21. november 2011 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-10-29901 Danske Bank A/S Eesti filiaali hagi SMOÜ ja IL vastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind
8 010,34 eurot (125 334,52 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, 15015 Tallinn), lepinguline esindaja Eveli Kaunispaik (Lindorff Eesti AS, Rävala pst 5, 10143 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja I SMOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja KA Kostja II IL (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Martin Kruus (Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid, Sakala 18-2, 10141 Tallinn)
Kohtuistungi toimumise aeg
13.10.2011
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Eveli Kaunispaik Kostja I seaduslik esindaja KA Kostja II IL Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Martin Kruus
RESOLUTSIOON
Jätta Danske Bank A/S Eesti filiaali hagi SMOÜ ja IL vastu võla saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Välja mõista Danske Bank A/S Eesti filiaalilt menetluskulud täies ulatuses (100%) SMOÜ ja IL kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates
2-10-29901 avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.22.03.2007 sõlmisid hageja ja kostja I kapitalirendilepingu nr XXX, mille kohaselt kostja I liisis hagejalt kaubiku Citroen Jumper 2.8, reg. märgiga XXX (edaspidi Citroen) ning kohustus tasuma hagejale Citroen rendimaksed vastavalt lepingus kokkulepitule ja maksegraafikule, tähtajaga 15.04.2012 (tl 7-13).
2.22.03.2007 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr KÄ-XXX , mille alusel kostja II võttis endale kohustuse tagada hageja ja kostja I vahel 22.03.2007 sõlmitud kapitalirendilepingu nr XXX nõuetekohane täitmine maksimumsummas 333 450 krooni (tl 15).
3.07.05.2007 sõlmisid hageja ja kostja I kasutusrendilepingu nr XXX, mille kohaselt kostja I liisis hagejalt sõiduauto Honda Accord 2.0, reg. märgiga XXX (edaspidi Honda) ning kohustus tasuma hagejale Honda rendimaksed vastavalt lepingus kokkulepitule ja maksegraafikule, tähtajaga 15.05.2012 (tl 20-26).
4.07.05.2007 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr XXX, mille alusel kostja II võttis endale kohustuse tagada hageja ja kostja I vahel 07.05.2007 sõlmitud kasutusrendilepingu nr XXX nõuetekohase täitmise eest maksimumsummas 417 573 krooni (tl 28).
5.11.03.2009 lõpetasid hageja ja kostja I kokkuleppele kapitalirendilepingu nr XXX ning kostja I tagastas hagejale Citroeni vastavalt üleandmise-vastuvõtmise aktile (tl 14).
6.11.03.2009 lõpetasid hageja ja kostja I kokkuleppele kasutusrendilepingu nr XXX ning kostja I tagastas hagejale Honda vastavalt üleandmise-vastuvõtmise aktile (tl 27). Hageja nõue ja põhjendused
7.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista kapitalirendilepingust tuleneva võlgnevuse summas 4 815,71 eurot (75 349,43 krooni), viivise 4 815,64 eurot (75 348,43 krooni) ja kasutusrendilepingust tuleneva võlgnevuse 3 194,63 eurot (49 985,09 krooni), viivise 3 194,57 eurot (49 984,09 krooni) ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 2. 13.10.2011 toimunud kohtuistungil vähendas hageja kindlustusmaksete võrra nõuet kapitalirendilepingu osas summas 80,91 eurot (1 265,97 krooni) ja kasutusrendilepingu osas summas 158,70 eurot (2 483,14 krooni) (tl 99).
8.Seisuga 18.06.2010 on kostja I kapitalirendilepingust tulenev võlgnevus 75 349,43 krooni, s.h tasumata märtsi 2009 rendimakse summas 4 169,97 krooni, soetusmaksumuse tasumata osa 62 214,79 krooni (jääkväärtus seisuga 15.04.2009 187 214,79 (tl 13) – vara müügi hind 125 000 krooni (tl 16)), vara realiseerimiseks tehtud kulutused 7 698,69 krooni (tl 17), märts 2009 kindlustusmakse 1 265,97 krooni. Kostjad ei ole võlgnevust tasunud, vaatamata kostjatele 09.06.2009 edastatud nõude tasumise teatele (tl 18-19).
9.Seisuga 18.06.2010 on kostja I kasutusrendilepingust tulenev võlgnevus 49 985,09 krooni, s.h tasumata märtsi 2009 rendimakse summas 5 056,29 krooni, soetusmaksumuse tasumata osa 32 297,69 krooni (jääkväärtus seisuga 15.04.2009 200 941,76 (tl 26) – vara müügi hind 168 644,07 krooni (tl 29)), vara realiseerimiseks tehtud kulutused 10 147,97 krooni (tl 30), märts
2-10-29901 2009 kindlustusmakse 2 483,14 krooni. Kostjad ei ole võlgnevust tasunud, vaatamata kostjatele 26.06.2009 edastatud nõude tasumise teatele (tl 31-32).
10.Hageja ja kostja I leppisid pooltevahel sõlmitud lepingutes kokku viivise määraks 0,3% päevas tähtaegselt tasumata summast. Seisuga 18.06.2010 on kostjate viivisevõlgnevus hageja ees kokku summas 132 209,99 krooni, millise hageja vähendab hea usu põhimõttest tulenevalt summani 125 332,52 krooni.
