2-13-24232/17 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks; kinnitada pankrotihalduri tasuks 396 eurot (sh käibemaks), millest menetlusabina palub hüvitada 396 eurot. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. PankrS § 158 lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. XXX (pankrotis) haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna XXX (pankrotis) puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks. PankrS § 158 lg 4 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. XXX (pankrotis) pankrotimenetluses loeti võlausaldajate 17.12.2013.a. koosolekul 1 võlanõue summas 60 214,61 eurot vastavalt PankrS § 103 lõikele 4 kaitsmiseta tunnustatuks. Võlgnik kirjalikke vastuväiteid ei esitanud. Tunnustatud nõude osas on võlausaldajal raha saamata, kuna puuduvad vahendid väljamakse tegemiseks. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Kuivõrd võlgniku töövõime on piiratud ja ta ei käi tööl, vaid tema igakuine sissetulek koosneb toetustest, millele ei saa täitemenetluse seadustiku järgi sissenõuet pöörata, puuduvad ka laekumised pankrotivarasse. Samuti puudub võlgnikul vara, mida realiseerida. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta: Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad. Võlgnikule või tema ülalpeetavale elatist tasutud ei ole. Harju Maakohtu 03.09.2013.a määrusega määrati ajutise halduri tasu 546 eurot (sh käibemaks) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 42,48 eurot. Pankrotivara puudumise tõttu hüvitati ajutise halduri tasu summas 354,52 eurot (sh käibemaks) ja ajutise halduri kulutused summas 42,48 eurot (sh käibemaks) riigi vahenditest. Koos aruandega esitas haldur kohtule ka taotluse halduri tasu summas 396 eurot (sh käibemaks) kinnitamiseks, paludes, lähtudes PankrS §-st 65 lg-st 11 ning TsMS § 183 lg-st 2, menetlusabina riigi vahenditest välja mõista halduri tasu 396 eurot. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Pankrotimenetluses jaotiste alusel väljamakseid teostatud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiese puudub. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Pankrotimenetluses puudus valitsetav vara.

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Pankrotimenetluse käigus ei ole pankrotihaldur hagisid esitanud ega kavatse neid ka esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulud puuduvad, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused on kajastatud pealkirja „Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta“ all. PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotihaldur on arvamusel, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli võlgniku venna võetud eluasemelaenule kaastaotlejaks olemine, mis tähendas sisuliselt laenulepingu käendamist. Laenuleping lõpetati, laenu tagatis realiseeriti, kuid see ei katnud lepingust tulenevaid kohustusi, mida põhivõlgnik ei olnud võimeline täitma, seega esitati nõue ka kaastaotleja suhtes. Pankrotimenetluses ei ole ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Seega on pankrotihalduri arvamuse kohaselt maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. PankrS § 158 lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis vande kooskõlas PankrS § 86 lg-ga 2 02.10.2013.a. PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse käigus pärast pankroti väljakuulutamist teinud tööd 5,5 h. Pankrotimenetluse jooksul on haldur ettevalmistanud ja läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekuid, koostanud protokollid, kontrollinud nõudeid, suhelnud võlgnikuga ja võlausaldajatega, külastanud pangakontoreid, koostanud raugemise aruande. Haldur palub määrata halduri tasuks 330 eurot (1 tund on 60 eurot), millele lisandub käibemaks 20 % summas 66 eurot, kokku 396 eurot. Halduri tasu summas 396 eurot palub pankrotihaldur hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Pankrotivara puudumise tõttu haldur kulutuste hüvitamist ei taotle.

Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja XXX(pankrotis) pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 396 eurot. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus eeltoodu alusel leiab, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. PankrS § 169 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. XXX(pankrotis) on 01.07.2013 esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt PankrS §-le 171 lg 1 otsustab kohus võlgniku võlgadest kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisega. Võlausaldajate 17.12.2013.a üldkoosolekule ei ilmunud ühtegi võlausaldajat. Võlgnik teatas, et ta on nõus ise täitma usaldusisiku kohustusi ja on andnud oma nõusoleku usaldusisikuks määramiseks 18.12.2013.a. Haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võiks PankrS §-st 171 lõikest 2 punktist 5 olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Pankrotimenetluse kestel on võlgnik olnud haldurile kättesaadav ning võtnud menetlusest aktiivselt osa. Kohus leiab, et võlgniku avaldus kuulub rahuldamisele ning kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. PankrS §-s 172 lg 2, 3, 4 ja 5 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. PankrS § 175 lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. PanksS § 175 lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Eeltoodust tulenevalt on usaldusisik kohustatud järgneva kolme aasta jooksul esitama kohtule aruandlust võlausaldajatele teostatud väljamaksete kohta. Pankrs § 173 lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega.