2-13-59771/9 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

XXXOÜ esitas 16.12.2013 pankrotiavalduse. Võlgniku tegevusalaks oli arvutialased konsultatsioonid. Võlgnikul on kohustusi 35 087,72 euro ulatuses, vara puudub. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku kontode arestimine ja sellest tulenev sissetuleku puudumine ning võimetus maksta makse ja töötasusid. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ja palub välja kuulutada pankrot. 09.01.2014 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara 123,39 eurot ja kohustusi on vähemalt 116 283,27 euro ulatuses. Halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab haldur muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, maksejõuetus tekkis hiljemalt 2013.a oktoobris. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise või –nõudmise võimalusi. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1 120 eurot (lisandub käibemaks) ning tehtud kulutuste katteks 59 eurot (sisaldab käibemaksu). Ajutine haldur palub töötasu ja hüvitise kulutuste eest välja mõista riigi vahenditest summas 397 eurot ning ülejäänud osas summas 1 006 eurot solidaarselt võlgniku vara arvelt ning võlgniku juhatuse liikmelt XXX viimase nõusolekul. Ajutine haldur palub tasu ja hüvitise välja maksta OÜ-le INC Partner. Ajutine haldur on esitanud taotluse pankrotimenetluse lõpetamise määruses kohustada Swedbank AS-i kustutama võlgniku Swedbank AS-i kontol olevad arestid ning kanda kontol olevad rahalised vahendid summas 123,39 eurot ajutise halduri tasu katteks halduri büroole OÜ INC Partner. 27.02.2014 toimunud kohtuistungil jäi haldur oma aruande juurde. Võlgnik jäi pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruandega. Võlgniku esindaja ei olnud nõus isiklikult pankrotimenetluse kulusid kandma. 04.03.2014 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot ning avaldas 04.03.2014 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Võlgnikul on vara 123,39 euro ulatuses, kohustusi 116 283,27 euro ulatuses. Seega ületab kohustuste maht oluliselt võlgniku vara mahtu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, ei ole tuvastatud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, kuivõrd ei ole üheselt tuvastatud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu. Maksejõuetuse tekkimise ajaks peab kohus kooskõlas ajutise halduri aruandega 2013.a oktoobrit. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.

PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1 120 eurot (lisandub käibemaks) ning tehtud kulutuste katteks 59 eurot (sisaldab käibemaksu) ning palub tasu ja kulutuste hüvitise maksta välja OÜ-le INC Partner. Võlgniku esindaja ei vaielnud ajutise halduri tasu suuruse osas vastu, kuid ei olnud nõus isiklikult kulusid kandma. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 14 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 80 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Halduri kulud seisnevad arvestuslikes büroo- ja transpordikuludes ning kuludes päringutele. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele. Seetõttu on põhjendatud määrata halduri tasuks 1 120 eurot (lisandub käibemaks) ning tehtud kulutuste katteks 59 eurot (sisaldab käibemaksu). PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus mõistab ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitiseks 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) välja riigi vahenditest OÜ-le INC Partner. Ajutine haldur palub tasu ja kulutuste hüvitiseks 1 006 eurot välja mõista solidaarselt võlgnikult ja võlgniku juhatuse liikmelt XXXlt viimase nõusolekul. TsMS § 146 lg 1 p 2 kohaselt kannab menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. XXX ei ole andnud nõusolekut nimetatud tasu maksmiseks. Kuivõrd võlgniku juhatuse liige ei ole esitanud nõusolekut ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks, tuleb jätta ajutise halduri taotlus tasu väljamõistmiseks XXXlt rahuldamata. Tasu summas 1 006 eurot kuulub hüvitamisele võlgniku vara arvelt. Ajutise halduri taotluse kohta kohustada Swedbank AS-i kustutama võlgniku kontol olevad arestid ning kanda kontol olevad rahalised vahendid ajutise halduri tasu katteks, märgib kohus järgmist. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kuna seaduse järgi kantakse võlgniku vara arvelt esmajärjekorras ajutise halduri tasu ja kulud, puudub vajadus kohustada Swedbank AS-i kandma üle võlgniku rahalised vahendid. Käesolev määrus on aluseks ajutise halduri tasu hüvitamisele võlgnikule kuuluva vara arvelt, olenemata võimalike arestide olemasolust.