11.Tulenevalt kostja vastuväidetest märgib hageja, et kostjate vastuväited nagu oleks hageja lepingute lõpetamisel ja vara tagastamise aktide allkirjastamisel keeldunud fikseerimast hinda ja keeldunud lepinguesemeid vastu võtmast kui poolte poolt ei allkirjastata lepingute lõpetamise ja vara tagastamise akti, on paljasõnalised ja tõendamata. Kostjad on püüdnud tõendada seda enda poolt hagejale saadetud kahe kirja väljatrükiga, mis on aga hagejale esitatud lepingute lõpetamise kokkuleppest mitu kuud hiljem. Nimetatud kirjade sisu omaks tähtsust, kui see oleks toimunud enne lepingute lõpetamise kokkuleppe sõlmimist. Hageja märgib, et VÕS §-s 367 sätestatakse liisingulepingu ülesütlemise tagajärjed. Lepingud lõpetati poolte kokkuleppel, mille tingimused on sätestatud lepingute lõpetamise ja vara tagastamise aktil. Antud juhul kuulub kohaldamisele VÕS § 186 p 4, mis on võlasuhte lõpetamine kokkuleppel. Poolte vahel kokku lepitud tingimustest sai kostja I aru ning oma allkirjastamisega nõustus nendega, sest vastasel juhul oleks kostja I lepingud teistel tingimustel lõpetanud.
12.Kostja poolt esitatud hindamisaktides ei ole käsitletud lepinguesemete tehnilist ega ka välist, nn silmaga nähtavat, seisukorda. Samuti ei nähtu hindamisaktidest, mille põhjal on üldse Citroeni ja Honda hind määratud. Juhul, kui on arvestatud vaid väljalaskeaastat, võimsust, läbisõitu ja värvi, mis ainukesena kajastuvad hindamisaktidel, siis nende tunnuste pinnalt võib sõidukite reaalne väärtus oluliselt erineda. Eeltoodust tulenevalt ei saanud hageja kostja I poolt esitatud hindamisakte aktsepteerida.
13.Hageja võttis OÜ HA Citroeni ja Honda kohta pakkumise, saamaks teada, milline on sõidukite tehniline seisukord. Citroenile tehtud pakkumisest nähtub, et sõidukil lasusid puudused kokku vähemalt 53 740 krooni ulatuses (tl 71-72). Hondale tehtud pakkumisest nähtub, et sõidukil lasusid puudused kokku vähemalt 12 523 krooni ulatuses (tl 73-74). Arvestades pakkumistes väljatoodut ning samaväärsete sõidukite võrdlevaid hindu, müüs hageja Citroeni ja Honda õige turuväärtusega. Hageja tegi endast kõik oleneva, et saavutada Citroeni ja Honda võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Siinkohal on ka lepinguesemete tagastamisest nende võõrandamiseni jääv ajavahemik põhjendatud ja mõistlik. Hageja ei ole seega kostjate huvisid kahjustanud. Ühtlasi soovib hageja märkida, et hagejal ei ole mitte mingit huvi müüa sõidukeid turuhinnast madalama hinnaga, tekitades sellega endale võimalikke vaidlusi eelmise liisinguvõtjaga kulutuste hüvitamise nõude sissenõudmisel.
14.Kostja I ei ole tõendanud, et on kõik rendimaksed tasunud. Citroeni ja Honda olid hageja poolt ette kindlustatud kuni 22.03.2009 ning kuivõrd lepingud lõpetati 11.03.2009 ennetähtaegselt, ei saanud hageja selle perioodi 11.03.2009-22.03.2009 eest ettemakstud osa kindlustuselt tagasi. Citroeni ja Honda võõrandamisega seoses on hageja teinud lisakulutusi. Kostjad on tunnistanud nendest vaid pesulateenust, pidades kõiki muid võõrandamisega seotud kulutusi põhjendamatuteks. Hageja sellega ei nõustu. Citroeni ja Honda vahendustasu hõlmab endas sõidukite müüki teostanud ettevõtte poolt esitatud arvet antud teenuse osutamisel.
Kostjate vastuväited
15.Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. Kostjad leiavad, et hageja poolt sõidukite müügiks tehtud kulutused on suures osas põhjendamatud ning liisingulepingust tulenevad väidetavad täitmata kohustused on paljasõnalised ja tõendamata.
2-10-29901
16.Kostjad selgitavad, et vara tagastamisel esitas kostja I hagejale koos muude dokumentidega AS VE, kes on nii Citroeni kui Honda ametlik esindaja Eestis, poolt väljastatud hindamisaktid liisingulepingu esemeks olnud sõidukite hinna kohta (tl 50-51) ja tegi ettepaneku nimetatud tõendite alusel fikseerida vara väärtus tagastamise hetkel. Hageja keeldus lepingu lõpetamise aktil kokkuleppeliselt liisingueseme hinna fikseerimisest ja nõudis, et lepingu lõpetamisel allkirjastaksid pooled hageja poolt ettevalmistatud tüüptingimustega akti, vastasel juhul keeldus hageja üldse liisingueset vastu võtmast, mis nähtub ka kostjate esindaja poolt 12.06.2009 edastatud kirjalikust seisukohast (tl 52-54) ja 10.07.2009 edastatud kirjalikust seisukohast (tl 5557). Nii algsetes pöördumistes kui hilisemas kirjavahetuses on kostjad pidevalt palunud hagejal oma väidetavat nõuet dokumentaalselt tõendada (tl 58-61). Vastavalt liisingulepingute lõpetamise kokkulepete (tl 14 ja 27) punktile 5 on kostja I kohustatud lepingueseme müügiga tekkinud kahju hüvitama 10 päeva jooksul arvates vastava nõude esitamisest. Kostjad on seisukohal, et vastav nõue peab olema esitatud koos põhjendatud alustõenditega, vastasel juhul puudub kostjatel võimalus veenduda nõude olemasolus ning selle ulatuse põhjendatuses. Ainetu oleks eeldada, et kostjad on kohustatud paljasõnalisena esitatud nõude viivitamatult täitma selleks, et vältida intressikohustust ning asuma seejärel nõudma nõude aluseks olevaid tõendeid ning välja selgitama tasutud summa põhjendatud aluseid. Kostjad on seisukohal, et isegi kui hageja nõue võimalike kulude hüvitamiseks on mingis osas põhjendatud, ei ole hageja nõude esitamisel käitunud heas usus. Kostjate arvates oli hageja kohustatud oma paljasõnalist nõuet tõendama, kuivõrd kostjal puudus võimalus muul viisil veenduda nõude põhistatuses.
17.Vara üleandmise hetkel 11.03.2009 esitas kostja I hagejale mõlema sõiduki kohta ametliku esinduse poolt väljastatud hindamisaktid, millede kohaselt ületas Honda turuväärtus oluliselt liisingulepingust tulenevat jääkväärtust (tl 51), Citroen turuväärtus oli 17 500 krooni madalam lepingu jääkväärtusest (tl 50). Hageja nimetatud hindamisaktide osas kostjale I sõidukite üleandmisel ega vahetult pärast seda vastuväiteid ei esitanud. Hageja esitas vastuväited oma kirjavahetuse käigus alles 29.12.2009 kirjas (tl 62-63), kuid ka seal esitatud vastuväited ei ole kostjate arvates tõsiseltvõetavad. Ka ei ole hageja esitanud kostjatele ühtegi tõendit selle kohta, et sõidukite turuväärtus üleandmise hetkel oleks olnud teistsugune. Eelnevast tulenevalt tegutses kostja I veendumuses, et sõidukite turuväärtus katab suures osas liisingulepingute jääkväärtuse. Hageja müüs aga sõidukid oluliselt odavamalt hindamisaktides näidatud turuhinnast ilma, et oleks kostjat I eelnevalt teavitanud kavatsusest tehingud sellistel tingimustel teha. Kostjal I puudus võimalus liisingulepingu esemeks olnud sõidukite müügiprotsessi mõjutada ja hinnavahest tulenev nõue oli kostjale I üllatav. Väärad on hageja väited, et sõidukitel esinesid puudused. Üleandmisel olid sõidukid väga heas korras ja vahetult enne üleandmist läbinud korralise tehnohoolduse. Liisingueseme tagastamisel on liisinguvõtjal kohustus asi koheselt üle vaadata ja teavitada üleandjat puudustest viivitamatult, hilinenult esitatud puudustele ei ole lubatud tugineda. Seega ei saa lugeda põhjendatuks hageja seisukohta, mille kohaselt realiseeris hageja liisingulepingu esemeks olnud sõidukid turuhinnast madalama hinnaga tulenevalt nende puudustest. Samuti on hageja väidetavates puudustest teavitanud esmakordselt kohut 31.08.2010, s.o ligikaudu poolteist aastat pärast sõidukite üleandmist, mistõttu ei saa hageja nimetatud puudustele tugineda.
18.Hageja on avaldanud seisukoha, et käesoleval juhul ei kuulu VÕS § 367 üldse kohaldamisele, kuivõrd liisingulepingud lõpetati ennetähtaegselt poolte kokkuleppel, mitte ülesütlemise tagajärjel ning kõik poolte õigused ja kohustused tulenevad lepingu lõpetamise kokkulepetest. Asjaolu, et liisingupooled on liisingulepingu esemeks olnud vara tagastamise kohta lepingu lõppemisel allkirjastanud vastava akti ei tähenda, et leping ei ole lõppenud ülesütlemisega ja VÕS § 367 ei kuulu kohaldamisele. Juhul, kui ka hageja seisukoht oleks õige, siis vastavad kokkulepped on allkirjastatud hageja poolt koostatud tüüptingimustel, mistõttu tuleb vastavalt VÕS §-le 39 tõlgendada kokkuleppe ebaselgeid tingimusi tingimuse kasutaja kahjuks. Lepingu lõpetamise kokkuleppe punkt 5 sätestab, et hageja müüb liisingulepingu eseme endale sobiva edasimüüja juures ja kohustab kostjat I hüvitama müügihinnast tekkiva vahe ja
2-10-29901 müügiks tehtud kulutused. Kostja I arvates saab vastavat punkti tõlgendada vaid selliselt, et müügitehingute puhul tuleb lähtuda poolte vahel varem kokkulepitud hinnast ja kulutustest. Väär oleks vastavalt kokkuleppe punkti tõlgendada selliselt, et hagejal on õigus teha ühepoolselt piiramatult kulutusi ja müüa lepingu ese suvalise hinnaga omal äranägemisel. Olukorras, kus hageja kostjat I tegelikust müügihinnast ega kaasnevatest kulutustest eelnevalt ei informeerinud, on kokkuleppe punkt 5 tulenevalt VÕS § 106 lg-st 2 tühine, kuivõrd see välistab ebamõistlikus ulatuses hageja vastutuse ja jätab kogu vastutuse müügi ja sellega seonduvate tehingute osas kostjale I, samas kui kostjal I puudus igasugune võimalus nende tehingute sisu ja tingimusi kujundada või mõjutada. Hageja pidi juhul, kui hageja leidis, et VÕS § 367 kohaldamisele ei kuulu, sõidukite edasiste müügilepingute sõlmimisel aluseks võtma esitatud aktidel näidatud hinnad, kuivõrd ühtegi alternatiivset hindu kajastavat dokumenti pooled vastastikku esitanud ei ole. Sellisel juhul kannab hageja ise oluliselt madalama müügihinnaga tekkinud kulutuste riisikot, kuivõrd müügitehingu tingimuste ja kaasnevate kulutuste kujundamise õigus ja võimalus oli ühepoolselt vaid hagejal ning kostja I sai oma tegevuses lähtuda vaid varasematest dokumentidest. Samuti märgivad kostjad, et, kui lepingu lõpetamisel allkirjastatud akt on käsitletav eraldi kokkuleppena liisingulepingu lõpetamisel, ei saa vastav kokkulepe olla kehtiv käendaja suhtes, kuivõrd selline täiendav kokkulepe on sõlmitud liisinguandja ja liisinguvõtja kahepoolse kokkuleppena.
