05. oktoober 2012 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-20273
Tsiviilasi
AE hagi CFA/S (CFA/S Eesti filiaali kaudu) vastu kahju hüvitamiseks summas 12 313,74 eurot ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
15 292,65 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AE(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar (Advokaadibüroo Kaevandi & Partnerid, Roseni 7, 10111 Tallinn) Kostja CFA/S (registrikood XXX, asukoht XXX), seadusjärgne esindaja CFA/S Eesti filiaal (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Andrus Kattel (Advokaadibüroo SORAINEN, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn)
Kohtustungi toimumise ajad
08.03.2012, 29.05.2012 ja 30.08.2012
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaa vandeadvokaat Madis Saar Kostja lepinguline esindaja advokaat Andrus Kattel
RESOLUTSIOON
Jätta AE hagi CFA/S (CFA/S Eesti filiaali kaudu) vastu kahju hüvitamiseks summas 12 313,74 eurot ja viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Välja mõista AE täies ulatuses (100 % ) menetluskulud ulatuses CFA/S (CFA/S Eesti filiaali kaudu) kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2-11-20273 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.Hagejale kuulub sõiduauto Volkswagen Phaeton, reg. märgiga XXX(edaspidi sõiduk) (I kd tl 11).
2.Sõiduk oli kindlustatud perioodil 23.09.2009 - 22.09.2010 kostja juures, mille kohta väljastati 23.09.2009 autokindlustuspoliis nr XXX (I kd tl 12-13), mille lahutamatuks osaks on autokindlustuse tingimused XXX(I kd tl 14-19).
3.09.04.2010 kella 11.50 ajal toimus Tallinnas Lauliku ja Laane tänavate ristmikul liiklusõnnetus, kus hageja sõitis temale kuuluva sõidukiga tagant otsa sõidukile BMW X5, reg.märgiga XXX, mida juhtis AR(tl 20-21). Eeltoodu liiklusõnnetuse on kostja registreerinud kahjujuhtumina nr XXX(I kd tl 22), millest teavitati hagejat 12.04.2010 kirjaga.
4.Kostja keeldus 02.05.2010 kirjaga nr XXX hagejale 09.04.2010 liiklusõnnetuse kahju hüvitamisest tingimuste punkti 3.3 alusel (I kd tl 23).
5.01.06.2010 alustati liiklusõnnetuse toimumise osas kostja ja Seesam Rahvusvahelise Kindlustus AS avalduste alusel Põhja Ringkonnaprokuratuuris kriminaalmenetlus nr XXX. Vaatamata kohtu korduvatele kirjalikele nõudmistele keeldus Põhja Ringkonna prokuratuur kohtule väljastamast liiklusõnnetusega seotud ülekuulamise protokollide ärakirju (II kd tl 33, 62, 203, 206). Hageja nõue ja põhjendused
6.Kohtule esitatud hagiavalduse ja selle 11.05.2011 täpsustuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kahju 12 314,74 eurot, seisuga 01.05.2011 viivise 986,08 eurot, alates 02.05.2011 kuni põhinõude kohase täitmiseni viivise protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7% aastas) ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 422 lg 1, § 423 lg 1, § 426 lg 1 ja 2, § 427 lg 1, § 450 lg 1, § 452 lg 2 p 3 ja 4, § 476 lg 1.
7.Liiklusõnnetuse tagajärjel sai ulatuslikult kahjustada hagejale kuuluva sõiduki esiosa. Hageja leiab, et 09.04.2010 liiklusõnnetuse toimumine on tõendatud hageja 12.04.2010 (I kd tl 20) ja 16.04.2010 (I kd tl 27-29) seletuskirjadega, hageja ja BMWd juhtinud AR poolt täidetud vormiga „teade liiklusõnnetusest“ (I kd tl 21). 09.04.2010 toimunud liiklusõnnetuse näol on tegemist kindlustusjuhtumiga, st auto ootamatu ja ettenägematu kahjustamisega kindlustuslepingu tähenduses. Hageja leiab, et kostja on kohustatud täitma kindlustuslepingust tuleneva kohustuse ja hüvitama hagejale 09.04.2010 liiklusõnnetuse (kindlustusjuhtumi) tagajärjel tekkinud kahju, milline muutus sissenõutavaks alates 03.05.2010, kuna 02.05.2010 kirjaga keeldus kostja kahju hüvitamisest.
8.02.05.2010 kirjas, millega kostja keeldus hüvitamast liiklusõnnetusega tekitatud kahju tingimuste punkti 3.3 alusel, märkis kostja, et kahjujuhtumi käsitlemise käigus kogutud tõenditega on justkui tõendatud, et liiklusõnnetuse asjaolude kohta on esitatud valeandmeid. Hageja on püüdnud korduvalt tutvuda kahjujuhtumi nr XXX toimiku materjalidega, kuid kostja on sellest keeldunud (I kd tl 24-26).
9.Kostja toodud seisukohad 02.05.2010 kirjas on tõendamata ja alusetud. Tingimuste punkti 3.3 alusel on õigus kahju hüvitamisest keelduda, kui selline keeldumine on kooskõlas VÕS § 452 lg 2 p-dega 3 ja 4. VÕS §-st 427 lg 1 tulenevalt on VÕS § 452 sätestatu kindlustusvõtja kahjuks
2-11-20273 kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Kindlustusandja peab tõendama kindlustusvõtjapoolse kohustuse rikkumise ning, kui täitmise kohustusest vabanemise eelduseks on süüline käitumine, tuleb tõendada ka kindlustusvõtja süü. Kostja ei ole tõendanud, et hageja on kindlustusjuhtumi toimumise või kahju suuruse kohta esitanud valeandmeid. Selgusetuks jääb, miks on kostja väidetavaid vastuolusid liiklusõnnetuses osalenud juhtide ütlustes tõlgendanud hageja kahjuks ja, miks on kostja asunud seisukohale, et just hageja on esitanud valeandmeid. Eesti Kindlustusseltside Liidu volikogu poolt 04.02.2009 kinnitatud kindlustusteenuse hea tava (I kd tl 30-32) kohaselt eeldatakse kahju käsitlemisel, et klient on andnud kindlustushüvitise väljaselgitamiseks õiget ja täielikku teavet. Hageja leiab, et kostja selline käitumine on vastuolus ka hea usu põhimõttega. Vastuvõtmatu on, et kindlustussuhtes tugevamaks pooleks olev kindlustusandja jätab kahju hüvitamisest keeldumise otsuse sisuliselt põhjendamata ja keeldub oma otsuse täiendavast selgitamisest ja otsuse aluseks olevate dokumentide tutvustamisest ja takistab kindlustusvõtja juurdepääsu kindlustusjuhtumiga seotud dokumentidele. Hageja leiab, et kostjal puudub alus kindlustuslepingust tuleneva kahju hüvitamise kohustuse täitmisest keelduda.
10.Esialgse hagi kohaselt märkis hageja, et kostja on kohustatud hagejale välja maksma kahju 15 292,65 eurot. 09.04.2010 liiklusõnnetuse tagajärjel sõiduk hävis. S OÜ poolt 12.04.2010 koostatud taastusremondi hinnapakkumise nr 51 (I kd tl 33) kohaselt on sõiduki taastamiskulude summa kokku 17 187,01 eurot, mis on suurem sõiduki kindlustusjuhtumi eelsest turuhinnast, seega on sõiduki taastamine põhjendamata. Hageja hinnangul oli sõiduki turuhind Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumit 15 977,91 eurot, millest kuulub mahaarvamisele omavastutus 191,73 eurot ja tasumata kindlustusmakse 493,53 eurot, mis teeb kindlustushüvitiseks kokku 15 292,65 eurot. 11.05.2011 täpsustuse kohaselt märgib hageja, et kuna vastavalt OÜ A hindamise akti nr XXX kohaselt oli sõiduki turuväärtus 2010 aprillikuus 13 000 eurot (tl 50-66), siis kohustub kostja hagejale maksma välja kindlustushüvitise summas 12 313,74 eurot (13 000 – 191,73 – 193,53) (tl 44-47).
11.Kostja on kindlustushüvitise maksmisega viivitamise eest kohustatud tasuma hagejale viivist. Kostja on kindlustushüvitise summas 12 313,74 euro maksmisega olnud viivituses 03.05.2010 01.05.2011 kokku 364 päeva, mis teeb viiviseks 986,08 eurot, milline on arvestatud seaduses sätestatud määraga. Lisaks kuulub viivis välja mõistmisele kuni kohustuse täitmiseni alates 02.05.2011 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
12.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et hageja 12.04.2010 ja 16.04.2010 seletuskirja ning AR 27.04.2010 seletuskirja võrdlemisel nähtub, et liiklusõnnetuses osalenud isikud on liiklusõnnetuse tehiolusid kirjeldanud sarnaselt ning seletustes puuduvad kostja 02.05.2010 teates osundatud vastolud. Hageja ei ole ka liiklusõnnetuse toimumise faktiliste asjaolude kohta valeandmeid esitanud. Kostja ei ole tõendanud, et vahetult enne liiklusõnnetuse toimumist leidis Lauliku 33 juures kohtumine hageja ja AR vahel. Tõendamata on ka väidetava nõupidamise sisu ehk, et kohtumine oli seotud 09.04.2010 liiklusõnnetusega ning asjaolu, et hageja põhjustas liiklusõnnetuse tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Hageja kinnitab, et ei ole kostja poolt kirjeldatud kohtumisel Lauliku 33 juures osalenud ega põhjustanud liiklusõnnetust tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Hageja märgib, et kostjal ei oleks kahju hüvitamisest keeldumise õigust ka siis, kui kostja tõendaks, et hageja ja AR on omavahel tuttavad ning Lauliku 33 juures toimus enne liiklusõnnetust nendevaheline kohtumine. Ühestki õigusaktist ega ka kindlustuslepingust ei tulene kindlustusandja õigus liiklusõnnetuse korral kahju hüvitamisest keelduda, kui liiklusõnnetuses osalenud juhid on omavahel tuttavad või, kui juhid on kohtunud vahetult enne liiklusõnnetuse toimumist. Liiklusõnnetuses osalenud isikute võimalik tutvus või kohtumine enne liiklusõnnetust ei mõjuta iseenesest liiklusõnnetuse kui kindlustusjuhtumi toimumist ega muuda liiklusõnnetust ootuspäraseks ja etteaimatavaks sündmuseks. Kahju hüvitamisest keeldumine üksnes sel põhjusel, et liiklusõnnetuses osalenud juhid on omavahel tuttavad või kohtunud, oleks vastuolus VÕS § 452 nõuetega ning kindlustuse eesmärkide ja põhimõtetega laiemalt.
