lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-26826/24

Muud › Teised asjad, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-26826/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Teised asjad, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
10.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1472
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
aktsiaselts Valjala Söödatehas10105177Scandagra Eesti Aktsiaselts10188677(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2014. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-26826

Tsiviilasi

Scandagra Eesti Aktsiaseltsi hagi Aktsiaseltsi Valjala Söödatehas vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 25. septembri 2014. a määrus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaselts Valjala Söödatehas määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): Aktsiaselts Valjala Söödatehas (registrikood: 10105177), esindaja vandeadvokaat Urmas Ustav Vastustaja (hageja): Scandagra Eesti Aktsiaselts (end Farm Plant Eesti Aktsiaselts; registrikood: 10188677), esindaja vandeadvokaat Egon Talur

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 25. septembri 2014. a määrus muutmata ja Aktsiaseltsi Valjala Söödatehas määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemisel määruskaebuse esitaja kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

kantud

menetluskulud

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.Tartu Maakohus jättis 1. aprilli 2014 otsusega rahuldamata Scandagra Eesti Aktsiaseltsi hagi Aktsiaseltsi Valjala Söödatehas vastu kahju hüvitamiseks. Menetluskulud jäeti hageja kanda. Otsus jõustus 3. mail 2014.
2.Aktsiaselts Valjala Söödatehas esitas 3. juunil 2014 Tartu Maakohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks hagejalt (tl 132-135).

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohtu 25. septembri 2014 määrusega jäeti Aktsiaseltsi Valjala Söödatehas avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks menetlusse võtmata. Maakohtu põhjenduste kohaselt hakkas 30-päevane tähtaeg menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamiseks TsMS § 62 lg 1 ning TsÜS § 135 lg 1 ja § 136 lg 6 järgi kulgema 04.05.2014 ja lõppes 02.06.2014. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kostja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 03.06.2014, seega hilinenult. Kostja ei ole esitanud ka avaldust tähtaja ennistamiseks. Maakohus leidis, et analoogselt hagiavaldusele võib TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel jätta menetlusse võtmata hagita menetluses esitatud avalduse, kui sellega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kostjal ei ole oma 03.06.2014 hilinenud menetluskulude väljamõistmise taotluse alusel võimalik saavutada menetluskulude väljamõistmist ja avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD

4.Aktsiaselts Valjala Söödatehas esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu
25.septembri 2014 määrus ja saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) algas tähtaeg menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamiseks 10.05.2014, sest menetlustähtaja kulgemine ei saa alata enne avalduse esitamise vajalikkuse selgumist. Avalduse esitamise viimane päev oli 09.06.2014, seega on avaldus esitatud tähtaegselt. Oleks äärmiselt ebaõiglane seada menetlusosalisele kohustus koostada menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ning kanda sellega seotud hüvitamisele mittekuuluvad kulud enne, kui pole selgunud sellise avalduse esitamise ega kulude kandmise vajalikkus. Kuni menetlusosalisel ei ole teada, kas vastaspoolele on menetluses tehtud otsus kätte toimetatud, lähtub menetlusosaline põhjendatud eeldusest, et vastaspool kavatseb otsuse edasi kaevata ning et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamine ei ole vajalik; 2) ei saa menetlusosaline ilma kohtu vastavasisulise teavituseta mõistlikult arvestades teada, millal on menetluses tehtud otsus vastaspoolele kätte toimetatud. Kohtuotsuse kätte toimetamine on kohtu ülesanne ning otsuse vastuvõtmine on vastavalt vastaspoole oma. Menetlusosaline ei ole osa vastaspoolele otsuse kätte toimetamise protsessist ning ei ole inherentselt kursis kätte toimetamise tulemusega. Menetlusosaline saab otsuse vastaspoolele kättetoimetamisest teada kohtu vastavasisulise teavituse kaudu (käesoleval juhul vaata lisa 2). Menetlusosaline ei ole kohustatud igapäevaselt ning määramata tähtajani pöörduma kohtu poole teabenõudega („Kas ning millal on otsus vastaspoolele kätte toimetatud?“) pelgalt selleks, et saada teada menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaja algus. Vastav kohustus ei ole sätestatud mistahes seaduses; 3) on maakohus ebaõigesti lähtunud menetlustähtaja alguse määramisel hagejale otsuse kätte toimetamise kuupäevast (st 03.05.2014). Kostjal puudus enne 09.05.2014 mistahes põhjus arvata,

et hagejale on otsus kätte toimetatud ning otsus on jõustunud. Kostja ei teadnud ega pidanudki teadma enne 09.05.2014, et hageja ei kavatse otsust vaidlustada ja avalduse esitamine menetluskulude kindlaksmääramiseks on vajalik; 4) on TsMS § 174 lg 1 eesmärgiks võimaldada menetlusosalisele küllaldane aeg (30 päeva), millise jooksul koostada avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Menetlusosaline ei saa üldjuhul iseseisvalt vastavat avaldust koostada. Seadusandja on kohaselt hinnanud, et menetlusosalisele peab avalduse koostamiseks olema tagatud minimaalselt 30 päeva. Kõiki menetlustähtaegu sätestavaid sätteid tuleb tõlgendada selliselt, et isik, kelle suhtes menetlustähtaeg kohaldub, peab olema teadlik menetlustähtaja algusest, kestusest ja lõppkuupäevast. Vastavalt Põhiseaduse §-le 13 on igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Taoline tõlgendus TsMS §-st 174 lg 1, millise järgi menetlusosalisel ei ole võimalik tuvastada tema suhtes kulgema hakkava menetlustähtaja algust, ei taga isikutele riigi ja seaduse kaitset. Taolise tõlgenduse korral ei ole isikutel faktiliselt võimalik teostada enese seaduslikke õiguseid kohtumenetluses. Alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et kostja pakutud tõlgendus ei ole TsMS §-st 174 lg 1 teksti arvestades võimalik, palub kostja vastava sätte tulenevalt vastuolust põhiseadusega jätta kohaldamata. Avalduse esitamise menetlustähtaeg hakkab kulgema jõustumismärke edastamise kuupäevale järgnevast päevast; 5) puudus kohtul alus jätta avaldus menetlusse võtmata. Kohus on seega rikkunud TsMS § 174 lg 1 ning alusetult kohaldanud TsMS § 371 lg 2 p 2.

