Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ülle Jänes, Ulvi Loonurm, Iko Nõmm
Määruse tegemise aeg ja koht
27. märts 2014, Tallinn
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-11-20273 AE hagi Codan Forsikring A/S (Codan Forsikring A/S Eesti filiaali kaudu) vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.11.2013 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised, nende esindajad
AE määruskaebus Hageja AE (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX-X XXXXX XXXXXXX), lepinguline esindaja adv Madis Saar Kostja Codan Forsikring A/S (registrikood 10529638, asukoht Codan, Gl. Kongevej 60, 1790 Kopenhaagen, Taani Kuningriik), seadusjärgne esindaja Codan Forsikring A/S Eesti filiaal (registrikood 11299485. Asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinna), lepinguline esindaja adv Andrus Kattel
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 07.11.2013 määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärus peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.
Menetluse käik Harju Maakohus jättis 05.10.2012 otsusega AE hagi Codan Forsikring A/S vastu rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2013 otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata, apellatsioonkaebus rahuldamata ning ka apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. 29.05.2013 keeldus Riigikohus hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning jättis kassatsiooniastme menetluskulud samuti hageja kanda.
Kostja esitas 26.06.2013 avalduse menetluskulude 8798, 33 euro kindlaksmääramiseks. Avaldusest nähtuvalt on kostjale osutatud õigusabi 109,2 h ulatuses tunnihinnaga 149 - 153, 05 eurot (käibemaksuta), kokku summas 16 669, 10 euro eest. Kostja palus hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 6400 eurot. Asja läbivaatamise kulusid kandis kostja 2523, 33 euro ulatuses, millest palus hagejalt välja mõista 2398, 33 eurot. Kostja palus märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avalduses sisaldus kinnitus, et kõik kulud olid kantud seoses käesoleva asja kohtumenetlusega. Hageja hinnangul ei vasta kostja poolt maakohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele. Kostja menetluskulude nimekirja alusel ei ole võimalik tuvastada, millal täpselt iga toiming tehti ning kui palju aega toimingu tegemiseks eraldivõetuna kulus. Eeltoodule tuginedes leidis hageja, et kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirja alusel ei ole võimalik kostja lepingulise esindaja kulusid kindlaks määrata ja seetõttu ei saa kostja lepingulise esindaja kulusid selle nimekirja alusel hagejalt välja mõista. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 4 ei saanud kostja vajalikud ja põhjendatud lepingulise esindaja kulud olla suuremad kui 4470 eurot. Varalise nõudega tsiviilasjas teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäärad sõltuvad tsiviilasja hinnast. Hagiavalduses oli tsiviilasja hinnaks küll 15 292, 65 eurot, kuid hageja vähendas oma nõuet kohe kohtumenetluse alguses (10 päeva pärast hagi esitamist ja 7 päeva pärast hagi menetlusse võtmist) 12 314, 74 euroni. Seetõttu ei saanud kostja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud olla suuremad piirmäärast, mis on Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud kuni 12 800 euro suuruse hinnaga varalistele nõuetele. Kostja ei saanud mõistlikult eeldada, et tema lepingulise esindaja kulude kindaksmääramisel lähtutakse esialgsest nõude suurusest, kuigi juba enne kostja vastuse koostamist ja kohtule esitamist oli hageja nõuet oluliselt vähendanud. Hageja väitel on õigusabi tunnihind 153 eurot ülemäärane ning põhjendatud ja mõistlik õigusabi tunnihind ei tohiks ületada 120 eurot (käibemaksuta). Kostja lepingulise esindaja kulude ebamõistlikkust ilmestas muuhulgas ka asjaolu, et need olid hageja nõudest märkimisväärselt suuremad. Kostja lepingulise esindaja kulusid kajastavate arvete kohaselt olid kostja lepingulise esindaja kulud kokku 16 669, 10 eurot (ilma käibemaksuta). Seega kulutas kostja 12 314, 74 euro suuruse nõude tõrjumiseks ainuüksi lepingulise esindaja kuludena nõudest enam kui 4000 euro võrra suurema summa. Hageja hinnangul ei oleks tema tervislikku seisundit ja sellest tulenevat majanduslikku olukorda arvestades ilmselgelt võimeline tasuma kostja taotletud menetluskulusid 8798, 33 eurot. Sellise summa väljamõistmine viiks hageja laostumiseni, millel tema tervislikku seisundit arvestades võivad olla väga rasked tagajärjed. OÜ Lettore arvamuse saamiseks tehtud kulu 2083, 33 eurot (ilma käibemaksuta) on ebamõistlikult suur. Hageja arvates ei saanud kostja tellitud ning dokumentaalse tõendina kohtule esitatud asjatundja arvamuse kulu olla suurem kui eksperditasu kohtuliku ekspertiisi läbi viimise eest. Seega ei saa OÜ Lettore arvamuse kulu olla suurem kui 17,30 kuni 69,20 eurot (sisaldab käibemaksu) arvamuse koostamise tunni kohta, seega suurem kui 315 eurot kogu töö kohta. Kohtuliku ekspertiisi kulule summas 315 eurot ei vaielnud hageja vastu. Maakohtu määrus Harju Maakohus rahuldas kostja avalduse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 8798, 33 eurot ja viivise menetluskulult alates määruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimis-põhimõtet, s.t kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Avalduse kohaselt oli kostja menetluskuluks dokumentaalse tõendi ehk riiklikult tunnustatud liiklustehnika ekspertide arvamuse saamise kulu 2083, 33 eurot. Kohus ei pea nimetatud kulu ebamõistlikult suureks. Kuna tegemist on dokumentaalse tõendi saamise kuluga, ei nõustunud kohus hagejaga, et see ei saaks olla suurem kui eksperditasu kohtuliku ekspertiisi läbiviimise eest. Dokumentaalse tõendi saamise kulude hüvitamist vastaspoole poolt TsMS ei reguleeri. Vastava arvamuse koostajad on valdkonna tippspetsialistid ning koostatud arvamus on piisavalt mahukas, põhjalik, professionaalne ning asjakohane. Vastavale arvamusele tugines ka kohus otsust tehes. Eeltoodut arvestades leidis kohus, et ekspertarvamuse kulu 2083, 33 eurot ei ole ülemäärane ning kuulub hageja poolt hüvitamisele. Kostja lepingulise esindaja kulusid vähendas kohus 23,5 h võrra, s.o summas 3544, 56 eurot, sest ei pidanud vastavaid kulutusi põhjendatuiks ja vajalikeks. Kohus luges kostja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuiks summas 13 168, 51 eurot (16 713, 07 - 3544, 56). Kohus leidis, et antud kohtuasja puhul oli kostja esindaja tunnihind kuni 153 eurot mõistlik ja põhjendatud. Lisaks märkis kohus, et hageja ei teinud usutavaks, et kostja poolt nõutav tunnihind on ebamõistlikult kõrge ja ületas õigusabituru keskmist. Kohus nõustus hagejaga, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Harju Maakohus võttis menetlusse hagi hinnaga 15 292, 65 eurot ja 05.10.2012 otsuses oli hagi hinnaks märgitud samuti 15 292, 65 eurot. Hageja küll esitas kohe menetluse alguses taotluse nõude vähendamiseks ja enamtasutud riigilõivu tagastamiseks, kuid kohtutoimikust ja Kohtuinfosüsteemist (KIS) ei nähtu, et kohus oleks riigilõivu tagastamise taotluse lahendanud. Seega tuleb lähtuda menetluses tuvastatud hagihinnast, mistõttu on Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 järgi praeguses asjas maksimaalselt sissenõutav lepingulise esindaja kulu 6400 eurot. Kuna kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud ületasid seaduse alusel kehtestatud piirmäära, mõistis kohus hagejalt välja 6400 eurot, s.o kostja