13.Asjassepuutumatud on kostja viited varasematele hageja ning AR seotud liiklusõnnetustele. Asjaolu, et hageja või AR on ka varasemalt liiklusõnnetustes osalenud, ei anna kostjale õigust 09.04.2010 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel hagejale tekkinud kahju hüvitamisest keelduda.
2-11-20273 Seadusest ega kindlustuslepingust ei tulene, et varasemad kindlustusjuhtumid või teatud hulk varasemaid kindlustusjuhtumeid annavad kindlustusandjale eraldiseisvalt õiguse keelduda kahju hüvitamisest. Hageja juhib tähelepanu, et ajavahemikus 01.10.2004-09.04.2010 väidetavalt hagejaga seotud toimunud 15. liiklusõnnetuses kõigest viies osales hageja põhjustajana. Ülejäänud liiklusõnnetustes oli hageja kannatanu või ei osalenud üldse. Hageja leiab, et ca 6 aasta jooksul viie liiklusõnnetuse põhjustamine ei ole käsitletav kostja hüvitamiskohustust mõjutava asjaoluna. Hüvitamiskohustus ei saa ka mõjutada, et hageja on varasemalt olnud kannatanud üheksas liiklusõnnetuses. Ajavahemikus 16.02.2004-09.04.2010 väidetavalt AR seotult toimunud liiklusõnnetustes osales AR põhjustajana neljas liiklusõnnetuses ja kannatanuna kolmes, millised aga ei saa mõjutada kostja kohustust hüvitada hagejale 09.04.2010 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju.
14.Hageja leiab, et kostja toodud asjaolud sõiduki tehnilise seisukorra kohta, ei tõenda, et hageja poolt sõiduki kohta avaldatud andmed oleksid ebaõiged. Hageja ei ostnud sõidukit AS-ilt SA kuulutuse alusel, seega ei oma tähendust, millise hinnaga AS SAsõidukit varasemalt müüs ning, millises seisukorras sõiduk sellel ajal oli. Hageja poolt sõiduki soetamisel oli sõiduk tehniliselt korras, mida kinnitavad ka enne kindlustuslepingu sõlmimist 25.08.2009 ja 15.09.2009 tehtud fotod (I kd tl 133-147). 15.09.2009 pildistas sõidukit kindlustuslepingut vahendanud KindlustusEst Kindlustusmaakler OÜ esindaja. Fotodelt nähtub, et portaalis auto24.ee avaldatud kuulutuses ja AS SApakkumises nimetatud remonttööd on teostatud. 2009 juulis portaalis auto24.ee avaldatud kuulutust ja AS SA 26.09.2008 pakkumist võrreldes ilmneb, et pakkumise koostamise ja sõiduki müümise hetke vahele jäävas ajavahemikus on teostatud 52 000 krooni ulatuses remonttöid. Selles, et sõiduk oli kindlustamiseks sobivas seisundis ning oluliste ja selles vanuses sõidukitele ebatüüpiliste puudusteta, veendus enne kindlustuslepingu sõlmimist kindlustusmaakleri vahendusel ka kostja ise. Ei oma tähtsust, et kindlustusmaakler on KindITS-st tulenevalt kohustatud tegutsema eelkõige kindlustusvõtja huvides. Kindlustusmaaklerluse olemus ja kindlustusmaakleri kohustused kindlustusvõtja ees ei väära asjaolu, et sõiduki pildistamine KindlustusEST Kindlustusmaakler OÜ esindaja poolt 15.09.2009 toimus kostja ülesandel eesmärgiga fikseerida sõiduki seisukord enne kindlustuslepingu sõlmimist. Kindlustusmaakleri poolt 15.09.2009 tehtud fotod edastati hagejale teadaolevalt enne kindlustuslepingu sõlmimist ka kostjale. Fotode alusel otsustas kostja, et sõiduk on kindlustamiseks sobivas seisundis.
15.Hageja leiab, et on nõuetekohaselt tõendanud sõiduki kindlustusjuhtumi eelse turuhinna ja õigesti arvutanud kostja poolt tasumisele kuuluva kindlustushüvitise suuruse. Hageja ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt on liiklusõnnetuses osalemise fakt alati ja igal juhul sõiduki turuväärtust vähendavaks asjaoluks. Sõiduki turuväärtust vähendavad eelkõige ulatuslikud ja sõiduki põhikonstruktsioone mõjutanud liiklusõnnetused. Väiksemad plekimõlkimised sõiduki väärtust ei vähenda. Pigem väiksema värvikahjustuse tõttu ülevärvitud või vahetatud keredetail või kahjustuse tõttu vahetatud klaas võib sõiduki väärtust lühiajaliselt hoopis tõsta. Kasutatud sõiduki soetamisel ei saa eeldada, et sõiduk ei ole kogu oma kasutamise ajal üheski liiklusõnnetuses osalenud. On tavapärane, et iga sõiduk osaleb oma kasutamise ajal ühes või mitmes suuremas või väiksemas liiklusõnnetuses. Kostja poolt kohtule esitatud vaidlusaluse sõiduki osalusel toimunud liiklusõnnetuste väljavõttest ei nähtu, et sõiduk oleks enne 09.04.2010 osalenud turuväärtust oluliselt mõjutada võivates liiklusõnnetustes. Hageja leiab, et varasem hävinuks tunnistamine veekahjustuse tõttu ei mõjuta samuti oluliselt sõiduki turuväärtust. Sõiduki täielik häving veekahjustuse tõttu leidis väidetavalt aset 2006 USA-s. Kasutatud sõiduki USA-päritolu ei ole automaatselt sõiduki turuhinda vähendavaks asjaoluks. Sõiduki madala turuhind ei sõltu sugugi sellest, millisest riigist sõiduk toodud on, vaid selle konkreetse sõiduki tegelikest omadustest. AS SA poolt 2009 juulis portaalis auto24.ee avaldatud müügikuulutuses ei ole aga sõiduki varasemat hävimist või sellega seotud ulatuslikke veekahjustusi mainitud. Müügikuulutusest ja AS SA poolt 26.09.2008 koostatud pakkumisest võib järeldada, et kuulutuses ja pakkumises viidatud kahjustused on vajalike remonttööde teostamisega kõrvaldatavad. Turuväärtust ei mõjuta ka asjaolu, et sõidukit ei ole remonditud ja hooldatud margiesinduses. Hooldusajaloo puudumine ei mõjuta märkimisväärselt sõiduki turuväärtust. Oluline osa Eestis müüdavatest sõidukitest on hooldusajaloota. Arusaamatuks
2-11-20273 jääb, milliste puuduvate või katkiste detailidega ei ole OÜ A hindamisakti koostamisel arvestanud. Hageja on juba märkinud, et puudused olid kõrvaldatud. Ka AL arvamusest ei nähtu, et ekspert oleks tuvastanud sõiduki väärtust mõjutavaid puuduvaid või katkiseid detaile. Hageja möönab, et sõiduki tagaistme kattenahk oli osaliselt purunenud, millega on OÜ A hindamisakti koostamisel arvestanud. Esimesed istmed olid korras. SAAS-i kalkulatsioon on tagaistme parandamise maksumuse (79 000 krooni) osas ilmselgelt ülepaisutatud. T OÜ pakkumuse kohaselt on Volkswageni tagaistme paranduse maksumus tegelikult 900 eurot + käibemaks (I kd tl 184). OÜ A ja AL poolt sõiduki ülevaatusel fikseeritud salongi hallitamine ei saa mõjutada sõiduki turuväärtust 2010 aprilli seisuga. OÜ A teostas sõiduki vaatluse 28.04.2011 ja AL 24.05.2011, so enam kui aasta pärast kindlustusjuhtumi toimumist. Tuvastatud hallitus on tekkinud väliskeskkonna mõjul. Enne liiklusõnnetust salongis hallitust ei olnud. Hageja märgib, et see, kas ja kui suures ulatuses on sõiduki müügikuulutuses märgitud hind kaubeldav, sõltub müüja poolt valitud müügitaktikast, müügiperioodi pikkusest ja muudest asjaoludest. Kindlasti ei saa müügikuulutuses märgitud hinna kaubeldavust pidada üldtuntud ja tõendamist mittevajavaks asjaoluks. Hindamisaktis on sõiduki hinna kaubeldavusega arvestatud. OÜ A on sõiduki turuväärtuse hindamisel arvestanud kõiki olulisi turuväärtust mõjutavaid asjaolusid. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et kostja poolt esile toodud ja hindamisaktis märkimata asjaolud mõjutavad sõiduki turuväärtust 2010 aprilli seisuga ei saa see kaasa tuua OÜ A poolt tuvastatud sõiduki turuväärtuse vähenemist 6000 euro võrra. Hageja leiab, et turuväärtuse hindamisel ei saa arvesse võtta AL koostatud hindamisakti. AL on hindamisel arvestanud puudustega, mida sõidukil 2010 aprillis ei olnud. AL on turuväärtuse hindamisel lähtunud hagejale kuuluvast sõidukist erinevate sõidukite müügipakkumistest perioodil 20.12.200920.06.2010. Hageja sõiduki mootori töömaht on 4172 cm2 (so 4,2 l) ja võimsus 246 kW. AL poolt kasutatud müügipakkumised puudutavad aga sõidukeid, mille mootori töömaht on 3,2 l ja võimsus 177 kW. AL ei ole ka arvestanud, et hageja sõiduk on tavalistest sama mudeli sõidukitest pikem. Luksussõidukite kategoorias on võimsam mootor ja pikendatud kereverisoon sõiduki turuväärtust suurendavad tegurid. Aku on eemaldatud, et vältida sõiduki süttimist. Seega ei vasta AL hinnang tingimuste punktides 51 ja 11.3 tulenevatele nõuetele. AL ei ole ka oma arvamust sisuliselt põhjendanud. Jääb arusaamatuks, millise arvutuskäigu või, milliste turuväärtuse hindamise põhimõtete rakendamise tulemusena jõudis AL järeldusele, et hageja sõiduk on ca 40% odavam, kui analoogsed madalama varustustaseme, nõrgema mootori ja lühema kereversiooniga sõidukid.