5.Scandagra Eesti Aktsiaselts vaidles kostja määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus õigesti leidnud, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud hilinenult. Menetlustoimigu tegemise tähtaeg möödus 02.06.2014 kell 24.00 ja seda ei ole pikendatud ega ennistatud; 2) ei keela TsMS § 174 lg 1 avalduse esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks enne lahendi, miles kulude jaotus on märgitud, jõustumist (RKTKo 3-2-1-16-09 p 11). Kohtul ei ole kohustust pooli kohtuotsuse jõustumisest TsMS § 458 lg 1 järgi teavitada ning pooled peavad ise vastavate menetlustähtaegade üle arvestust pidama; 3) hakkab menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaeg kulgema lahendi jõustumisest, mitte sellele jõustumismärke tegemisest (TsMS § 456 lg 2 p 1). Riigikohus on selgitanud, et selleks, et olla kindel menetluskulude kindlaksmääramise avalduse tähtaegses esitamises, tuleb see esitada poole jaoks apellatsioonitähtaja möödumisest 30 päeva jooksul (RKTKo 3-2-1-16-09 p 11). Samas ei tarvitse apellatsioonitähtaeg olla möödunud teise menetlusosalise jaoks, kellele kohtuotsus toimetati kätte hiljem (käesolevas asjas hageja); 4) ei ole kostja esitanud menetlustähtaja ennistamise avaldust ega põhistanud mõjuvaid põhjuseid, iks avaldust menetlustähtaja jooksul ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 25. septembri 2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Aktsiaseltsi Valjala Söödatehas määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tartu Maakohtu
1.aprilli 2014 otsus, millega määrati menetluskulude jaotus, jõustus 03.05.2014. Järelikult algas 30-päevane tähtaeg menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamiseks 04.05.2014, s.o lahendi jõustumisele järgnevast päevast. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise

tähtaeg oli 02.06.2014. Aktsiaselts Valjala Söödatehas esitas avalduse 03.06.2014, seega hilinenult. Menetlusosaline ei saa nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist. Käesoleval juhul ei ole esitatud ka menetlustähtaja ennistamise avaldust.

8.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et tähtaeg menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamiseks algas 10.05.2014. Alusetu on väide, nagu sõltuks TsMS § 174 lg-s 1 nimetatud tähtaja algus sellest, millal saab menetlusosaline teada otsuse jõustumisest. Vastavalt TsMS § 455 lg-le 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalisele kätte. Maakohus on selle kohustuse täitnud. Käesoleval juhul esindas kostjat advokaat, kellele toimetati otsus kätte etoimiku kaudu 01.04.2014. Maakohtul puudub kohustus teatada menetlusosalisele otsuse jõustumisest ega toimetada jõustumismärkega kohtuotsus menetlusosalisele kätte. Õige on vastustaja seisukoht, et pooled peavad ise pidama arvestust menetlustähtaegade üle. Kohtupraktikas on korduvalt kinnitatud, et kohtuotsuse jõustumisest teadasaamise riski kannab menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamiseks õigustatud isik (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 3. aprilli 2007 määrus tsiviilasjas nr 2-06-13918, Tartu Ringkonnakohtu 25. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 2-11-52639). Seega kandis Aktsiaselts Valjala Söödatehas menetlustähtaja järgimise riski.
9.Vastavalt TsMS § 456 lg-le 1 jõustub kohtuotsus, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 20. märtsi 2013 otsuses nr 3-2-1-17-13 kinnitanud, et pool, kes maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust ei esita, peab arvestama sellega, et kohtuotsus võib jõustuda apellatsioonitähtaja möödumisega. Otsuse jõustumist oli kostja esindajal võimalik jälgida ka e-toimikus. Lisaks sellele on e-toimikus nähtav, millal on otsus toimetatud kätte vastaspoolele. Seetõttu on alusetu määruskaebuses esitatud väide, et menetlusosaline ei saa ilma igapäevaste kohtule esitatavate päringuteta või kohtu vastavasisulise teavituseta mõistlikult arvestades teada, millal on menetluses tehtud otsus vastaspoolele kätte toimetatud. Järelikult on menetlusosalistel võimalik arvestada, millise aja jooksul on kummalgi poolel võimalik kohtuotsust vaidlustada ja sellest tulenevalt ka pidada arvestust, millal otsus jõustub.
10.Ringkonnakohtu hinnangul on 30-päevane tähtaeg menetluskulude kindlaksmääramiseks piisavalt pikk, et menetlusosalisel oleks võimalik koostada menetluskulude kindlaksmääramise avaldust. Isegi pärast jõustumismärkega kohtuotsuse saamist 09.05.2014 jäi kostja esindajal piisavalt aega menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamiseks. Seejuures tuleb rõhutada, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka avaldusega. Lisaks sellele on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamine vabatahtlik. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjal oli olemas võimalus ja ka piisav aeg enda õiguste kaitseks. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus TsMS § 174 lg 1 kohaldamata jätmiseks ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Maakohus on õigesti jätnud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse menetlusse võtmata. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja