Hageja AS XXX (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Uljana X (Julianuse Õigusbüroo OÜ, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
Jätta AS XXX hagi XXX vastu võla saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta hageja ja kostja menetluskulud hageja AS XXX kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist
1.AS XXX esitas 17.10.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult XXX 350,93 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud. Võlgnik esitas nõudele tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja märkis, et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 17.12.2013 määrusega andis Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond asja üle Harju Maakohtule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses.
2.Harju Maakohus 19.12.2013 kohtumäärusega kohustas AS-i XXX esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul ehk 2.01.2014 (k.a).
3.AS XXX esitas oma nõude hagiavaldusele ette nähtud vormis XXX vastu Harju Maakohtule 02.01.2014. Hageja nõue ja põhjendused
4.AS XXX (hageja) palub XXX(kostja) välja mõista põhivõlgnevuse 154,54 eurot, viivise 33,95 eurot, viivised 0,02% päevas alates hagi esitamisest põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
5.Hageja ja kostja sõlmisid 05.09.2007 liitumis- ja teenuse osutamise lepingu ja seadmete kasutamise lepingud XXX. Kostja kinnitas, et nõustub lepingute lahutamatuks osaks olevate hageja üldtingimustega ja hinnakirjaga ning kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Hageja on enda kohustused täitnud ja esitanud kostjale igakuised arved teenuste kasutamise eest, kostja ei ole nõutud summasid tasunud vaatamata korduvatele meeldetuletustele.
6.Hageja edastas kostjale 04.10.2010 nõudekirja, millega ütles lepingu üles ja kohustas kostjat tagastama seadmed (Digibox, Digi-Tv kaart) või nende mittetagastamisel kompenseerima nende väärtuse hiljemalt 20.10.2010. Kostja seadmeid ei tagastanud. Kostja võlgnevus on 154,54 eurot.
7.Hageja tulenevalt üldtingimuste punktist 10.1. arvestas tasumata arvetelt viivist määraga 0,02% päevas hagi esitamise seisuga kokku 33,95 eurot, millele lisandub veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis. Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
9.Poolte vaheline leping lõpetati mais 2010 kostja võlgnevuse tõttu. Seega on kõik hageja poolt nõude aluseks olevad rendiarved esitatud peale lepingu lõpetamist. Hageja avaldust lepingu ülesütlemiseks tuleks hinnata lepingust taganemise avaldusena, mis vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest.
10.Kostja tasus peale lepingu lõpetamist võlgnevuse teenuse eest ja soovis tema kasutuses olnud seadmeid välja osta selle väärtusega nõude esitamise ajal. Hageja küsis seadme hinnaks 1995 krooni, mis oli aga uue seadme hind. Kostja nimetatuga ei nõustunud, mistõttu lubas hageja läbirääkimiste käigus uurida, kas ja kuidas nad saavad hinda alandada mõlemat poolt rahuldava summani ja pidi tulemusest teavitama kostjat. Ilma kokkuleppeta oleks hageja koheselt tagastanud kostjale seadme mais 2010.
11.Kokkuleppe asemel saatis hageja kostjale 04.10.2010 seadmete tagastamise nõude ja 22.10.2010 arve seadmetele. Kostjal ei olnud võimalik nimetatud ajal seadmeid tagastada, kuna ei viibinud Tallinnas, mistõttu püüdis kostja seadmeid tagastada novembris 2010, millest hageja keeldus põhjendusel, et oli väljastanud juba arve seadme väärtuse hüvitamiseks. Kostja leiab, et seadusest tulenevalt oli ja on kostjal õigus seade tagastada.
2-13-48866 Maakohtu otsuse põhjendused
12.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Pooled ei soovinud ärakuulamist.
13.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
14.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
15.AS-i XXX (hageja) nõue XXX(kostja) vastu on, välja mõista kostjalt a) põhivõlgnevus 154,54 eurot, b) viivised 33,95 eurot, c) viivised 0,02% päevas alates hagi esitamisest põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni. Hagi põhjenduste kohaselt hageja 04.10.2010 nõudekirjaga ütles kostjale pooltevahelise lepingu üles ja kohustas kostjat tagastama seadmed (Digibox, Digi-Tv kaart) või nende mittetagastamisel kompenseerima nende väärtuse hiljemalt 20.10.2010. Kuna kostja seadmeid ei tagastanud, on tema võlgnevus hagejale 154,54 eurot, pluss viivised.
16.Kostja hagi ei tunnista põhjendusel, et peale lepingu lõpetamist 2010 mais tasus ta hagejale võlgnevuse teenuse eest ja soovis tema kasutuses olnud seadmeid välja osta nõude esitamise ajal kehtinud väärtusega, kuid hageja küsis uue seadme hinda (1995 krooni), millega kostja ei nõustunud. Vastavalt kokkuleppele pidi hageja selgitama hinna alandamise võimaluse pooli rahuldava summani ja teavitama sellest kostjat, mida hageja ei teinud, sest ilma kokkuleppeta oleks hageja koheselt 2010 mais tagastanud kostjale seadme. 04.10.2010 saatis hageja kostjale seadmete tagastamise nõude ja 22.10.2010 arve seadmetele ning keeldus novembris 2010 kostja seadmeid vastu võtmast põhjendusel, et oli väljastanud juba arve seadme väärtuse hüvitamiseks. Kostja leiab, et seadusest tulenevalt oli ja on kostjal õigus seade tagastada.
17.Pooltevaheline vaidlus põhineb poolte vahel 05.09.2007 sõlmitud liitumis- ja teenuste osutamise lepingu nr XXX (tl 25) ning seadmete kasutamise lepingute nr-d XXX (tl 26-27) täitmisel.
18.Liitumis- ja teenuste osutamise lepingu nr XXX punkti 1 kohaselt lepingu lahutamatuks osaks on XXX (hageja) üldtingimused, hinnakiri ja osutatavate teenuste spetsifikatsioonid, millega tutvumist Klient (kostja) oma allkirjaga lepingul kinnitab. Seega kehtivad kostja suhtes hageja üldtingimused (lk 70-75). Leping jõustus selle allkirjastamisest, seega 05.09.2007.
19.Seadme kasutamise lepingud nr XXX (sama numbriga 2 lepingut) reguleerivad seadme DigiTV kaart seerianumbriga 01473013486, vara maksumusega 150 krooni (käibemaksuga) ja
2-13-48866 seadme DigiBox mudel Kaon KTF-S660HDCO, seerianumber XXX, vara maksumusega 1995 krooni (käibemaksuga), kasutamist. Lepingu lisatingimusena seadme DigiBox komplekti kuuluvad kaugjuhtimispult 99 krooni ning Composite kaabel (39 krooni) ja Component kaabel (39 krooni), mis koos seadme tagastamisega tulevad tagastada (tl 26-27). Lepingute objektiks on seadmete ülaandmine ja vastuvõtmine ning kasutamise võimaldamine lepingu kehtivuse ajal (p 1). Kostja/kliendi kohustused on reguleeritud lepingute punktis 5. Lepingute punkti 7 kohaselt pooled leppisid kokku, et kui pooled lõpetavad lepingu või klient ei täida lepingu tingimusi, on XXX õigus leping üles öelda ja nõuda seadme kohest tagastamist, teatades sellest kliendile kirjalikult 7 kalendripäeva ette ning lepingu punkti 8 kohaselt, kui klient ei ole tagastanud Seadet punkti 7 kohaselt, on XXX õigus kliendilt sisse nõuda seadme väärtus nõude esitamise ajal. Kui klient on hüvitanud seadme väärtuse, loevad pooled, et omandiõigus on kliendile üle läinud. Lepiti kokku, et kõikide maksete tasumisega viivitamisel kohustub klient tasuma XXX viivist 0,2% kalendripäevas (p 9).
20.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja väitel ei ole kostja seadme kasutamise lepinguid täitnud, kuigi hageja on talle arved väljastanud ja esitanud seadme tagastamise nõude 04.10.2010 (tl 41). Hageja esitas kohtule tõenditena kostjale seadmete rendi eest regulaarselt esitatud arved perioodil 2010 juuni kuni 2010 oktoober eest ja 22.oktoobri 2010 arved seadmete maksumuse kohta (lk 42-48). Puudub vaidlus, et kostja eelnimetatud arveid ei ole tasunud. Kostja vastuväite kohaselt tal puudub hageja ees võlgnevus, kuna hageja lepingu ülesütlemist tuleb käsitleda lepingust taganemisena ning kostja on soovinud 2010 mais seadmeid välja osta või tagastada, millest hageja on keeldunud.
21.Esmalt lahendab kohus küsimuse, kas hageja lepingu ülesütlemist saab käsitleda lepingust taganemisena. Kohus ei toeta kostja käsitlust, et hageja poolset lepingu ülesütlemist tuleb käsitleda kui lepingust taganemist. Võlgnevuse aluseks olevate lepingute näol on tegemist kestvuslepingutega, st lepingut ei täideta ühekordselt, vaid mingi pikema aja jooksul ning kohustuste täitmises esineb korduvus või perioodilisus. Tulenevalt VÕS § 116 lg 6, kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt VÕS § 196 sätestatule üles öelda. Seega, kuna võlgnevuse aluseks olevate lepingute näol on tegemist kestvuslepingutega, siis ei saa nendest taganeda, mistõttu ei saa käsitleda hageja poolt lepingu ülesütlemist 2010 mais lepingust taganemisena. Lisaks tulenevalt üldtingimuste punktidest 9.1. ja 9.2 ning lepingutes kokku lepitud tingimuste punkti 7 alusel on hagejal õigus leping üles öelda, mitte lepingust taganeda.
22.Hageja väitel on hageja piiranud kostjale teenuse osutamist mais 2010 seoses kostja võlgnevusega ja jätkanud üksnes rendiarvete esitamist kostja kasutuses olevate seadmete (ZUUMBox ja ZuumTV kaart) eest ja on lepingu üles öelnud 04.10.2010 kirjaga. Üldtingimuste punkti 6.1.4 alusel hagejal oli õigus piirata kostja suhtes lepingu alusel teenuse osutamist, kui: punkti 6.1.4.1 järgi kostja on hilinenud lepingu alusel osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva või ületab temale kehtestatud krediidilimiidi. Punkti 6.2.12 kohaselt lõpetama teenuse osutamise piiramise 2 tööpäeva jooksul, kui selle aluseks olnud asjaolu on ära langenud ja kostja on hagejat äralangemisest informeerinud. Kohtule esitatud arvetest (tl 42) ja väljavõttest arveldused (tl 103-104) kliendiga nähtub, et kostja on olnud võlgnevuses arvete tasumisega, samas ei ole hageja piiranud kostjale teenuse osutamist, vaid on jätkanud teenuse osutamist. 15. mail 2010 kostja tasus hagejale võlgnevuse 45,50 eurot, mistõttu puudus hagejal alus teenuse piiramiseks tulenevalt punktist 6.1.4.1 peale maid 2010, ning hageja oleks pidanud jätkama teenuse osutamist kostjale tulenevalt punktist 6.2.12. Seega, kuna hageja ei jätkanud teenuse osutamist, on kohus seisukohal, et hageja on mais 2010 kostjale lepingu üles öelnud tulenevalt üldtingimuste punktist 9.2, mille alusel hagejal on õigus teenuse osutamise leping üles öelda, teatades sellest kliendile kirjalikult, kui teenuse osutamist on piiratud punkti 6.1.4 alusel. Kohus on seisukohal, et kuna kostjal puudus mais 2010 võlgnevus hageja ees, siis on usutavad kostja väited, et pooltevaheline leping lõppes mais 2010.
2-13-48866
23.XXX Üldtingimuste punkti 9.5 alusel lepingu ülesütlemisel kliendi või XXX poolt maksab klient tasu XXX poolt osutatud teenuste eest kuni teenuse osutamise lõppemiseni ja tagastab XXX kõik kliendi valduses olevad XXX kuuluvad seadmed ja kiipkaardid. Seadme või kiipkaardi mittetagastamisel kohustub klient tasuma XXX selle maksumuse XXX poolt esitatava arve alusel vastavuses hinnakirjaga või seadme üürilepinguga. Kohus on seisukohal, et kuna pooltevaheline leping lõppes mais 2010, siis puudub kostjal kohustus tasuda hagejale peale maid 2010 esitatud ZUUMBoxi ja ZUUMtv renditasude kohta esitatud arvete eest (tl 42-46), mistõttu jääb hagi rahuldamata 30,43 euro osas.
24.Puudub vaidlus, et Digibox ja Digi-TV kaart on käesoleva ajani kostja valduses. Kostja väited, et kostja soovis mais 2010 seadmeid välja osta nende turuväärtusega väljaostmise ajal ning hageja pidi uurima, mida hageja saab teha hinna alandamiseks ja võtma kostjaga ühendust, on tõendamata. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et kostja on soovinud seadmeid välja osta või soovinud neid tagastada enne seadmete väärtuse kohta arve esitamist. Kostja on seadmete tagastamiseks pöördunud hageja poole alles 24.04.2012, mille osas puudub vaidlus.
25.Vastavalt seadmete kasutamise lepingute punkti 8 järgi kui klient ei tagasta seadet on XXX õigus kliendilt sisse nõuda seadme väärtus nõude esitamise ajal. Kohtule esitatud arvetest nähtub, et hageja on 22.10.2010 esitanud kostjale arve DigiBoxi eest summas 114,72 eurot ja DigiTV kaardi eest 9,59 eurot. 05.09.2007 sõlmitud seadme kasutamise lepingutest nähtub, et DigiTV kaardi väärtus oli lepingu sõlmimise ajal 150 krooni ehk 9,59 eurot ja DigiBoxi hind 1995 krooni ehk 127,50 eurot. Kohus on seisukohal, et ei ole usutavja veenev, et peale pea kolme aastast DigiBoxi ja DigiTV kaardi kasutamist oli nende väärtus 2010 aastal sama mis 2007. Eseme väärtuseks loetakse TsÜS § 65 järgi selle harilik väärtus, mis on kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kohus on andnud hagejale tähtaja esitamaks tõendeid nimetatud seadmete väärtuse kohta oktoobris 2010. Hageja kohtule vastavaid tõendeid esitanud ei ole. Kuna tõendamata on seadmete väärtus oktoobris 2010, siis leiab kohus, et ei ole võimalik hagi rahuldada ka seadmete väärtuse eest esitatud arvete osas ehk hagi jääb rahuldamata ka summa 124,31 euro osas. Kohus on ka seisukohal, et kostja, tasudes hagejale kolme aasta vältel seadmete eest üüri, on käesolevaks ajaks sisuliselt hagejale seadmete väärtuse hüvitanud.
22.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata põhivõlgnevuse osas, siis tuleb hagi jätta rahuldamata ka viivise nõuete osas.
23.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud
24.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus poolte menetluskulud hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
25.Tulenevalt TsMS § 124, § 133 lg 1 ja 2 on hagihind 199,77 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.