Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi Hagi ese Hagi hind Kohtukoosseis Asja lahendamine Hageja Hageja esindaja Kostja
27. märts 2014 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja nr 2-13-30384 Abi Kapital Grupp OÜ versus Sten Sarv võlgnevuse nõudes 895,61 eurot kohtunik Silvi Maiste kirjalik menetlus Abi Kapital Grupp OÜ (registrikood 11308362; Põhja pst 21c, Tallinn) Timm Ritari (e-post [email protected]) Sten Sarv (isikukood xxxxxxx; aadress xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxx)
Kostja ja Erahariduskeskus AS sõlmisid 28.09.2012 õppelepingu nr 12-1023930/vil. Lepingu punkti 2.1 järgi asus kostja õppima ettevõtluse peaerialale vastavalt ärijuhtimise õppekavale. Vastavalt lepingule kohustus kostja osalema õppes ning tasuma iga-aastast õppemaksu. Erahariduskeskus AS on kostjale esitanud järgnevad arved: arve nr 201214865 summas 180 eurot; arve nr 201213231 summas 180 eurot; arve nr 201213207 summas 300 eurot; arve nr 20123220 summas 180 eurot. Kokku: 840 eurot. Kostja nimetatud arveid tasunud ei ole. Kostja lepingut omalt poolt ei lõpetanud ja samas ei tasunud ka Erahariduskeskus AS poolt esitatud arveid. Erahariduskeskus AS eksmatrikuleeris kostja 30.01.2012 käskkirjaga. Eksmatrikuleerimise põhjuseks oli õppemaksu tasumata jätmine. Erahariduskeskus AS ja Abi Kapital Grupp OÜ vahel on sõlmitud nõuete loovutamise raamleping nr 1002/18. Vastavalt raamlepingule loovutas Erahariduskeskus AS 30.01.2013.a. nõude kostja vastu hagejale. Vastavalt kostja ja Erahariduskeskus AS vahelisele lepingule oli kostjal kohustus tasuda õppemaksu. Kostja ei ole esitanud avaldust lepingu lõpetamiseks. Vastavalt lepingule oli kostja kohustatud tasuma õppemaksu sõltumata temapoolsest õppeplaani täitmisest. Lepingu üldtingimustes p.4.11 on kokku lepitud, et tasumisega viivitamisel on Erahariduskeskus AS õigus nõuda kostjalt viivist arvestusega 7% aastas tähtajaks tasumata summalt. 24.09.2013.a. seisuga moodustab kostja viiviste võlgnevus 55,61 eurot. Seega on hageja nõue kostja vastu kokku 895, 61 eurot, millest 840, 00 eurot on põhivõlgnevus ja 55, 61 eurot viiviste võlgnevus. Täiendavalt hageja lisab, et üliõpilane loetakse kooli immatrikuleerituks kui Erahariduskeskus AS on väljastanud vastavasisulise käskkirja, mille väljastamise üheks tingimuseks on õppelepingu sõlmimine. Lepingust tulenevate kostja rahaliste kohustuste mittetähtajaline täitmine ei anna alust üliõpilast mitte immatrikuleerida. 28.09.2012 immatrikuleeriti kostja 1.kursus Ärijuhtimise erialale vastavalt käskkirjale nr õ823MK. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole esitanud Erahariduskeskus AS-iga sõlmitud õppelepingu lõpetamiseks kirjalikus vormis avaldust. Seetõttu ei saanud Erahariduskeskus kuidagi teada ega eeldada, et kostja soovib sõlmitud lepingut lõpetada. Teada oli vaid asjaolu, et kostjal on tekkinud viivitus oma rahaliste kohustuste täitmisel ning tasumisega viivitamist ei saa lugeda lepingu lõpetamise tahteavalduseks. Lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamine või täitmata jätmine ei lõpeta lepingut ega muuda lepingut kehtetuks. Vastavalt sõlmitud lepingule on lepingu lõpetamise kord reguleeritud p.5.3: õppeleping lõpeb õppelepingu ülesütlemisega lepingu p.6.5 ja 6.6 sätestatud korras. Lepingu p.6.5 kohaselt peavad pooltevahelised lepinguga seotud teated olema kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel kui sellised teated on informatiivse iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Lepingu p.6.6 järgi loetakse teade kätteantuks kui: teade on üle antud allkirja vastu või teade on saadetud kirjaga teise poole poolt õppelepingust näidatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 kalendri päeva. Lepingu p.4.6 kohaselt õppeplaani täitmata jätmine ei vabasta üliõpilast (Kostjat) õppemaksu tasumise kohustusest ega anna alust nõuda juba tasutud õppemaksu tagasi. Kostja ja Erahariduskeskus AS vahel sõlmitud leping kuulub täitmisele alates lepingu sõlmimise hetkest vastavalt lepingus sätestatud tingimustele. Kostja on jätnud täitmata sõlmitud Lepingu tingimused: ei ole osalenud õppes, ei ole täitnud rahalisi kohustusi ning ei ole esitanud Lepingu lõpetamise sooviavaldust. Seoses õppemaksu mitte tasumisega eksmatrikuleeris Erahariduskeskus AS Kostja 30.11.2012 käskkirjaga nr õ832-MK. Kostja eksmatrikuleerimine lõpetas lepingu kehtivuse ning leping loetakse lõpetatuks 30.11.2012 seisuga vastavalt lepingu p.5.3.
