Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. märts 2014.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-50194
Tsiviilasi
XXXhagi XXX OÜ vastu kahju summas 242.29 eurot hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
242.29 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX Kostja: XXX OÜ (endised ärinimed XXXOÜ, OÜ XXX; registrikood XXX, asukoht XXX Kostja esindaja: Riho Friedrichs (e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
eemaldada ehted ja ilukivid, et oleks tagatud kleidi kvaliteetne puhastamine. Kostja kleiti teistkordselt siisiki ei puhastanud ning hageja keeldus seda tagasi vastu võtmast. Kostja soovitas hagejal pöörduda eksperdi poole, hageja ekspertiisi ei soovi. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole teda kleidi keemilise puhastamise riskidest hoiatanud. Hageja leiab, et kostja on ebakvaliteetse teenuse pakkumisega tekitanud temale varalise kahju kokku summas 242.29 eurot, mis koosneb kleidi maksumusest 224.69 eurot, kuna kleit on nüüd kasutuskõlbmatu ja keemilise puhastuse tasust 17.60 eurot. Nimetatud summa palub hageja kostjalt välja mõista. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kohtule 07.01.2014.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on alusetu ning hagi tuleks jätta rahuldamata. Kostja hinnangul ei ole hageja kleidi maksumust, selle soetasmisaega ega kandmise tihedust tõendanud. Kostja hinnangul on tegu kantud, vana ja määrdunud kleidiga. Kleidil puudub pesemisjuhend. Kleidi määrdumisastme tõttu ei saadud seda esimese pesukorraga puhtaks. Kostja oli ja on seisukohal, et kleidi korduvpesu võib kleiti rikkuda, millest ta ka hagejat suuliselt ja kirjalikult teavitas. Hageja enda vastutusel kleidi korduvpesu ei soovinud ja vastavat teavituslehte ei allkirjastanud. Kostja on seisukohal, et ta ei saa kunagi lõpuni garanteerida kõikide toodete puhul plekkide või määrdumise kadumist või toote mittedeformeerumist. Kui pesujuhendit ei ole (nagu ka käesoleval juhul), siis pöördutakse tootja kodulehele pesemiseks juhiste saamiseks. Kõnealusel juhul tootja oma tootel mingeid pesemise juhiseid ei anna, samuti puudub internetis viide tootjale, rääkimata tootja internetilehest, kus sellist asjakohast infot leida võib. Kostja puhastas kleiti seega vastavalt materjalile, valides ohutuma pesu. Kostja on kooskõlastatuna (03.12.2009.a) Tarbijakaitseametiga oma pesumajade vastuvõtupunktides teinud tarbijatele kättesaadavaks teenuse osutamise tingimused. Kõnealuses dokumendis on selgelt väljendatud, et kostja ei vastuta toote eest, kui tootel ei ole kaasas pesujuhendit. Kuna hageja näol on tegemist kostja püsikliendiga, on selge liialdus väita, et teda keegi teenuse osutamise tingimustest ja keemilise puhastamise riskidest ei teavitanud. Lisaks ülaltoodule seab kostja kahtluse alla ka kleidi kvaliteedi kui sellise. Kõnealusele kleidile on dekoratsioon kinnitatud asjatundmatult ebaühtlaste vahedega ja tavasõlmedega kalastamiseks kasutatava tamiiliga, kleidi õmblused on ebaühtlased. Kostja on seisukohal, et riiete pidev kiles hoidmine rikub samuti kangast. Kostja on nõus hageja vastutusel kleiti korduvalt puhastama. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja tõi kostja omandisse kuuluvasse Tallinnas, Kadaka 56A pesumajja puhastamiseks kleidi ega ka selles, et vaidlusalune kleit on kostja käes. Hageja väitel on vaidlusane kleit kostja süül rikutud. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 77 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Vastavalt VÕS § 635 lg-le 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 641 lg 1 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p 5 sätestab, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või 2(3)
etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et hageja nõue ei ole põhjendatud. Kohus nõustub kostja vastuväidetega, et hageja ei ole kleidi maksumust, selle soetasmisaega, kandmise tihedust ega seisukorda enne pesumajja toomist mitte mingil moel tõendanud. Ei leia kohtu hinnangul tõendamist ka asjaolu, et kleit oli enne pesumajja toomist uus, et sellel puudusid plekid ning et kleit vajas vaid ”värskendamist”. Samuti ei leia tõendamist asjaolu, et kostja ei ole kohustust asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga täitnud ning puhastusega hageja kleidi ära rikkus. Toimiku materjalidest nähtub ka, et vaidlusalusel kleidil puudub pesemisjuhend. Hageja väide, et kostja ei ole hagejat kleidi keemilise puhastamise riskidest eelnevalt hoiatanud, on kohtu hinnangul samuti väär. Kostja teenuste tingimuste kohaselt ei vastuta kostja muu hulgas ebaõige hooldusjuhendi või selle puudumisel riideeseme materjali kvaliteedi eest (tl 60-61). Nimetatud tingimused on toimiku materjalidest nähtuvalt Tarbijakaitseametiga kooskõlastatud 03.12.2009.a (tl 58-59) ning kättesaadavad tarbijatele kõigis kostja pesumajade vastuvõtupunktides. Kohtu hinnangul oli hageja seega kleidi keemilise puhastamise riskidest teadlik ning pidi ka sellega arvestama. Kohus on siiski jätkuvalt seisukohal, et hageja ei ole kleidi seisukorda enne pesumajja toomist tõendanud. Toimiku materjalidest nähtub, et ka kleidi korduvpuhastuse riskid on hagejale teatavaks tehtud 26.01.2012.a (tl 38). Nimetatud dokumenti hageja siiski ei allkirjastanud ning enda vastutusel kleidi korduvpuhastust ei soovinud. Kostja on kohtule teatanud, et ta on nõus kleiti korduvalt puhastama, kuid siiski vaid hageja enda vastutusel ning kirjalikul nõusolekul, kuivõrd korduvpuhastus võib riiet veelgi rikkuda. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue õiguslikult põhjendatud ning kohus jätab hagi rahuldmata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.