müügilepingu ülesütlemisega. Hageja väitel ei olnud asjaolu, et kostja ei saanud kaupa kätte Bekkeri sadamast kostja poolt Müügilepingu ülesütlemise aluseks. Kostja ei teinud hagejale mistahes etteheiteid seoses sellega, et kostja sai Bekkeri Sadama asemel kauba kätte Riiast. Kostja ütles Müügilepingu hageja hinnangul üles seetõttu, et kostja ei soovinud osta hagejalt sojašrotti kokkulepitud hinnaga, milleks kostjal aga õigust ei olnud. Asjaolu, et kostja oleks öelnud Müügilepingu üles seetõttu, et kostja sai kauba kätte mujalt, kui Bekkeri Sadamas, et nähtu hageja arvates ka kostja poolt hagejale esitatud Müügilepingu ülesütlemisteatest (tl 83). Hageja on seisukohal, et kostja oli ise nõus, et saab kauba kätte Riiast. Sellest tulenevalt käiski kostja kaubal järel Riias ning arvestades kulusid, mida kostja pidi seetõttu täiendavalt transpordile tegema, müüs hageja kostjale nimetatud kaubakogustelt kaupa ka kokkulepitust soodsama hinnaga. Nimelt tasus kostja kauba kättesaamisel Riias 0,440 eurot tonni kohta erinevalt Lisas 9 kokkulepitud 0,456 eurost. Seejuures sai kostja kauba Riias kätte üksnes ühel korral ning käis seejärel veel kahel korral kaubal Bekkeri sadamas järel. Seega on täiesti asjakohatud kostja viited sellele, justkui oleks hageja ise Müügilepingut ja Lisa 9 rikkunud seetõttu, et kostja sai kauba osaliselt kauba kätte Riiast. Hageja leiab, et Lisa 9 tuleb käsitleda kui eraldiseisvat müügilepingut, sh ei mõjuta Müügilepingu kehtivus Lisa 9 kehtivust. Tulenevalt sellest, et hageja ja kostja leppisid Lisa 9 osas kokku, et kostja ostab igakuiselt täis Lisast 9 tulenevad kogused, siis oli hagejal ka ootus, et kostja täidab Lisa 9 kogu 8-kuulise perioodi vältel. Lisa 9 sõlmimisega samaaegselt sõlmis hageja lepingud sojašroti tarneks hageja varustajatega. Sellest tulenevalt fikseeris hageja oma

varustajatega samuti kostja tarbeks lepingu sojašroti tarneks kuni juulini 2013. Seejuures oma varustajatega lepingu sõlmimisel fikseeris hageja sojašroti ostuhinnad lähtudes hagiavalduse lisana esitatud Sodrugestvo prognoosidest (tl 28). Seejuures on hagejale arusaamatud kostja väited selles, justkui kostja ei tea ega pidanud teadma, et hageja poolt müüdava sojašroti hind sõltub sojašroti turuhinnast. Sojašroti näol on tegemist kaubaga, mille hind sõltub maailmaturust ning seda kogu tarneahela osas. Nii on see hinna kujunemiselt võrreldav näiteks kütusega, mille osas on igale tarbijale üldteada, et kütusehinnad kõiguvad tulenevalt kütuse hinna kujunemisest maailmaturul. IV Kohtuistung 13.03.2014 Kohtuistungil jäid hageja ning kostja varem kirjalikult esitatud seisukohtade juurde (tl 113117, kohtuistungi protokoll) ning varem avaldatud seisukohtadest ei taganenud. Hageja loobus kostja nõusolekul ingliskeelsest tõendist (tl 30), mille kohta oli esitanud eestikeelse tõlke (tl 110). Kostja loobus seoses vaidluse puudumisega toetumast ostetud kauba koguseid tõendavatest tõenditest (tl 51-54). Täiendavalt loobus kostja tema poolt esitatud võõrkeelsetest tõenditest – Sodrugestvo Baltija UAB hinnakirjadest (tl 59-75). Eelnimetatud tõenditest loobumiseks andis nõusoleku ka hageja.

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

-

-

-

Müügilepingu lisa 9 (Lisa 9) on hageja arvates eraldiseisev leping, kostja arvates 30.08.2009 raamlepingu lahutamatu osa; hageja on seisukohal, et Lisa 9 kohaselt pidi kostja igas kuus ostma hagejalt 250000 kg kaupa - sojašrotti. Kostja, viidates pooltevahelisele varasemale äripraktikale, leidis, et kostjal vastav kohustus puudus; kostja poolse müügilepingu ülesütlemise põhjuseks oli kostja väitel nii asjaolu, et hageja ei suutnud tagada vajalikus koguses sojašroti müüki kostjale kui ka hageja pakutav hind, mis ületas turuhinda. Hageja arvates oli lepingu ülesütlemise põhjus vaid asjaolu, et kostja ei soovinud osta hagejalt sojašrotti kokkulepitud hinnaga; hageja väidab, et talle on tekkinud kahju seoses vähemtarnitud sojašroti alla turuhinna müügiga perioodil detsember 2012 - märts 2013. Kostja nimetatud väitega ei nõustu ning leiab, et tarnitud koguste ning hageja kahju vahel puudub põhjuslik seos.

ning et hinnad kehtivad kuni 28.02.2011. Nimetatud perioodil ostis kostja hagejalt sojašrotti jaanuaris 2011 kokku 26740 kg ehk 26,74 tonni ja veebruaris 2011 kostja hagejalt sojašrotti ei ostnud; - Müügilepingu lisas 7 (allkirjastatud 25.05.2012) lepiti kokku, et kokkulepitud kauba kogus kuu jooksul oli 100 tonni ning et hinnad kehtivad kuni 31.05.2012. Nimetatud perioodil ostis kostja hagejalt sojašrotti mais 2012 kokku 25080 kg ehk 25,08 tonni; - Müügilepingu lisades 8 ja 9 (allkirjastatud 05.12.2012) lepiti kokku, et kokkulepitud kauba kogus kuu jooksul oli vastavalt 250000 kg ja 250000 kg, seega kokku 500000 kg, ning et hinnad kehtivad kuni 31.07.2013. Nimetatud perioodil ostis kostja hagejalt sojašrotti detsembris 2012 kokku 251860 kg; jaanuaris 2013 kokku 163300 kg; veebruaris 2013 kokku 130540 kg ja märtsis 2013 kokku 27620 kg. Eelmärgituga kohus loeb tõendatuks, et kuni Müügilepingu lisa 9 jõustumiseni oli pooltel Müügilepingu täitmisel praktika, mille kohaselt kostja ostis hagejalt müügilepingu lisades ettenähtud maksimaalkogustest erinevas, sealjuures enamasti väiksemas ulatuses kaupa. Pooled ei ole taolist käitumist pidanud lepingu rikkumiseks.

Kohus leiab, et asjaolul, et Lisa 9 sõlmiti Müügilepingu varasemate lisadega võrreldes mõnevõrra pikemaks tähtajaks, ei ole asja lahendamise seisukohalt tähtsust.

Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.