16.Hageja ei nõustu, et hagis on kahjule lisatud alusetult avariilise jäänuki väärtus. Hageja on märkinud, et puudub alus kindlustushüvitise vähendamiseks kindlustusjuhtumi järgse väärtuse võrra, kuivõrd hageja soovib sõiduki omandi üle anda kostjale. Tingimuste punkti 11.5 kohaselt ei vähendata kindlustushüvitist sõiduki jäänuse hariliku väärtuse võrra, kui sõiduk on kindlustusandja ja vara omaniku kokkuleppel kindlustusandja omandisse antud. Seega on põhjendatud kindlustushüvitis 12 313,74 eurot.
17.Hageja ei nõustu viivisenõude vähendamisega perioodi 02.05.2010-10.05.2011 eest. Kindlustuslepingu täitmise kohustus on sissenõutav alates 03.05.2010 ning sellest ajast peab kostja tasuma ka viivist.
18.Hageja selgitab, et ta on kostja ees nõuetekohaselt täitnud kõik hageja ja kostja vahel sõlmitud kindlustuslepingu osaks olevatest autokindlustuse tingimustest XXX tulenevad kohustused seoses liiklusõnnetuse kui kindlustusjuhtumi toimumise tõendamisega. Tingimuste punkti 8.3, 8.4 ja 8.5 kohaselt on kindlustusvõtja kindlustusjuhtumi toimumisel kohustatud: vormistama liiklusõnnetuse ja teatama sellest vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Hageja vormistas liiklusõnnetuse vormil „Teade liiklusõnnetusest“. Liiklusõnnetuse toimumisest informeeriti politseid. Teatama kindlustusjuhtumist RSA-le esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul pärast kindlustusjuhtumist teadasaamist. Hageja teatas kostjale kindlustusjuhtumist 12.04.2010 so esimesel tööpäeval pärast liiklusõnnetuse toimumist. Esitama vigastatud auto või selle jäänused RSA-le ülevaatamiseks kindlustusjuhtumi järgses seisundis; kindlustusvõtja ei tohi ilma RSA eelneva kirjaliku nõusolekuta teha mingeid muudatusi, sh asuda autot taastama või utiliseerima. Hageja esitas sõiduki kostjale ülevaatamiseks kindlustusjuhtumi järgses seisundis. Esitama RSA-le kindlustusvõtja valduses oleva
2-11-20273 teabe ja dokumendid kahju tekkimise põhjuste ja kahju suuruse kohta. Hageja on nimetatud kohustuse nõuetekohaselt täitnud. Hageja on esitanud kostjale kõik hageja valduses olevad kindlustusjuhtumiga seotud dokumendid. Samuti on hageja kahjukäsitluse käigus korduvalt vastanud kostja poolt esitatud küsimustele. Ebaõiged ja tõendamata on kostja viited sellele, justkui oleks vaidlusalune kindlustusjuhtum toimunud hageja ja AR eelneval kokkuleppel.
19.Hageja leiab, et otsitud ja põhjendamata on kostja väide, mille kohaselt kinnitab hageja ja AR varasemat tutvust asjaolu, et AR seoses 11.02.2009 ja 17.12.2009 toimunud kindlustusjuhtumite osales kahjustuste remontijana OÜ S . AR osalusel toimunud liiklusõnnetuste kohta ei kajasta 17.12.2009 toimunud liiklusõnnetust. Seetõttu jääb arusaamatuks, kas selline liiklusõnnetus on üldse toimunud, kes selles liiklusõnnetuses osalesid ja kus on remonditud liiklusõnnetuses kannatada saanud sõidukid. Kostja poolt 11.02.2009 toimunud liiklusõnnetuse kohta esitatud andmetest nähtub, et liiklusõnnetuse põhjustas AR Hansa Liising Eesti AS-ile kuuluva sõidukiga Saab 9-5 Estate reg.märgiga XXX. Andmetest ei selgu, kes oli liiklusõnnetuse teine osapool, millise sõidukiga ta liikles ning kus on teise osapoole sõiduk remonditud. Isegi juhul kui eeldada, et 11.02.2009 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel sai kannatada OÜ-le O kuuluv BMW, mis remonditi OÜ-s S , jääb arusaamatuks, kuidas pidi toimuma AR ja hageja kohtumine liiklusõnnetuse teise osapoole poolt juhitud BMW taastamisega seoses. Ajavahemikus 16.02.2004 - 25.08.2009 hagejaga seoses toimunud liiklusõnnetuste toimumise fakt oli kostjale teada ka kindlustuslepingu sõlmimise ajal. Kostjal oli nimetatud andmetel juurdepääs Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmebaasi kaudu. Kostja ei informeerinud hagejat sellest, et kostja võib varasematele liiklusõnnetustele viidates kindlustushüvitise välja maksmisest keelduda. Asjaolu, et kostja sõlmis hagejaga kindlustuslepingu vaatamata varasematele liiklusõnnetustele, kinnitab üheselt, et kindlustuslepingu sõlmimisel ei omistanud kostja varasematele liiklusõnnetustele kindlustuskaitset mõjutavat tähendust.
20.Pärast kindlustuslepingu sõlmimist 28.12.2009 ja enne 09.04.2010 kindlustusjuhtumit, toimus Tallinnas Pärnu mnt ja Salve tänava ristmikul liiklusõnnetus, milles sai kahjustada vaidlusaluse sõiduki tagaosa. Kostja käsitles 28.12.2009 toimunud liiklusõnnetust kindlustuslepingu alusel kindlustusjuhtumina. Kindlustusjuhtumi käsitlemise käigus tutvus kostja põhjalikult sõiduki seisukorraga. Vaatamata sellele, et kostjale olid ka 28.12.2009 toimunud kindlustusjuhtumi käsitlemise käigus teada asjaolud, millele tuginedes üritab kostja 09.04.2011 kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju hüvitamisest keelduda, ei omistanud kostja 28.12.2009 kindlustusjuhtumi käsitlemisel nendele asjaoludele hüvitamiskohustust mõjutavat tähendust. Kostja võttis sõiduki taastamiseks remondipakkumised erinevatest ettevõtetest, kusjuures soodsaimaks osutus OÜ S 06.01.2010 hinnapakkumine summas 113 200 krooni (I kd tl 179). Nimetatud hinnapakkumise alusel teostas S OÜ sõiduki taastusremondi ja esitas kostjale sellekohased arved 27.01.2010 arve nr 30 ja 26.02.2010 arve nr 69 (I kd tl 180-181). Hagejale teadaolevalt on kostja on nimetatud arved tasunud. Hageja osundab, et kostja tegevusest 28.12.2009 toimunud kindlustusjuhtumi käsitlemisel ja kindlustushüvitise väljamaksmisel järeldub muuhulgas, et kostja hinnangul oli sõiduki turuhind vahetult enne 28.12.2009 toimunud kindlustusjuhtumit vähemalt 226 400 krooni. Kindlustuspraktikas loetakse sõiduki taastamine tehniliselt ja majanduslikult põhjendamatuks juhul, kui sõiduki taastusremondi maksumus on suurem kui 50% sõiduki turuhinnast enne kindlustusjuhtumit. Sellisel juhul loetakse sõiduk hävinuks, taastusremonti ei teostata ja kindlustusvõtjale makstakse kindlustushüvitis välja lähtuvalt sõiduki turuhinnast enne kindlustusjuhtumit. Seega leidis kostja 28.12.2009 kindlustusjuhtumit käsitledes, et sõiduki taastusremondi maksumus (113 200 krooni) on väiksem kui 50% sõiduki turuhinnast enne kindlustusjuhtumit, st sõiduki turuhind vahetult enne kindlustusjuhtumit oli kostja hinnangul vähemalt 226 400 krooni (so 14 469,60 eurot). Kostja asus sellisele seisukohale vaatamata sõiduki väidetavatele puudustele, millele tuginedes üritab kostja käesolevas kohtumenetluses põhjendada oma seisukohta, et sõiduki turuhind oli neli kuud pärast 28.12.2009 toimunud liiklusõnnetust 7000 eurot. Enne 28.12.2009 toimunud liiklusõnnetust oli sõidukiga toimunud veel kolm väiksemat liiklusõnnetust, sh: 25.08.2009 sõitis Volkswagenile otsa Renault. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai kahjustada sõiduki tagaosa. Sõiduki taastusremondi kulud hüvitas liiklusõnnetuse põhjustanud Renault juhi liikluskindlustuse kindlustusandja QBE Insurance Limited Eesti filiaal (I kd tl 182), kusjuures QBE Insurance Limited Eesti filiaal ei tuvastanud
2-11-20273 kindlustusjuhtumi käsitlemise käigus kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumise ega vähendamise aluseid. 20.12.2009 sõitis Volkswagenile otsa Ford. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai kahjustada sõiduki esiosa. Sõiduki taastusremondi kulud hüvitas liiklusõnnetuse põhjustanud Fordi juhi liikluskindlustuse kindlustusandja ERGO Kindlustuse AS (I kd tl 183), kusjuures ERGO Kindlustuse AS ei tuvastanud kindlustusjuhtumi käsitlemise käigus kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumise ega vähendamise aluseid.
21.Hageja leiab, et kostja keeldumine 09.04.2010 toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel hagejale tekkinud kahju hüvitamisest, ei ole tingitud kostja poolt kohtumenetluses esile toodud asjaoludest, vaid hoopis sellest, et tegemist on juba teise kindlustusjuhtumiga samal kindlustusperioodil. Kuna kostja on kindlustuslepingu alusel ühel korral juba 113 200 krooni suuruse hüvitise välja maksnud, ei ole kostja huvitatud teise ja veel suurema kindlustushüvitise väljamaksmisest samal kindlustusperioodil. 09.04.2010 kindlustusjuhtumi tagajärjel hagejale tekkinud kahju hüvitamise vältimiseks on kostja asunud ära kasutama oma jõupositsiooni kindlustussuhtes: kostja on keeldunud lakooniliselt ja otsitud põhjustel kahju hüvitamisest kohtuväliselt, kostja keeldus hagejale kahjutoimiku materjalide tutvustamisest, mistõttu ei olnud hagejal võimalik tutvuda keeldumise alust kinnitavate tõenditega, kostja tegevuse tulemusena oli hageja sunnitud alustama aeganõudvat ja kulukat kohtumenetlust ning kohtumenetluse käigus on kostja oluliselt, kuid paljasõnaliselt täiendanud kahju hüvitamisest keeldumise aluseid ning tugineb nüüd ka sellistele asjaoludele, millele kostja varasema kindlustusjuhtumi käsitlemisel mingisugust tähendust ei omistanud. Hageja leiab, et kostja käitumine 09.04.2010 kindlustusjuhtumi käsitlemisel on vastuoluline ja selges vastuolus kindlustusteenuse hea tava ja hea usu põhimõttega. Kostja vastuväited
22.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata.
23.Kostja leiab, et hageja esitas kostjale valeandmeid 09.04.2010 liiklusõnnetuse toimumise ja liiklusõnnetusega tekitatud kahju suuruse kohta. Hageja väited liiklusõnnetuse toimumisest ja hagejale tekitatud kahjust ei ole tõendatud. Hageja kinnitas kostjale 09.04.2010 dateeritud (tegelikult esitatud 12.04.2010) seletuskirjas, et: sõitsin OÜ-st S otse avariipaigale, vahepeal sõidukist ei väljunud. Auto ostsin kuulutuse kaudu 285 000 krooni eest. Sõiduk oli tehniliselt korras, midagi vahetada polnud vaja, oli vaja ainult natuke poleerida. Teist osapoolt nägin esimest korda avariipaigal (I kd tl 77). Sama kordas hageja 16.04.2010 seletuses (I kd tl 78-79). BMW X5 juht AR väitis 27.04.2010 (I kd tl 80-81) kostjale, et enne liiklusõnnetust vahepeatuseid ei teinud ja teise juhiga suhelnud ei ole. Tegelikkuses kohtus hageja vahetult enne sõidukile BMW X5 otsasõitmist selle sõiduki juhi AR. Sõidukijuhtide avariieelne jutuajamine toimus avariipaigast veidi eemal Lauliku 33 aia juures kus hageja vestles AR ja veel ühe meesisikuga, kes oli musta BMW-ga. Peale vestlust istusid halli BMW ja VW juhid sõidukitesse ja sõitsid ristmikule, kus must VW sõitis hallile BMW X5-le pidurdamata tagant otsa (I kd tl 84). Hageja tekitas sellega enda poolt juhitud sõidukile kahjustusi I kd (tl 83) väidetavalt 268 887 krooni ulatuses. Mõni minut peale otsasõitu viidi hageja sõiduk teise sõiduautoga avariikohalt ära. Liiklusõnnetuste toimumisele on omane nende toimumise juhuslikkus ning teiselt poolt sõidukijuhtide püüd liiklusõnnetuse tekkimist vältida. Tavaliselt ei pea avariis osalevad sõidukijuhid enne avariipaigale sõitmist omavahel nõu ning, lisaks selle kohta valetada. Asjaolu, et käesoleval juhul pidasid juhid vajalikuks kindlustusandjale esitada valeandmeid ning eitada enne otsasõitu juhtide vahel toimunud kohtumist, kinnitab, et tegemist ei ole tavapärase ega juhusliku, so juhtide ootamatu ja ettenägematu liiklusriski realiseerumisega. Mõlema sõidukijuhi ja neid ühendavate isikute (AR, MRK, TI) puhul on tegemist tähelepanuväärselt kogenud liiklusõnnetustes osalejatega. Eesti Liikluskindlustuse Fondi liikluskindlustuse andmebaasi andmete kohaselt on hageja osalenud ajavahemikul 01.10.2004-09.04.2010 kas juhi või sõiduki omanikuna 15-s (I kd tl 85-88) ja AR ajavahemikult 16.02.2004-09.04.2010 kas juhi või omanikuna 7-s liiklusõnnetuses (I kd tl 89-90).
2-11-20273
24.Kostja leiab, et hageja väide on väär, et ta ostis 09.04.2010 hävinud sõiduki kuulutuse peale hinnaga 285 000 krooni, mis oli tehniliselt korras. Sama sõiduk, tollel ajal reg.märgiga XXX (tehasetähis XXX), oli portaalis auto24.ee juulis 2009 müügis hinnaga 111 000 krooni (I kd tl 91-92). Registreerimismärgi XXX sai sõiduk augustis 2009. Tegelikkusele ei vasta ka hageja väide, et sõiduk oli tehniliselt korras. Sõiduki müügikuulutuse kohaselt oli sõiduk remonti vajav u 145 000 krooni eest vastavalt kalkulatsioonile (tagaluuk, esipamper, esituli, vas, tulede juhtplokk vasak, tagatiib vasak, istmekatted (nahk), katuseluugi mootor, tagaluugi lukumehhanism, lukk). Tegelikkuses oli sõiduki remondikalkulatsioon SA kalkulatsiooni nr XXX alusel 197 203 krooni (I kd tl 93). Töid ei ole sõidukile teostatud.
25.Seega ei vasta hageja väited liiklusõnnetuse toimumisest ja sellega tekitatud kahju suurusest tõele. Sõidukile väidetavalt 09.04.2010 avariis tekitatud vigastused olid osaliselt autol olemas enne 09.04.2010. Sõiduk oli halvas, hooldamata seisundis. Hageja registreeris enda nimele kuni 7094 eurot maksva sõiduki, poleeris selle välisdetailid, kindlustas sõiduki ja siis sattus liiklusõnnetusse, et nõuda hüvitist just nagu tavalise, heas korras ja puudusteta sõiduki väärtusele vastavas summas.
26.OÜ A 02-03.05.2011 hindamisakti kohaselt oli sõiduki turuväärtus 09.04.2010 13 000 eurot. Hindamisaktis ei ole arvestatud, et sõiduk on enne 09.04.2010 osalenud neljas liiklusõnnetuses: 25.08.2009, 08.11.2009, 20.12.2009 ja 28.12.2009 (I kd tl 94-96). Arvestatud ei ole ka sõiduki muude puudustega. OÜ A hindamisakt ei tõenda hageja nõuet. Üldtuntud asjaoluna on kasutatud sõidukite müügikuulutustes märgitud pakkumishinnad tegelikest ostuhindadest kõrgemad. Üldtuntud asjaoluna mõjutab asjaolu, kas müügiks pakutav sõiduk on avariis osalenud või mitte, oluliselt sõiduki turuhinda. Eelnev liiklusõnnetus vähendab sõiduki väärtust võrreldes teiste sama marki ja mudeli sõidukitega. Sõiduki turuväärtus ei ole võrdne sama sõidukimargi ja –mudeli müügipakkumistes müüja küsitava summaga. Sõiduki turuväärtuse seisukohalt ei oma olulist tähendust, kas puudus on silmaga nähtav või varjatud. Oluline on asja tegelik olemus ja kõik selle asja tegelikud omadused. Eriteadmistega isiku AL 24.05.2011 arvamusega (I kd tl 97-116) on tõendatud et hageja sõiduk oli sõiduki väärtust oluliselt alandavate puudustega, mistõttu vaidlusaluse sõiduki turuväärtus oli 09.04.2010 ca 7000 eurot ja liiklusõnnetusejärgselt 1500 eurot. Kui asja läbivaatamise tulemusel peaks selguma, et kostjal on vaidlusalusele sõidukile tekitatud kahjustuste hüvitamise kohustus, siis tuleb hüvitisest maha arvata kahjustatud sõiduki turuväärtus vahetult pärast 09.04.2010 toimunud otsasõitu. Hagis on kahjule lisatud hageja sõiduki avariilise jäänuki väärtus. Tegemist ei ole hageja kahjuga VÕS § 127 lg 1 ning lg 5 kohaselt ning hagejal ei ole õiguslikku alust nõuda kohtult sõiduki omandi ülekandmist kostjale. Haginõude rahuldamise korral saaks hageja endale nii hüvitise auto eest kui ka auto. Seega oleks hageja paremas olukorras. Kostja leiab, et oleks kohustatud hüvitama turuväärtuse 7000 eurot – avariilise jäänuki väärtus 1500 eurot – tasumata kindlustusmakse 493,53 eurot – omavastutus 191,73 eurot = 4814,74 eurot. Kostja ei pea hüvitama auto hallitamise kahju, puuduvaid osasid, eelnevaid defekte.
27.Kahju hüvitamise kohustuse võimalikul tuvastamisel, palub kostja mitte rahuldada hageja viivisenõuet perioodi eest, mil hageja ise viivitas nõude esitamisega perioodil 02.05.2010-10.05.2011.
28.Tulenevalt hageja seisukohast märgib kostja, et kostja ei keeldunud hüvitamisest põhjusel, et AR ja hageja on omavahel tuttavad ja kohtusid enne „avariid.“ Kostja keeldus põhjusel, et juhtide seletused on vastuolulised, ei vasta sündmuskoha oludele ning juhtide seletused ei ole usaldusväärsed. AR ja hageja valetasid kostjale, eitades eelnevat kohtumist ja omavahelisi seoseid ning hageja valetas kostjale, et ostis sõiduki heas seisukorras ja 285 000 krooni eest ja, et sõiduk oli enne väidetavat liiklusõnnetust heas seisukorras. Kostja leiab, et järjekordse avarii juhuslik juhtumine seotud isikute vahel ei ole tõenäoline. AR sõitis 11.02.2009 tagant otsa OÜ-le O kuuluvale sõidukile BMW (samas kui 09.04.2010 AR kasutas ise OÜ O sõidukit), mis remonditi OÜ-s S ; 17.12.2009 sõitis AR MRK kuuluva sõidukiga Mazda 6 vastu puud, sõiduk remonditi OÜ-s S ; 20.04.2004 kadus Lätis AR sõiduauto Mercedes-Benz; hageja sõitis 01.10.2004 BMW-ga tagant otsa ees pidurdanud sõidukile, kindlustushüvitis tasuti OÜ-le S ; 13.02.2009 sõideti hageja sõidukiga Mitsubishi otsa seisvale sõidukile, Mitsubishi parandustööde eest tasuti hüvitis OÜ-le S ; 12.03.2009 sõitis hageja Peugeot'ga otsa Citroenile, Citroeni remondi eest tasuti hüvitis OÜ-le S ; 23.06.2009 sõitis hageja
2-11-20273 Peugeot’ga teelt välja, Peugeot remondihüvitis tasuti OÜ-le S ; 25.08.2009 sõitis hageja sõidukile VW Phaetonile otsa Renault; VW Phaeton remondihüvitise sai OÜ S ; 26.10.2009 sõitis hageja Audi S8-ga otsa Fordile, Fordi remondihüvitise sai OÜ S ; 08.11.2009 sõideti hageja sõidukiga VW Phaetoniga otsa BMW-le; 20.12.2009 sõitis hageja VW Phaetonile otsa Ford, VW Phaetoni remondihüvitise sai OÜ S ; 28.12.2009 sõitis hageja vaidlusaluse VW Phaetoniga otsa Mazdale, millele tekitatud kahjustuste eest tasus kindlustus OÜ-le S ; 12.01.2010 sõideti otsa hageja juhitud sõidukile Mercedes-Benz, Mercedes-Benz remondi eest sai hüvitise OÜ S ; 09.04.2010 sõitis hageja VW Phaetoniga väidetavalt otsa AR juhitud BMW-le (omanik OÜ O , juhataja TI); 17.05.2010 sõideti hageja sõidukiga Toyota tagant otsa sõidukile Honda, Honda kindlustushüvitise sai OÜ S . Lisaks 22.09.2008 avariis (tagant otsasõit) kahjustatud TI juhitud OÜ Oveido sõiduk Mercedes-Benz remonditi OÜ-s S . Ka 06.01.2009 avariis (tagant otsasõit) kahjustatud TI juhitud sõiduk BMW remonditi OÜ-s S . 23.04.2010 avariis kahjustatud MRK sõiduk Jeep Cherokee remonditi OÜ-s S . Loetelu ei ole täielik. Nimetatud isikute seosed OÜ-ga S , samuti fakt, et AR 11.02.2009 ja 17.12.2009 seotud kindlustusjuhtumites osales kahjustuste remontijana OÜ S , kummutavad AR väited sellest, et AR hagejat ei tunne ja hageja töökohas OÜ-s S eelnevalt olnud ei ole. Antud olukorras puudub alus eeldada hageja ning AR paljasõnaliste väidete õigsust.
29.Usutav ei ole hageja väide, et hageja ostis sõiduki ajal, mil sõiduk oli müügis hinnaga 111 000 krooni ja remontivajavana, 285 000 krooni eest ja sõiduk oli tehniliselt korras ning sõidukil midagi vahetada polnud vaja. Hageja näol on tegemist kutselise automaalriga. Hageja poolt esitatud 2009 fotod kinnitavad vaid, et auto võis olla väliselt üle värvitud või poleeritud. Fakt on, et hageja auto oli ulatuslikult kahjustunud juba eelnevalt, auto oli veel juulis 2009 ulatuslike ja parandamata nii väliste kahjustuste kui varjatud tehniliste puudustega. Asjaolu, et hageja auto väliselt üle värviti või poleeriti, ei tõenda, et varjatud tehnilised puudused ja rikkega detailid ning seadmed (näiteks klaasitõstuk, rattalaager, tulede juhtplokk ja vasak esituli; tagaluuk, tagaluugi lukumehhanism ja lukk, katuseluugi mootor jne) olid asendatud. Esitatud fotod ei erine SA2009 juuli müügikuulutuse juures olevatest fotodest. Seega ei tõenda need ka SA kalkulatsioonis ja müügikuulutuses loetletud puuduste parandamist. Erinevalt müügikuulutusele lisatust ei ole hageja esitanud fotosid purunenud ja parandamata tagaistmest, kuigi ainuüksi tagaistme parandamise maksumus on 79 000 krooni. Lisaks osales vaidlusalune auto pärast fotografeerimist ja enne vaidlusalust 09.04.2010 sündmust hageja käes olles neljas liiklusõnnetuses. 15.09.2009 oli sõidukil juba purunenud ka parem esituli (maksumus ca 1208 eurot). Katkise tule mõju sõiduki harilikule väärtusele ei ole A OÜ arvamuses arvestatud. Hilisemalt on sõidukil kriimustatud-mõlgitud tagatiivad ja veljed, läbilõigatud elektri sõlmede juhtmed ja eemaldatud aku. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid sõiduki täielikust remontimisest ja heast tehnilisest seisundist. Suur osa tehnilistest asus auto esiosas, mis purunes täielikult 09.04.2010. Elektriliste seadmete kontrolli välistamiseks on autolt eemaldatud aku ja lõigatud läbi elektrijuhtmed. Hageja võttis alles 21.06.2011 seisukohas omaks, et auto vasak esituli oli enne 09.04.2010 purunenud ning tagaistme kattenahk osaliselt purunenud. Kuigi hagejale olid need faktid teada enne hagi esitamist, nõudis ja nõuab ta endiselt nende eest hüvitist. Kokkuvõttes ei ole hageja tõendanud oma väidet, et sõiduk oli heas seisukorras ja hageja kahju on 13 000 eurot.
30.Kasutatud sõiduki turuhinna määramiseks tuleb arvestada ja hinnata konkreetse auto seisundit, mh selle väärtust vähendada võivaid asjaolusid ja defekte ning väärtust suurendavaid omadusi Hageja auto oli erinevalt tavalisest keskmisest luksklassi sõidukist halvasti hoitud, halvemas seisukorras ning osalenud vähemalt neljas liiklusõnnetuses. Hageja auto oli ulatuslike veekahjustuste ja uppumise tõttu 2006 USA-s hävinuks tunnistatud. Veekahjustuste tagajärjeks on nii tagaistme kahjustused kui elektriseadmete defektid (nt tulede juhtplokk, katuseluugi mootor, tagaluugi lukumehhanism ja lukk, tagumise kliimaseadme tabloo. Hageja auto ei olnud erinevalt tavalisest keskmisest luksklassi sõidukist tehniliselt korras, sellel olid erinevalt tavalisest sõidukist vahetamata rikkega detailid ning seadmed (nt klaasitõstuk, rattalaager, tulede juhtplokk ja vasak esituli; tagaluuk, tagaluugi lukumehhanism ja lukk, katuseluugi mootor jne). Erinevalt tavalisest sõidukist oli hageja autol katkine tagaiste, katkine esituli, puudus seisusoojendus jne. Kasutatud sõiduki USA-päritolu peetakse lisaks muule sõiduki väärtust alandavaks asjaoluks põhjusel, et enamik USA-st Eestisse toodud sõidukitest on probleemsed (I kd tl 160). Neist koguni 66% on eelnevalt USA-s hävinuks tunnistatud.
