Kohtulahend

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõue

Liisingulepingu II osamaksed on kostja tasunud, tasumata on üksnes viivised 547,17 eurot, kuid hageja on arvestanud viivised valesti. Liisingulepingu ülesütlemiseks puudus hagejal alus, mistõttu on põhjendamata ka tasu 383,47 eurot. Põhjendamata on võlgnevus saamatajäänud intresside osas 26,53 eurot, kaskokindlustuse kulu 53,60 eurot, müügikulu 319,56 eurot, väljanõudmiskulud summas 159,78 eurot ja krediidikahju 998 eurot. Kostja tagastas liisingulepingu II järgse vara hageja nõudmisel ning ilma kolmandate isikute kaasamiseta ning seetõttu ei pea ta seda kulu hüvitama. Liisingulepingu III osamaksed on kostja tasunud, tasumata on üksnes viivised 24,79 eurot, kuid hageja on arvestanud viivised valesti. Põhjendamata on võlgnevus saamatajäänud intresside osas 133,21 eurot, müügikulu 524,55 eurot, väljanõudmiskulud summas 159,78 eurot ja müügikahju 2 489,57 eurot. Kostja tagastas liisingulepingu II järgse vara hageja nõudmisel ning ilma kolmandate isikute kaasamiseta ning seetõttu ei pea ta seda kulu hüvitama.

Liisinguleping I öeldi üles 19.10.2009 ning selleks ajaks oli kostjal tasumata liisingumakseid 404,67 eurot, mis nähtub lisatud arvetest ja laekumiste väljavõttest. Nõudele on lisatud leppetrahv 3 043,39 eurot, millele on kostja esitanud vastuväite. Õige on kostja väide, et leppetrahvi nõude esitamise mõistlik tähtaeg on möödunud. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hageja esitas leppetrahvi nõude täpsustatud hagiavalduses 07.12.2010, s.o rohkem kui aasta möödudes ajast, mil liisingulepingu üldtingimuste punkt 9.4 alusel tekkis hagejal õigus nõuda leppetrahvi. See on ebamõistlikult pikk aeg leppetrahvi sissenõudmiseks ning on vastuolus hea usu põhimõtetega. Liisingulepingu üldtingimuste p 9.4 järgi kui liisinguandja ütleb Lepingu üldtingimuste punktis 9.2 sätestatud alusel lepingu üles, siis on liisinguvõtja kohustatud tagastama vara liisinguandja poolt määratud tähtaja jooksul liisinguandja poolt määratud kohta Eesti Vabariigi piires. Lepingu p 9.7 kohaselt kui liisinguandjal ei õnnestu vara võõrandada 3 kalendrikuu jooksul alates lepingu ülesütlemisest, siis on liisinguandjal õigus nõuda liisinguvõtjalt kahju hüvitamist Lepingu üldtingimuste p-s 9.6 sätestatud summas. Kuna kostja lepingu I ülesütlemisel tema kasutuses olevat vara liisinguandjale ei tagastanud, on hagejal õigus nõuda kahju vara väärtuse suuruses summas. Kostja vastuväide, et hageja väljastas volikirja sõiduki kasutamiseks kolmandatele isikutele, ei välista liisingulepingu lõppemisel kostja vara tagastamise kohustust. Volikiri väljastati kostja taotluse alusel. Vara väärtuse tõendamiseks hageja tõendeid kohtule ei ole esitanud. Kohus pidas mõistlikuks arvata vara väärtuseks lepingus I kokkulepitud vara jääkväärtuse tähtaja lõpuks 9 130,13 eurot. Seega on põhjendatud hageja nõue liisinguleping I järgi 9 534,80 eurot. Liisinguleping II öeldi üles 19.10.2009 ning selleks ajaks oli kostjal tasumata liisingumakseid 2 418,33 eurot, mis nähtub lisatud arvetest ja laekumiste väljavõttest. Pärast lepingu ülesütlemist on kostja tasunud 242,92 eurot ning hageja on arvestanud liisingulepingu nr 20032062 saadud müügikasumi 1 181,25 eurot liisingulepingu võlgnevuse katteks. Seega on kostja maksete võlgnevus 994,16 eurot. VÕS § 367 lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Hindamisakti kohaselt on liisingu eseme, Honda CR-V väärtus liisinguandjale üleandmise hetkel 120 000 EEK, s.o 7 669,40 eurot. Sama nähtub ka Veho Eesti hindamisaktist. Liisingu ese müüdi hinnaga 100 000 EEK ehk 6 391,16 eurot (ilma käibemaksuta). Müügikahjum on 998 eurot. VÕS § 367 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Hageja intressinõue ei kuulu rahuldamisele. VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kohus luges liisingulepingu ülesütlemisega seonduvaks kuluks kaskokindlustuse kulu aja eest, mil liisinguese oli hageja valduses kuni selle müügini. Leping II puhul oli see 53,60 eurot.

Sõiduki müügikulud on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest ning seetõttu on need lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes. Hageja ise ei tegele sõidukite müügiga, vaid peab tegema selleks lisakulusid (sõiduki korrastus müügiks, hoiukulu jm). Leping II müügikuluks on 319,56 eurot. Lepingu eseme väljanõudmiskulu on 159,78 eurot. Kostja küll väidab, et ta toimetas sõiduki ise kohale, kuid tõendeid selle kohta esitatud ei ole. Seega on põhjendatud lepingu II ülesütlemisest tingitud kahju 2 525,10 eurot. Liisinguleping III öeldi üles 19.10.2009 ning selleks ajaks oli kostjal tasumata liisingumakseid 548,28 eurot, mis nähtub lisatud arvetest ja laekumiste väljavõttest. Kostjale tehti ettepanek vara väljaostuks, mille tasumise tähtaeg oli 01.05.2009, mis oli liisingulepingu lõppemise tähtaeg. Kostja teatises olevat summat ei tasunud ning vara tagastas alles 04.12.2009. Sõiduki väärtus on 11.12.2009 seisuga 125 000 EEK ehk 7 988,96 eurot (koos käibemaksuga). Hageja müüs nimetatud sõiduki 9 522,84 euroga (koos käibemaksuga). Üldtingimuste p 9.6 sätestab, et kui liisingulepingu ülesütlemise korral vara võõrandamisel saadud hind on väiksem kui liisinglepingu järgne võlgnevus ja vara väljaostumaksete summa arvestatuna liisingulepingu tähtaja lõpuni, siis kohustub liisinguvõtja katma liisinguandjale hinnavahe viie pangapäeva jooksul arvates liisinguandja poolt arve esitamisest. Hageja on arvestanud müügikahjumiks lepingus märgitud jääkväärtuse ja vara tegeliku väärtuse vahe. Hagejal puudub müügikahju. Tulenevalt VÕS § 367 lg-st 3, kui liisinguese jääb pärast ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisingueseme väärtuseks tagastamise hetkel oli 7 935,70 eurot, sõiduk võõrandati 9 522,84 euroga (ilma käibemaksuta). Intresside nõue ei kuulu rahuldamisele. Müügikulu 524,55 eurot on tõendatud ja sõiduki väljanõudmiskulu 159,78 eurot. Seega oli lepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud 1 232,61 eurot. Kui nimetatud lisakulule lisada sõiduki jääkväärtus 7 935,70 eurot, saab tulemuseks 9 168,31 eurot. Hageja poolt oli lepingu III ese müüdud 9 522,84 euroga, mis katab nimetatud sõidukiga seonduvad kostja kohustused ning hageja nõue lepingu III järgi ei kuulu rahuldamisele. Seega on põhjendatud ja tõendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks 12 059,90 eurot (9 534,80 + 2 525,10). Hagejal oli õigus lõpetada liisinguleping 20032062 (leping IV), kuna kostja oli pidevas viivituses maksete tasumisega. Pärast liisingulepingu ülesütlemist 23.10.2009 tasus kostja 30.10.2009 hagejale 423,02 eurot ning tasumata maksed kokku on 827,30 eurot. Lepingu IV ese müüdi hinnaga 199 166,67 EEK ehk 12 729,07 eurot. Kostja vastuväide, et sõiduk võõrandati tunduvalt alla oma tegeliku väärtuse, ei ole tõendatud. Kostja leidis, et sõiduki tegelik väärtus üleandmise hetkel oli 400 000 EEK ehk 25 564,66 eurot, millest tulenevalt oleks pidanud müügikasum olema 257 234,32 EEK ehk 16 440,26 eurot. Tõendeid vara väärtuse kohta kostja ei ole esitanud. Hageja esitas Elke Auto AS-i müügijuhi hinnangu Toyota Land Cruiser 100 kohta, mille kohaselt võis olla sõiduki turuväärtus 2009 detsembrikuu seisuga orienteeruvalt 240 000 EEK (koos käibemaksuga). Ilma käibemaksuta 196 800 EEK ehk 12 577,81eurot. Hageja on liisingulepingu IV müügikasumi arvelt vähendanud liisingulepingust II tulenevat kostja võlgnevust, millist kohustust tal Lepingu üldtingimuste p 9.3 järgi ei olnud. OÜ SVS Services apellatsioonkaebus