taotletud summa. Kostja menetluskulud kokku olid seega 8798, 33 eurot (asja läbivaatamise kulu 315 + 2083, 33 eurot + lepingulise esindaja kulu 6400 eurot). Selle summa mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja. Kohus märkis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja raske majandusliku olukorra kohta märkis kohus, et see kas menetluskulude hüvitamise kohustus seaks hageja raskesse majanduslikku olukorda või mitte, ei ole käesoleval juhul asjakohane. Menetluskulude jaotusega mittenõustumisel oleks hageja pidanud vaidlustama kohtulahendi põhimenetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on nn jätkumenetlus, mille käigus määratakse kindlaks menetluskulude rahaline suurus jõustunud kohtulahendi alusel. Kohtul ei ole võimalik selles menetluses arvestada hageja väiteid tema majandusliku ja tervisliku olukorra kohta ega muuta menetluskulude jaotust. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses on oluline üksnes vastaspoolele tekkinud menetluskulude vajalikkus ja põhjendatus. Hagi kohtule esitamisel pidi hageja arvestama, et tal võib tekkida kohustus kanda kostja menetluskulud. Määruskaebus
Hageja palub tühistada maakohtu määruse ja teha ringkonnakohtul asjas uus määrus, millega jäetakse Codan Forsikring A/S menetluskulude kindlaksmääramise avaldus lepingulise esindaja kulude ja dokumentaalse tõendi saamise kulude osas rahuldamata. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirja alusel ei ole võimalik kostja lepingulise esindaja kulusid kindlaks määrata. Hageja hinnangul on ebaõige ja täielikult põhjendamata maakohtu seisukoht, mille kohaselt vastab kostja poolt maakohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus TsMS § 174 lg 3 nõuetele. Maakohtu määrus on kostja avalduse nõuetekohasust puudutavas osas sisuliselt põhjendamata ja ei vasta seadusest tulenevatele nõuetele. Kohtumäärus ei ole kostja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust puudutavas osas nõuetekohaselt motiveeritud. Määrusest ei selgu, kas kõik kostja lepingulise esindaja menetlustoimingud olid üldse vajalikud ja kui olid, siis milline oli vastavate toimingute ajakulu. Hageja hinnangul olid kohtumääruse puudulikud põhjendused tingitud kostja poolt esitatud ebaülevaatlikest andmetest. Sellises olukorras ei saanud maakohus omaalgatuslikult asuda kostja asemel kostja lepingulise esindaja kulusid õigustama ja selgitama. Kohus jättis põhjendamatult arvestamata hageja majandusliku ja tervisliku seisundi, kuna 8798, 33 euro väljamõistmine viiks hageja laostumiseni, millel tema tervislikku seisundit arvestades võivad olla rasked tagajärjed. Hageja hinnangul ei saa kostja lepingulise esindaja kulud olla suuremad kui 4470 eurot. Kuigi nõude vähendamine ei muuda tsiviilasja hinda, saab Riigikohtu praktika kohaselt nõude vähendamist arvestada lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Riigikohtu praktikast tulenevalt saab nõude vähendamist arvestada ka siis, kui nõude vähendamine on toimunud enne kostja esimese menetlustoimingu tegemist. Antud juhul oli kostja vastuse esitamise hetkeks teadlik sellest, et hageja on nõuet vähendanud. 4470 euro suurusest piirmäärast lähtumine on antud juhul põhjendatud ka menetluskulude ettenähtavust puudutavat Riigikohtu praktikat arvestades, menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada kulutustega, mida isik sai esialgu ette näha. Arusaadavalt ei saanud hageja ette näha, et vaatamata nõude kohesele vähendamisele mõistetakse hagi rahuldamata jätmise korral kostja lepingulise esindaja kulud hagejalt välja lähtudes algse nõude suurusele vastavast piirmäärast. Määruskaebuse kohaselt on õigusabi tunnihind 149 kuni 153, 05 eurot ülemäärane ning maakohtu poolt esile