Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. märts 2014, Tartu
Tsiviilasja number
2-13-22502
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS hagi Priit Keskla vastu võlgnevuse 7725,34 eurot väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7725,34 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 23. oktoobri 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Priit Keskla apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Priit Keskla (ik:XXXXXXXXXXX), esindaja Monica Meristo Vastustaja (hageja): Swedbank Liising AS (rk: 10434248), esindaja Olavi Järve
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
23.oktoobri 2013 otsus muutmata.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Priit
Keskla kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Swedbank Liising AS esitas 10.05.2013 maakohtule Priit Keskla vastu hagi võlgnevuse 7725,34 eurot, sh liisingueseme jääkmaksumus 6148,30 eurot, debitoorne võlgnevus 190,83 eurot, liikluskindlustuse võlgnevus 156,55 eurot ja käibemaks 1229,66 eurot, väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Gurud Paigaldus OÜ (liisinguvõtja) ja hageja 14.08.2007 liisingulepingu nr 0173438L, mille esemeks oli tarbesõiduk Peugeot Partner, tehasetähis XXX, ehitusaasta 2007. 09.12.2009 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr 0173438L, mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt liisinguvõtjaga liisingulepingust nr 0173438L ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohane ja täielik täitmine 8490 euro ulatuses. Liisinguvõtja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad summad. Tulenevalt liisingulepingu üldtingimuste p-st 7.1.3 ütles hageja liisingulepingu üles. Hageja selgitas liisinguvõtjale vara tagastamise kohustust ja palus võimalike kokkulepete sõlmimiseks või vara tagastamiseks hagejaga ühendust võtta. Liisinguvõtja ega kostja võlgnevust ei kustutanud. Ka ei ole hagejale vara tagastatud. Sõiduki suhtes on sõlmitud liikluskindlustuse leping nr 0173438L. Liisinguvõtja jättis kindlustusandjale tasumata liikluskindlustuse võlgnevuse 156,55 eurot, mille tasus kindlustusandjale hageja. Hagejal on liisinguvõtja vastu nõue tasutud summa ulatuses tulenevalt Üldtingimuste p-st 6.3.2 ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 455.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja arvates saab käenduslepingut sõlmida kehtiva liisingulepingu osas. Liisinguleping lõpetati 17.09.2009, kuid hageja tugineb kostja poolt 09.12.2009 allkirjastatud käenduslepingule. Kostja nõustus käenduslepinguga tingituna hageja lubadusest leping ennistada. Kuna lepingut ei ennistatud, siis on käendusleping tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg-st 1 ja lg 2 p-dest 1, 2 tulenevalt tühine.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 23. oktoobri 2013 otsusega hagi ning mõistis välja P. Kesklalt Swedbank Liising AS kasuks 7725,34 eurot (sh liisingueseme jääkväärtus 6148,30 eurot,
debitoorne võlgnevus 190,83 eurot, liikluskindlustuse võlgnevus 156,55 eurot ja käibemaks 1229,66 eurot). Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt vaidleb kostja hagile vastu põhjusel, et käenduslepingu sõlmis ta liisingulepingu ennistamiseks ja kuna liisingulepingut ei ennistatud, siis on käendusleping tühine. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega, sest liisingulepingu ülesütlemine ei võtnud liisinguvõtjalt kohustust tasuda kõik üles öeldud lepingu alusel tekkinud ja sissenõutavaks muutunud võlgnevused. Et liisinguvõtja täitis oma kohustusi vastavalt liisingulepingule ning tasus kõik sissenõutavaks muutunud võlgnevused, ei ole tuvastatud, kostja vastuväiteid sellel ei põhine. Seega käenduslepingu sõlmimisel oli liisingulepingu alusel tekkinud kohustus täitmata. Käenduslepingu sõlmimisega muutus kostja VÕS § 65 lg 1 alusel solidaarvõlgnikuks ja hagejal on õigus nõuda liisingulepingu alusel tekkinud kohustuse täitmist ka kostjalt. Sõlmitud käendusleping ei ole heade kommetega vastuolus, mistõttu asjas ei esine TsÜS § 86 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tehingu tühisuse aluseid. Hagiavaldusele lisatud õiendi järgi on hagejal 10.05.2013 seisuga lepingust nr 0173438L tulenev nõue liisinguvõtja ja käendaja vastu kokku 7725,34 eurot, sh liisingueseme jääkmaksumus 6148,30 eurot, debitoorne võlgnevus (liisingu osamaksed kuni lepingu ülesütlemiseni) 190,83 eurot, liikluskindlustuse võlgnevus 156,55 eurot ja käibemaks 1229,66 eurot. Käbemaksu lisamist on hageja põhjendanud sellega, et liisitud vara ei ole hagejale tagastatud. Kostja liisinguvõtja esindajana oli teadlik liisingulepingu sõlmimise asjaoludest ja liisinguvõtja poolt täitmata kohustustest. Kostja ega liisinguvõtja ei ole enne hagi esitamist ega menetluse kestel oma kohustusi täitnud, mistõttu hagi tuleb rahuldada.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.P. Keskla esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 23. oktoobri 2013 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) nähtub J.V kirjavahetusest kostjaga, et liisingulepingu ennistamiseks oli vaja maksta ennistustasu. Samuti on 25.11.2009 kirjavahetusest näha et käenduslepinguid sooviti sõlmida liisingulepingute juurde, millised olid selleks ajaks lõpetatud. Ennistustasu ühe lepingu kohta oli 4000 krooni. Kostja konto väljavõttest nähtub, et ta tasus hageja arvele lepingu nr 0173438L detsember, ennistustasu 3616,04 krooni ja lepingu nr 0141077L detsember, november, oktoober, ennistustasu 6455,38 krooni. Tulenevalt VÕS § 142 lg-st 3 võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Antud juhul oli tingimuseks liisingulepingu ennistamine. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kokkulepe, millega kaldutakse käendaja kahjuks kõrvale käesolevas peatükis sätestatust, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lepingu ennistamist ei toimunud, kuigi selleks oli tasu makstud ja puudus seaduslik alus mitteennistamiseks vaatamata võlgnevuse mittetäielikule tasumisele. Võlgnevuse tasumiseks olid kokku lepitud eraldi tähtajad, millised nähtuvad meilidest. Lepingu ennistamisel oleks olnud käendajal nagunii kohustus liisingumakseid maksta. Kui ennistustasu makstakse ära ja käendusleping sõlmitakse, siis ei saa teine pool lubadusest osaliselt taganeda, kuid antud juhul hageja seda tegi. Käenduslepingu sõlmimise eelduseks oli liisingulepingu ennistamine. Sellest tulenevalt on hageja jätnud kokkuleppe täitmata ning käendusleping on algusest peale kehtetu ja tühine; 2) sätestab VÕS § 144 lg 2, et tarbijakäenduslepingu puhul peab käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis. Selline avaldus puudub. Selle punkti alusel ei saa üldse käenduslepingut olemas olla. VÕS § 144 lg 3
kohaselt kehtib käendusleping ka seadusest või tehingust tuleneva vorminõude järgimata jätmise korral, kui käendaja täidab lepingust tuleneva põhivõlgniku kohustuse. Kostja ei ole täitnud ühtegi kohustust pärast lepingu sõlmimist; 3) rikkus hageja teatamiskohustust. VÕS § 146 lg 1 sätestab, et käendaja nõudel peab võlausaldaja andma talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta. Kostjale ei antud infot käenduslepingu sõlmimisel ega ka pärast seda. Ei esitatud arveid ega maksegraafikut, mis lepingus oli. Kostjal puudus info, sest kostja polnud juhatuse liige. VÕS § 146 lg 3 sätestab, et kui võlausaldaja ei täida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi, väheneb tema nõue käendaja vastu kohustuse rikkumisest käendajale tekkinud kahju ulatuses; 4) nõudis hageja ka liikluskindlustuse summat, kuigi tekib küsimus, kuidas saab sõlmida liikluskindlustust autole, mida pole arvel ja millega ei saa seega ka liikuda.
5.Swedbank Liising AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) saab käenduslepingu sõlmida ka mittekehtivale lepingule; 2) jäeti liisinguleping ennistamata liisinguvõtjast ja kostjast tulenevate asjaolude tõttu, kuna nad ei täitnud ennistamise tingimusi. TsÜS § 104 lg 1 kohaselt loetakse tingimus saabunuks ka juhul, kui selle saabumist takistas hea usu põhimõtte vastaselt pool, kellele tingimuse saabumine ei ole kasulik. Kuna tingimus ei saabunud liisinguvõtjast ja kostjast tulenevate asjaolude tõttu, loetakse tingimus käenduslepingu kehtivuse osas saabunuks; 3) kuna kostja ei ole senises menetluses tuginenud asjaolule, nagu ei vastaks käendusleping vorminõuetele, ega põhjendanud, miks ta sellele asjaolule maakohtu menetluses ei tuginenud, palub hageja tuginedes TsMS § 652 lg 3 p 2 ja § 652 lg 4 sätetele jätta nimetatud väide tähelepanuta. Samas käendusleping vastab vorminõuetele. Käendusleping ise ongi VÕS § 144 lg 2 mõttes kirjalik avaldus, millega kostja võtab endale käendusest tulenevad kohustused; 4) kuna kostja ei ole senises menetluses tuginenud asjaolule, nagu oleks hageja rikkunud teavitamiskohustust, ega põhjendanud, miks ta sellele asjaolule maakohtu menetluses ei tuginenud, palub hageja jätta nimetatud väide tähelepanuta. Vastavalt VÕS § 146 lg-le 1 peab võlausaldaja käendaja nõudel andma talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejalt teavet nõudnud. Kui kostja ka oleks teavet nõudnud ja hageja ei oleks seda andnud, siis ei oleks sellest kostjale kahju tekkinud. VÕS § 146 lg-s 3 on sätestatud, et kui võlausaldaja ei täida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi, väheneb tema nõue käendaja vastu kohustuse rikkumisest käendajale tekkinud kahju ulatuses. Kostja ei ole tõendanud kahju tekkimist; 5) kuna kostja ei ole senises menetluses tuginenud asjaolule, nagu ei saaks hageja temalt nõuda liikluskindlustuse hüvitamist, ega põhjendanud, miks ta sellele asjaolule maakohtu menetluses ei tuginenud, palub hageja jätta nimetatud väide tähelepanuta. Vastavalt liikluskindlustuse seaduse § 4 lg-le 1 tuleb leping sõlmida mootorsõiduki ja selle haagise (edaspidi sõiduk) suhtes, mis on registreeritud või mis kuulub registreerimisele liiklusseaduses sätestatud liiklusregistris (edaspidi liiklusregister), kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. Liisinguese kuulus liiklusregistris registreerimisele ning võis osaleda ka liikluses ehk siis tuli selle eest tasuda kindlustust, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
23.oktoobri 2013 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele ja faktilistele asjaoludele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud Swedbank Liising AS hagi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud põhjendus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
7.Vastavalt TsMS § 633 lg-le 5 kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid ja tõendeid, tuleb apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. TsMS § 652 lg 4 kohaselt uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Maakohtu menetluses ei tuginenud kostja sellele, et käendusleping ei vastanud vorminõuetele, et hageja oleks rikkunud VÕS § 146 lg-s 1 sätestatud teavitamiskohustust ning et hagejal puudunuks õigus nõuda temalt liikluskindlustuse võlgnevuse väljamõistmist. Kuna apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud eelnimetatud uute asjaolude maakohtus esitamata jätmise põhjust ega põhjendanud uute asjaolude esitamise lubatavust apellatsiooniastmes ning vastustaja on uute asjaolude esitamisele vastu vaielnud, siis jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuses märgitud uued asjaolud TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta.
8.Apellandi peamine vastuväide hageja nõudele on see, et käendusleping on tühine, kuna see sõlmiti 09.12.2009 ja selleks ajaks oli liisinguleping hageja poolt üles öeldud. Vaidlust ei ole selles, et liisinguleping öeldi hageja poolt üles 17.09.2009. Ringkonnakohus leiab, et käenduslepingu sõlmimine pärast liisingulepingu lõpetamist ei too kaasa käenduslepingu tühisust ning apellandi vastupidine seisukoht on ebaõige. Vastavalt VÕS § 142 lg-le 1 käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Tulenevalt VÕS § 145 lg-s 2 sätestatust käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuste rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülasütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Vaidlusaluse käenduslepingu p 1 kohaselt kohustus käendaja (kostja) tagama solidaarselt liisinguvõtjaga Gurud Paigaldus OÜ 14.08.2007 liisingulepingust ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Apellant on lähtunud ekslikust eeldusest, et liisingulepingu ülesütlemisest tulenevalt lõppesid liisinguvõtja kohustused liisinguandja ees ning seetõttu ei ole pärast liisingulepingu lõppemist sõlmitud käenduslepingul õiguslikke tagajärgi. Kuna liisinguvõtja rikkus liisingulepingut ning selle ülesütlemise järgselt jäid liisinguvõtja kohustused liisinguandja ees püsima, siis nende kohustuste täitmist sai käenduslepinguga tagada. Käenduslepingu sõlmimine tõi kaasa selle, et lisaks liisinguvõtjale vastutab viimasega solidaarselt liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest ka käendaja.
Vaidlusalusest käenduslepingust ei nähtu, et käendaja vastutab liisinguvõtja kohustuste täitmise eest ainult siis, kui hageja poolt ülesöeldud liisinguleping ennistatakse. Apellandi vastupidine väide on tõendamata ning seetõttu on ka põhjendamatu väide, et liisingulepingu ennistamata jätmise tõttu on käendusleping tühine. Lisaks nähtub asja materjalidest, et hageja ei ennistanud liisingulepingut põhjusel, et liisinguvõtja ei tasunud liisingulepingust tulenevat võlgnevust. Apellant ei ole tõendanud, et ta oleks liisinguandja eest võlgnevuse likvideerinud.
9.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et isegi juhul, kui kostja oleks apellatsioonkaebuses esitatud uutele asjaoludele tuginenud maakohtus, ei oleks need andnud alust hagi rahuldamata jätmiseks. VÕS § 144 lg-s 2 sätestatud nõude täitmiseks piisab, kui käendusleping on sõlmitud kirjalikult. Antud juhul on vaidlusalune käendusleping sõlmitud kirjalikult ning apellandi tuginemine VÕS § 144 lg 2 rikkumisele ei ole põhjendatud. VÕS § 146 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja andma käendajale teavet põhivõlgniku kohustuste täitmise kohta käendaja nõudel. Apellant ei ole tõendanud, et ta oleks hagejalt nõudnud teavet põhivõlgniku kohustuste täitmise kohta. Liikluskindlustuse võlgnevuse hüvitamise kohustus tuleneb liisingulepingu üldtingimuste p-st 6.3.2 ja VÕS §-st 455 ning apellandi väide, et liikluskindlustus sõlmiti sõiduki suhtes, milline ei olnud liiklusregistris arvel, on tõendamata.
10.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.