19.Juhul, kui kohus leiab, et hageja seisukoht käesolevas asjas on ekslik ja tegemist on siiski liisingulepingu ülesütlemisega, tuleb nõude aluseks tulenevalt VÕS § 367 lg-le 3 võtta liisingulepingu eseme väärtus selle üleandmisel. Kostjad on seisukohal, et nii lepingu lõpetamise kokkuleppe kui VÕS § 367 kohaldamise korral tuleb lähtuda kostjate poolt esitatud hindamisaktidest. Muid kokkuleppeid või dokumente liisingulepingu eseme väärtuse kohta pooled vastastikku esitanud ei ole, mistõttu said pooled oma õiguste ja kohustuste kujunemisel lähtuda vaid nimetatud aktidel kajastatud hinnast. Asjaolu, et hageja on esitatud hindamisaktide usaldusväärsuse tagantjärele 2009 novembris, s.o. enam kui pool aastat pärast sõidukite ja dokumentide üleandmist, kahtluse alla seadnud, ei saa lugeda tõsiseltvõetavaks. Seega on kostja seisukohal, et hageja müügihinna vahest tulenev nõue ei ole põhjendatud.
20.Hagiavaldusele on hageja esmakordselt lisanud tõendid sõidukite võõrandamise ja sellega seotud kulude kohta. Samas on hageja nõue osas, mis puudutab tasumata kindlustusmakseid ja rendimakseid endiselt täiesti tõendamata ja paljasõnaline. Lisaks eelnevale ei pea kostja põhjendatuks hageja poolt esitatud kulutusi, mis on tehtud seoses sõidukite võõrandamisega. Hagiavaldusele esitatud autod.ee 29.04.2009 arvelt nr 904141 (tl 17) võib kostja arvates põhjendatuks lugeda vaid pesulateenust summas 1 016,94 krooni, kuigi ka see on ebamõistlikult kõrge. Muud arvel näidatud teenused on hageja sisse ostnud enda mugavusest ja need ei ole sõiduki müügiks tingimata vajalikud. Sama kehtib hagiavalduse lisatud autod.ee 19.05.2009 arve nr 905058 (tl 30) esitatud kuludokumendi osas, millest võib põhjendatuks lugeda vaid pesulateenuse kulu summas 508,47 krooni. Eelnevast tulenevalt peab kostja põhjendatuks müügiotstarbelisi kulutusi kogusummas 1 525,41 krooni, kuid kostja arvates on küsitav, kas nende hüvitamine on VÕS § 367 lg 1 ja 3 ning üleandmise hetkehinda arvestades põhjendatud.
21.Kostjad on seisukohal, et eelnevast tulenevalt on hageja viivisenõue vastuolus hea usu põhimõttega ning suur viivitusintress on tekkinud hageja enda tegevuse tõttu. Vastavalt VÕS § 101 lg-le 3 ei saa hageja kostja viivitusest tulenevale õiguskaitsevahendile tugineda, kuivõrd on selle ise põhjustanud. Hageja poolt nõutav viivisintress 0,3% päevas ebamõistlikult kõrge, mistõttu paluvad kostjad kohtul rakendatavat intressimäära vähendada. Mõistlikuks intressimääraks võib kostjate arvates antud lepingute puhul lugeda 0,1% päevas. Kohtu põhjendused
2-10-29901
22.Kohus, ära kuulanud poolte esindajad ja kostja II, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
23.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
24.Kohus on tuvastanud ja puudub vaidlus, et: • 22.03.2007 sõlmisid hageja ja kostja I kapitalirendilepingu nr XXX, mille kohaselt kostja I liisis hagejalt kaubiku Citroen Jumper 2.8, reg. märgiga XXX (edaspidi Citroen) ning kohustus tasuma hagejale Citroen rendimaksed vastavalt lepingus kokkulepitule ja maksegraafikule, tähtajaga 15.04.2012 (tl 7-13). • 11.03.2009 lõpetasid hageja ja kostja I kokkuleppele kapitalirendilepingu nr XXX ning kostja I tagastas hagejale Citroeni vastavalt üleandmise-vastuvõtmise aktile (tl 14). • 22.03.2007 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr XXX, mille alusel kostja II võttis endale kohustuse tagada hageja ja kostja I vahel 22.03.2007 sõlmitud kapitalirendilepingu nr XXX nõuetekohane täitmine maksimumsummas 333 450 krooni (tl 15). • 07.05.2007 sõlmisid hageja ja kostja I kasutusrendilepingu nr XXX, mille kohaselt kostja I liisis hagejalt sõiduauto Honda Accord 2.0, reg. märgiga XXX (edaspidi Honda) ning kohustus tasuma hagejale Honda rendimaksed vastavalt lepingus kokkulepitule ja maksegraafikule, tähtajaga 15.05.2012 (tl 20-26). • 11.03.2009 lõpetasid hageja ja kostja I kokkuleppele kasutusrendilepingu nr XXX ning kostja I tagastas hagejale Citroeni vastavalt üleandmise-vastuvõtmise aktile (tl 27). • 07.05.2007 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr XXX, mille alusel kostja II võttis endale kohustuse tagada hageja ja kostja I vahel 07.05.2007 sõlmitud kasutusrendilepingu nr XXX nõuetekohase täitmise eest maksimumsummas 417 573 krooni (tl 28).