2-11-20273 Hävinuks tunnistamine eeldab sõidukil ulatuslike kahjustuste olemasolu. Hageja esitatud OÜ A 02.05.2011 arvamuses on õigesti märgitud, et „kasutatud sõidukite ostmisel ei ole määravaks teljevahe pikkus vaid sõiduki korrasolek, üldilme ja varustus. [...] Märgin ka seda, et luksus sõidukite ostja on väga valiv ning pretensioonikas. Hinnatav sõiduk ei ole kõige paremas seisukorras: tagumine iste katki, tagumise kliimaseadme tabloo katki, tagatiibadel kriimud, kõrvalistme reguleerimise nupud puudu, USA tüüpi stereo, tagumine udutuli puudu [...]. Lisaks on leitud, et „Eesti turul on seda sõidukit küllaltki raske realiseerida, kuna huvigrupp on väike suurte ülalpidamiskulude tõttu ning samuti oli aasta tagasi turul ostuhuvi väike." OÜ A on oma arvamusega ümber lükanud hageja väited, justkui oleks võimsam mootor ja pikem kere sõiduki turuväärtust suurendavaks. Hageja sõiduki puhul on sõiduki määravaks puuduseks sõiduki üldine halb seisukord ning asjaolu, ei hageja sõiduk ei ole mõeldud Eesti kliimas kasutamiseks, mis on sõiduki puuduseks. Hageja väide, et kostja veendus hageja auto seisukorras on väär. Kindlustuslepingu sõlmis hageja kindlustusmaakleri kaudu ja lepingu sõlmimisel tegutses kindlustusmaakler hageja huvides. Kindlustusmaakleri ülesandeks on KindlTS § 141 lg 1 kohaselt mh kliendile piisava hulga kindlustusandjate pakkumuste esitamine koos kindlustustingimuste, sh piirangute ja välistuste tutvustamise ja kindlustusalase nõustamise ning põhjendatud soovitustega pakkumustest kõige paremini kliendi kindlustushuvile ja nõudmistele vastava kindlustuslepingu valiku tegemiseks. Seega see, kuidas kindlustusmaakler ja tema klient oma sisesuhtes käitusid, ei ole kostjale siduv. Hageja väide, mille kohaselt iga sõiduk on liiklusavariis viga saanud ja, et liiklusõnnetustes osalemine sõiduki väärtust suurendab, ei ole õige. Hageja väide on vastuolus erialateadlaste arvamuse (võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne: avarii läbi teinud, kuigi parandatud auto on väiksema väärtusega, kui samasugune mitte avariiline auto) ja üldteada asjaoluga, et iga avarii on sõiduki puuduseks ka siis, kui see on parandatud. Hageja väide, mille kohaselt sõiduki kliimapaneel purunes ja sisu hallitab väliskeskkonna mõjul, sest autot hoiti välitingimustes, on tõendamata. Väide ei ole usutav, sest siis peaksid kõik sõidukid, mida hoitakse õues, seest hallitama ja purunema. Tõendatud on, et hageja sõiduk oli sõiduki väärtust oluliselt alandavate puudustega, mistõttu vaidlusaluse sõiduki turuväärtus oli 09.04.2010 ca 7000 eurot ja liiklusõnnetuse järgselt oli sõiduki väärtus ca 1500 eurot. Kuivõrd kostja sõidukit omandada ei soovi, tuleb jäänuki väärtus hüvitisest maha arvata.
31.Kostja ei ole suunanud sõidukit OÜ-sse S ega võtnud erinevaid pakkumisi hageja auto remondiks. Ebaõige on hageja väide, et kostja ei nõustunud sõiduki remondiga SA AS-is. Väär on ka väide, et sõiduk loetakse hävinuks, kui remondi hind ületan 50% sõiduki turuhinnast. OÜ S remondiarved ei tõenda arvetel märgitud tööde tegelikku tegemist. Samuti ei ole remonttööde teostamist kontrollinud QBE Kindlustus ja ERGO Kindlustus.
32.Hageja väitis ka 15.04.2010 Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-ile, et liiklusõnnetus toimus seetõttu, et hageja vaatas enne Laane tänavale jõudmist korra paremal pool teed asuva kaupluse poole, mistõttu sõitis otsa seisvale BMW-le. Hageja sündmuse kirjeldus on vastuolus hageja 12.04.2010 seletusega, mille kohaselt toimus liiklusõnnetus seetõttu, et hageja ees sõitev BMW pidurdas ristmikul äkitselt, samuti hageja poolt 15.11.2011 kohtuistungil räägituga. Lisaks on hageja 15.04.2010 seletus Seesamile vastuolus hageja 16.04.2010 seletusega ja 15.11.2011 kohtuistungil antud seletusega, sest 16.04.2010 seletuses väidab hageja, et vaatas paremale poe poole alles seejärel, kui BMW oli Laane ristmikule jõudnud. Ka 15.04.2010 seletuse kohaselt BMW seisis. 12.04.2010 seletuse väide BMW äkkpidurdusest on vastuolus BMW-d juhtinud AR12.04.2010 Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-ile antud seletusega ja 27.04.2011 seletusega, mille kohaselt BMW seisis hageja esitatud joonisel märgitud sõidukite kokkupõrkejärgsed asendid on vastuolus AR27.04.2010 skeemile märgitud asenditega nr 1, kui hageja väitel olid sõidukid Lauliku tn keskel ja BMW ei olnud ületanud Laane tänava telgjoont, siis AR väitel olid sõidukid paremal tee ääres, kuid BMW asus teisel pool Laane tänavat.
33.Riiklikult tunnustatud autotehnika ekspertide JL ja HR 08.12.2011 ekspertarvamus (II kd tl 8-21) tõendavad, et hageja kirjeldatud liiklusõnnetuse käik ei ole ka tehniliselt usutav ning põhjendatud. Vaidlusaluse liiklusõnnetuse toimumine antud kohas ja juhtide kirjeldatud andmete alusel ei ole tehniliselt reaalne. Hageja väitel toimus avarii justkui seepärast, sest teine auto jäi ootamatult seisma
2-11-20273 ja hageja ei jõudnud isegi pidurdada. Olukord, kus hagejat üllataks seisev BMW, ei ole antud kohas reaalne, sest sellisel juhul pidanuks hageja asuma kauplust jälgima veel enne, kui antud kauplus faktiliselt tema vaatevälja sattuda saaks (II tl 18, sh skeem 6). Antud kohas ei ole üheaegselt võimalik, et hageja kirjeldatud kiirustega üksteise järel sõitvatest sõidukitest eesmine sõiduk seisab ristuva tee ees, laseb mööda vasakult läheneva sõiduki, mis on nähtav ka tagumisele juhile vähemalt 29 m kaugusel ristuvast Laane tänavast, samal ajal kui tagumise sõiduki juht vaatab endiselt ainult kauplust, kuigi ta pidanuks ka eessõitva BMWta nagunii pidurdama, et täita liiklusmärgi „anna teed“ nõuet. Vaidlusaluse liiklusõnnetuse põhjustas hageja tahtlikult või raskelt hooletult. Isegi kui hageja tõepoolest vaadanuks ainult „Lada“ varuosade kauplust, siis pidanuks hageja sõltumata enda ees liikuva sõiduki olemasolust või selle sõiduki käitumisest ristuva tänava ees peatumiseks samal ajal (kaupluse juures) ise alustama äkkpidurdamist. Kiirusega 45 km/h (=12,5 m/sek) sõiduki peatumisteekond kuival teekattel on ca 24 meetrit, kuid 09.04.2010 oli lumi veel sulamata ja sõidutee seetõttu märg. Märja teekatte puhul on kiirusega 45 km/h sõitva auto peatumisteekond ca 32 meetrit. Kokkuvõttes tähendab see, et hagejal ei oleks isegi tahtmise korral enam reaalselt olnud võimalik ristuva Laane tänava ees seisma jääda. Kuivõrd aga hageja väitel sõitis hageja ees BMW, siis ei oleks hagejal hageja kirjeldatud asjaoludel tehniliselt olnud võimalik vältida otsasõitu BMWle, sest minimaalselt BMW pikkuse (4,76 meetrit) võrra oli omakorda väiksem teepikkus, mis hagejale kahju tekkimise vältimiseks reaalselt jääda sai. Seega hageja väited liiklusõnnetuse toimumisest ei ole tõendatud. Liiklusõnnetuse asjaolud ja sündmuskoha olud kogumis tõendavad, et hageja põhjustas kahju tahtlikult või raskelt hooletult. Kostjal ei ole sellise kahju hüvitamise kohustust. Kohtuotsuse põhjendus
34.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, hageja vande all, kuulanud üle tunnistajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
35.Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
36.Poolte vahel puudub vaidlus, et hagejale kuulub sõiduauto Volkswagen Phaeton, reg. märgiga XXX(edaspidi sõiduk) (I kd tl 11). Sõiduki suhtes oli kostja juures sõlmitud autokindlustuse kindlustusleping perioodiga 23.09.2009 kell 15.53 - 22.09.2010, mille kohta väljastati 23.09.2009 autokindlustuspoliis nr XXX (I kd tl 12-13). Kindlustustingimusteks olid autokindlustuse tingimused XXX(I kd tl 14-19).
37.VÕS § 422 lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 423 lg 1 järgi kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. VÕS § 448 lg 1 kohaselt kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisest viivitamata kindlustusandjale teatama. Autokindlustuse tingimuste XXXpunkti 8.3 ja 8.3.1 kohaselt kindlustusjuhtumi toimumisel on kindlustusvõtja kohustatud vormistama liiklusõnnetuse ja teatama sellest vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja punkti 8.5 kohaselt on kohustatud esitama täieliku informatsiooni sh kõik dokumendid kahju tekkimise põhjuste ja kahju suuruse kohta. Eeltoodu punkti täitmise eelduseks on kogu tõese informatsiooni juhtunu kohta edastamine kindlustusandjale.
38.Hageja väitel toimus 09.04.2010 kella 11.50 ajal Tallinnas Lauliku ja Laane tänavate ristmikul liiklusõnnetus, kus hageja poolt juhitud hagejale kuuluv sõiduk sõitis tagant otsa äkkpidurdust teinud sõidukile BMW X5, reg.märgiga XXX, mida juhtis AR. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai ulatuslikult
2-11-20273 kahjustada hagejale kuuluva sõiduki esiosa. Osalised täitsid vormi „teade liiklusõnnetusest“ ja hageja kirjutas 12.04.2010 seletuskirja kindlustusele (I kd tl 20-21). 12.04.2010 kirjaga teavitas kostja hagejat, et 09.04.2010 toimunud liiklusõnnetus on kostja poolt registreeritud kahjujuhtumina nr XXX(I kd tl 22). Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja teavitas kostjat vastavalt lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul liiklusõnnetuse toimumisest.
39.Kostja keeldus 02.05.2010 kirjaga nr XXX hagejale 09.04.2010 liiklusõnnetuse kahju hüvitamisest tingimuste punkti 3.3 alusel (I kd tl 23), mille kohaselt RSA vabaneb osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja esitas RSA-le kahju toimumise asjaolude või kahju suuruse osas teadlikult valeandmeid. Liiklusõnnetuses osalenud juhtide ütlustes on olulised vastuolud, mis välistavad sündmuse toimumise hageja poolt kirjeldatud viisil.
40.Vastavalt VÕS § 452 lg 2 p 3 ja 4 kindlustusandja ei või tugineda kokkuleppele, mille kohaselt ta vabaneb kindlustusjuhtumi toimumise puhul täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu, kui kohustus tuli kindlustusandja suhtes täita pärast kindlustusjuhtumi toimumist ja kindlustusvõtja ei rikkunud kohustust tahtlikult või, kui kohustus tuli kindlustusandja suhtes täita pärast kindlustusjuhtumi toimumist ja kindlustusvõtja rikkus kohustust raske hooletuse tõttu, kuid rikkumisel ei olnud mõju ei kindlustusjuhtumi kindlakstegemisele ega kindlustusandja täitmise kohustusele.
41.Poolte vahel on vaidlus liiklusõnnetuse toimumise asjaolude osas ja kahju suuruses. Seega kohtu ülesandeks on välja selgitada kas kindlustusandja vabaneb kindlustuslepingu täitmise kohustusest kui kindlustusvõtja eksitas või püüdis eksitada kindlustusandjat kahjutoimumise asjaolude või kahju suuruse osas. Poolte vahel puudub vaidlus, liiklusõnnetuse toimumise ajas, kohas ja osalenud sõidukite osas.
42.Hageja leiab, et liiklusõnnetus toimumine ja selle asjaolud on tõendatud hageja 12.04.2010.a seletuskirja (toimiku I köide, lk 20), hageja 16.04.2010.a seletuskirja (toimiku I köide, lk 27-28), hageja ja BMWd juhtinud AR poolt vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist täidetud vormiga „Teade liiklusõnnetusest“ (toimiku I köide, lk 21), AR27.04.2010.a seletuskirjaga (toimiku I köide, lk 80-81), hageja poolt 15.11.2011.a toimunud korraldaval kohtuistungil vande all antud seletusega (toimiku I köide, lk 200-202), hageja 15.04.2010.a seletuskirjaga (toimiku II köide, lk 22-23), AR12.04.2010.a seletuskirjaga (toimiku II köide, lk 24-25), AR poolt 27.04.2010.a koostatud skeemiga (toimiku II köide, lk 26) ning Põhja Prefektuuri 24.08.2011.a vastusega hageja 23.08.2011.a päringule (toimiku I köide, lk 177). 09.04.2010.a toimunud liiklusõnnetuses osalenud isikud (st hageja ja AR) on erinevates kindlustusandjatele (kostja ja SIAS) esitatud seletuskirjades liiklusõnnetuse tehiolusid sarnaselt kirjeldanud ning seletustes puuduvad mistahes vastuolud. Hageja on veendunud, et ta ei ole esitanud valeandmeid liiklusõnnetuse asjaolude ega kahju suuruse kohta. Kindlustusjuhtum ei toimunud hageja ja AR eelneval kokkuleppel. Kostja ei ole tõendanud sh tunnistajate ütlustega, et Lauliku 33 aia juures hageja vestles AR enne liiklusõnnetust. Kostja on seisukohal, et hageja esitas valeandmed kahju suuruse ning enda käitumise kohta enne liiklusõnnetust. Hageja kinnitas kostjale 09.04.2010 dateeritud seletuskirjas (I kd tlk 77), et: sõitsin OÜ S ist otse avariipaigale, vahepeal sõidukist ei väljunud. Auto ostsin kuulutuse kaudu 285 000,EEK-i eest. Sõiduk oli tehniliselt korras, midagi vahetada polnud vaja, oli vaja ainult natuke poleerida. Teist osapoolt nägin esimest korda avariipaigal. Sama kordas hageja 16.04.2010 seletuses (I kd tlk 78-79) ja ka kohtule 15.11.2011 (I kd tlk 200). Ka BMW X5 juht AR väitis 27.04.2010 kostjale, et ta enne liiklusõnnetust vahepeatuseid ei teinud ja teise juhiga suhelnud ei ole (I tlk 80-81). Tegelikkuses kohtus hageja vahetult enne sõidukile BMW X5 otsasõitmist selle sõiduki juhi AR. Sõidukijuhtide avariieelne jutuajamine toimus avariipaigast veidi eemal Lauliku 33 aia juures kus hageja vestles AR ja veel ühe meesisikuga, kes oli musta BMW-ga. Peale vestlust istusid halli BMW ja VW juhid sõidukitesse ja sõitsid ristmikule, kus must VW sõitis hallile BMW X5-le pidurdamata tagant otsa (I kd tl 84). Hageja tekitas sellega enda poolt juhitud sõidukile kahjustusi I kd (tl 83)
2-11-20273 väidetavalt 268 887 krooni ulatuses. Mõni minut peale otsasõitu viidi hageja sõiduk teise sõiduautoga avariikohalt ära.
43.Kohtuistungil kinnitas hageja vande all, et ta sõitis peatumata töökohast OÜ S , mis asub Salve 2 kuni liiklusõnnetuse toimumise kohani Lauliku ja Laane ristmikuni (I kd lk 200-202). Eeltoodu on vastuolus tunnistaja MN ütlustega (II kd tl 149-150). Kohus asub seisukohale, et vahetult enne liiklusõnnetuse toimumist liikluses osalenud sõidukite peatumine Lauliku 33 aia juures on tõendatud tunnistaja MN ütlustega. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et tegemist ei ole usaldusväärse tõendiga, kuna tunnistaja juures käisid pärast avariid kostja töötajad ja ütlesid, et tegemist on „tehtud avariiga“. Tunnistaja rääkis mida nägi, mitte ei andnud hinnangut juhtunule. Teiste arvamused ei mõjuta nähtut. Tunnistaja ütluste kohaselt osalesid Lauliku ja Laane ristmikul avariis sõidukid, mis vahetult enne seda olid peatunud Lauliku 33 aia juures. Tunnistaja kinnitas vande all antud ütlustega, et sõidukeid oli 3, millest üks oli hall ja 2 mustad ja sõidukite juures olevad mehed kõnelesid omavahel. Kohus leiab, et ei oma tähtsust tunnistaja ütlused osas, mis puudutavad sõidukijuhte sh nende riietust ja juuste pikkust. Samas märgib kohus, et toimiku I köite leheküljel nr 83 oleval pildil on hageja lühikeste juustega, kelles tunnistaja tundis ära ühe sõidukijuhi (hageja), kelle juuste pikkus langes kokku eelnevalt antud tunnistaja ütlusega. Tulenevalt eeltoodule asub kohus seisukohale, et hageja on andnud mittetõeseid selgitusi vahetult enne liiklusõnnetuse toimumist olnud asjaolude kohta. Kohus nõustub hagejaga, et tähtsust ei oma kas hageja ja AR tundsid enne liiklusõnnetuse toimumist teineteist või mitte. Samas ei saa kohus märkimata jätta, et sellise asjaolu varjamine mõjutab hageja antud ütluste tõesust. Tunnistaja EN ütlused Lauliku 33 aia juures enne avariid peatunud sõidukite osas ei oma käesolevas vaidluses tõenduslikku tähendust, kuna ta ise neid ei näinud. Tunnistaja nägi avariis osalenud sõidukeid. Samas tunnistaja oma ütlustega kinnitas, et sai teada MN, et tegemist samade sõidukitega, mis seisid enne Lauliku 33 juures.
44.Hageja väitis 15.04.2010 Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-ile, et liiklusõnnetus toimus seetõttu, et hageja vaatas enne Laane tänavale jõudmist korra paremal pool teed asuva kaupluse poole, mistõttu sõitis otsa seisvale BMW-le. Hageja sündmuse kirjeldus on vastuolus hageja 12.04.2010 seletusega, mille kohaselt toimus liiklusõnnetus seetõttu, et hageja ees sõitev BMW pidurdas ristmikul äkitselt, samuti hageja poolt 15.11.2011 kohtuistungil vande all antud selgitustega. Lisaks on hageja 15.04.2010 seletus Seesamile vastuolus hageja 16.04.2010 seletusega ja 15.11.2011 kohtuistungil antud seletusega, sest 16.04.2010 seletuses väidab hageja, et vaatas paremale poe poole alles seejärel, kui BMW oli Laane ristmikule jõudnud. Ka 15.04.2010 seletuse kohaselt BMW seisis. 12.04.2010 seletuse väide BMW äkkpidurdusest on vastuolus BMW-d juhtinud AR12.04.2010 Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-ile antud seletusega ja 27.04.2011 seletusega, mille kohaselt BMW seisis. Hageja esitatud joonisel märgitud sõidukite kokkupõrkejärgsed asendid on vastuolus AR27.04.2010 skeemile märgitud asenditega nr 1, kui hageja väitel olid sõidukid Lauliku tn keskel ja BMW ei olnud ületanud Laane tänava telgjoont, siis AR väitel olid sõidukid paremal tee ääres, kuid BMW asus teisel pool Laane tänavat. Seega hageja esitatud teatel liiklusõnnetusest (I kd lk 21) ja käsitsi joonistatud skeemil (tl 29) on sõidukite asetus oluliselt erinev. Kohus leiab, et tõeste andmete sisu ei saa ajaliselt muutuda nii nagu need on muutunud hageja seletustes. Kohus leiab, et isikud, kes on osalenud paljudes liiklusõnnetustes (hageja 15 korral ja AR7 korral), peaksid omama kogemusi liiklusõnnetuse toimumiskoha skeemi täpsemaks koostamiseks ja seletuskirjade kirjutamiseks. Vastuolud eeltoodud dokumentides ei ole vabandatavad ja seab kahtluse alla liiklusõnnetuse tehiolud. Kohus leiab, et kuna hageja sõitis oma koduteel (hageja vande all ütlus 15.11.2011 kohtuistungil, I kd lk 200), siis ei saanud talle ootamatu olla „anna teed“ märk ristuva Laane tn ees (II tlk 13 fotod 9-10, nähtavuse puudumine, ega ees aeglustav BMW, mis oli hageja selgituse kohaselt Lauliku tänaval ainuke tema ees olnud auto. Kohus leiab, et hageja sõites BMW järel oli teadlik, et eessõitev auto peab andma teed Laane tänaval sõitvale sõidukile, seega hageja pidi arvestama eessõitva auto võimaliku peatumisega. Tuginedes eeltoodule ja sellele, et juhtumi ajal olid kiirused väikesed, tee tuttav, nähtavus hea ja hagejale teada, et tema ees sõidab BMW, mis kohustas hagejat hoidma ohutut
2-11-20273 pikivahet vältimaks otsasõitu „anna teed“ märgi ees, asub kohus seisukohale, et vaidlusalune juhtum ei olnud hageja jaoks ootamatu. Kohus leiab, et esitatud tõenditega on tuvastatud hageja vastuolulisus antud seletustes liiklusõnnetuse tehiolude osas.
