Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

Asjaolud ja hageja nõue

liiklusõnnetust ta vahepeatuseid ei teinud ja teise juhiga ei suhelnud. Tegelikkuses kohtus hageja vahetult enne sõidukile BMW otsasõitmist selle sõiduki juhi A.Rga. Sõidukijuhtide avariieelne jutuajamine toimus avariipaigast veidi eemal XXX X-XX aia juures, kus hageja vestles A.Rga ja veel ühe meesisikuga, kes oli musta BMW-ga. Peale vestlust istusid halli BMW ja Volkswageni juhid sõidukitesse ja sõitsid ristmikule, kus must Volkswagen sõitis hallile BMW-le pidurdamata tagant otsa. Eeltoodust võib järeldada, et liiklusõnnetuse pooled olid varasemalt tuttavad ning tegutsesid kooskõlastatult. Eelnevale lisaks, hageja väitis 15.04.2010 Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-ile, et liiklusõnnetus toimus seetõttu, et hageja vaatas enne XXX X-XX jõudmist korraks paremal pool teed asuva kaupluse poole, mistõttu sõitis otsa seisvale BMW-le. Hageja sündmuse kirjeldus on vastuolus hageja 12.04.2010 seletusega, mille kohaselt toimus liiklusõnnetus seetõttu, et hageja ees sõitev BMW pidurdas ristmikul äkitselt. Lisaks on hageja 15.04.2010 seletus Seesamile vastuolus hageja 16.04.2010 seletusega, sest 16.04.2010 seletuses väidab hageja, et vaatas paremale poe poole alles seejärel, kui BMW oli XXX ristmikule jõudnud. Ka 15.04.2010 seletuse kohaselt BMW seisis. 12.04.2010 seletuse väide BMW äkkpidurdusest on vastuolus BMW-d juhtinud A.R 12.04.2010 Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-ile antud seletusega ja 27.04.2011 seletusega. 27.04.2011 seletuse kohaselt BMW seisis. Hageja esitatud joonisel märgitud sõidukite kokkupõrkejärgsed asendid on vastuolus A.R 27.04.2010 skeemile märgitud asenditega nr 1 - kui hageja väitel olid sõidukid XXX X-XX keskel ja BMW ei olnud ületanud XXX tänava telgjoont, siis A.R väitel olid sõidukid paremal tee ääres, kuid BMW asus teisel pool XXX tänavat. Asjas omab ka tähtsust, et kostja ei ole suunanud sõidukit remondiks OÜ S ega võtnud erinevaid pakkumisi hageja auto remondiks. Ebaõige on hageja väide, et kostja ei nõustunud sõiduki remondiga Saksa Auto AS-is. Väär on ka väide, et sõiduk loetakse hävinuks, kui remondi hind ületab 50 % sõiduki turuhinnast. OÜ S remondiarved ei tõenda arvetel märgitud tööde tegelikku tegemist. Samuti ei ole remonttööde teostamist kontrollinud QBE Kindlustus ja ERGO Kindlustus. Kuivõrd 09.04.2010 liiklusõnnetus osalenud sõidukijuhtide käitumises esinesid KarS § 212 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu, kindlustuskelmuse, objektiivsed tunnused, alustas Põhja Ringkonnaprokuratuur kostja ja Seesam RKAS avalduse alusel 01.06.2010 kriminaalmenetlust nr 10730000308. Maakohtu otsus

avariiga“. Tunnistaja rääkis mida nägi, mitte ei andnud hinnangut juhtunule. Tunnistaja ütluste kohaselt osalesid XXX ja XXX ristmikul avariis sõidukid, mis vahetult enne seda olid peatunud XXX X-XX aia juures. Tunnistaja kinnitas vande all antud ütlustega, et sõidukeid oli 3, millest üks oli hall ja 2 mustad ja sõidukite juures olevad mehed kõnelesid omavahel. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hageja on andnud mittetõeseid selgitusi vahetult enne liiklusõnnetuse toimumist olnud asjaolude kohta. Hageja väitis 15.04.2010 Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-ile, et liiklusõnnetus toimus seetõttu, et hageja vaatas enne XXX X-XX jõudmist korra paremal pool teed asuva kaupluse poole, mistõttu sõitis otsa seisvale BMW-le. Hageja sündmuse kirjeldus on vastuolus hageja 12.04.2010 seletusega, mille kohaselt toimus liiklusõnnetus seetõttu, et hageja ees sõitev BMW pidurdas ristmikul äkitselt, samuti hageja poolt 15.11.2011 kohtuistungil vande all antud selgitustega. Lisaks on hageja 15.04.2010 seletus Seesamile vastuolus hageja 16.04.2010 seletusega ja 15.11.2011 kohtuistungil antud seletusega, sest 16.04.2010 seletuses väidab hageja, et vaatas paremale poe poole alles seejärel, kui BMW oli XXX ristmikule jõudnud. Ka 15.04.2010 seletuse kohaselt BMW seisis. 12.04.2010 seletuse väide BMW äkkpidurdusest on vastuolus BMW-d juhtinud A.R 12.04.2010 Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-ile antud seletusega ja 27.04.2011 seletusega, mille kohaselt BMW seisis. Hageja esitatud joonisel märgitud sõidukite kokkupõrkejärgsed asendid on vastuolus A.R 27.04.2010 skeemile märgitud asenditega nr 1. Kui hageja väitel olid sõidukid XXX X-XX keskel ja BMW ei olnud ületanud XXX tänava telgjoont, siis A.R väitel olid sõidukid paremal tee ääres, kuid BMW asus teisel pool XXX tänavat. Seega hageja esitatud teatel liiklusõnnetusest ja käsitsi joonistatud skeemil on sõidukite asetus oluliselt erinev. Kohus leiab, et tõeste andmete sisu ei saa ajaliselt muutuda nii nagu need on muutunud hageja seletustes. Kohus leiab, et isikud, kes on osalenud paljudes liiklusõnnetustes (hageja 15 korral ja A.R 7 korral), peaksid omama kogemusi liiklusõnnetuse toimumiskoha skeemi täpsemaks koostamiseks ja seletuskirjade kirjutamiseks. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et mõlema sõidukijuhi ja neid ühendavate isikute A.R, M.R.K ja T.I puhul on tegemist sagedaselt liiklusõnnetustes osalejatega, kelle omandis või kasutuses sõidukid on remonditud tavapäraselt hageja töökohas OÜ S ning kellele kindlustused on tasunud kindlustushüvitised. Vastuolud eeltoodud dokumentides ei ole vabandatavad ja seavad kahtluse alla liiklusõnnetuse tehiolud. Kohus leiab, et kuna hageja sõitis oma koduteel, siis ei saanud talle ootamatu olla „anna teed“ märk ristuva XXX tn ees ega ees aeglustav BMW, mis oli hageja selgituse kohaselt XXX tänaval ainuke tema ees olnud auto. Kohus leiab, et hageja sõites BMW järel oli teadlik, et eessõitev auto peab andma teed XXX tänaval sõitvale sõidukile, seega hageja pidi arvestama eessõitva auto võimaliku peatumisega. Tuginedes eeltoodule ja sellele, et juhtumi ajal olid kiirused väikesed, tee tuttav, nähtavus hea ja hagejale teada, et tema ees sõidab BMW, mis kohustas hagejat hoidma ohutut pikivahet vältimaks otsasõitu „anna teed“ märgi ees, asub kohus seisukohale, et vaidlusalune juhtum ei olnud hageja jaoks ootamatu. Kohus leiab, et esitatud tõenditega on tuvastatud hageja vastuolulisus antud seletustes liiklusõnnetuse tehiolude osas. Kohus on seisukohal, et äriühingu Lettore riiklikult tunnustatud autotehnika ekspertide Janek Luppini ja Hans Rämmali 08.12.2011 ekspertarvamus tõendab, et hageja kirjeldatud liiklusõnnetuse käik ei ole ka tehniliselt usutav ning põhjendatud. Hageja väitel toimus avarii justkui seepärast, et teine auto jäi ootamatult seisma ja hageja ei jõudnud isegi pidurdada. Olukord, kus hagejat üllataks seisev BMW, ei ole antud kohas reaalne, sest sellisel juhul pidanuks hageja asuma kauplust jälgima veel enne kui antud kauplus faktiliselt tema vaatevälja

sattuda saaks. Antud kohas ei ole üheaegselt võimalik, et hageja kirjeldatud kiirustega üksteise järel sõitvatest sõidukitest eesmine sõiduk seisab ristuva tee ees, laseb mööda vasakult läheneva sõiduki, mis on nähtav ka tagumisele juhile vähemalt 29 m kaugusel ristuvast XXX tänavast, samal ajal kui tagumise sõiduki juht vaatab endiselt ainult kauplust, kuigi ta pidanuks ka eessõitva autota pidurdama, et täita liiklusmärgi „anna teed“ nõuet. Vaidlusaluse liiklusõnnetuse põhjustas hageja tahtlikult või raskelt hooletult. Isegi kui hageja tõepoolest vaadanuks ainult kauplust, siis pidanuks hageja sõltumata enda ees liikuva sõiduki olemasolust või selle sõiduki käitumisest ristuva tänava ees peatumiseks samal ajal ise alustama äkkpidurdamist. Kiirusega 45 km/h (12,5 m/sek) sõiduki peatumisteekond kuival teekattel on ca 24 meetrit, kuid 09.04.2010 oli lumi veel sulamata ja sõidutee seetõttu märg. Märja teekatte puhul on kiirusega 45 km/h sõitva auto peatumisteekond ca 32 meetrit. Kokkuvõttes tähendab see, et hagejal ei oleks isegi tahtmise korral enam reaalselt olnud võimalik ristuva XXX tänava ees seisma jääda. Kohus leiab, et hageja väited liiklusõnnetuse toimumisest ei ole tõendatud. Liiklusõnnetuse asjaolud ja sündmuskoha olud kogumis tõendavad, et hageja põhjustas kahju tahtlikult või raskelt hooletult. Autokindlustuse tingimuste A100/2009 punkti 3.1 kohaselt vabaneb kostja (RSA) kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja rikkus vähemalt ühte kindlustuslepingus sätestatud kohustust ja kohustuse rikkumine omas mõju RSA täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemisele. Võttes arvesse eeltoodut, leiab kohus, et kindlustusandja vabaneb kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kuna kindlustusvõtja eksitas kindlustusandjat kahjutoimumise asjaolude osas, seega hagi ei kuulu rahuldamisele. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis puudub vajadus analüüsida sõiduki turuväärtust enne 09.04.2010 liiklusõnnetust ja sellega seonduvaid tõendeid ning anda hinnang eraldi hindamisaktile, ekspertarvamusele ja ekspertiisiaktile. Kohus märgib lisaks, et usutav ei ole hageja väide, et hageja ostis sõiduki ajal, mil sõiduk oli müügis hinnaga 111 000 krooni ja remontivajavana, 285 000 krooni eest ja sõiduk oli tehniliselt korras. Juhul kui hagi oleks rahuldatud, oleks kohus juhindunud kahju suuruse määramisel Rein Mündi ekspertiisiaktis nr 12-104 märgitud sõiduki turuväärtusest, mille kohaselt on kõnealune sõiduk 03.03.2006 tunnistatud USA-s hävinuks ulatusliku veekahjustuse tõttu. Apellatsioonkaebus

Võrreldes 12.04.2010 seletusega on 15.04.2010 seletus aga detailsem, kuna hageja selgitas täiendavalt, et BMW pidurdamine oli hageja jaoks ootamatu, kuna hageja vaatas eelnevalt paremal asuva kaupluse poole. Asjaolust, et 15.04.2010 seletus on täpsem ei saa teha järeldust, et 15.04.2010 seletus on 12.04.2010 seletusega vastuolus. Hageja osundab, et A.R 12.04.2010 ja 27.04.2010 seletustes ei tulene, et A.R oleks oma BMW XXX tänava ristmiku ees peatanud muul viisil kui äkiliselt pidurdades. Maakohus on ka hageja 16.04.2010 seletust ilmselt valesti mõistnud, kuna 16.04.2010 seletuses ei ole hageja kirjutanud, et ta vaatas paremale siis, kui BMW jõudis XXX ristmikule. Seega puudub hageja ja A.R seletustes maakohtu poolt väidetud vastuolu. Kohus märkis, et skeemilt ei nähtu, millisel ajahetkel olid sõidukid asendites A ja B ning millisel ajahetkel, st kas kokkupõrke hetkel, vahetult pärast seda või hiljem, asendites A1 ja B1. Hageja märgib, et A.R poolt koostatud skeem kujutab sõidukite nö lõppasendeid pärast liiklusõnnetust, st ajal, kui sõidukeid oli liikluse takistamise vältimiseks juba liigutatud. Isegi, kui hageja ja A.R seletustes oleksid teatud vastuolud, ei saaks järeldada, et just hageja on kostjale valeandmeid esitanud. Maakohus ei ole hageja ja A.R seletusi ja skeeme tõenditena igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud (TsMS § 232 lg 1 rikkumine). Samuti jättis maakohus arvestamata, et hageja ja A.R poolt vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist täidetud vormil „Teade liiklusõnnetusest“ on osapooled esitanud ühise liiklusõnnetuse toimumise koha skeemi ja kinnitanud skeemi õigust oma allkirjadega. Arusaamatu on ka maakohtu järeldus, mille kohaselt peaksid paljudes liiklusõnnetustes osalenud isikud omama kogemusi liiklusõnnetuse toimumiskoha skeemi täpsemaks koostamiseks ja vormistamiseks. Varasemalt toimunud liiklusõnnetuste hulgal ei ole käesoleva vaidluse õige lahendamise seisukohast mingisugust tähtsust, kuna asjaolu, et hageja või A.R on ka varasemalt liiklusõnnetustes osalenud, ei anna ega saagi anda kostjale õigust 09.04.2010 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel hagejale tekkinud kahju hüvitamisest keelduda. Hageja varasemalt toimunud liiklusõnnetuste toimumise fakt oli kostjale kindlustuslepingu sõlmimise ajal teada. Kohtuotsuse kohaselt ei saanud liiklusõnnetus olla hageja jaoks ootamatu, kuna hageja sõitis oma koduteel ja pidi seetõttu teadma, et ristuva XXX tänava ees on liiklusmärk „anna teed“ ning tema ees liikuv BMW võib liiklusmärgi ees peatuda. Maakohtu sellise seisukoha järgi ei saaks ükski liiklusõnnetus olla ootamatu. Lisaks ei selgu otsusest, millistele asjas esitatud või kogutud tõenditele tuginedes asus maakohus seisukohale, et hageja põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult või raske hooletuse tõttu (TsMS § 436 lg 1 ja lg 2 ning § 442 lg 8 rikkumine). Maakohtu hinnangul tõendab Lettore arvamus, et hageja kirjeldatud liiklusõnnetuse käik ei ole tehniliselt usutav ning põhjendatud. Hageja leiab, et Lettore arvamus ei oma tõendi kvaliteeti, kuna selle alusel ei ole võimalik välja selgitada asja õigeks lahendamiseks tähtsaid asjaolusid (TsMS § 229 lg 1 ja § 238 lg 1). Isegi juhul kui käsitleda Lettore arvamust tõendina, ei ole tegemist usaldusväärse tõendiga (TsMS § 238 lg 5 teine lause). Otsusest ei ole võimalik tuvastada, millised laused kajastavad Lettore arvamusest nähtuvaid asjaolusid, millised laused maakohtu järeldusi ning millistel asjas esitatud ja kogutud tõenditel maakohtu järeldused rajanevad. Maakohus leidis, et vastavalt tuvastatud asjaoludele ja tingimuste p-le 3.1 tuginedes vabanes kostja kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kuna hageja eksitas kostjat kindlustusjuhtumi toimumise asjaolude osas. Hageja leiab, et kõnesolev seisukoht rajaneb tingimuste p 3.1 ja VÕS § 452 lg 2 p 3 ja p 4 ebaõigel kohaldamisel. VÕS § 452 lg 2 p 4 kohaselt ei saa kindlustusandja kahju hüvitamisest keelduda üksnes seetõttu, et kindlustusvõtja on mõne kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja hüvitamiskohustuse ulatuse seisukohast tähtsusetu asjaolu kohta esitanud ebatäpseid andmeid. Lisaks oleks kohus pidanud hagi rahuldamata jättes kontrollima ja

põhjendama, miks vabanes kostja maakohtu poolt tuvastatud hageja väidetavaid rikkumisi arvestades kindlustuslepingu täitmise kohustusest mitte osaliselt, vaid täies ulatuses. Maakohus jättis arvestamata hageja väited, mille kohaselt on kahju hüvitamisest keeldumine vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejal on alust arvata, et kostja keeldumine 09.04.2010 toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel hagejale tekkinud kahju hüvitamisest ei ole tingitud kostja poolt kohtumenetluses esile toodud asjaoludest, vaid hoopis sellest, et tegemist on juba teise kindlustusjuhtumiga samal kindlustusperioodil. Kuna kostja on kindlustuslepingu alusel seoses 28.12.2009 toimunud kindlustusjuhtumiga juba 113 200 krooni suuruse hüvitise välja maksnud, ei ole kostja huvitatud teise ja veel suurema kindlustushüvitise väljamaksmisest samal kindlustusperioodil. Kostja peab kahju hüvitamisest keeldumise aluseks olevate asjaolude tuvastamisel ning kahju hüvitamisest keeldumise otsuse tegemisel otsust põhjendama ja selgitama. Vastuvõtmatu on, et kostja hakkab kahju hüvitamisest keeldumise põhjuseid otsima või juurde looma alles kohtumenetluse käigus. Antud juhul on kostja just selliselt toiminud. Eelnevale lisaks, põhjendamatu on maakohtu järeldus, et ei ole usutav, et hageja ostis Volkswageni hinnaga 285 000 krooni. Samuti on vastuolulised Volkswageni kindlustusjuhtumi eelset seisukorda puudutavad maakohtu järeldused. Hageja leiab, et maakohus on menetluskulusid jaotades TsMS § 162 lg 1, 2 ja 3 ebaõigesti kohaldanud ja § 162 lg 4 ja § 169 lg 3 ebaõigesti kohaldamata jätnud. Maakohus oleks pidanud kostja menetluskulud ka hagi rahuldamata jätmise korral täielikult või osaliselt kostja enda kanda jätma, kuna kostja keeldus kohtuväliselt hagejale selgitamast, miks ja millistele tõenditele tuginedes ei pea kostja 09.04.2010 toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel kostjale tekkinud kahju hüvitamist võimalikuks. Hageja hinnangul tuleb TsMS § 169 lg 3 alusel jätta kostja kanda järgnevad menetluskulud: Ain Leppiku eksperdi arvamuse ja kohtuliku ekspertiisi läbiviimise kulud; Swedbank Liising AS-ilt dokumentide väljanõudmise kulud; tunnistaja E.E.N ülekuulamisega seotud kulud. Vastustaja seisukoht

Vaidlust ei ole, et 09.04.20010 toimus Tallinnas, XXX ja XXX tänavate ristmikul liiklusõnnetus, milles osalesid hageja juhtimisel olnud Volkswagen ja sõiduk BMW X5, mida juhtis A.R. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja keeldus hagejale kindlustushüvitist välja maksmast põhjusel, et hageja oli esitanud liiklusõnnetuse asjaolude kohta valeandmeid (I kd lk 23). 01.05.2011 esitas hageja maakohtule nõude kindlustushüvitise saamiseks. Maakohus jättis hageja nõude rahuldamata ja hageja vaidlustas kohtuotsuse eelkõige põhjusel, et maakohus on hinnanud valesti kogutud tõendeid ja selle tulemusena jõudnud ebaõige lahendini. Hagimenetluses peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagejal tuli tõendada väidetava liiklusõnnetuse toimumine, selle asjaolud, kahju tekkimise põhjus, sõiduki seisund ja kahju suurus. Hageja oma väiteid ei tõendanud ja ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja poolt esitatud andmed ei olnud tõesed. Hageja väited olid omavahel vastuolus ja vastuolus ka teist sõidukit juhtinud A.R esitatud õnnetuse toimumise kirjeldusega. Vastuolud koos osundatud asjaoludega vähendavad hageja esitatud väidete usaldusväärsust, samuti vahetult otsasõidu eelselt samas kohas hageja ja teise avariis osalenud sõidukijuhi A.Rga toimunud kohtumise varjamine. Samas ei nõustu ringkonnakohus kostja vastuses esitatud seisukohaga, et hageja usaldusväärsust vähendab tema huvitatus asja lahendist. Tsiviilvaidluses on pooltel võrdne huvi ja õigus eeldada, et vaidlus lahendatakse tema kasuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et sõidukite kokkupõrge oli korraldatud kavatsetult. Maakohus hindas seejuures tunnistajate E.