25.Poolte vahel on vaidlus lepingutest tuleneva võlgnevuse üle.
26.Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 22.03.2007 sõlmisid hageja ja kostja I kapitalirendilepingu nr XXX, mille kohaselt kostja I liisis hagejalt kaubiku Citroen Jumper 2.8, reg. märgiga XXX (edaspidi Citroen) ning kohustus tasuma hagejale Citroen rendimaksed vastavalt lepingus kokkulepitule ja maksegraafikule, tähtajaga 15.04.2012 (tl 7-13). 07.05.2007 sõlmisid hageja ja kostja I kasutusrendilepingu nr XXX, mille kohaselt kostja I liisis hagejalt sõiduauto Honda Accord 2.0, reg. märgiga XXX (edaspidi Honda) ning kohustus tasuma hagejale Honda rendimaksed vastavalt lepingus kokkulepitule ja maksegraafikule, tähtajaga 15.05.2012 (tl 20-26). Kapitalirendilepingu ja kasutusrendilepingu puhul on tegemist kapitalirendi ja kasutusrendi tüüpi liisinglepingutega, mis vastavad liisingulepingu tunnustele.
27.VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole
2-10-29901 ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. 22.03.2007 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr XXX, mille alusel kostja II võttis endale kohustuse tagada hageja ja kostja I vahel 22.03.2007 sõlmitud kapitalirendilepingu nr XXX nõuetekohane täitmine maksimumsummas 333 450 krooni (tl 15). 07.05.2007 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr XXX, mille alusel kostja II võttis endale kohustuse tagada hageja ja kostja I vahel 07.05.2007 sõlmitud kasutusrendilepingu nr XXX nõuetekohase täitmise eest maksimumsummas 417 573 krooni (tl 28).
28.VÕS § 367 lg 1 alusel liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 järgi, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Tulenevalt Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud Väljaanne lk 329 p 1 § 367 regulatsioon ei seondu üksnes § 366 alusel toimuva liisingulepingu ülesütlemisega, vaid kehtib sätte sõnastust ja eesmärki arvestades põhimõtteliselt kõigi liisingulepingu ülesütlemise juhtude korral. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et antud asjas ei kuulu kohaldamisele VÕS § 367, kuna antud juhul on tegemist lepingu lõpetamisega poolte kokkuleppel. Kapitalirendilepingust nr XXX nähtub, et leping sõlmiti kehtivusega kuni 15.04.2012 (tl 7) ja kasutusrendileping nr XXX kehtivusega kuni 15.05.2012 (tl 20). Seega on lepingud lõpetatud ennetähtaegselt 11.03.2009 (tl 14 ja 27), mistõttu kuulub kohaldamisele VÕS § 367, kuna liisinguvõtjal on kohustus katta liisinguandjale tekkinud kulud. Kohus annab esmalt hinnangu kapitalirendilepingust nr XXX tulenevale võlgnevusele, mille esemeks on kaubik Citroen Jumper 2.8 reg. märgiga XXX.
29.Kohus on tuvastanud, et pooled lõpetasid kapitalirendilepingu poolte kokkuleppel 11.03.2009 (tl 14). Lepingu lõpetamise ja vara tagastamise akti punkti 1 ja 2 kohaselt kohustus kostja I tagastama kaubiku CM OÜ valdusesse müügiplatsil XXX, Tallinn. Akti punkti 5 järgi liisinguandja müüb sõiduki Saksa Auto Kasutatud Autod vahendusel või mõnel muul liisinguandjale sobival viisil. Juhul, kui vara realiseerimisest laekuva raha arvel ei õnnestu katta lepingust tulenevat nõuet ning vara müügiks tehtavaid kulutusi, tasub liisinguvõtja puudujääva summa 10 pangapäeva jooksul liisinguandjale vastava nõude esitamisest arvates. Aktis märgitud tingimused vastavad VÕS §-s 367 sätestatule. Hageja palub tulenevalt kapitalirendilepingust kostjatelt välja mõista võlgnevuse 74 083,46 krooni, s.h tasumata märtsi 2009 rendimakse summas 4 169,97 krooni, soetusmaksumuse tasumata osa 62 214,79 krooni (jääkväärtus seisuga 15.04.2009 187 214,79 (tl 13) – vara müügi hind 125 000 krooni (tl 16)), vara realiseerimiseks tehtud kulutused 7 698,69 krooni (tl 17).