45.Kohus on seisukohal, et riiklikult tunnustatud autotehnika ekspertide JL ja HR 08.12.2011 ekspertarvamus (II kd tl 8-21, 158, 159, 186-199 värviliste fotodega) tõendab, et hageja kirjeldatud liiklusõnnetuse käik ei ole ka tehniliselt usutav ning põhjendatud. Ekspertarvamuse kohaselt vaidlusaluse liiklusõnnetuse toimumine antud kohas ja juhtide kirjeldatud andmete alusel ei ole tehniliselt reaalne. Hageja väitel toimus avarii justkui seepärast, sest teine auto jäi ootamatult seisma ja hageja ei jõudnud isegi pidurdada. Olukord, kus hagejat üllataks seisev BMW, ei ole antud kohas reaalne, sest sellisel juhul pidanuks hageja asuma kauplust jälgima veel enne, kui antud kauplus faktiliselt tema vaatevälja sattuda saaks (II tl 18, sh skeem 6). Antud kohas ei ole üheaegselt võimalik, et hageja kirjeldatud kiirustega üksteise järel sõitvatest sõidukitest eesmine sõiduk seisab ristuva tee ees, laseb mööda vasakult läheneva sõiduki, mis on nähtav ka tagumisele juhile vähemalt 29 m kaugusel ristuvast Laane tänavast, samal ajal kui tagumise sõiduki juht vaatab endiselt ainult kauplust, kuigi ta pidanuks ka eessõitva BMWta nagunii pidurdama, et täita liiklusmärgi „anna teed“ nõuet. Vaidlusaluse liiklusõnnetuse põhjustas hageja tahtlikult või raskelt hooletult. Isegi kui hageja tõepoolest vaadanuks ainult „Lada“ varuosade kauplust, siis pidanuks hageja sõltumata enda ees liikuva sõiduki olemasolust või selle sõiduki käitumisest ristuva tänava ees peatumiseks samal ajal (kaupluse juures) ise alustama äkkpidurdamist. Kiirusega 45 km/h (=12,5 m/sek) sõiduki peatumisteekond kuival teekattel on ca 24 meetrit, kuid 09.04.2010 oli lumi veel sulamata ja sõidutee seetõttu märg. Märja teekatte puhul on kiirusega 45 km/h sõitva auto peatumisteekond ca 32 meetrit. Kokkuvõttes tähendab see, et hagejal ei oleks isegi tahtmise korral enam reaalselt olnud võimalik ristuva Laane tänava ees seisma jääda. Kuivõrd aga hageja väitel sõitis hageja ees BMW, siis ei oleks hagejal hageja kirjeldatud asjaoludel tehniliselt olnud võimalik vältida otsasõitu BMWle, sest minimaalselt BMW pikkuse (4,76 meetrit) võrra oli omakorda väiksem teepikkus, mis hagejale kahju tekkimise vältimiseks reaalselt jääda sai. Kohus leiab, et hageja väited liiklusõnnetuse toimumisest ei ole tõendatud. Liiklusõnnetuse asjaolud ja sündmuskoha olud kogumis tõendavad, et hageja põhjustas kahju tahtlikult või raskelt hooletult.
46.Autokindlustuse tingimuste XXXpunkti 3.1 kohaselt vabaneb kostja (RSA) kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja rikkus vähemalt ühte kindlustuslepingus sätestatud kohustust ja kohustuse rikkumine omas mõju RSA täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemisele. Võttes arvesse eeltoodut leiab kohus, et kindlustusandja vabaneb kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kuna kindlustusvõtja eksitas kindlustusandjat kahjutoimumise asjaolude osas, seega hagi ei kuulu rahuldamisele.
47.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et on tavapärane, et iga sõiduk osaleb oma kasutamise ajal ühes või mitmes suuremas või väiksemas liiklusõnnetuses. Isegi kui eeltoodud seisukohta saaks tavapäraseks pidada ei saa tavapäraseks pidada, et hageja on vaidlusaluse sõidukiga vähem kui 8 kuu jooksul osalenud kokku 5 avariis, millest on ise põhjustanud 3 korral (I kd tl 94-96). Eesti Liikluskindlustuse Fondi liikluskindlustuse andmebaasi andmete kohaselt on hageja osalenud ajavahemikul 01.10.2004-09.04.2010 kas juhi või sõiduki omanikuna 15 korda (I kd tl 85-88) ja AR ajavahemikult 16.02.2004-09.04.2010 kas juhi või omanikuna 7 korda liiklusõnnetuses (I kd tl 8990). Eeltoodud arvud ületavad mõistliku inimese tavapärasusest arusaama. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et mõlema sõidukijuhi ja neid ühendavate isikute (AR, MRK, TI) puhul on tegemist sagedaselt liiklusõnnetustes osalejatega, kelle omandis või kasutuses sõidukid on remonditud tavapäraselt hageja töökohas OÜ S ning kellele kindlustused on tasunud kindlustushüvitised.
48.Kuna hagi jääb eeltoodud põhjustel rahuldamata, siis puudub vajadus analüüsida sõiduki turuväärtust enne 09.04.2010 liiklusõnnetust ja sellega seonduvaid tõendeid ning anda hinnang eraldi hindamisaktile, ekspertarvamusele ja ekspertiisiaktile (I kd tl 50-65, 97-116, II kd lk 97-113). Samas soovib kohus märkida, et nõustub kostja seisukohaga, et ei ole usutav hageja väide, et hageja ostis sõiduki ajal, mil sõiduk oli müügis hinnaga 111 000 krooni ja remontivajavana, 285 000 krooni
2-11-20273 eest ja sõiduk oli tehniliselt korras ning sõidukil midagi vahetada polnud vaja. Fotod sõidukist annavad ülevaate sõidki välimusest mitte tehnilisest seisukorrast. Asjaolu, et hageja, kes on OÜ-s S automaalrina tööl, värvis ja/või poleeris auto, ei tõenda, et varjatud tehnilised puudused ja rikkega detailid ning seadmed (näiteks klaasitõstuk, rattalaager, tulede juhtplokk ja vasak esituli; tagaluuk, tagaluugi lukumehhanism ja lukk, katuseluugi mootor jne) olid asendatud. Esitatud fotod ei erine SA2009 juuli müügikuulutuse juures olevatest fotodest. Seega ei tõenda need ka SA kalkulatsioonis ja müügikuulutuses loetletud puuduste parandamist. Lisaks osales vaidlusalune auto pärast fotografeerimist ja enne vaidlusalust 09.04.2010 sündmust hageja käes olles neljas liiklusõnnetuses. 15.09.2009 oli sõidukil juba purunenud ka parem esituli (maksumus ca 1208 eurot). Katkise tule mõju sõiduki harilikule väärtusele ei ole A OÜ arvamuses arvestatud. Hilisemalt on sõidukil kriimustatud-mõlgitud tagatiivad ja veljed, läbilõigatud elektri sõlmede juhtmed ja eemaldatud aku. Kohus märgib, et pärast liiklusõnnetust piisab aku lahtiühendamisest, et välistada sõiduki avariijärgne põlema süttimine, mistõttu jääb arusaamatuks miks hageja sõiduki kapotialune juhtmepunt on läbilõigatud (eksperdi arvamus I kd lk 97-116, fotod lk 114). Hageja võttis alles 21.06.2011 seisukohas omaks, et auto vasak esituli oli enne 09.04.2010 purunenud ning tagaistme kattenahk osaliselt purunenud. Kuigi hagejale olid need faktid teada enne hagi esitamist, nõudis ja nõuab ta endiselt nende eest hüvitist. Eraldi märgib kohus, et ekspert R.M on koostanud sõiduauto VW Phaeton (vin: XXX) teadaoleva ajaloo (II kd lk 103), mille kohaselt on sõiduk 03.03.2006 tunnistatud USA-s hävinuks ulatusliku veekahjustuse tõttu. Juhul kui hagi oleks rahuldatud oleks kohus juhindunud kahju suuruse määramisel RM ekspertiisiaktis nr XXXmärgitud sõiduki turuväärtusest (II kd tl 97-113). Menetluskulud
49.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.