toodud asjaolud ei muuda seda põhjendatuks. Maakohtu vastav seisukoht on ebaõige ja nõuetekohaselt põhjendamata. Tsiviilasja kestvus, keerukus ja tõendite maht ei saa õigustada ülemäärast tunnihinda. Ebaõige on ka maakohtu seisukoht, mille kohaselt OÜ Lettore arvamuse kulu 2083, 33 eurot on mõistlik. Hageja ei pea hüvitama kostja poolt dokumentaalse tõendi saamiseks tehtud ebamõistlikke kulusid. Iseenesest mõistetavalt ei saa eriteadmistega isiku arvamuse saamise vajalik ja põhjendatud kulu olla suurem eriteadmistega isiku poolt kohtuliku ekspertiisi raames antud eksperdiarvamuse kulust. Seega ei saa OÜ Lettore arvamuse kulu olla arvamus koostamise tunni kohta suurem kui 17, 30 kuni 69, 20 eurot (sisaldab käibemaksu). Menetluse edasine käik Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Kohtu määratud menetluskulude hüvitise summa vastab tsiviilasja hinnale vastavale piirmäärale. Maakohus on kostja õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust hinnanud. Kostja 26.06.2013 avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks on nõuetekohaselt põhjendatud, esitatud on menetluskulude nimekiri ja detailne koosseis. Avaldus on tõendatud. Avaldusele lisatud dokumentide sisu ja esitamise aeg vastab menetluses tehtud
toimingutele. Avalduses on 5-l lehel toodud menetluskulude nimekiri, milles on esitatud kostja esindaja kulude koosseis. Maakohus on lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel õigesti lähtunud hagihinnast. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Kolleegium nõustub kaevatava kohtumääruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus alljärgmist. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väidetega menetluskulude kindlaksmääramise avalduse nõuetele mittevastavuse kohta. Maakohus on selles osas oma hinnangu andnud. Tegemist on nõuetekohaselt vormistatud avaldusega, mille läbivaatamiseks ei olnud kohtul takistusi. Ka muus osas ei ole alust maakohtu määruse põhjendatusele teha etteheiteid. Maakohus on piisavalt üksikasjalikult käsitlenud ja hinnanud kostja taotletud menetluskulude põhjendatust, samuti hageja vastuväiteid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mistõttu saab kõrgema astme kohus sellesse sekkuda vaid siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Antud juhul ei ole maakohus seda teinud. Kaevatava määruse põhjendustest on otsustuse kujunemine igati jälgitav. Nõustuda ei saa kaebuse etteheitega hüvitatavate õigusabikulude piirmäära ületamise kohta, tulenevalt ebaõigest hagihinnast. Hagiavalduse kohaselt oli hagi hinnaks 15 292, 65 eurot, selle hinnaga esitatud hagi võttis kohus menetlusse ning sama hagihind oli märgitud ka kohtuotsuses. Asjaolu, et hageja vähendas oma nõuet pärast hagi menetlusse võtmist, ei võimalda praeguses menetluses hagihinda vähendada. Pealegi oleks see ebaõiglane kostja suhtes, kes on teinud õigusabile oluliselt suuremaid kulutusi, kui vastavate kulud hüvitamise piirmäär võimaldab neid vastaspoolelt välja mõista. Tegemist oli äärmiselt komplitseeritud vaidlusega, mille menetlemine, sh kostja esindamine, nõudis olulisi pingutusi. Seetõttu ei ole alust muuta ka esindaja tunnitasu hinda. Ka selles osas on maakohus hagejale põhjalikult vastanud. Ringkonnakohtul ei ole alust hinnata dokumentaalse tõendi saamiseks tehtud kulutusi teisiti, kui tegi seda maakohus. Kindlasti ei olnud tegemist ebavajalike või ebamõistlike kuludega. Tehniliselt keeruka arvamuse koostamine eeldab väga mahukat tööd, mille hüvitamise nõuet ei olnud maakohtul alust vähendada. Ka selles osas on maakohus oma hinnangu andnud, vastates seejuures piisava põhjalikkusega ka hageja väidetele.
Ü. Jänes
U. Loonurm
I. Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.