-E. N ja M. N ütlusi, ekspertide H. Rämmali, J. Luppini ja R. Mündi arvamusi ning tuvastas sõidukite kokkupõrke toimumise asjaolude ja kahju osas teadlikult valeandmete esitamise. Riiklikult tunnustatud auto- ja liiklustehnika ekspertide Hans Rämmali ja Janek Luppini 08.12.2011 arvamuses fikseeritud vaidlusaluse liiklusõnnetuse koha tehiolude ning sündmuskoha tehioludele, sõidukijuhtide seletustele ja sõidukite vigastustele antud liiklustehnilise hinnanguga on hageja poolt hagi aluseks toodud väited kummutatud. Ekspert R. Münt arvamusega on lisaks tõendatud, et sõidukil müügi ajal 2009 olnud vigastused jäidki kuni 09.04.2010 liiklusõnnetuseni kõrvaldamata. TsMS § 654 lg 6 kohaselt ei korda ringkonnakohus maakohtu poolt tuvastatut. Kokkuvõtteks leiab ringkonnakohus, et hageja oli esitanud kostjale valeandmeid nii 09.04.2010 liiklusõnnetuse toimumise kui liiklusõnnetusega tekitatud kahju suuruse kohta. Hageja väited liiklusõnnetuse toimumisest ja talle tekitatud kahjust ei ole tõendatud. Maakohus tuvastas, et sõiduki kokkupõrke kohta kogutud asjaolud ja sündmuskoha olud kogumis tõendavad, et hageja põhjustas kahju tahtlikult või raskelt hooletult. Lisaks tuvastas maakohus, et tegelikkusele ei vastanud hageja väited, et sõiduk oli enne avariid tehniliselt korras ja et hageja esitas kostjale auto seisundi kohta teadlikult valeandmeid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1 analüüsinud kogumis esitatud tõendeid ja kujundanud nende alusel oma siseveendumuse. Tõendite teistsuguseks hindamiseks ringkonnakohtul alust ei ole. Ekslik on apellandi väide, mille kohaselt ei ole Lettore OÜ arvamus tõendiks asjas. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. Apellandi väited ei anna alust muuta maakohtu poolt tõenditele antud hinnangut. Maakohtu otsus on kooskõlas TsMS § 436 lg-ga 1 ja selle tühistamiseks puudub alus. Kostja keeldumine kahju hüvitamisest ei ole vastuolus hea usu põhimõttega, vaid kooskõlas kindlustuslepingu tingimuste p-ga 3.3 ja seaduslik. Oletustel põhineb ja asja materjaliga ei ole kooskõlas hageja väide, nagu oleks talle keeldutud hüvituse maksmisest seetõttu, et sama kindlustuslepingu alusel samal kindlustusperioodil on talle seoses

28.12.2009 toimunud kindlustusjuhtumiga hüvitist makstud. Kostja on hüvitise maksmisest keeldumist piisavalt põhjendanud. Õige on apellandi väide, mille kohaselt hagejal varasemate liiklusõnnetustes osalemise fakt ei saa olla hagi rahuldamata jätmise aluseks. Kuid sellele asjaolule ja ka sellele, et teine 09.04.2010 liiklusõnnetuses osaleja A.R on korduvalt osalenud avariides, ei rajanud maakohus otsust ega jätnud sel motiivil hagi rahuldamata. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Pooled esitasid taotlused kohtuistungi protokolli parandamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu protokolli parandamise taotluste põhjendustega, jätab taotlused rahuldamata ja lisab vastuväited TsMS § 53 lg 4 kohaselt protokollile. Menetluskulude jaotus

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.