üliõpilane loetakse kooli immatrikuleerituks kui on olemas vastuvõtukomisjoni sellekohane otsus, sõlmitud õppeleping ja tasutud on õppeaasta alustamise tasu. Pooled ei vaidle selle üle, et õppeaasta alustamise tasu makstud ei ole. Seega polnud täidetud õppima asumise üks kolmest lepingulisest tingimustest. Kostjale ei ole tutvustatud ka vastuvõtukomisjoni otsust. Kostja plaanid ja võimalused muutusid ja ta arvestas heas usus asjaoluga, et kui ta õppeaasta alustamise tasu ei maksa on see selge tahteavalduse väljendamine õppeasutusele, et ta õppele asuda ei soovi ja seega teda kooli ei immatrikuleerita. Kostja sai asjas kinnitust, sest teadet tema immatrikuleerimisest ei tulnud. Üheski dokumendis ei ole nimetatud ka erandit kooli immatrikuleerimiseks. Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor Õppekorralduseeskirja p I järgi Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor Õppekorralduseeskiri on Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor (edaspidi EEK) tasemeõpet ja õppealaseid suhteid reguleeriv põhidokument. Eeskiri p 3 kohaselt on üliõpilane isik, kes on immatrikuleeritud EEK tasemeõppe õppekavale. Eeskirja p 12 Immatrikuleerimine on isiku arvamine üliõpilaste nimekirja. Üliõpilaseks immatrikuleeritakse EEK rektori käskkirjaga. Kostjale sellesisulist rektori käskkirja tutvustatud ei ole. Seega lisaks Üldtingimuste p-s 6.2 kehtestatud tingimustele, et üliõpilane loetakse kooli immatrikuleerituks kui on olemas vastuvõtukomisjoni sellekohane otsus, sõlmitud õppeleping ja tasutud on õppeaasta alustamise tasu, tuleb Eeskirja p 12 alusel isik arvata immatrikuleerimiseks üliõpilaste nimekirja rektori käskkirjaga. Kostjat ei saa tema arvates käsitleda üliõpilasena ka õppelepingu ja üldtingimuste regulatsioonides, sest lepingu sõlmimine üldtingimuste p 6.2 kohaselt on täidetud vaid üks kooli immatrikuleerimise ja õppima asumise tingimus (eeldus ) - sõlmitud õppeleping. Sisuliselt lepingut sõlmides kostja üliõpilane ei olnud. Kostja õppima ei asunud ja tema arvates võlakohustust ei saanudki tekkida. Seetõttu puudub tal ka kohustus nõutud võlga ja viiviseid tasuda. Faktiliselt ei ole kostja vastavalt lepingule ja õppekavale ärijuhtimise õpet vähimalgi määral saanud. Lisaks osundab kostja veelkord asjaolule, et Leping nr 12-l023930lvil sõlmiti alles 28.09.2012 (septembrikuu viimane tööpäev - reede). Üldtingimuste p 2.1 järgi algab õpe vastavalt loenguplaanile sügissemestri 01. septembrist. Seega leping sõlmiti päeval, mil õppetöö oli väldanud juba kuu aega. Hagis puudub igasugune selgitus, mille alusel nõutakse õpemaksu osamakset ja viivitusintressi tagasiulatuvalt septembrikuu 2012 eest. Arve nr 201213220 on koostatud sama kuupäevaga, mil leping sõlmiti. Eeskirja p 192.10 alusel eksmatrikuleerimine EEK algatusel toimub õppemaksu tähtajaks tasumata jätmisel. Eeskirjast saab järeldada, et juba ühe õppemaksu osamakse tasumata jätmisel saanuks kostja eksmatrikuleerida ja lepingust taganeda. Üldtingimuste p 5.5.2 järgi on EHK-I õigus õppeleping ilma etteteatamata üles öelda ilma õppemaksu tagastamata kui üliõpilane ei ole tähtajaks tasunud õppemaksu või muid makseid ning pole võlasummat tasunud 10 päeva jooksul alates EHK poolt võlgnevuse tasumise täiendava nõude edastamisest. Asjaolu, et kostja õpinguid ei alustanud ja õppekava täitma ei asunud pidi kõiki asjaolusid arvestades õppeasutusele teada olema. Üldtingimuste p 5.5.1 alusel on EHK-I õigus Õppeleping ilma etteteatamata üles öelda ilma õppemaksu tagastamata kui üliõpilane ei alusta õpingud nelja nädala jooksul arvates semestri algusest või on EHK-le kirjalikult teatanud, et ei kavatse õpinguid jätkata. Üldtingimuste p 2.1 kohaselt algas õpe sügissemestril 01. septembrist. Kostja on hageja poolt väidetavas võlasuhtes selgelt kogenematum ja nõrgem pool. Hea usu- ja mõistlikkuse põhimõttest ja kindlasti ka praktilistest kogemustest lähtuvalt oleks Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor tegema kõik endast oleneva, et väidetav võlg ei oleks kostja jaoks üldse tekkinud ja oleks selle kasvamine (ka arvete edasist koostamine) oleks ära hoitud. Õppeasutusel olid tema enda kehtestatud reeglite järgi selleks kõik võimalused olemas. Kostja täiendavalt lisab, et hageja on esitanud menetlusse Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor õppeosakonna juhataja 28.09.2012 käskkirja nr õ823-MK ja 30.11.2012 käskkirja nr õ823-MK (kannavad üht ja sama numbrit). Käskkiri on oma olemuselt õppeasutuse haldusakt. Selle adressaadile teatavaks tegemine või kättetoimetamine omab olulist õiguslikku tähendust. Sellest tulenevalt osundab kostja Lepingu üldtingimuste p-le 6.6, mille kohaselt oleks õppeasutus pidanud 28.09.2012 käskkirja nr õ823-MK tema immatrikuleerimisest ja samuti 30.11.2012
käskkirja nr õ823-MK tema eksmatrikuleerimisest esitama kostjale kas üleandmisega allkirja vastu või saatma postiga õppelepingus näidatud aadressil. Juhul, kui õppeasutus oleks seda lepingulist kohustust nõuetekohaselt täitnud ja käskkirja immatrikuleerimise kohta kätte toimetanud või muul moel kostjale teatavaks teinud, ei oleks käesolevat vaidlust tõenäoliselt üldse tekkinudki. Käskkiri kostja immatrikuleerimise kohta on antud 28.09.2013 s.o juba samal päeval kui sõlmiti õppeleping. Kostja sõlmis õppelepingu 28.09.2012.Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor ei esitanud lepinguga seonduvalt kostjale mitte ühtegi teadet, pretensiooni ega nõuet, milline viitaks muuhulgas rahalisele kohustusele (võlale). Kostja sai võlanõudest teada alles 2013 veebruarikuu alguses kui sai teate, et Erahariduskeskus AS on võlanõude loovutanud Abi Kapital OÜ-le. Enda immatrikuleerimisest ja eksmatrikuleerimisest sai kostja teada alles kohtumenetluse käigus. Kindlasti ei ole siin tegemist õppeasutus (nõude loovutaja) poolse mõistlikkuse ja heausu põhimõtete järgimisega. Lepingu üldtingimuste p-le 6.7 kohaselt õppelepingu täitmisel, muutmisel ja lõpetamisel ning vastutuse kohaldamisel tekkivad vaidlused poolte vahel lahendatakse läbirääkimiste teel ning jälgides lahkarvamuste lahendamise järjestust: rektor, Asutuse nõukogu, EK nõukogu, kelle otsus on lõplik. Õppeasutus ei loonud võimalustki vaidluse lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kohtu põhjendused I Poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele TsMS § 403 lg 1). Pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus on määrusega andnud pooltele võimaluse esitada kirjalikus menetluses avaldusi ja dokumente ning teinud pooltele teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aja. II
õppeteenuse osutamise lepingut esitatud ei ole, seega kohus leiab, et sellist lepingut ei ole sõlmitud (tl 41).
(allkirjastatud digitaalselt)
Silvi Maiste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.