30.Vaidlus puudub vara jääkmaksumus osas summas 187 214,79 krooni (käibemaksuta). Hageja 29.04.2009 arvest (tl 16) nähtuvalt müüdi kaubik Citroen 125 000 krooni eest (ilma käibemaksuta). Poolte vahel on vaidlus kaubiku Citroen turuväärtuse üle kaubiku tagastamise hetkel. Kostja on kohtule esitanud VEAS 30.01.2009 hindamisakti (tl 50), mille kohaselt kaubiku Citroeni hind oli 30.01.2009 200 000 krooni (koos käibemaksuga) ehk 164 000 krooni (ilma käibemaksuta) (tl 50), millist hindamisakti on kostja I soovinud hagejale anda juba lepingu lõpetamisel, kuid mille vastuvõtmisest hageja keeldus, mida tõendavad ka kostjate esindaja 12.06.2009 ja 10.07.2009 kirjad hagejale (tl 52-57). Hageja leiab, et tegemist ei ole
2-10-29901 usaldusväärse hindamisaktiga, kuna ei nähtu kaubiku tehniline ega ka väline seisukord ning ei nähtu, mille põhjal on hind määratud. OÜ HA12.03.2009 ja 13.03.2009 pakkumise kohaselt kaubikul tuvastatud mitmed puudused (tl 71-72), seega müüs hageja kaubiku Citroen õige turuhinnaga. Tulenevalt Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud Väljaanne lk 315 p 3.8 järgi erandina on liisingulepingu võimalik analoogia alusel kohaldada VÕS § 334-338 sätteid. Vastavalt VÕS § 336 lg 1 üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. Kohtule ei ole käesoleval juhul esitatud tõendeid, et hageja on fikseerinud vara üleandmisel-vastuvõtmisel kaubikul lasuvad puudused, samuti ei ole esitatud tõendeid, et hageja on kostjat I teavitanud kaubikul Citroen lasuvatest puudustest, seega ei ole hagejal õigus puudustele käesoleval ajal enam tugineda ning seda ligikaudu poolteist aastat hiljem peale kaubiku tagastamist hagejale. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et hageja on fikseerinud kaubiku Citroen turuväärtuse vara tagastamise hetkel. Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid, et hageja on teavitanud kostjat kaubiku müügihinnast, seega ei saanud kostja I osaleda müügihinna kujunemisel. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kostjate selgituse kohaselt oli kaubik regulaarselt ettenähtud korralises tehnohoolduses VEAS-is, kes on Eestis ametlik Citroeni esindus ja tegeleb Citroeni hooldusega, mistõttu ei ole usutav, et poolteist kuud hiljem avastati kaubikul nii suure puudused nagu hageja väidab. Kohtule ei ole esitatud sellekohaseid tõendeid. Samas soovib kohus rõhutada, et kostjad ei saa vastutada tekkinud puuduste eest pärast sõiduki üleandmist. Välistatud ei ole puuduste tekkimine pärast valduse üleandmist, mis omakorda välistab kostjate kohustuse nende hüvitamiseks. Seepärast on oluline, et liisingu vara (sõiduki) tagastamisel tuleb esimesel võimalusel teostada sõiduki tehniline kontroll fikseerimaks puudusi ja sellest kohene liisinguvõtja teavitamine, et oleks võimalus veenduda puuduste olemasolus ja vajadusel teha kordus ülevaatus. Hagejal kui liisinguandjal lasub kohustus oma töö vastavalt korraldada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 sätestab, et eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Riigikohus on leidnud oma lahendis 3-2-1-33-08 p 19, et „Liisinguandja nõude arvestamise eelduseks VÕS § 367 lg 3 järgi ei ole liisingueseme müük, oluline on vaid selle väärtus.“ Kohus leiab, et VEAS 30.01.2009 hindamisaktiga on tõendatud, et kaubiku Citroen turuväärtus oli 200 000 krooni (koos käibemaksuga) ehk 164 000 krooni (ilma käibemaksuta) (tl 50). Hageja oleks pidanud tõendama, et liisingueseme tegelik väärtus oli tagastamise ajal madalam. Seda aga hageja ei teinud. Hageja oleks pidanud sõiduki hinna määramisel lähtuma Riigikohtu otsusest nr 3-2-1-77-08, mille kohaselt oleks hageja võinud hinda langetada kuni 10 %. Hageja on müünud sõiduki, aga oluliselt odavamalt. Asjaolu, et hagejal ei õnnestunud kaubikut kõrgema hinnaga võõrandada, ei tähenda, et sellise kaubiku turuhind ei olnud 164 000 krooni käibemaksuta. Seega on soetusmaksumuse tasumata osa (jääkväärtus 187 214,79 (tl 13) – turuhind 164 000 krooni käibemaksuta) summas 23 214,79 krooni ehk 1 483,70 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt hindamisaktide esitamine tagantjärele 2009 novembris, s.o. enam kui pool aastat pärast sõidukite ja dokumentide üleandmist ei ole millegagi põhjendatud ega kooskõlas VÕS § 6 lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttega.
31.VÕS § 367 lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. 11.03.2009 akti punkti 5 (tl 14) teise lause järgi juhul, kui vara realiseerimisest laekuva raha arvel ei õnnestu katta lepingust tulenevat nõuet ning vara müügiks tehtavaid kulutusi, tasub liisinguvõtja puudujääva summa 10 pangapäeva jooksul liisinguandjale vastava nõude esitamisest arvates. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-56-08 (vt p 16) kohaselt sõiduauto liisingulepingu puhul on liisinguandja tegevus üldjuhul suunatud ka liisinguesemeks olnud ja liisingulepingu ülesütlemise tõttu liisinguandjale tagastatud sõiduautode võõrandamisele. Igasuguse võõrandamistegevusega tekivad kulud - nii juhul, kui liisinguandja müüb sõiduautosid
2-10-29901 ise, kui ka siis, kui liisinguandja kasutab müügiteenust, mis võivad olla lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes. Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et nimetatud müügikulud peavad olema mõistlikult põhjendatud (vt Riigikohtu 8. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1112-06, p 9). Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista kaubiku Citroen realiseerimiseks tehtud kulutused summas 7 698,69 krooni ilma käibemaksuta autod.ee 29.04.2009 arve nr 904141 alusel (tl 17). Kostjad tunnistavad üksnes pesulateenust summas 1 016,94 krooni, kuigi leiavad, et ka pesulateenus on ülemäära kõrge. Kohus on seisukohal, et autod.ee 29.04.2009 arve nr 904141 on põhjendamata, arusaamatuks jääb arve sisu. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja I transportis kaubiku M OÜ valdusel olevale müügiplatsile, seega jääb arusaamatuks arvel olev transport koguses 3 hinnaga 600 krooni ja diisel koguses 15 liitrit hinnaga 166,50 krooni. Asjaolu, et hageja on uue omaniku jaoks kasutanud transporti ja ostnud kütet ei tähenda, et selle eest tuleb tasuda kostjatel. Hageja ei ole selgitanud ega suutnud ka selgitada kohtuistungil, mis on arvel märgitud defekteerimine hinnaga 915,25 krooni sisu, seega on nimetatud teenus põhjendamata. Põhjendamata on ka pesulateenus. Kohtu hinnangul ei maksa auto pesemine 1 016,94 krooni ning hageja ei ole lahti seletanud, milles seisnes pesulateenus, seega on pesulateenuse nõue põhjendamata. Samas kohus nõustub hagejaga, et enne kaubiku müüki on vajalik selle pesu. Tõendeid ja põhjendusi ei ole esitatud ka vahendustasu osas, milles vahendustasu seisnes ning, millistel alustel on vahendustasu määratud 5 000 krooni. Asjaolu, et hagejal on sõlmitud kolmanda isikuga teenuse osutamiseks leping ei vabasta hagejat tõendamise kohustusest ja kostjatele nende poolt nõutud alusdokumentide esitamisest pärast nõude esitamist. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et vara realiseerimiseks tehtud kulud on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
32.VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja palub kostjalt välja mõista märtsi 2009 rendimakse summas 4 169,79 krooni. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja I tagastas kaubiku 11.03.2009. Lepingu maksete tasumise graafikust (tl 13) nähtuvalt tasus kostja I rendimakseid ette. Seega oli kostjal I kaubiku rendi makse kuni 15.03.2009 tasutud ning kuna kostja I tagastas kaubiku 11.03.2009, siis ei ole kostjal I kohustust tasuda enam rendimakset kuni 15.04.2009. Samuti ei ole hageja esitanud rendimakse arvet ei kostjale I ega kohtule. Seega on hageja nõue märtsi 2009 renditasu summas 4 169,97 krooni osas põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Edasi annab kohus hinnangu kasutusrendilepingust nr XXX tulenevale võlgnevusele, mille esemeks on sõiduk Honda Accord 2.0, reg. märgiga XXX.
33.Kohus on tuvastanud, et pooled lõpetasid kasutusrendilepingu poolte kokkuleppel 11.03.2009 (tl 27). Lepingu lõpetamise ja vara tagastamise akti punkti 1 ja 2 kohaselt kohustus kostja I tagastama sõiduki HM OÜ valdusesse müügiplatsil XXX, Tallinn. Akti punkti 5 järgi liisinguandja müüb sõiduki Saksa Auto Kasutatud Autod vahendusel või mõnel muul liisinguandjale sobival viisil. Juhul, kui vara realiseerimisest laekuva raha arvel ei õnnestu katta lepingust tulenevat nõuet ning vara müügiks tehtavaid kulutusi, tasub liisinguvõtja puudujääva summa 10 pangapäeva jooksul liisinguandjale vastava nõude esitamisest arvates. Aktis märgitud tingimused vastavad VÕS §-s 367 sätestatule. Hageja palub tulenevalt kasutusrendilepingust kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse võlgnevus 47 501,95 krooni, s.h tasumata märtsi 2009 rendimakse summas 5 056,29 krooni, seotusmaksumuse tasumata osa 32 297,69 krooni (jääkväärtus seisuga 15.04.2009 200 941,76 (tl 26) – vara müügi hind 168 644,07 krooni (tl 29)), vara realiseerimiseks tehtud kulutused 10 147,97 krooni (tl 30).
34.Vaidlus puudub vara jääkmaksumus osas summas 200 941,76 krooni (käibemaksuta). Puudub vaidlus, et hageja müüs sõiduki hinnaga 168 644,07 krooniga. Poolte vahel on vaidlus sõiduki Honda turuväärtuse üle sõiduki tagastamise hetkel. Kostja on kohtule esitanud VEAS 30.01.2009 hindamisakti (tl 51), mille kohaselt sõiduki Honda hind oli 30.01.2009 300 000 krooni (koos käibemaksuga) ehk 246 000 krooni (ilma käibemaksuta) (tl 51). Hageja leiab, et tegemist ei ole usaldusväärse hindamisaktiga, kuna ei nähtu sõiduki tehniline ega ka väline