Kostja ei vaidlustanud otsust osas, milles maakohus jättis vastuhagi rahuldamata. Samuti nõustus kostja maakohtu põhjendustega, mille alusel jättis kohus hagi osaliselt rahuldamata. Maakohtu otsus on olulises osas põhjendamata, kohus hindas valesti tõendeid ning ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastas vaidluse asjaolu. Võttes arvesse maakohtu seisukohta (millega kostja nõustus), et AUDI A6 (571 MEB) jääkväärtus liisingulepingu lõppemisel on 9 130,13 eurot ja auto jäi hageja omandisse, siis selle summa ulatuses ei ole hageja nõue põhjendatud (VÕS § 367 lg 3), kuna kostja ei ole hagejale selle summa ulatuses kahju tekitanud. Maakohus ei ole andnud hinnangut kostja vastuväidetele võlgnevuse puudumise osas. Nimelt väitis kostja, et: Arve Nr 10721695 on tasutud 12.02.2009 summas 5 650,90 krooni ehk 361,16 eurot (tasumata antud arvest viivis 13,14 krooni), Arve Nr 10741993 on tasutud 29.03.2009 summas 5 652,28 krooni ehk 361,25 eurot (tasumata antud arvest viivis 40,21 krooni), Arve Nr 10762838 on tasutud 30.04.2009 summas 5 653,08 krooni ehk 361,30 eurot (tasumata antud arvest viivis 40,21 krooni). Seega võlgnevuseks jäi viivis 93,56 krooni ehk 5,98 eurot. Viivis on arvestatud ebaõigesti. Need arvestused ja kostja poolt esitatud maksekorraldused tõendavad, et kostja tasus kõik hageja nimetatud arved. Järelikult ei ole hageja nõue selles osas (404,67 eurot) põhjendatud. Ka Honda CRV osas hindas maakohus esitatud tõendeid valesti ning ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastas vaidluse asjaolu. Maakohus jättis tähelepanuta ja analüüsimata järgmised kostja vastuväited: Arve Nr 10766167 on tasutud 30.04.2009 summas 3 973,25 krooni ehk 253,94 eurot (tasumata antud arvest viivis 1 697,34 krooni), Arve Nr 10786680 on tasutud 28.05.2009 summas 3 978,33 krooni ehk 254,26 eurot (tasumata antud arvest viivis 1 147,52 krooni), Arve Nr 10808369 on tasutud 30.06.2009 summas 3 983,41 krooni ehk 254,58 eurot (tasumata antud arvest viivis 975,10 krooni), Arve Nr 10830685 on tasutud 31.07.2009 summas 4 050,09 krooni ehk 258,85 eurot (tasumata antud arvest viivis 1 038,31 krooni), Arve Nr 10852699 on tasutud 27.08.2009 summas 3 856,49 krooni ehk 246,47 eurot (tasumata antud arvest viivis 1 185,70 krooni), Arve Nr 10875697 on tasutud 29.09.2009 summas 3 862,15 krooni ehk 246,84 eurot (tasumata antud arvest viivis 1 228,73 krooni), Arve Nr 10897880 on tasutud 30.10.2009 summas 3 800,85 krooni ehk 242,92 eurot (tasumata antud arvest viivis 1 288,65 krooni). Seega võlgnevuseks jäid viivis 8 561,35 krooni ehk 547,17 eurot. Lisaks on viivis on arvestatud ebaõigesti. Need arvestused ja kostja poolt esitatud maksekorraldused tõendavad, et kostja tasus kõik hageja nimetatud arved. Järelikult ei ole hageja nõue selles osas põhjendatud. Arve Nr 10914259 383,47 eurot on tasu liisingulepingu ülesütlemise eest. Lepingu ülesütlemiseks ei olnud alust, järelikult ei ole ka see tasu põhjendatud. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendatud ka nn väljanõudmiskulu vajadust. Järelikult ka nõue 159,78 eurot on põhjendamatu. Vaatamata sellele, et maakohus jättis hageja nõude AUDI A6 (529 MEB) osas rahuldamata, jättis maakohus tähelepanuta ja analüüsimata järgmised kostja vastuväited:

Arve Nr 10721696 on tasutud 12.02.2009 summas 6 452,09 krooni ehk 412,37 eurot (tasumata antud arvest viivis 130,49 krooni), Arve Nr 10741994 on tasutud 29.03.2009 summas 6 453,75 krooni ehk 412,77 eurot (tasumata antud arvest viivis 117,35 krooni), Arve Nr 10762839 on tasutud 30.04.2009.a. summas 6 455,30 krooni ehk 412,57 eurot (tasumata antud arvest viivis 140,04 krooni). Seega võlgnevuseks jäi viivis summas 387,88 krooni ehk 24,79 EUR, mis on arvestatud ebaõigesti. Kostja tasus kõik hageja nimetatud arved. Järelikult ei ole hageja nõue selles osas (960,85 eurot) põhjendatud. Hageja ei ole ka põhjendanud ega tõendatud nn väljanõudmiskulu vajadust. Järelikult ka nõue 159,78 eurot on põhjendamata. Vastus apellatsioonkaebustele

rahuldamine liisingulepingu I järgi summas 9534 eurot 80 senti oli põhjendatud ja maakohtu otsuse muutmiseks puudub alus. Ringkonnakohtu seisukoht liisingulepingu II osas. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et liisingulepingu II ülesütlemine hageja poolt oli seaduslik ja kostjalt liisingulepingu II järgse võlgnevuse 2 525 euro 10 sendi väljamõistmine seega põhjendatud. Kostja väide, mille kohaselt moodustab liisingulepingu II järgne maksete võlgnevus 547 eurot 17 senti, ei ole õige ega kooskõlas tõenditega. Hageja on selgitanud maksete võlgnevuse 994 eurot 16 senti kujunemist, s.t et kostjal lepingu ülesütlemisel 19.10.2009 moodustas maksete võlg 2 418 eurot 33 senti, millest hageja arvestas maha 30.10.2013 tasutud 2452 eurot 92 senti ja müügikasumi 1181 eurot 25 senti. Vastavalt VÕS § 367 lg-le 4 peab kostja hüvitama liisingulepingu ülesütlemisega kaasnevad kulud, s.t sõiduki tagastamiskulu 159 eurot 78 senti ja müügikulu 319 eurot 56 senti, lisaks müügikahjumi 998 eurot ja kindlustusmakse 53 eurot 60 senti. Apellant on taotlenud otsuse tühistamisel asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole asja lahendamisel rikkunud menetlusnorme ja kohtuotsuse tühistamiseks ja asja maakohtule uueks arutamiseks saatmiseks ei ole alust. Maakohus on hinnanud tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1 ja otsuse põhjendus on kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 8. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, jääb muutmata ka maakohtu menetluskulude jaotus, mille kohaselt 20% menetluskuludest jäi hageja ja 80% kostja kanda. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Kaupo Paal

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 12.11.2014 otsusega

RESOLUTSIOON

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.