Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemine Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu menetluses on XXX hagi XXX vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt töötasid 18.06.2003 hommikul kella 09.00 ja 10.00 vahel XXX(edaspidi hageja), tema poeg ja tööline hagejale kuuluva XXX Tallinn kinnistu abihoones. Hageja poeg märkas, et Tallinnas XXX asuval naaberkrundil põleb kuur. Põlev kuur asus vahetult hageja kinnistu aia ääres ja leek kandus hageja elumaja ülemisele korrusele. Tuletõrje saabudes oli tuli haaranud hagejale kuuluva XXX kinnistul asuva elumaja, mis hävis tules täielikult. Hageja lisab selle kohta Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti õiendi. Hagejal tekkinud kahju osas on läbi viidud ekspertiis, mille tulemusena selgus, et elumaja uuesti ehitamine läheks maksma 1 600 000,00-1 800 000,00 krooni, elumaja renoveerimine aga 2 500 000,00 krooni. Lisaks hävinesid ka XXX kinnistul asuvas elumajas olnud mööbel ja muud esemed väärtuses 1 096 072,00 krooni ehk 70 051,77 eurot. Seega tekkis hagejal varaline kahju elumaja, mööbli ja muude esemete hävimise tõttu kokku 2 460 650,00 krooni ehk 157 264,20 eurot. Kinnistusraamatust nähtus kahju tekkimise ajal ja nähtub siiani, et XXX kinnitu omanik on ainuisikuliselt XXX. Seeläbi esitas hageja 17.09.2004 XXX kui XXX kinnistu omanikule pretensiooni hagejale 18.06.2003 tekitatud kahju hüvitamiseks. XXX keeldus 18.10.2004 hagejale kohtuväliselt kahju hüvitamast. 23.07.2005 esitas hageja Tallinna Linnakohtule XXX kui XXX kinnistu omaniku vastu hagi kahju hüvitamise nõudes (edaspidi tsiviilasi nr 2-0515519). XXX ei viidanud ei enne kohtumenetlust ega ka tsiviilasja nr 2-05-15519 menetluse jooksul mitte mingil viisil asjaolule, et XXX kinnistu on XXX ja kostja XXX ühisvara. 03.03.2010 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-05-15519 otsuse, mis jõustus 22.12.2011, mil Riigikohus otsustas XXX kassatsioonkaebust mitte menetleda. Hageja algatas 06.01.2012 maakohtu 03.03.2010 otsuse täitmiseks täitemenetluse. 11.01.2012 selgitas kohtutäitur Kaire Põlts hagejale, et kinnistu nr XXX ehk XXX kinnistu osas on keelumärge 10.01.2012 kinnistusraamatule edastatud. 05.03.2012 teatas kohtutäitur Kaire Põlts hagejale, et XXX kinnistu küll arestiti, kuid XXX endine abikaasa XXX(edaspidi kostja) teatas kohtutäiturile 05.03.2012, et ei anna nõusolekut ühisvarale (st XXX kinnistule) sissenõude pööramiseks või annab nõusoleku tingimuslikult ehk täitur peaks korraldama vara jagamise notaris. Niisiis sai hageja 05.03.2012 teada, et XXX kinnistu on XXX ja kostja XXX ühisvara. 30.04.2012 esitas kostja XXX Harju Maakohtule hagi XXX ja XXX vastu, milles palub tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 025/2012/135 lubamatuks ja jagada enda ja XXX ühisvaraks olev XXX kinnistu selliselt, et XXX kinnistu jääks XXX ja XXX kaasomandiks. Hagi kohaselt on XXX kinnistu näol tegemist ühisvaraga, kuna see on soetatud XXX ja kostja

XXX abielu jooksul. Kuna kostja XXX näol on tegemist XXX kinnistu omanikuga, siis esitab hageja kostja XXX vastu hagejale 18.06.2003 tekitatud kahju summas 157 264,20 eurot hüvitamise nõude. 27.02.2014 esitas kostja käesolevas tsiviilasjas taotluse vaheotsuse tegemiseks. Kostja leiab, et antud juhul esineb alus TsMS § 449 lg 1 kohaldamiseks, kuna tuleb välja selgitada, kas hageja nõue on põhjendatud. Kostja taotluse kohaselt on Harju Maakohtu jõustunud 21.06.2013 otsusega asjas nr 2-1217206 tuvastatuks loetud, et Tallinnas XXX asuv kinnistu on XXX lahusvara. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik. Seega ei esine hagejal alust kostjalt kahju hüvitamist nõuda. Hageja on seisukohal, et esitatud nõue on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel põhjendatud. Tsiviilasjas nr 2-12-17206 (XXX vs XXX ja XXX ning XXX vs XXX) ei ole kohus tuvastanud, et Tallinnas XXX asuv kinnistu on XXX lahusvara, nagu kostja ekslikult väidab. Nimelt esitas kostja tsiviilasjas nr 2-12-17206 hagi täitemenetluse raames sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Esmajoones oli XXX hagi suunatud Tallinnas XXX asuvale kinnistule seatud kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks. Sellest tulenevalt esitas XXXka vastuhagi, milles palus jagada XXX ja XXX ühisvara. Kohus jättis nii hagi kui vastuhagi rahuldamata, asudes seisukohale, et täitemenetluses täiteasjas nr 025/2012/135 tekkinud probleemid, mis olid hagi esitamise põhjuseks, on võimalik lahendada ka ilma XXX hagi ja XXX vastuhagi rahuldamiseta ja ühisvara jagamiseta. Kohus leidis, et kuna kohtulik hüpoteek on seatud kogu kinnistule ja kostja ei ole lasknud end kinnistusraamatusse kanda, siis saab sundtäitmise läbi viia ka kostja nõusolekuta. Niisiis ei ole asjas nr 2-12-17206 tehtud kohtuotsusega ühisvara jagatud, st ei ole tuvastatud ka seda, kas Tallinnas XXX asuv kinnistu kuulub kostja ja XXX ühisvarasse või mitte. Ühisvara ei saa jagada otsusega, millega on ühisvara jagamiseks esitatud hagid jäetud rahuldamata. See, mida kohus on tsiviilasjas nr 212-17206 tehtud otsuses öelnud, ei määra, kas kostja oli tulekahju ajal Tallinnas XXX asuva kinnistu omanik või mitte. Nimetatud vaidluses lähtus kohus üksnes asjaoludest, mis olid olulised täitemenetluse jätkamiseks täiteasjas nr 025/2012/135. Seega, kuna kohus jättis 21.06.2013 otsusega rahuldamata nii hagi kui vastuhagi, siis ei ole selles otsuses mitte midagi tuvastatud ning selle põhjendused ei ole siduvad ei menetlusosaliste ega kolmandate isikute suhtes. Hageja palub esitatud nõue põhjendatuks lugeda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud kostja taotlusega vaheotsuse tegemiseks ja hageja vastuväidetega, asub seisukohale, et hageja nõue ei ole põhjendatud. TsMS § 449 lg 1 kohaselt, kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. TMS § 449 lg-st 2 tulenevalt on vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse. Kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus teeb käesolevas asjas TsMS § 449 lg 1 alusel vaheotsuse nõude põhjendatuse kohta. Antud asjas on hageja esitanud kahju hüvitamise nõude kostja vastu lähtuvalt asjaolust, et hageja veendumuse kohaselt on kostja XXX Tallinn asuva kinnistu omanik, mistõttu on

hagejal õigus nõuda kostjalt solidaarselt XXX hagejale põhjustatud kahju hüvitamist.

18.03.2003 toimunud tulekahjuga seoses

Kohus on seisukohal, et hageja väited selle kohta, et kostja on XXX Tallinn asuva kinnistu omanik, on ümber lükatud Harju Maakohtu 21.06.2013 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-1217206 (kd I lk 105), mille resolutsiooni punktis 5 on kohus üheselt tuvastanud, et Tallinnas XXX asuv kinnistu nr XXX on XXX lahusvara ja tuleb jätta XXX ainuomandisse. Nimetatud lahend on jõustunud 26.07.2013. Kohus märgib, et kohtul ei ole võimalik käesolevas asjas võtta Tallinnas XXX asuva kinnistu omanike ringi suhtes teistsugust seisukohta, kuna vastav asjaolu on Harju Maakohtu jõustunud otsusega juba tuvastatud. Seoses hageja väidetega, et tsiviilasja nr 2-12-17206 vaidluse ese puudutas üksnes täitemenetlust ning otsuse resolutsioon on vastuoluline, kuna kohus on jätnud nii hagi kui vastuhagi rahuldamata, kuid lahendanud XXX kinnistu XXX lahusvarasse kuuluvuse küsimuse, märgib kohus, et olukorras, kus tsiviilasjas nr 2-12-17206 tehtud otsuse resolutsioon oli hageja jaoks ebaselge või hageja sellega ei nõustunud, oli hagejal võimalik nimetatud otsust vaidlustada apellatsioonimenetluses, kuid hageja seda ei teinud. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS §-st 13 on jõustunud otsust võimalik vaidlustada üksnes Riigikohtu poole pöörduses ning maakohtu pädevusse see ei kuulu. Võttes arvesse, et tsiviilasjas nr 2-12-17206 on jõustunud otsusega tuvastamist leidnud, et XXX Tallinn kinnistu oli XXX lahusvara ning kostja ei ole olnud kinnistu omanik, ei esine hagejal alust nõuda kostjalt XXX Tallinn kinnistust alguse saanud tulekahjuga seotud kahju hüvitamist. Nimelt sätestab VÕS § 1043, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kuna kostja ei olnud XXX Tallinn kinnistu omanik, ei esine antud juhul VÕS § 1043 kohaldamise eeldusi, sest kostja näol ei ole tegemist hagejale kahju tekitanud isikuga. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja nõue ei ole põhjendatud, kuna VÕS § 1043 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Kuna kohus on tuvastanud nõude põhjendamatuse, teeb kohus asjas TsMS § 449 lg 2 alusel lõppotsuse ning asja edasi ei menetle. TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1, 2 alusel on käesoleva tsiviilasja hagihind 196 662,01 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lõigete 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad tsiviilasja menetluskulud hageja kanda. TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Käesoleval juhul on hagejale antud 11.07.2013 määrusega menetlusabi ning hageja on vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest 1450 euro ulatuses. Võttes arvesse, et kohus jätab

hagi rahuldamata, tuleb hagejalt 1450 eurot TsMS § 190 lg 4 alusel riigituludesse välja mõista. TsMS § 179 lg-st 5 tulenevalt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Seega tuleb kohustada hagejat 1450 euro riigituludesse tasumiseks 15 päeva jooksul pärast käesolevas asjas tehtud lahendi jõustumist. Väljamõistetud summa tuleb tasuda Harju Maakohtu kontole (konto nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank, konto nr EE932200221023778606 Swedbank ASis või konto nr EE403300333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis), viitenumber 2900078444, selgitusse märkida tsiviilasja number. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristi Rickberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.