2-10-29901 seisukord ning ei nähtu, mille põhjal on hind määratud. Samuti on OÜ HA12.03.2009 ja 13.03.2009 pakkumiste kohaselt sõidukil tuvastatud mitmed puudused (tl 73-74), seega müüs hageja sõiduki Honda õige turuhinnaga. Tulenevalt Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud Väljaanne lk 315 p 3.8 järgi erandina on liisingulepingu võimalik analoogia alusel kohaldada VÕS § 334-338 sätteid. Vastavalt VÕS § 336 lg 1 üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. Kohtule ei ole käesoleval juhul esitatud tõendeid, et hageja on fikseerinud vara üleandmisel-vastuvõtmisel sõidukil lasuvad puudused, samuti ei ole esitatud tõendeid, et hageja on kostjat I teavitanud sõidukil Honda lasuvatest puudustest, seega ei ole hagejal õigus puudustele käesoleval ajal enam tugineda ning seda ligikaudu poolteist aastat hiljem peale sõiduki tagastamist hagejale. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et hageja on fikseerinud sõiduki Honda turuväärtuse vara tagastamise hetkel. Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid, et hageja on teavitanud kostjat I sõiduki müügihinnast, seega ei olnud kostjal I võimalik mõjutada müügiprotsessi ja kujunevat hinda. Sõiduk Honda oli garantiiauto ning kostja I oli kohustatud käima korraliselt garantiihoolduses nagu kostja esindajad ka kinnitasid, et viidi sõiduk VEAS-i, kes on Eestis ametlik Honda esindaja ja tegeleb Honda hooldusega. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et ei ole usutav, et poolteist kuud hiljem tekkisid sõidukil nii suures ulatuses puudused nagu hageja väidab. Kohus rõhutab, et garantii sõiduk oleks tulnud viia remonti Honda ametlikku esindusse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 sätestab, et eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kohus leiab, et VEAS 30.01.2009 hindamisaktiga on tõendatud, et sõiduki Honda turuväärtus oli 300 000 krooni (koos käibemaksuga) ehk 246 000 krooni (ilma käibemaksuta) (tl 51). Hageja ei ole tõendanud, et liisingueseme tegelik väärtus oli tagastamise ajal madalam. Hageja oleks pidanud sõiduki hinna määramisel lähtuma Riigikohtu otsusest nr 3-2-1-77-08, mille kohaselt oleks hageja võinud hinda langetada kuni 10 %. Hageja on müünud sõiduki, aga oluliselt odavamalt. Asjaolu, et hagejal ei õnnestunud sõidukit kõrgema hinnaga võõrandada, ei tähenda, et sellise sõiduki turuhind ei olnud 246 000 krooni käibemaksuta. Seega jääkväärtuse ja turuhinna vahe on 45 058,24 krooni ehk 2 879,75 eurot, milline vahe on kõrgem ehk madalama hinnaga sõiduki müümise riisikot kannab hageja.
35.VÕS § 367 lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. 11.03.2009 akti punkti 5 (tl 27) teise lause järgi juhul, kui vara realiseerimisest laekuva raha arvel ei õnnestu katta lepingust tulenevat nõuet ning vara müügiks tehtavaid kulutusi, tasub liisinguvõtja puudujääva summa 10 pangapäeva jooksul liisinguandjale vastava nõude esitamisest arvates. Üldteada on asjaolu, et igasuguse võõrandamistegevusega tekivad kulud, mis võivad olla lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes. Kohus ei välista lisakulude hüvitamist liisinguvõtja poolt eeldusel, et hageja on müügikulud mõistlikult põhjendanud (vt Riigikohtu
8.novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-06, p 9). Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista sõiduki Honda realiseerimiseks tehtud kulutused summas 10 147,97 krooni ilma käibemaksuta autod.ee 19.05.2009 arve nr 905058 alusel (tl 30). Kostjad tunnistavad üksnes pesulateenust summas 508,47 krooni. Kohus on seisukohal, et autod.ee 19.05.2009 arve nr 905058 on põhjendamata, arusaamatuks jääb arve sisu. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja I transportis sõiduki Moneklar OÜ valdusel olevale müügiplatsile, seega jääb arusaamatuks arvel olev transport koguses 3 hinnaga 600 krooni ja bensiin 95E koguses 15 liitrit hinnaga 164,50 krooni. Kohus on veendunud, et kostja I andes Honda üle hageja esindajale jättis bensiini paaki. Asjaolu, et hageja on uue omaniku jaoks kasutanud transporti ja ostnud kütet ei tähenda, et selle eest tuleb tasuda kostjatel. Hageja ei ole selgitanud, mis on arvel märgitud defekteerimine hinnaga 915,25 krooni, seega on nimetatud teenus põhjendamata. Hageja ei ole sisustanud
2-10-29901 pesulateenust, samas kohus nõustub, et enne müüki on vajalik anda sõidukile kaubanduslik välimus, seega puhtaks pesta. Tõendeid ja põhjendusi ei ole esitatud ka vahendustasu osas, milles vahendustasu seisnes ning, millistel alustel on vahendustasu määratud 7 960 krooni ning miks see on suurem võrreldes tagastatud kaubikuga. Seega on kohus seisukohal, et vara realiseerimiseks tehtud kulud on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus soovib rõhutada, et arve nr 905058 on koostatud üle kahe kuu hiljem sõiduki üleandmisest hagejale.
36.VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja palub kostjalt välja mõista märtsi 2009 rendimakse summas 5 056,29 krooni. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja I tagastas sõiduki 11.03.2009. Lepingu maksete tasumise graafikust (tl 26) nähtuvalt tasus kostja I rendimakseid ette. Seega oli kostjal I sõiduki rendimakse kuni 15.03.2009 tasutud ning kuna kostja I tagastas sõiduki 11.03.2009, siis ei ole kostjal I kohustust tasuda enam rendimakset kuni 15.04.2009. Samuti ei ole hageja esitanud rendimakse arvet ei kostjale I ega kohtule. Seega on hageja nõue märtsi 2009 renditasu osas summas 5 056,29 krooni põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
37.Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on hageja kasutusrendilepingu esemeks olnud Honda müügist saanud kasumit 2 879,75 eurot, millega hageja saab katta kapitalirendilepingust tuleneva võlgnevuse summas 1 483,70 eurot ja sõidukite pesuks tehtud kulutused, mistõttu on kostjate võlgnevus hageja ees tasutud ning seega tuleb hagi jätta rahuldamata.
38.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kuna kohus on leidnud, et kostjatel puudub hageja ees võlgnevus, siis on põhjendamata ka viivisenõue, mistõttu tuleb viivisenõue jätta rahuldamata. Menetluskulud
39.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2, 3 jätab kohus kostjate menetluskulud täielikult 100% hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjatel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.